Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

masinate ümberkäimiseks antud juhtnööridele. Näiteks, sai A. pakkuda masinaid müügiks üksnes hageja nimel ning üksnes hageja poolt määratud viisil, tingimustel ja isikutele. Samuti sai A. teatud juhul hageja nõusolekul suhelda klientidega ja edastada neilt laekunud informatsiooni ja vice versa. A. ei ole kunagi olnud volitusi anda hageja nimelt mingeid siduvaid lubadusi. Kõikide toimingute tegemiseks põllutöömasinatega oli A. alati kohustus saada nõusolekut hageja juhatuse liikmelt G.B. ning kõik tehingud, sh põllutöömasinate müügilepingud, kiitis heaks ja sõlmis (allkirjastas) üksnes hageja juhatuse liige G.B. A. ja hageja vahelises koostöölepingus on otseselt eraldi märgitud, et A. puudub esindusõigus ja tal on keelatud luua kolmandatele isikutele vastupidist muljet. Aprillis ja juunis 2018 teavitas A. hagejat, et XXX äriühing V.L. on esitanud tellimuse põllumajandusmasinate, sh kultivaatori „Terremoto 300“ ostmiseks. Juulis 2018 teavitas A. hagejat, et XXX äriühing A.T.U. on väidetavalt esitanud tellimuse kultivaator „Dracula 430“ ostmiseks. Vastava informatsiooni alusel on hageja esitanud omakorda tellimuse kolmandatele isikutele vastavate põllumajandusmasinate valmistamiseks ja ostuks. Hageja ostis masinad koostööpartnerilt enda omandusse ja need paiknesid hageja laos aadressil: ul. Wapienna 6/8 87100 Toruń, Poola. Hageja edastas A. informatsiooni, et masinad asuvad hageja laos ja andis A. korralduse nende müügiks vastavatele XXX ja XXX äriühingutele - kultivaator „Terremoto 300“ hinnaga 7496,10 eurot ja kultivaator „Dracula 430“ hinnaga 47 043 eurot. Muu hulgas oli hageja andnud A. juhtnööri korraldada viidatud seadmete transpordi hagejale Poola laost vastavate XXX ja XXX äriühingu lattu üksnes juhul, kui hagejale esitatakse läti äriühingu konkreetne tellimus seadme ostuks, sh kinnitus selle kohta, et ollakse valmis maksma viidatud hinda. Hageja sai 2019 aasta aprilli lõpus vastavatelt XXX ja XXX äriühingutelt teada, et nad tegelikult ei ole kunagi esitanud tellimust ega kunagi soovinud osta viidatud põllumajandusmasinaid. Selgus, et A. ei olnud müünud põllutöömasinaid hageja nimel ega kooskõlastatud tingimustel vastavatele XXX ja XXX äriühingutele, vaid kostjale I. Hagejal puuduvad igasugused lepingulised suhted kostjaga I ja hageja ei ole kunagi kellelegi, sh A, andnud nõusolekut viidatud põllutöömasinate müümiseks, transportimiseks ega üleandmiseks kostjale I. Seega on A. kultivaatorid müünud ja nende omandi ja valduse üle andnud kostjale I hageja tahte vastaselt. A. on tellimused XXX ja XXX äriühingute nimel teinud ilma nende nõusoleku ja teadmiseta ning seejärel masinad omastanud. A. tegevus oli suunatud vastavate masinate äravõtmisele hageja valdusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Ühtlasi on A. võltsinud osa raamatupidamislikke ja võlaõiguslikke dokumente ja lepinguid, et saada hageja teadmata hageja käest vastavad masinad enda valdusse. Kostja I on oma vastuses hageja nõudekirjale kinnitanud, et 10.06.2019 seisuga on kultivaator „Terremoto 300“ ja kultivaator „Dracula 430“ hoiustatud kostja I kontrolli all olevates laoruumides ehk on kostja I valduses. Hageja leiab, et kultivaator „Terremoto 300“ ja kultivaator „Dracula 430“ on läinud hageja valdusest välja tema tahte vastaselt. A.S. ehk isik, kellelt kostja I on väidetavalt masinad ostnud, ei olnud õigustatud masinate omandit üle andma. Kostja I ei ole masinaid heauskselt omandanud asjaõigusseaduse (AÕS) § 95 lg 1 järgi. Hageja on seisukohal, et kostja I on masinate omandamisel A.S. olnud pahauskne (AÕS § 95 lg 2), ehk kostja I teadis või pidi teadma, et A. ei olnud masinate otseseks valdajaks ja tal ei olnud isiklikku masinate käsutusõigust. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja I ei olnud pahauskne omandaja, siis AÕS § 95 lg 3 kohaselt omandamist AÕS § 95 lõike 1.–12. kohaselt ei toimu, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. A.S. oli isikuks, kes hageja korralduste alusel ja kohaselt korraldas vastavate põllutöömasinate müügi n-ö „tehnilist“ poolt. See tähendab, et hageja ettevõttes tegeles A. põllumajandusmasinate

osas hageja poolt sõlmitud müügilepingute täitmisega, mitte aga nende sõlmimisega. A. ei saanud küll ise tehinguid teha ega vara käsutada, kuid muu hulgas käesolevas hagiavalduses viidatud masinate osas oli A. pärast hageja vastavate juhtnööride saamist kohustus neid täpselt täita. Seega oli hageja ja A. vahel alluvussuhe, mille kohaselt A. ei tegutsenud põllutöömasinatega seoses enda tahte kohaselt (selline õigus tal puudus), vaid täitis põllutöömasinate suhtes üksnes hageja vastavaid korraldusi. Valduse teenija (AÕS § 33) ei ole valdaja, st tal ei ole valdaja õigusi ega valdaja kohustusi. Valduse teenija õiguslik tähendus seisneb selles, et kõik otsese valdaja õigused ei ole mitte valduse teenijal, vaid isikul, kelle korraldusel valduse teenija asja valdab. Valduse teenijaks olek lõpeb mh siis, kui ta hakkab asja valdama kui enda valduses olevat asja. Isik on valduse teenija ja asja omanik on otsene valdaja nii kaua, kuni valduse teenija teostab võimu asja üle vastavalt omaniku (otsese valdaja) antud korraldustele (juhtnööridele). Alatest hetkest, kui isik asja üle võimu teostamisel kaldub kõrvale talle antud korraldustest (juhtnööridest) ja käitub asjaga nii nagu see oleks valduse teenija oma, ei ole tegemist enam valduse teenijaga ehk sellega lõpeb ka omaniku otsene valdus. A.S. kaldus kõrvale hageja poolt antud korraldustest/juhtnööridest ja lakkas olemast valduse teenijaks. A. vastava käitumise tagajärjeks on see, et hageja jaoks loetakse vastavad masinad kaotsiläinuks (kadunuks) ehk omaniku tahte vastaselt omaniku valdusest välja läinuks. Arvestades et hageja ei ole avaldanud tahet anda asja otsene valdus üle A.S. isiklikult (vaid üksnes kui valduse teenijale) ega tahet viia masinad oma valdusest välja, sh. ei ole hageja tahe olnud anda vastavate masinate valdus üle isikutele, kellega ei ole hageja vastavat (müügi)tehingut sõlminud, siis rikkus A, tegutsedes vastavate masinatega, kui enda omadega, hageja otsest valdust ilma hageja vastava tahteta. Selle tulemusena tuleb asuda seisukohale, et masinad on läinud hageja tahte vastaselt tema valdusest välja, sh. hageja tahe ei vasta A. vastavale tegevusele. Muu hulgas tuleb lugeda, et hageja jaoks on masinad läinud kaotsi, kuna A. on need varastanud (hageja valdust murdnud) ja omastanud, sh. andnud asja valduse ära küll oma vabal tahtel, ent talle asjaga ümberkäimiseks hageja (omaniku, otsese valdaja) poolt antud juhtnööride vastaselt, esinedes asja otsese valdajana ja käsutusõigusliku isikuna. Valitsev arvamus eitab valduse teenija kaudu omaniku tahte vastaselt tema valdusest väljaläinud asja heauskse omandamise võimalust. Valduse teenija poolt õigustamatult võõrandatud asi on alates võõrandamisest või sellele vahetult eelnevast valduse teenija omavolilise valduse algusest omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud, mistõttu heauskne omandamine võimalik ei ole. Kostja I seisukohad Kostja I vaidleb hagile vastu. Kostja I sõnul omandas ta eelnimetatud kultivaatorid hageja XXX A.S. poolt saadetud kirjaliku pakkumisele tuginedes ning kostjal I ei olnud mingisugusust alust kahelda, et need oleksid omandatud ebaseaduslikul viisil. Kostja I ei tea ega peagi teadma hageja sisemist töökorraldust ning erinevate töötajate pädevust. Hageja enda saadetud teavitusest võib aru saada, et seadmete müügiga hakkab tegelema tema XXX A.S, kelle poole tuleb tellimustega otse pöörduda. Tulenevalt hageja enda poolt edastatud informatsioonist, tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 kohaselt lugeda A.S. hageja esindajaks. Kultivaatorid ei ole varastatud ega läinud hageja valdusest välja tema tahte vastaselt vaid kultivaatorid on toodetud ja tarnitud hageja enese XXX A.S. tellimusel. Mõlemad kultivaatorid transporditi kostjale I hageja XXX organiseerimisel ja korraldusel. Kostjal I ei olnud mingisugust teadmist, et kultivaatorite võõrandamisel ei olnud hageja XXX väidetavalt õigust nende omandit

üle anda (hagiavalduses toodud väited hageja XXX õiguste kohta on vasturääkivad) ning seega on kostja I nende heauskne omanik ja asja välja ei pea hagejale üle andma.

KOHTU SEISUKOHT

Hageja on esitanud kostja vastu nõude AÕS § 80 lg 1 alusel, mille kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 80 lg-s 1 sätestatud nõude eeldusena tuleb hagejal tõendada, et ta on vaidlusaluste asjade omanik ja et kostja valdab neid asju ilma õigusliku aluseta. Kostja I on 10.06.2019 vastuses hageja nõudekirjale (I kd tl 43) kinnitanud, et kultivaator „Terremoto 300“ ja kultivaator „Dracula 430“ on hoiustatud Estonian Agri Company OÜ kontrolli all olevates laoruumides ehk on kostja I valduses. Hagi tagamise korras on kostjal I keelatud seadmetega võõrandamise tehingute tegemine kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kõnealused seadmed on jätkuvalt kostja I valduses. Kostja I sõnul omandas ta kõnealused kultivaatorid hageja XXX A.S. poolt saadetud kirjalikult pakkumisele tuginedes. Kultivaatorid transporditi kostjale I hageja XXX organiseerimisel ja korraldusel. Pooled vaidlevad selle üle, kas A.S. oli hageja esindusõigus. TsÜS § 115 lg 1 kohaselt tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Kostja viitab TsÜS § 116 lg-le 2, mille kohaselt kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. TsÜS § 116 lg 2 alusel saab lugeda tehingu tehtuks esindaja nimel, kuid lisaks tuleb tuvastada, et esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Asjaoludest nähtuvalt tegi A.S. tehingu hageja nimel. Esindusõigus on TsÜS § 117 lg 1 kohaselt õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. TsÜS § 117 lg 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsÜS § 118 lg 1 kohaselt volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Hageja sõnul ei olnud ta A.S. müügilepingute sõlmimiseks volitusi andnud. Sellisel juhul sai volitus praegusel juhul tekkida ka TsÜS § 118 lg 2 või § 121 lg 2 alusel. TsÜS § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. TsÜS § 121 lg 2 kohaselt teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. TsÜS § 121 lg 2 puhul on tegemist TsÜS § 118 lg-s 2 reguleeritud volituse tekkimise spetsiifilise juhuga, mistõttu tuleks esimesena kontrollida esindusõiguse olemasolu just TsÜS § 121 lg 2 järgi (Riigikohtu 21. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-16, p 19). TsÜS § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.

Vaidlust ei ole, et A.S. oli hageja XXX ning hageja on oma koostööpartnereid sellest e-kirjaga teavitanud (II kd tl 26-29). Teavitustest nähtub, et XXX ülesandeks oli müügiga seotud küsimuste eest hoolitsemine. XXX positsiooni puhul võib kohtu hinnangul eeldada, et sellest tuleneb õigus ka hageja nimel müügilepinguid sõlmida. Hageja väitel A.S. ei olnud volitust hageja nimel tehinguid teha, kuid asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks vastava õiguse puudumisest oma koostööpartnereid teavitanud. TsÜS § 121 lg-t 3 tuleneb, et kui esindusõigust on TsÜS § 121 lg-s 2 sätestatuga võrreldes piiratud, kehtib piirang kolmanda isiku suhtes üksnes juhul, kui kolmas isik sellest teadis või pidi teadma. Hagiavaldusest nähtuvalt A.S. oli hagejaga kooskõlastatud tingimustel õigus põllutöömasinaid müüa – hagiavaldusest nähtuvalt hageja tugineb asjaolule, et A.S. ei müünud kultivaatorit „Terremoto 300“ ja kultivaatorit „Dracula 430“ hagejaga kooskõlastatud tingimustel Läti ja Leedu äriühingutele, vaid kostjale. Seega oli A.S. õigus hageja nimel kultivaatori „Terremoto 300“ ja kultivaatori „Dracula 430“ võõrandamiseks müügilepingud sõlmida. Võõrandamine teistele isikutele ei too kaasa tehingute tühisust esindusõiguse puudumise tõttu, vaid võib kujutada endast hageja ja A.S. sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumist. Seega tuleb volitus lugeda tekkinuks TsÜS § 121 lg 2 alusel ning hagi põllutöömasinate kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud et ta on vaidlusaluste asjade omanik ja et kostja I valdab neid asju ilma õigusliku aluseta. Pooled vaidlesid ka selle üle, kas kostja I saab olla kultivaatorid heauskselt omandanud AÕS § 95 lg 1 järgi. AÕS § 95 lg 1 kohaselt isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on asutud seisukohale, et AÕS § 95 ei kaitse omandaja heausksust käsutustehingu teinud isikul õigustatud isiku esindamise õiguse olemasolu suhtes (Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, T. Puri (koostajad). Juura 2014, lk 442). Sellises olukorras kaitsevad heauskset isikut TsÜS § 118 lg 2 ja majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku puhul TsÜS § 121 lg 2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 22.01.2021 määruses, millega kohus kinnitas hageja ja kostja II kompromissi, ei märkinud kohus määruse resolutsioonis menetluskulude jaotust. Seoses kostja II vastu esitatud hagi menetlemisega seotud kulud jäävad TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda. Arvestades et kohus jätab kostja I vastu esitatud hagi rahuldamata, jäävad kostja I vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja I ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid asjas ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Osaliselt tühistatud (31.01.2022.a.) RKK lahendiga

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.