Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED



kohustada kostjat andma hageja omandisse ja valdusesse kultivaator "Dracula 430" (seeria number JRR820208; kultivaator Dracula) ja kultivaator "Terremoto 300" (seeria number JRR830344; kultivaator Terremoto); kohustada FIE Ojametsa-Peetri talu andma hageja omandisse ja valdusesse köögiviljakülvik "Olimpia" (seeria number KG9140264).

Samuti palus hageja viia läbi eeltõendamismenetluse, et tuvastada, kelle valduses on ader "Unico NS P L 5+0" (seeria number JAA4K0340; ader Unico) ja niiduk "Debora Disc 328" (seeria number JBJ020248; niiduk Debora Disc). 23. juuli 2019. a määrusega tagas kohus hageja taotlusel hagi ning keelas kostjal käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni kultivaatorite Dracula ja Terremoto võõrandamise tehingute tegemise ning FIE-l Ojametsa-Peetri talu köögiviljakülviku "Olimpia" võõrandamise tehingute tegemise (I kd, tl-d 108–109).

2(12)

Leedu äriühingute nimel teinud ilma nende nõusoleku ja teadmiseta ning seejärel masinad omastanud. A.S.-i tegevus oli suunatud vastavate masinate äravõtmisele hageja valdusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Ühtlasi on A.S. võltsinud osa raamatupidamislikke ja võlaõiguslikke dokumente ja lepinguid, et saada hageja teadmata hageja käest vastavad masinad enda valdusse. Masinad on läinud hageja valdusest välja tema tahte vastaselt. Hageja leiab, et kostja ei ole masinaid AÕS § 95 lg 1 tähendusest heauskselt omandanud. Kostja oli masinate omandamisel A.S.-ilt pahauskne (AÕS § 95 lg 2), st kostja teadis või pidi teadma, et A.S.-il ei olnud masinate otseseks valdajaks ja tal ei olnud isiklikku masinate käsutusõigust. Isegi kui kostja ei olnud pahauskne omandaja, siis AÕS § 95 lg 3 järgi omandamist AÕS § 95 lg-te 1–12 kohaselt ei toimu, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. A.S. oli kõnealuste masinate suhtes üksnes valduse teenija (AÕS § 33), st tal ei olnud valdaja õigusi ega valdaja kohustusi. Alatest hetkest, kui isik asja üle võimu teostamisel kaldub kõrvale talle antud korraldustest (juhtnööridest) ja käitub asjaga nii, nagu see oleks valduse teenija oma, ei ole tegemist enam valduse teenijaga ehk sellega lõpeb ka omaniku otsene valdus. A.S. kaldus kõrvale hageja poolt antud korraldustest ja juhtnööridest ning lakkas olemast valduse teenija. Hageja jaoks loetakse sellises olukorras masinad kaotsiläinuks (kadunuks) ehk omaniku tahte vastaselt omaniku valdusest välja läinuks. Valduse teenija poolt õigustamatult võõrandatud asi on alates võõrandamisest või sellele vahetult eelnevast valduse teenija omavolilise valduse algusest omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud, mistõttu heauskne omandamine võimalik ei ole.

MAAKOHTU LAHEND

4(12)

Ojametsa-Peetri talu vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Kohus märkis, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Hageja on esitanud kostja vastu nõude asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel, mille kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 järgi on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 80 lg-s 1 sätestatud nõude eeldusena tuleb hagejal tõendada, et ta on vaidlusaluste asjade omanik ja et kostja valdab neid asju ilma õigusliku aluseta. Kostja on 10. juuni 2019. a vastuses hageja nõudekirjale (I kd, tl 43) kinnitanud, et kultivaatorid Terremoto ja Dracula on hoiustatud kostja kontrolli all olevates laoruumides ehk on kostja valduses. Hagi tagamise korras on kostjal keelatud nende masinatega võõrandamise tehingute tegemine. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kõnealused masinad on jätkuvalt kostja valduses. Kostja sõnul omandas ta kõnealused kultivaatorid hageja Baltimaade müügijuhi A.S. poolt kirjalikult saadetud pakkumisele tuginedes. Kultivaatorid transporditi kostjale hageja müügijuhi organiseerimisel ja korraldusel. Pooled vaidlevad selle üle, kas A.S.-il oli hageja esindusõigus. TsÜS § 115 lg 1 kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Asjaoludest nähtuvalt tegi A.S. tehingu hageja nimel (TsÜS § 116 lg 2). Hageja sõnul ei olnud ta A.S.-ile müügilepingute sõlmimiseks volitusi andnud. Sellele vaatamata võis volitus tekkida ka TsÜS § 118 lg 2 või § 121 lg 2 alusel. TsÜS § 121 lg-st 2 tuleneb, et teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. TsÜS § 121 lg 2 puhul on tegemist TsÜS § 118 lgs 2 reguleeritud volituse tekkimise spetsiifilise juhuga, mistõttu tuleks esimesena kontrollida esindusõiguse olemasolu just TsÜS § 121 lg 2 järgi. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Vaidlust ei ole, et A.S. oli hageja Baltimaade müügijuht ning hageja on oma koostööpartnereid sellest e-kirjaga teavitanud (II kd, tl-d 26–29). Teavitustest nähtub, et müügijuhi ülesandeks oli müügiga seotud küsimuste eest hoolitsemine. Müügijuhi positsiooni puhul võib kohtu hinnangul eeldada, et sellest tuleneb õigus ka hageja nimel müügilepinguid sõlmida. Hageja väitel A.S.-il ei olnud volitust hageja nimel tehinguid teha, kuid see omaks tähtsust vaid juhul, kui hageja oleks vastavast piirangust oma koostööpartnereid teavitanud (TsÜS § 121 lg 3). Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks seda teinud. Hagiavaldusest nähtuvalt oli A.S.-il õigus hagejaga kooskõlastatud tingimustel põllutöömasinaid müüa. Hageja tugineb üksnes asjaolule, et A.S. ei müünud kultivaatoreid hagejaga kooskõlastatud tingimustel Läti ja Leedu äriühingutele, vaid kostjale. Seega oli A.S.-il õigus hageja nimel kultivaatorite Terremoto ja Dracula võõrandamiseks 5(12)

müügilepingud sõlmida. Võõrandamine teistele isikutele ei too aga kaasa tehingute tühisust esindusõiguse puudumise tõttu, vaid võib kujutada endast hageja ja A.S.-i sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumist. Eelmärgitu põhjal leidis kohus, et volitus tuleb lugeda TsÜS § 121 lg 2 alusel tekkinuks ning hagi põllutöömasinate kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud et ta on vaidlusaluste asjade omanik ja et kostja valdab neid asju ilma õigusliku aluseta. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja saab olla kultivaatorid heauskselt omandanud AÕS § 95 lg 1 järgi. Õiguskirjanduse põhjal ei kaitse AÕS § 95 omandaja heausksust käsutustehingu teinud isikul õigustatud isiku esindamise õiguse olemasolu suhtes. Sellises olukorras kaitsevad heauskset isikut TsÜS § 118 lg 2 ja majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku puhul TsÜS § 121 lg 2.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED



kohustada kostjat andma hageja omandisse ja otsesse valdusesse kultivaatorid Dracula ja Terremoto, ader Unico ning niiduk Debora Disc; kui kostja ei täida vabatahtlikult eelnimetatud kohustust ja hageja on sunnitud alustama täitemenetlust, siis lubada kohtutäituril toimetada kostjale täitmisteade kätte täitetoimingute tegemisel või kohe pärast seda ilma kostjale täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks eraldi tähtaega andmata; kui kostja kultivaatoreid Dracula, Terremoto, atra Unico ja niidukit Debora Disc vabatahtlikult kohtutäiturile üle ei anna, siis lubada kohtutäituril kostja nõusolekuta siseneda kostja valduses olevatesse ruumidesse või viibida kostja valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, et leida nimetatud asjad kostja valduses olevatest ruumidest ja/või maatükilt.

Hageja palub jätta enda menetluskulud (nii maa- kui ringkonnakohtus) täies ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on omanikul AÕS § 80 lg 1 järgi nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vaidluse korral peab omanik AÕS § 82 lg 1 kohaselt tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Valdaja võib asja väljaandmisest keelduda AÕS § 83 lg 1 järgi, kui tal on õigus asja vallata. Kui kohus lahendab vindikatsioonihagi, mille aluseks on hageja väide, et kostjal ei ole asja valdamiseks õiguslikku alust, peab kohus hageja nõude lahendamisel kostja vastuväite 6(12)

alusel tuvastama, kas poolte vahel on õigussuhe, mis annab kostjale õiguse vaidlusalust asja vallata, või mitte. Maakohus on asja lahendamisel eelmärgitu vastu eksinud. Kostja ei ole tõendanud, et tal on õiguslik alus hageja masinaid vallata (kostja ei ole esitatud ühtegi tõendit, mille alusel kostja hagejale kuuluvaid masinaid valdab), mh ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta on kultivaatorite Dracula ja Terremoto, adra Unico ning niiduki Debora Disc omandanud ja on nende õiguspärane omanik. Maakohus on vastavaid tõendeid hageja taotlusel kostjalt korduvalt nõudnud. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et asjaoludest nähtuvalt tegi A.S. tehingu hageja nimel. Otsusest jääb arusaamatuks, mis asjaoludest ja mis tõendite alusel jõudis kohus järelduseni, et A.S. on teinud kostjaga mingi tehingu kultivaatorite Dracula ja Terremoto, adra Unico ja niiduki Debora Disc osas ja et seda on tehtud hageja nimel. Selliseid tõendeid ei ole asjas esitatud ega uuritud. Kohus rikkus otsuse tegemisel TsMS § 436 lg 2 esimes lauses sätestatut, mille kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kuna hageja on tõendanud, et ta on kultivaatorite Dracula ja Terremoto, adra Unico ning niiduki Debora Disc omanik ja kostja ei ole tõendanud, et tal on õiguslik alus neid masinaid vallatata, valdab kostja hagejale kuuluvaid masinaid õigusliku aluseta ja need on läinud hageja valdusest välja tema tahte vastaselt. Sellises olukorras pidi kohus AÕS § 80 lg 1 alusel hagi igal juhul rahuldama. Hageja lisab, et maakohus oleks pidanud TsMS § 283 lg 2 teise lause alusel lugema tõendatuks, et kostja omandas kultivaatorid Dracula ja Terremoto, adra Unico ning niiduki Debora Disc pahauskselt; et nimetatud masinad on läinud hageja valdusest välja tema tahte vastaselt ning nende valduse saamisel ning võõrandamisel oli A.S. vastavate masinate suhtes üksnes valduse teenijaks ja nende võõrandamisel kaldus A.S kõrvale hageja poolt antud korraldustest (mistõttu tuleb masinad lugeda hageja jaoks kaotsiläinuks (kadunuks)). Kostja ei esitanud hageja taotlusele ja kohtu nõudmisele vaatamata dokumente kostja ja A.S.-i vahelise suhtluse, sõlmitud lepingute jm kohta. Ekslik on maakohtu seisukoht, et A.S.-i volitus tuleb lugeda tekkinuks TsÜS § 121 lg 2 alusel. Ebaõige on maakohtu järeldus, nagu oleks A.S.-il olnud hagejaga kooskõlastatud tingimustel õigus põllutöömasinaid müüa. Liiatigi ei ole asjas tuvastatud ega esitatud ühtegi tõendit, et hageja juhatuse liikme või A.S.-i poolt oleks hageja nimel kostjaga üldse mingi masinate müügileping ning kokkulepe omandiõiguse ja valduse üleandmise kohta sõlmitud. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, milliste tuvastatud asjaolude põhjal on täidetud TsÜS § 118 lg 2 või § 121 lg 2 kohaldamise eeldused. Selles osas ei vasta maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1, § 438 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele. TsÜS § 121 lg-st 2 tulenev volitus hõlmaks üksnes igapäevaste standardtehingute tegemist selliste tehingute jaoks tavapärastel tingimustel, eelkõige ettevõtja poolt kasutatavate tüüptingimuste alusel. Praegusel juhul selliste tehingute tegemist ei oleks. Ka juhul kui TsÜS § 118 lg 2 või § 121 lg 2 asjas kohalduks, ei saanud kostja masinaid AÕS § 95 lg-st 3 tuleneva piirangu tõttu ikkagi omandada. Maakohus on jätnud selle asja lahendamisel tähelepanuta, mis on toonud kaasa ebaõige otsuse.

7(12)

Kostja ei ole omandanud masinaid heauskselt AÕS § 95 lg 1 tähenduses, sest nende omandamisel A.S.-ilt (kui see isegi aset leidis), teadis kostja või pidi teadma, et A.S. ei olnud masinate otseseks valdajaks ja tal ei olnud isiklikku masinate käsutusõigust. Tehingute tegemisel, eriti eraõigusliku juriidilise isiku puhul, on omandajal kohustus veenduda, et võõrandajal, kellega ta tehingut teeb, on esindusõigus olemas (isiku hoolsuskohustus). Olukorras, kus juriidiline isik teeb tehingut isikuga, kellel puudub esindusõigus ja ta on jätnud oma hoolsuskohustus täitmata, tuleb AÕS § 95 lg-t 2 sisustada selliselt, et juriidiline isik vähemalt pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. A.S. ei ole kunagi olnud hageja juhatuse liige ning seega võis tema esindusõigus tuleneda üksnes volitusest. Kostja, tehes väidetavalt tehinguid A.S.-iga, jättis oma hoolsuskohustust täitmata. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kostja vähemalt pidi teadma, et A.S.-il puudub hageja esindusõigus, sh õigus masinate valduse ja omandi üleandmiseks, ehk kostja oli masinate omandamisel pahauskne. Samas, kui isegi asuda seisukohale, et kostja ei olnud pahauskne omandaja, siis AÕS § 95 lg 3 järgi ei toimu omandamist AÕS § 95 lg-te 1–12 kohaselt, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. A.S. oli kõnealuste masinate suhtes üksnes valduse teenija (AÕS § 33) ning kostjaga väidetavaid tehinguid tehes kaldus A.S. kõrvale talle antud korraldustest ja käitus asjadega nii, nagu need oleks tema omad. Sellises olukorras tuleb lugeda masinad hageja jaoks kaotsiläinuks ehk omaniku tahte vastaselt omaniku valdusest välja läinuks. Hageja jääb ka kõikide asjas varem esitatud seisukohtade ja põhjenduste juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

lg 1 alusel. Maakohus jättis hagi rahuldamata eelkõige põhjusel, et hageja ei ole tõendanud et ta on vaidlusaluste asjade omanik ja et kostja valdab neid asju ilma õigusliku aluseta. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus eelmenetluse ülesanded, mh selgitamiskohustuse, olulises osas täitmata ning jagas ka tõendamiskoormise asja lahendamisel osaliselt ebaõigesti. Need minetused võisid viia hagi ebaõige rahuldamata jätmiseni.

väitel omastas A.S. masinad) või on kultivaatoritele Terremoto ja Dracula omandi kostjale üle andud (vastavalt) VAKS LPKS ja AGROKONCERNO TECHNIKA UAB, nagu võiks järeldada kostja 5. märtsi 2021. a menetlusdokumendi p-dest 6 ja 12. Samuti ei ole hageja olnud järjekindel väidetes selle kohta, kas A.S. vaidlusaluste masinate osas kostjaga üldse tehinguid tegi. Kostja ei ole esitanud masinate väidetavat ostu puudutavate asjaolude kohta ka ühtegi tõendit (lepingut, ostuarvet vms). Maakohus ei ole neid vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid pooltega vajalikus ulatuses õiguslikust küljest arutanud ega püüdnud ebaselgusi poolte väidetes kõrvaldada. Kohus ei ole selgitanud pooletele ka asjaolude esitamise ja tõendamise koormist, mh AÕS § 80 lgst 1 ja § 83 lg-st 1 tulenevat kostja tõendamiskoormist. Sellega on maakohus selgitamis- ja arutamiskohustust eelmenetluses (TsMS § 348 lg 1, § 351 lg 1, § 392 lg 1 p-d 3 ja 4) oluliselt rikkunud. Nii kostjal kui ka hagejal võivad olla jäänud seetõttu asja lahendamise seisukohalt olulised asjaolud ja tõendid esitamata.

omandaja heausksust käsutustehingu teinud isikul õigustatud isiku esindamise õiguse olemasolu suhtes.

(allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja

(allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.