A Tu hagi SUNCO OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise ja hüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
900 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: A T (isikukood: xxx; elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: K L (OÜ HUGO; e-post: [email protected]; tel 55 513 446) Kostja: SUNCO OÜ (registrikood: 14014033; asukoht Põllu tn 3, 76610 Keila) Kostja lepinguline esindaja: Kunnar Korsten (OÜ HUGO; e-post: [email protected]; tel 55512478)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Tuvastada, et A Tu ja SUNCO OÜ vahel 22.07.2019 sõlmitud töölepingu nr 57 ülesütlemine alates 22.04.2020 on tühine.
3.Lõpetada A Tu ja SUNCO OÜ vahel 22.07.2019 sõlmitud tööleping nr 57 TLS § 107 lg 2 alusel alates 22.04.2020.
4.Mõista SUNCO OÜ-lt A Tu kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 450 eurot (bruto). Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
5.Jätta A Tu menetluskulud 75% ulatuses SUNCO OÜ kanda ning SUNCO OÜ menetluskulud 25% ulatuses A Tu kanda.
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
2-20-14708 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
EELNEV MENETLUS
1.A T (edaspidi hageja) esitas 15.05.2020 Töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitiste nõudes. Töövaidluskomisjon rahuldas 10.09.2020 otsuses hageja nõude osaliselt.
2.Sunco OÜ esitas 07.10.2020 Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni otsuse nr (41/1303/20) läbivaatamiseks hagimenetluses. 15.11.2020 esitas hageja hagiavalduse. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
3.Hagiavaldusest nähtub, et A T (edaspidi hageja/töötaja) asus Sunco OÜ tööle puhastusteenindajana alates 22.07.2019 katseajaga 4 kuud. Katseaeg lõppes 18.11.2019. Töötaja tegi oma tööd vajaliku hoolsusega ja kohusetundlikult, täitis tööandja poolt antud korraldusi korrektselt. Katseaja jooksul töö kvaliteedi ja tööülesannete täitmisega probleeme ei olnud. Töötaja töötas objektil, mis kuulub xxx.
4.Jaanuaris 2020 pakkus tööandja töötajale lisaobjekti, kuid töötaja pidi sellest tervise tõttu loobuma. 09.01.2020 teavitas töötaja tööandjat lisaobjektist loobumisest. Selle peale palus tööandja kirjutada lahkumisavalduse, mida töötaja ei teinud.
5.Töölepingu järgi pidi töötaja tööülesannete täitmisel lähtuma tööandja poolt koostatud ametijuhendist. Ametijuhendit kogu töötamise aja töötajale ei edastatud. Ametijuhend esitati alles TVK istungil.
6.Pärast eriolukorra väljakuulutamist ei saanud töötaja aru tööandja korraldustest, millal tal olid tööpäevad, millal mitte.
7.Tööandja kutsus 01.04.2020 töötaja enda juurde ja teavitas suuliselt, et 01.04.2020 lõpeb töötajaga sõlmitud tööleping. Tööandja lubas selle kinnitada kolme tööpäeva jooksul, kuid tööandja seda ei teinud. Töötaja palus vastust hiljemalt 20.04.2020.
8.20.04.2020 e-posti teel küsis töötaja, kas tal on tavaline tööpäev või tööandja teeb oma suulise töölepingu lõpetamise seaduslikuks ja esitab kirjalikult. Töötaja teavitas muuhulgas tööandjat, et kui tööandja ei vasta hiljemalt 20.04.2020, on töötaja sunnitud töölepingu lõpetama, seoses sellega, et tööandja ei täida oma kohustusi ja ei kindlusta töötajat tööga.
9.22.04.2020 e-posti teel teavitas tööandja töötajat töösuhte lõppemisest TLS § 88 lg 3 alusel, viidates töökohustuste mittenõuetekohasele täitmisele.
2-20-14708
10.Töösuhte kestvuse ajal töötajale ametijuhendit ei esitatud. Seega jääb töötajale selgusetuks, milliseid töökohustusi ta rikkus.
11.Töötaja on esitanud hüvitise nõude TLS § 107 lg 2 alusel summas 900.- eurot. Keskmise töötasu arvutamise metoodika: Kuu Oktoober 2019 November 2019 Detsember 2019 Jaanuar 2020 Veebruar 2020 Märts 2020 kokku
Tööpäevade arv
Töötasu (bruto) 300.300.300.300.300.300.1800.-
Keskmine päevatasu: 1800 / 126 = 14.29 Keskmine kuutasu: 14,29 x 21 = 300,10
12.Tööandja ei ole ülesütlemist põhjendanud, mistõttu on rikkunud TLS § 95 lg 1 ja töötajal puudub arusaam, mis tingis töölepingu ülesütlemise. Üksnes töötamise registri (edaspidi TÖR) kandest (kanne on üksnes informatiivse iseloomuiga, st kanne ei lõpeta töölepingut) nähtub, et tööandja on valinud lõpetamise aluseks TLS § 88 lg 1 p 3. Kuna selline töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik TLS § 104 lg 1 mõistes, siis on töölepingu ülesütlemine tühine ja peab töölepingu lõpetama TLS § 107 lg 2 alusel ning töötajal on õigus hüvitisele TLS § 109 lg 2 alusel, töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, summas 900 eurot (3 x 300 eurot).
13.TLS § 88 lg 1 p 3 sätestab tööandja võimaluse töölepingu lõpetamiseks töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Juhul kui tööandja soovib töölepingu üles öelda lepingulise kohustuse rikkumise tõttu, peab ta andma esmalt töötajale mõistliku tähtaja rikkumise lõpetamiseks (VÕS § 196 lõige 2). Töötajale mõistliku tähtaja andmist rikkumise lõpetamiseks tuleb käsitleda koostoimes TLS § 88 lõikega 3, mille kohaselt tööandja võib töölepingu töötaja rikkumise või töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud hoiatus. Kui töötaja jätkab rikkumist, on tööandjal õigus tööleping üles öelda.
14.Arvestades asjaoluga, et tööleping peab olema sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, peab seega ka hoiatus olema edastatud kirjalikult, põhjendusega, milles seisnes töötaja töökohustuste rikkumine.
15.Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus 22.04.2020 ja lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 22.04.2020; mõista välja tööandjalt töötaja kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel, töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, summas 900 eurot.
16.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 22.04.2020, seega on nii TVK kui ka kohtule esitatud avaldused tähtaegselt.
2-20-14708
17.Kostja väide, et hagejale on tehtud mitu suulist hoiatust ei ole tõene ja on tõendamata. Hageja näol oli tegemist pikaajalise praktilise tööstaažiga töötajaga, kes isegi ilma ametijuhendiga tutvumata, tegi oma tööd töötajale vajaliku hoolsusega.
18.Hageja asus tööd tegema 22.07.2019, kuid töölepingu kirjalik dokument sõlmiti alles 13.02.2020 ja seda hageja korduval nõudmisel. Seega kostja väide, et ametijuhend oli esitatud, on väär.
19.TVK istungil ei suutnud kostja tõendada, et hagejale on tehtud hoiatused ning ka hageja ei saanud aru, et teda hoiatati töökohustuste mittenõuetekohase täitmise eest. Seda tõendab muuhulgas 21.04.2020 e-kiri, milles töötaja küsis kas tal on 22.04.2020 tööpäev või mitte.
20.Hageja leiab, et pigem oli probleem selles, et kostja ei suutnud hagejat tööga kindlustada ja saatis ta koju tööootele. Märkimist vajab ka asjaolu, et kostja maksis hagejale kodus oldud aja eest töötasu, seega ei saanud olla probleem töökohustuste mittetäitmises. Hagejale pakuti 2020 aasta algul lisaobjekti, millest ta oli sunnitud keelduma seoses terviseprobleemidega. Seega kui hageja tööga ei oleks oldud pikema aja jooksul rahul, siis ei oleks kostja sellist pakkumist ka teinud.
21.Kostja väide, et tegemist on ilma volituseta isikuga, ei ole tõene. Hageja on esitanud nõusoleku esinduseks e-kirjas, sest TVK avalduse esitamise hetkel ei olnud hagejal võimalik volikirja allkirjastada. Hageja juhib kostja tähelepanu asjaolule, et ka kliendi poolt istungil antud suuline volikiri oli kehtiv. Edasiste arusaamatuste vältimiseks esitab hageja korrektse volikirja.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
22.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Hageja ja kostja sõlmisid 22.07.2019.a töölepingu nr 57 mille kohaselt asus hageja tähtajatult tööle puhastusteenindaja ametikohale osalise tööajaga (0,25) ning brutotöötasuga 300 eurot kuus. Hageja töötas 2020 aastal xxx. Kuna xxx ei olnud veebruari lõpus 2020.a teostatavate töödega rahul (töö kvaliteet oli väga halb) siis läksid 02.03.2020.a ning 06.03.2020.a kostja esindajad M K (eritööde spetsialist) ja E S (objektijuht) XXX xxx, et aidata korda saada objekt ning veelkord koolitada hagejat.
23.Kahjuks hageja ei saanud olukorra tõsidusest aru ning ei teinud järeldusi vaatamata 06.03.2020.a suulistele noomitustele ning veelkordsele koolitusele. Puhastusteenuse olukord ei paranenud ning selline hageja ebaprofessionaalne teenuse osutamine Eesti Kalatööstusele tundus tööandjale pahatahtliku tegevusena töötaja poolt. Sellest tulenevalt palus objektijuht E S kirjutada A Tul seletuskiri mõistmaks probleemi olemust. Kahjuks eiras A T tööandja korraldust ning ei kirjutanud seletuskirja. Samuti küsis hagejalt seletuskirja ka tööandja esindaja E E telefoni teel ning hiljem kirjutas seda ka SMS-ina 09.03.2020.a ja 10.03.2020.a (TVK Lisa 2 – SMS).
24.Kuna kliendi xxx poolt esitati pretensioone jätkuvalt, siis läks 01.04.2020.a xxx kohapeale ka tööandja esindaja E E. Kuna hageja jätkuvalt ei täitnud korrektselt tööülesandeid, siis tehti talle veelkord suuline hoiatus ning paluti kirjutada seletuskiri. Kuna töötaja jätkuvalt keeldus seletuskirja kirjutamast, siis tööandja esindaja E E kõrvaldas hageja A Tu töölt, kuni esitatakse seletuskiri. Kuna ka järgmiseks päevaks, so 02.04.2020.a, ei esitatud töötaja poolt seletuskirja ega antud tagasisidet, siis esitas E E tööandja juhtkonnale avalduse, milles kirjeldas juhtunut ning selgitas, et hagejaga pole võimalik koostööd
2-20-14708 jätkata (TVK Lisa 3 – avaldus juhtkonnale). Hageja/töötaja kõrvaldati töölt ning tööandja ootas temalt seletuskirja.
25.Viimaks teavitas tööandja 22.04.2020.a töötajat töösuhte lõppemisest TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Vaatamata töötaja ebakorrektsele käitumisele, tasus tööandja siiski töötajale töölt eemaldatud aja eest töötasu (TVK Lisa 5 – töötasu).
26.Vale on hageja väide nagu poleks talle töötamise ajal tutvustatud ametijuhendit. Lisaks tegelikkuses ametijuhendi tutvustamisele oli töölepingu lisas 1 toodud tööandja esindaja kontaktid kellele oleks vajadusel saanud esitada täpsustavaid küsimusi tööülesannete jne kohta (TVK Lisa 6 – töölepingu lisa). Samuti ei ole hageja väide usutav, kuna 02.03.2020.a ja 06.03.2020.a viibisid tööandja esindajad hageja töö tegemise asukohas ning jagasid täiendavalt juhiseid. Seega ei ole loogiline ning tõendatud hageja väide ametijuhendist mitteteadmise kohta.
27.Kui hageja selgitas oma TVK-le esitatud avalduses ja ka hagiavalduses läbivalt, et talle tehti korduvalt selgeks tema töösuhte lõppemise põhjus (töökohustuste mittenõuetekohane täitmine) ja ta on palunud tööandjalt selle vormistamist, siis jääb arusaamatuks avalduses esitatud väide nagu ta ei teaks, millistel põhjustel poolte vahel töösuhe lõppes (arvestades kahte suulist hoiatust 06.03.2020 ja 01.04.2020).
28.Hageja viide nagu oleks kostja rikkunud TLS § 95 lg 1 on asjakohatu. Tööandja on esitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse, kuid jätnud peale paragrahvi esitamist selgitamata täpsemalt ülesütlemise põhjuse. Tegelikkuses viitas aga tööandja TLSile § 88 lg 1 p 3 millest on selgelt välja lugeda töösuhte lõpetamise põhjus. Samuti teadis seda ka töötaja, kuna talle oli tehtud juba kaks suulist hoiatust ning teda oli töölt eemaldatud. Seega ei kõla see eriti usutavalt, et töötaja ei teadnud töölepingu lõpetamise põhjust.
29.Töötaja väide nagu peaks olema hoiatus esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, on väär.
30.Hageja eest on esitanud hagiavalduse ilma volitusteta isik. Hagiavaldusest ja selle lisadest ei nähtu, et hageja oleks väljastanud oma esindajale K L allkirjastatud volikirja. Samuti on kohus edastanud määruse hagiavalduse esitamise nõudes otse hagejale aga mitte isikule, kes esindas hagejat töövaidluskomisjonis toimunud menetluses, kuna kohus pidi tõdema, et hagejal ei ole lepingulist esindajat. Väidetav lepinguline esindaja pidi teadma, et tal puudub volikiri (mis puudus ka töövaidluskomisjonis) ja pidi teadma ka tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevaid reegleid volituse kohustusliku esitamise kohta. Seega on hagiavaldus esitatud volitusteta isiku poolt ning tuleb jätta läbi vaatamata.
31.Hageja on selgitanud, et sai kostjalt teada töösuhte lõpetamisest 01.04.2020.a, kuid vaidlustas töösuhte lõpetamist töövaidluskomisjonis alles 15.05.2020.a. TLS § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Hageja esitas aga avalduse 45 päeva möödudes ning seega oli möödunud juba vaidlustuse esitamiseks ette nähtud 30 päevane tähtaeg ja nõuet ei saanud selle aegumise tõttu enam esitada.
2-20-14708
32.Juhul kui kohus leiab, et hageja kasuks tuleb siiski välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel, siis palub kostja hüvitise suurust vähendada ja mõista hageja kasuks välja hüvitis kuni 10 euro suuruses summas. Kostja leiab, et hüvitise vähendamise taotlus on põhjendatud, arvestades hagivastuses toodud asjaolusid töötaja hooletu töökohustuste täitmise osas. Samuti nähtub esitatud dokumentidest, et hageja on töötanud kostja juures üheksa kuud, mistõttu ei oleks põhjendatud hüvitise väljamõistmine hageja kasuks kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
33.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
34.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude osas: a. pooled sõlmisid 22.07.2019 töölepingu nr 57 (dtl 32-36), mille kohaselt asus hageja tähtajatult kostja juures tööle puhastusteenindajana osalise tööajaga (0,25) ning brutotöötasuga 300 eurot kuus; b. hageja töökoht 2020. a oli xxx (dtl 34, töölepingu lisa 1); c. kostja teavitas 22.04.2020 e-kirjaga (dtl 39) hagejat töösuhte lõppemisest TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates 22.04.2020; d. hageja sai kostja teate kätte 22.04.2020.a.
35.Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 22.04.2020; mõista välja tööandjalt töötaja kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 900 eurot.
36.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) hageja ei ole täitnud 2020.a veebruari lõpus tööülesandeid kohase kvaliteediga ning ei teinud seda ka pärast vastavasisuliste märkuste ja koolituse saamist; (ii) hageja ei kirjutanud vaatamata kostja korraldusele seletuskirjasid töökohustuse väidetava rikkumise kohta; (iii) kostja on hagejat korduvalt suuliselt hoiatanud: (iv) kostja on hagejale ametijuhendit tutvustanud ning hagejale olid teada isiku kontaktid, kes võinuks ametijuhendit veelkord tutvustada; (v) kostja poolt tehtud ülesütlemisavaldus on piisavalt põhjendatud ning hageja ka ise teadis, millisel põhjusel see temale esitati; (vi) hagi on esitatud esindusõigust mitteomava isiku poolt; (vii) hageja on ülesütlemise vaidlustanud hilinemisega; (viii) nõutav hüvitis on asjaolusid arvestades ülemäärane.
37.Esmalt käsitleb kohus esindusõiguse ning hagi tähtaegsuse temaatikat. Kostja leiab, et hagi on esitatud esindusõigust mitteomava isiku poolt, kuna ei nähtu, et hageja oleks väljastanud oma esindajale K L allkirjastatud volikirja. Hageja on hagiavaldusele lisanud volikirja, kus puudub hageja allkiri, kuid mille kehtivust on hageja kinnitanud e-kirjaga. Iseenesest TsÜS § 118 lg 1 ei sätesta volituse andmisele kohustuslikku vormi. TVK on pidanud sellises vormis antud volitust piisavaks. Hageja on TVK otsusest teadlik ning vastavat volitust aktsepteerinud. Volikiri on antud ka kohtumenetlusega seonduvalt. Kohtumenetluses volitusega seonduvat reguleerib TsMS § 221 lg 2, mis sätestab, et
2-20-14708 lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Ka TsMS ei sätesta volitusele vorminõudeid, kohtul puudub alus esindusõiguse kehtivuse osas hageja esindajale etteheiteid teha. Õiguskirjanduses küll nenditakse, et üldjuhul on volikiri allkirjastatud (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I kommenteeritud väljaanne, lk 1204, p 3.2.2), kuid siiski ei ole tegemist volikirja kehtivuse kohustusliku eeldusega. Seega on kohus seisukohal, et hagejat esindab kehtivat esindusõigust omav isik. Kostja leiab, et hageja on ülesütlemise vaidlustanud hilinemisega. Hageja on selgitanud, et sai kostjalt teada töösuhte lõpetamisest 01.04.2020.a, kuid vaidlustas töösuhte lõpetamist töövaidluskomisjonis alles 15.05.2020.a. Kohus on seisukohal, et kostja seisukoht on vastuoluline – olukorras, kus töösuhe oli väidetavalt lõppenud juba 01.04.2020, on arusaamatu kostja poolt 22.04.2020 töösuhte teistkordne lõpetamine. Ometi on kostja pidanud vajalikuks viimatinimetatud ülesütlemisavalduse kehtivuse osas tegema pingutusi nii TVK-s kui kohtumenetluses. Pooled ei ole tõendanud, et 01.04.2020 oleks vaidlusaluse töölepinguga seonduvalt kirjalikku taasesitamist võimaldav ülesütlemisavaldus tehtud. Samuti on kostja sellekohane seisukoht kummastav põhjusel, et suuline ülesütlemine oleks vorminõude rikkumise tõttu nagunii tühine (TLS § 95 lg 1, töölepingu p 10.1). Veelgi enam, hageja on veel 21.04.2020 e-kirjas (s.o ca 3 nädalat pärast väidetavat töösuhte lõpetamist; dtl 38) pärinud tööandjalt tööd, viidates kehtivale töölepingule. Seega on kostja seisukoht asjakohatu ning esitatud menetlusõigusi kuritarvitades. Kuivõrd tegelikkuses pooled ei vaidle, et töölepingu ülesütlemisavaldus on tehtud 22.04.2020 ning hageja on selle samal päeval kätte saanud, siis 15.05.2020 töösuhte lõpetamise vaidlustamine töövaidluskomisjonis on olnud tähtaegne (TLS § 105 lg 1).
38.Järgnevalt käsitleb kohus ülesütlemisavalduse kehtivust. TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama (TLS § 95 lg 2). Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Kui töövaidluskomisjon või kohus tunnistab ülesütlemise tühiseks, loetakse vastavalt TLS § 107 lg 1 see ülesütlemisega mittelõppenuks ning tööleping lõpetatakse kohtus või töövaidluskomisjonis töötaja või tööandja taotlusel TLS § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus leiab, et täidetud on ülesütlemise formaalsed eeldused avalduse vorminõude osas (kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm) ning selle kättesaamise osas (hageja on kinnitanud, et sai avalduse kätte samal päeval). Siiski on kohtu hinnangul vaidlusalune ülesütlemisavaldus tühine, kuna kostja ei ole ülesütlemist põhjendanud (TLS § 95 lg 2). Kostja on üksnes üldsõnaliselt seaduse teksti tsiteerinud ning märkinud, et leping öeldakse üles seoses töökohustuste puuduliku täitmise ja korralduste mittetäitmisega. Töötaja kohustused on välja toodud töölepingu peatükis 2 ning lisas 1 ning töötaja oli neist teadlik, kuivõrd on eelnimetatud dokumendid allkirjastanud. Kostja ei ole välja toonud, milles väidetavad rikkumised seisnesid – st milliseid töökohustusi hageja puudulikult täitis ja milliseid tööandja seaduslikke
2-20-14708 korraldusi töötaja ei täitnud. Väide, et töötaja ise pidi teadma, mis põhjusel leping üles öeldi, ei põhine seadusel ja tuleb jätta tähelepanuta. Väidetav töötaja teadmine ei vabasta tööandjat TLS § 95 lg-s 2 sätestatud põhjendamiskohustusest. Seega tuleb ainuüksi sel põhjusel hageja esimene nõue rahuldada. Töövaidluskomisjonile esitatud vastuses ja hagivastuses on tööandja põhjendanud töölepingu ülesütlemist sellega, et xxx objektil oli töö kvaliteet veebruari 2020 lõpus väga halb. Tööandja poolt tehtud etteheited on jätkuvalt ka kohtumenetluses ebamäärased, kuna pole selgitatud mida, millal või kuidas töötaja rikkunud on. On põhjendamata, millised töökohutused olid töötaja poolt puudulikult täidetud ning milliseid tööandja korraldusi töötaja ei täitnud ja milles seisnes töö halb kvaliteet. Eelviidatud alusel lepingu ülesütlemine eeldab hoiatuse tegemist. Kostja on viidanud, et on hagejat korduvalt suuliselt hoiatanud. Hageja on nimetatud väitele vastu vaielnud. Kostja ei ole hoiatuste tegemist tõendanud, mistõttu tuleb lähtuda eeldusest, et neid hagejale ei tehtudki. Kostja ei ole esile toonud ja põhjendanud, et väidetavad rikkumised oleks olnud sedavõrd rasked, et hoiatamine ei oleks ülesütlemise kehtivuse eeldusena vajalik. Seega on täitmata ka TLS § 88 lg 3 nimetatud kohustuslik eeldus.
39.Ametijuhendist tuleneva rikkumist ei saa hagejale ette heita, kuna selle tutvustamist hagejale pole kostja tõendanud, TVK on õigesti märkinud, et ametijuhendilt puuduvad poolte allkirjad. Asjaolu, et lepingus oli sätestatud võimalus töökorraldust puudutavate dokumentidega kostja kontoris tutvuda (p 2.5), ei tähenda, et kostja tööandjana oleks täitnud kohaselt TLS § 28 lg 2 p 7 kohustuse tutvustada töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid. Seadus seega sätestab selgelt, et töökorralduse reeglite tutvustamine on tööandja kohustus. Pelgalt nentimine, et töötajal endal on võimalik soovi korral töökorralduse reeglitega tutvuda, ei anna alust asuda seisukohale, et tööandja on endal lasuva aktiivse kohustuse täitnud. Seega tuleb lähtuda eeldusest, et töötaja ei pidanud lähtuma ametijuhendist tulenevast töökorraldusest ning pidi lähtuma töölepingust ning selle lisast 1 tulenevast. Kuivõrd tööandja ei ole rikkumisi välja toonud ning nende esinemist tõendanud, on tõendamata, et töötaja oleks töölepingut rikkunud. Seega on täitmata ka ülesütlemise materiaalne eeldus – ülesütlemise alus puudub.
40.Kostja on märkinud, et hageja ei kirjutanud vaatamata kostja korraldusele seletuskirjasid töökohustuse väidetava rikkumise kohta. Kostja ei ole esile toonud, kust tulenes töötaja kohustus vastavaid seletuskirju kirjutada. TLS vastavat kohustust ei sätesta ning seda ei sisaldanud ka poolte vahel sõlmitud tööleping. Ammugi ei saa vastav asjaolu olla töösuhte lõpetamise materiaalseks aluseks.
41.Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus töölepingu 22.04.2020 tehtud ülesütlemise tühisuse (TLS § 104 lg 1), mistõttu tuleb lugeda, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud (TLS § 107 lg 1). Kohus lõpetab TLS § 107 lg 2 alusel poolte vahel sõlmitud töölepingu alates 22.04.2020.
42.Hageja palub mõista välja tööandjalt töötaja kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 900 eurot. Kostja leiab, et nõutav hüvitis on asjaolusid arvestades ülemäärane. TLS § 109 lg 1 järgi kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme
2-20-14708 kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Sisulisi vastuväiteid hüvitise suurusele ja arvestusele kostja esile ei toonud. Kohus leiab, et hüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada töösuhte kestust – hageja jõudis kostja juures tööülesandeid täita kõigest ca 9 kuud, kusjuures hageja töötas osalise tööajaga (0,25 koormusega) ning enne ülesütlemisavalduse saamist oli juba mõnda aega töölt kõrvaldatud / eemal. Asja materjalidest nähtub, et hageja otsene juht ei olnud hageja sooritusega töösuhtes rahul, mistõttu ongi hageja seaduslik esindaja esitanud talle töölepingu ülesütlemisavalduse. Samas tuleb arvesse võtta ka seda, et töötajaga on tööleping üles öeldud ette teatamata ja ette hoiatamata. Võttes arvesse kõike eeltoodut, leiab kohus, et kostjalt tuleb TLS § 109 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista hüvitis summas 450 eurot. Nimetatud summas hüvitise väljamõistmine arvestab mõlema poole huvisid. Hageja ei ole esile toonud sedavõrd mõjusaid asjaolusid, mis annaksid aluse suurema hüvitise väljamõistmiseks ning samuti ei ole kostja toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse väiksema hüvitise väljamõistmiseks või välistaksid selle täielikult.
43.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse; lõpetab töölepingu kohtulahendiga alates 22.04.2020; mõistab kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 hüvitise 450 eurot (bruto).
44.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
45.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on rahuldanud hageja mitterahalise nõude. Kohus on hageja rahalise nõude rahuldanud osaliselt. Kohus lähtub menetluskulude protsentuaalse jaotuse kindlaksmääramisel sellest, et nii tuvastusnõue kui rahaline nõue moodustasid haginõudest pool (s.o 50% ja 50%). Hageja on esitanud rahalise nõude summas 900 eurot ning kohus on selle rahuldanud 450 euro (50%) ulatuses, mis kogu hagi mahust moodustab seega 25%. Seega on kohus hagi rahuldanud 75% ulatuses (50% tuvastusnõue + 25% rahaline nõue). Seega leiab kohus, et õiglane on jätta hageja menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda ning kosja menetluskulud jätta 25% ulatuses hageja kanda.
Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
46.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,
2-20-14708 kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
47.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.