Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2-20-14708 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

2-20-14708 spetsialist) ja S (objektijuht) Paldiskisse XXXse, et aidata objekti koristada ning hagejat veelkord koolitada. Puhastusteenuse kvaliteet ei paranenud. Objektijuht S ning kostja esindaja E palusid kirjutada hagejal seletuskirja. Hageja ei kirjutanud seletuskirja. Kuna XXX esitas jätkuvalt pretensioone, läks kostja esindaja E 1. aprillil .2020 objektile. Hagejale tehti veelkord suuline hoiatus ning paluti kirjutada seletuskiri. Kuna töötaja jätkuvalt keeldus seletuskirja kirjutamast, siis kostja esindaja kõrvaldas hageja töölt. Viimaks teatas tööandja 22. aprillil 2020.a hagejale töösuhte lõppemisest TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Õige ei ole hageja väide, nagu poleks talle töötamise ajal ametijuhendit tutvustatud. Lisaks olid töölepingu lisas 1 toodud kostja esindajaandmed, et vajadusel esitada tööülesannete kohta täpsustavaid küsimusi. Kostja ei ole TLS § 95 lg 1 rikkudes jätnud töölepingu ülesütlemist põhjendamata. Kostja viitas TLS § 88 lg 1 p -le 3. Hageja teadis töölepingu lõpetamise põhjust, kuna talle oli tehtud juba kaks suulist hoiatust ning teda oli töölt eemaldatud. Hageja selgitas oma TVK-le esitatud avalduses ja ka hagiavalduses, et talle tehti korduvalt selgeks tema töösuhte lõppemise põhjus. Seega ei kõla usutavalt, et hageja ei teadnud töölepingu lõpetamise põhjust. Hageja väide nagu peaks hoiatus olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, on ekslik. Hageja eest on esitanud hagiavalduse volituseta isik. Hagiavaldusest ja selle lisadest ei nähtu, et hageja oleks väljastanud oma esindajale KLule allkirjastatud volikirja. Hageja selgitas, et sai kostjalt töösuhte lõpetamisest teada 1. aprillil.2020.a, kuid vaidlustas töösuhte lõpetamise töövaidluskomisjonis alles 15. mail 2020. TLS § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Hageja esitas aga avalduse 45 päeva möödudes. Juhul kui kohus leiab, et hageja kasuks tuleb siiski välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel, palub kostja hüvitise suurust vähendada ja mõista hageja kasuks välja hüvitis 10 eurot. Kostja leiab, et hüvitise vähendamise taotlus on põhjendatud, arvestades hageja hooletut töökohustuste täitmist. Hageja töötas kostja juures ainult üheksa kuud, mistõttu on põhjendamatu hüvitise väljamõistmine kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Maakohtu otsus ja põhjendused

2-20-14708 leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta volituse kohustuslikke vorminõudeid. Hageja on e-kirjaga volituse kehtivust kinnitanud, seega puudus maakohtul alus hageja esindaja volitustes kahelda..

2-20-14708 ulatuses ning tuvastusnõude täielikult. Seega rahuldati hagi 75% ulatuses. (50% tuvastusnõue ja 25% rahaline nõue). Menetluskulude rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud. Apellatsioonkaebus

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-20-14708 tegevusega rahul, võib see olla kantud ka muudest põhjustest. TLS § 88 lg 3 mõtte kohaselt peab hoiatus olema selge ning töötaja ei pea mõistatama, kas ta on toime pannud rikkumise ja millise tähtsusega võib see tööandja jaoks olla. Maakohus leidis praegusel juhul põhjendatult, et tööandja ei ole hoiatuse tegemist tõendanud ning töötaja ei saanud seda järeldada tööandja tegudest.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.