Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Põhimenetluses rahuldas Harju Maakohus 09.09.2020 otsusega X hagi Osaühingu Tallchart Faktooring vastu osaliselt ning jättis menetluskulud 95% ulatuses hageja ja 5% ulatuses kostja kanda. Maakohtu otsus jõustus 13.10.2020. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustasid tema menetluskulud kokku 10 466 eurot, millest 8916 eurot oli lepingulise esindaja kulu ning 1550 eurot riigilõiv. Hagejale osutati õigusabi 61 tundi ja 55 minutit tunnihinnaga 144 eurot (käibemaksuga). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustasid tema menetluskulud kokku 7925 eurot, millest 7875 eurot oli lepingulise esindaja kulu ning 50 eurot riigilõiv. Kostjale osutati õigusabi 56 tundi ja 15 minutit tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta). Pooled ei esitanud vastuväiteid vastaspoole menetluskuludele. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus määras 15.10.2020 määrusega kindlaks hageja menetluskulud 369,70 euro ulatuses ja kostja menetluskulud 5866,25 euro ulatuses, mõistis tasaarvestuse tulemusena hagejalt kostja kasuks välja 5496,55 eurot ja lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-19-4421 osas sisulised põhjendused puuduvad. Kostja esindajate poolt 01.04.2019–09.04.2019, 26.04.2019, 02.07.2019–18.07.2019, 26.11.2019, 29.01.2020, 25.03.2020 ja 21.07.2020 toimingutele kulunud ajakulu ei ole sellises mahus põhjendatud. Kostja esindaja(te) põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks saab pidada 4748,33 eurot. Asjas puudus vajadus kasutada kahte lepingulist esindajat, mistõttu tuleb kulusid veel 50% võrra vähendada. Kostja menetluskulude põhjendatud suurus kokku on 2424,17 eurot. Kuivõrd mitme esindaja kasutamine ei olnud põhjendatud, tuleb 50% võrra vähendada ka hageja menetluskulusid (369,70 × 50% = 184,85). Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus tagastas 25.11.2020 kirjaga toimiku maakohtule seaduses sätestatud kohustuslike menetlustoimingute teostamiseks. Maakohus toimetas kaebuse vastaspoolele kätte ja andis tähtaja sellele vastamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vastavalt kaebuse ulatusele, st lähtudes eespool refereeritud väidetest. Maakohtu määrus on kostja õigusabikulude suuruse osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud menetlusnorme. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-187550, p 11 ja selles viidatud varasem praktika). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja lepinguliste esindajate osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on menetluskulude rahalist kindlaksmääramist piisavalt põhjendanud. Maakohtu järeldus kostja vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Kohus ei pea eraldi esile tooma ja hindama iga rida menetluskulu

2-19-4421 nimekirjas või kuludokumendis, vaid võib toiminguid rühmitada. Nii on maakohus käesoleval juhul ka talitanud ja see jääb eelmises punktis kirjeldatud kohtu diskretsiooni piiridesse. Maakohtu käsitlus on loogiline ja jälgitav. Menetluskulude vähendamise põhjuseks ei saa olla üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusteenuse osutamiseks tehtud toimingutele kulub vähem aega (vt Riigikohtu 26.10.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et menetlust tervikuna hinnates on asja sisu ja mahtu ning kostja esindajate kvalifikatsiooni arvestades ajakulu 43 tundi ja 45 minutit põhjendatud ega ole ülemäärane. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et asja menetlus oli piisavalt keeruline, et pidada vähemalt kohtuistungitega seonduvaid mitme lepingulise esindaja kulusid hüvitatavaks. Seejuures on ka hagejat menetluses esindanud kaks lepingulist esindajat. Põhjendamatu on kaebuse väide, et mitme esindaja kasutamise tõttu tuleks hüvitatavaid õigusabikulusid 50% võrra vähendada. Kostja kulunimekirjast ei nähtu, et mitme esindaja kasutamine oleks kohtuistungitega mitteseotud menetluskulude suurust paisutanud. Kokkuvõtvalt ei anna määruskaebuse väited alust vaidlustatud määruse tühistamiseks või muutmiseks ega määruskaebuse rahuldamiseks. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.