Hazarra Naxibullah OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo hagi WESTMOR CAPITAL OÜ vastu tehingu tagasivõitmiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.10.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
WESTMOR CAPITAL OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) Hazarra Naxibullah OÜ (pankrotis, registrikood 11941266) pankrotihaldur Ly Müürsoo, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Toomas Vaher ja Liis Könn Kostja (apellant) WESTMOR CAPITAL OÜ (registrikood 12463780) seaduslik esindaja juhatuse liige SM
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 13.10.2020 otsus osas, milles maakohus mõistis WESTMOR CAPITAL OÜ-lt Hazarra Naxibullah OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo kasuks välja menetluskulud 6205 eurot ületavas osas, samuti 6205 eurot ületavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, kuid muuta põhjendusi.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Hazarra Naxibullah OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo avaldus maakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks 6205 eurot ületavas osas rahuldamata, samuti jätta rahuldatama 6205 eurot ületavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmise nõue.
5.1.Rahuldada OÜ Hazarra Naxibullah (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo hagi WESTMOR CAPITAL OÜ vastu tehingu tagasivõitmiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
5.2.Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks OÜ Hazarra Naxibullah (endise nimega OÜ W-Trade) 19.02.2019 avaldus hagi õigeksvõtmiseks tsiviilasjas nr 219-1868.
5.3.Tunnistada lubamatuks tsiviilasjas nr 2-19-1868 tehtud Harju Maakohtu 22.03.2019 kohtuotsuse sundtäitmine OÜ Hazarra Naxibullah (pankrotis) pankrotimenetluses.
5.4.Maakohtu menetluskulud jätta WESTMOR CAPITAL OÜ kanda.
5.5.OÜ Hazarra Naxibullah (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo taotlus maakohtu menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt. Määrata OÜ Hazarra Naxibullah (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo maakohtu menetluskulude suuruseks 6205 eurot.
5.6.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud WESTMOR CAPITAL OÜ kanda.
5.7.OÜ Hazarra Naxibullah (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo taotlus ringkonnakohtu menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt. Määrata OÜ Hazarra Naxibullah (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks 680 eurot.
5.8.Mõista WESTMOR CAPITAL OÜ-lt OÜ Hazarra Naxibullah (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo kasuks menetluskuludena välja kokku 6885 eurot.
5.9.Mõista WESTMOR CAPITAL OÜ-lt OÜ Hazarra Naxibullah (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo kasuks välja viivis menetluskuludelt (6885 eurot) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.10.Välja mõista WESTMOR CAPITAL OÜ-lt Eesti Vabariigi kasuks 450 eurot (s.o. riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud hagi esitamisel), mis tuleb tasuda vastavalt otsuse lisaks olevale makseinfole hiljemalt 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.
5.11.Kohustada WESTMOR CAPITAL OÜ-d tasuma Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulult (450 eurot) riigituludesse viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni tasumiseni.
5.12.Kohtuotsuse ärakiri saata pärast jõustumist resolutsiooni punktide 5.10. ja
5.11.täitmise korraldamiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-19-15850 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hazarra Naxibullah OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur Ly Müürsoo (hageja) esitas 10.10.2019 Harju Maakohtule hagi WESTMOR CAPITAL OÜ (kostja) vastu hagi õigeksvõtmise avalduse tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ja tsiviilasjas nr 2-191868 Harju Maakohtu 22.03.2019 otsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 04.02.2019 hagi võlgniku (endise ärinimega OÜ W-Trade) vastu ja nõudis 923 450 euro väljamõistmist (tsiviilasi nr 2-19-1868). Kostja hagi kohaselt tulenesid tema väidetavad nõuded võlgniku vastu järgmistest lepingutest: a) 15.07.2015 Westeron Capital OÜ (Westeron) ja võlgniku vahel sõlmitud litsentside kasutamise lepingust (litsentsileping), mille alusel Westeron rentis võlgnikule kaubamärke „RQ“ ja „RQ Smart“, mille eest võlgnik pidi tasuma 10 000 eurot kuus. b) 30.08.2018 W-Energia OÜ (W-Energia) ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingust, mille kohaselt W-Energia andis võlgnikule laenu 130 000 eurot (laenuleping). Laenulepingu järgi pidi võlgnik laenu koos intressidega tagastama 30.10.2018 ning tasuma leppetrahvi 100% laenusummast (130 000 eurot), kui laenu tähtaegselt ei tagastata. c) 07.01.2019 Westeroni, W-Energia ja kostja vahel sõlmitud nõuete loovutamise lepingutest, millega Westeron ja W-Energia loovutasid vastavalt litsentsi- ja laenulepingust tulenevad väidetavad nõuded kostjale (loovutamislepingud).
3.18.02.2018 sai võlgnik (juhatuse liige JV) e-toimiku vahendusel kätte tsiviilasjas nr 2-191868 esitatud hagi ja selle lisad. 19.02.2019 (kell 09.42) võttis võlgnik hagi õigeks ning saatis kohtule sellekohase avalduse. 22.03.2019 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-19-1868 hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, millega mõistis võlgnikult kostja kasuks välja 923 450 eurot.
4.Harju Maakohtu 07.08.2019 määrusega nimetati võlgnikule ajutine pankrotihaldur. Harju Maakohtu 09.09.2019 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ja nimetati võlgniku pankrotihalduriks Ly Müürsoo. 10.09.2019 esitas kostja võlgniku pankrotimenetluses nõude 926 850 eurot, tuginedes 22.03.2019 otsusele. Nõudeavaldusest sai hageja esmakordselt teada 22.03.2019 otsusest ja sellele eelnenud 19.02.2019 hagi õigeksvõtmisest. 30.09.2019 toimus pankrotimenetluses võlausaldajate esimene üldkoosolek. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et kostja on 22.03.2019 otsuse alusel võlgniku suurim võlausaldaja ja kostja nõude abil on võlgnikuga seotud isikud (Westmor, W-Energia, PV, JV) saavutanud pankrotimenetluses häälteenamuse.
5.Hageja taotleb käesolevas hagis, et kohus tunnistaks pankrotiseaduse (PankrS) § 110 lg 1 p 2 alusel kehtetuks võlgniku 19.02.2019 avalduse hagi õigeksvõtmiseks tsiviilasjas nr 2-19-1868. Hagi õigeksvõtmise avaldus TsMS § 440 tähenduses on ühepoolne tahteavaldus ehk tehing TsMS § 67 mõistes. Hagi õigeksvõtmise avaldusega tunnistas võlgnik tema vastu kostja poolt esitatud hagi ja selles esitatud nõuet 923 450 eurot.
6.Võlgnik võttis tsiviilasjas nr 2-19-1868 hagi õigeks 19.02.2019 avaldusega. Võlgniku ajutine haldur nimetati 07.08.2019. Seega on vaidlusalune tehing tehtud vähem kui 1 aasta enne ajutise halduri nimetamist ja tegemist on PankrS § 110 lg 1 p 2 kohaselt tagasivõidetava tehinguga.
2-19-15850
7.Väidetavalt nõude aluseks olevad lepingud (litsentsileping, laenuleping ja nõuete loovutamise lepingud) ja hagi õigeksvõtmise tehing on kõik tehtud võlgnikuga seotud isikute või ühist majanduslikku huvi ja eesmärki omavate isikute vahel: a) võlgniku juhatuse liikmed ja omanikud perioodil 2012-2019 olid abikaasad PV ja JV, kelle omaduses ja kontrolli all on ka Westeron ja W-Energia, kellega võlgnik on väidetavalt sõlminud 22.03.2019 otsuse aluseks olevad laenu- ja litsentsilepingud, millest tulenevad nõuded on hiljem väidetavalt loovutatud kostjale. b) litsentsilepingu ja laenulepingu allkirjastasid võlgniku poolt juhatuse liige JV ja Westeroni poolt juhatuse liige PV. Mõlemad äriühingud kuulusid lepingute sõlmimise ajal V-le, kes sõlmisid lepingud sisuliselt iseendaga. Seega on tegemist lähikondsete vaheliste tehingutega. c) loovutamislepingud allkirjastas Westeroni ja W-Energia poolt juhatuse liige JV ja kostja poolt juhatuse liige SM. Kostja äriregistri andmetel on kostja ainuosanik Afford Holding OÜ, mis läbi Afford Õigusbüroo OÜ on SMile kuuluv äriühing. SM tegutseb PV, JV ja nendele kuuluvate äriühingute esindajana või nende huvides. e) arvestades kogumis eeltoodud asjaolusid, on kostja faktiliselt võlgniku endiste juhatuse liikmete ja omanike p ja JV kontrolli all olev äriühing. Nimetatud asjaolu saab hageja eelduslikult täiendavalt tõendada pankrotimenetluses tulevikus kogutavate andmetega (võlgnik ei ole hagejale käesolevaks seaduses nõutud dokumente üle andnud ja võlgniku seaduslikud esindajad rikkusid kohtu korraldust ja ei ilmunud kohtusse vande andmiseks).
8.Kostja ja võlgnik tegutsesid hagi esitamisel ja õigeksvõtmisel ühiselt ja kooskõlastatult, eesmärgiga tekitada kahju võlgniku võlausaldajatele ning saavutada kontroll võlgniku pankrotimenetluses. Hagi õigeksvõtmise avaldus on tõenäoliselt koostatud nii hagejat kui ka kostjat esindanud ühe ja sama isiku SM poolt. Õigeksvõtul põhinev otsus tehti 22.03.2019, kuid kostja ei pööranud seda täitmisele enne pankroti väljakuulutamist 09.09.2019, mis tähendab, et otsusest tulenevat nõuet tegelikkuses ei eksisteeri või pole nõue sissenõutav.
9.Litsentsileping, laenuleping ja nõuete loovutamise lepingud on sõlmitud ebaharilikul viisil ja võlgnikku kahjustavatel tingimustel. Neid kas ei ole üldse sõlmitud või ei ole neid sõlmitud lepingutes märgitud ajal või tingimustel. Hageja tõi eeltoodu kohta esile järgmised asjaolud: a) kõik lepingud on allkirjastatud omakäeliselt paberkandjal, mitte digitaalselt. b) litsentsilepingu esemeks on kaubamärgid „RQ“ ja „RQ Smart“. 15.07.2015 sõlmitud litsentsilepingu kohaselt andis Westeron võlgnikule õiguse nimetatud kaubamärke kasutada ja võlgnik pidi hakkama selle eest tasuma 10 000 eurot kuus alates 15.07.2015. Kaubamärk „RQ“ registreeriti alles 11.11.2015, mis tekitab põhjendatud kahtlusi lepingu sõlmimise aja ja kehtivuse osas. c) litsentsilepingust ega hagiavaldusest ei selgu, milliste kaubamärkidega on üldse tegemist või kas või kuidas võlgnik neid enda äritegevuses kasutas ning millest tuleneb kaubamärkide väidetav väärtus. d) laenu andmine on tõendamata, lisaks on laenuleping sõlmitud võlgniku jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel.
10.Hageja taotleb, et kohus tunnistaks lubamatuks tsiviilasjas nr 2-19-1868 tehtud 22.03.2019 otsuse sundtäitmise. Hagi õigeksvõtmise avalduse kehtetuks tunnistamise nõue on seotud ja sõltuvuses hageja nõudest tunnistada lubamatuks 22.03.2019 otsuse sundtäitmine, kuna nimetatud kohtulahend põhineb 19.02.2019 hagi õigeksvõtmise avaldusel.
2-19-15850 Kostja vastuväited
11.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
12.19.02.2019 avalduse tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõue on vastuolus tagasivõitmise eesmärgi ja mõttega. Nimetatud avaldus on tehing, millele ei kohaldu PankrS-s sätestatud tagasivõitmise sätted. 19.02.2019 avaldusega ei läinud pankrotivarast välja mitte mingisugust vara. Võlgnik üksnes tunnustas hagi õigeksvõtuga kostja nõuet võlgniku vastu.
13.Hagi on esitatud eelkõige põhjusel, et kostjal on pankrotimenetluse häälteenamus. Haldur on hagi esitamisega asunud kaitsma ühe võlausaldajate huvigrupi huve, rikkudes sellega oluliselt talle seadusega kehtestatud sõltumatuse põhimõtet.
14.Võlausaldajate huvide kahjustamine peab olema asjaoluna tõendatud. Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millest saaks teha järelduse, et tema vaidlustatud tehing kahjustab võlausaldajate huve. Hageja sisustab võlausaldajate huvide kahjustamist läbi asjakohatu väite, et tehingute pooled on seotud isikud. Kõik hagiavalduses väljatoodud kaudsed seosed on juhuslikku laadi ning ei muuda kostja esindajat mitte kuidagi võlgnikuga ja/või Piret ja JViga seotud isikuks. Võlausaldajate huvide kahjustamist ei ole võimalik sisustada ka läbi hageja väite, et kostja ja võlgnik tegutsesid hagi esitamisel ja õigeksvõtmisel ühiselt ja kooskõlastatult. Võlgniku poolt kostja hagi õigeksvõtt ei takista teistel võlausaldajatel mitte kuidagi oma nõudeid võlgniku vastu realiseerida.
15.Lisaks rõhutab kostja seda, et hagi õigeksvõtt oli põhjendatud – vältimaks pikka ja kulukat ning ka esitatud nõuete selgust ja põhjendatust arvestades, siis võlgniku poolt vaadates ka perspektiivitut kohtuvaidlust.
16.PankrS § 2 kohasel toimub võlausaldajate nõuete rahuldamine pankrotimenetluses võlgniku vara arvel pankrotiseaduses sätestatud korras. Hagiavalduses puuduvad mistahes põhjendused selle kohta, kuidas on võlgniku hagi õigeksvõtmine negatiivselt mõjutanud võlausaldajate nõuete rahuldamist olukorras, kus võlgniku vara puudub ning hageja enda hinnangul on ebaselge on ka perspektiiv, kas vara üldse menetluse kestel tekib. Mingi abstraktse huvi väidetav rikkumine ei ole tehingu tagasivõitmise aluseks. Maakohtu otsus ja põhjendused
17.Maakohus rahuldas 13.10.2020 otsusega hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 7363,67 eurot ja riigi kasuks riigilõivu 450 eurot.
18.Maakohus leidis, et võlgniku avaldus hagi õigeksvõtu kohta võib olla tagasivõidetav PankrS § 110 alusel kui tehing. PankrS § 110 lg 1 p-st 2 tulenev ajaline eeldus õigeksvõtu kehtetuks tunnistamiseks on täidetud.
19.Menetluses kogutud tõenditest nähtus maakohtu hinnangul üheselt, et hagi õigeksvõtu avaldus oli tsiviilasjas nr 2-19-1868 kohtule esitatud eesmärgiga teha võlgniku võlausaldajate jaoks nõuete rahuldamine võimatuks või vähemalt raskemaks. Maakohus asus seisukohale, et võlausaldajate huve on kahjustatud teadlikult. Kostja leidis ekslikult, et võlausaldajate huve saab pankrotimenetluses kahjustada üksnes pankrotivara pankrotimenetlusest väljaviimisega. Kohustuste alusetu suurendamine teeb samuti võimatuks või vähendab teiste võlausaldajate võimalusi oma nõuete rahuldamisel. Võlgniku pankrotimenetluses on käesoleval hetkel veel võimalik, et pankrotivara tekib, mistõttu ei saa väita, et käesoleval juhul on vaidlus üksnes teoreetilist laadi.
2-19-15850
20.Esitatud tõenditest võis järeldada, et võlgnik ja kostja tegutsesid tsiviilasjas nr 2-19-1868 kooskõlastatult ja teadlikult eelseisvat võlgniku pankrotimenetlust silmas pidades. Kohtule on esitatud laenu- ja litsentsilepingud, millel kohtu hinnangul puudub tegelik majanduslik sisu. Hageja on esile toonud, et litsentsilepingust ega hagiavaldusest ei nähtu, milles üldse kaubamärkide väidetav väärtus seisneb. Puuduvad tõendid selle kohta, et lepingu p-s 2.1 kokkulepitud igakuiseid makseid litsentsi eest oleks tasutud. Kohus nõustus hagejaga selles, et igakuiselt 10 000 euro tasumine registreerimata kaubamärgi eest on ka eluliselt ebausutav. Nõude loovutamise lepingu p 1 kohaselt on W-Energia OÜ-l laenulepingust tulenev nõue võlgniku vastu 130 000 eurot. Kohtule esitatud 30.08.2018 laenulepingus puudub kokkulepe laenusumma üleandmise kohta. Võlgnikule 31.08.2018 laenu andmine 130 000 eurot on tõendamata. Laenuleping on sõlmitud võlgniku jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Lepingu p 1.4 kohaselt juhul, kui laenusaaja ei tagasta laenu täies mahus 30.10.2018 on laenuandjal õigus nõuda leppetrahvi 100% ulatuses tasumata laenujäägilt. Samas ei ole võlgnikule esitatud ühtegi nõudekirja, milles oleks võlgnikult nõutud leppetrahvi tasumist. Lepingud on allkirjastanud PV ja JV. Puudub vaidlus, et nad on abikaasad. Hageja on esile toonud, et SM tegutses PV, JV ja nendele kuuluvate äriühingute esindajana või nende huvides.
21.Maakohtu hinnangul kinnitas nõude loovutamise lepingu sõlmimine hageja väiteid selle kohta, et kostja ja võlgnik tegutsesid 19.02.2019 avaldust kohtule esitades kooskõlastatult ning kostjat tuleb lugeda võlgnikule lähedaseks isikuks. Westmore Capital OÜ-l ei olnud maksejõuetu äriühingu vastu nõude omandamiseks muud põhjust kui kasutada seda pankrotimenetluses nõude tekitamisel. Nõude loovutamise lepingu lisa on kohtule esitamata, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et nõue loovutati tasuta. Võlgnikul JV isikus puudus igasugune mõistlik põhjus hagi õigeks võtta, kuivõrd juhatuse liikmena oli JV-le teada, et võlgnik kunagi võetud kohustust täitma ei asu ning Westmore Capital OÜ nõue koosneb tegelikkuses JV enda koostatud alusetutest nõuetest. Võlgnik esitas 15.07.2019 kohtule pankrotiavalduse, mistõttu olid nii loovutaja kui loovutuse saaja ilmselt teadlikud, et võlgnik kunagi oma kohustusi täitma ei hakka. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et vaidlusalustel tehingutel ning 19.02.2019 hagi õigeksvõtul puudus tegelikkuses võlgniku ja kostja jaoks sisuline majanduslik eesmärk ning tehingute eesmärk oli võlausaldajate huve kahjustades saada eeliseid pankrotimenetluses.
22.Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja maakohus tunnistas 19.02.2019 avalduse kehtetuks.
23.Kohtu hinnangul on täiesti alusetud kostja etteheited halduri aadressil, et haldur on esitanud hagi ajendatuna soovist tegutseda ühe võlausaldajate huvigrupi huvides. Halduril on seadusest tulenev kohustus nõuete sisu kontrollida ning vajadusel alusetutele nõuetele vastu vaielda.
24.Kuivõrd 19.02.2019 hagi õigeksvõtu avaldus on ära langenud, siis ei ole õigustatud ka 22.03.2019 otsuse täitmine ja tsiviilasjas nr 2-19-1868 Harju Maakohtu 22.03.2019 otsuse sundtäitmine tuleb lubamatuks tunnistada.
25.Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Maakohtu hinnangul olid hageja esindajate toimingud põhjendatud ja vajalikud ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas. Kohus ei nõustunud kostjaga selles, et haldur kui õigusteadmistega isik ei tohiks lepingulist esindajat menetluses kasutada. Ükski seadus haldurile sellist piirangut ei sea. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-86-16 ja nr 3-2-1-177-15 asunud seisukohale, et menetlusosalise õigusteadmised, ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat. Kohus asus seisukohale, et keskmine tasu õigusteenuse eest 180-220 eurot (käibemaksuta) tunnis ei ületa oluliselt õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks
2-19-15850 peetud tunnihinda. Hagejat esindasid menetluses vandeadvokaadid Liis Könn ja Toomas Vaher. Arvestades esindajate kõrget erialast kvalifikatsiooni, pidas kohus tunnihinda põhjendatuks. Kostja etteheide mitme esindaja osavõtu kohta oli kohtu arvates otsitud, kuivõrd vandeadvokaat Toomas Vaher on osutanud õigusabi 2 tundi, mis vaidluse asjaolusid ja taotluste arvu arvestades on marginaalne. Eeltoodust tulenevalt luges maakohus hageja põhjendatud menetluskuludeks 7363,67 eurot. Apellatsioonkaebus
26.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
27.Maakohus kohaldas valesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus ei uurinud ega hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ega objektiivselt.
28.Maakohus ei tuvastanud võlausaldajate huvide kahjustamist (PankrS § 109 lg 1) ning rajas otsuse oletustele. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et vaidlusalune hagi õigeksvõtt on tehing, millele ei kohaldu PankrS-s sätestatud tagasivõitmise sätted. Maakohtu vastupidine järeldus on väär. Olukorras, kus hageja vaidlustatud tehinguga pankrotivarast vara välja ei läinud ning seeläbi ei ole võimalik 19.02.2019 avalduse kehtetuks tunnistamisega tagada ka pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist, on hageja nõue 19.02.2019 avalduse tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks vastuolus tagasivõitmise mõtte ja eesmärgiga.
29.Maakohus oleks pidanud võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks võrdlema võlausaldajate nõuete rahuldamise tõenäosust tehingu tegemise ja tehingu tegemata jätmise korral. Maakohus seda ei teinud.
30.Maakohus asus võlausaldajate huvide kahjustamist sisustama läbi kostja esindaja „personaalküsimuse“, leides, et kostjat tuleb lugeda võlgnikule lähedaseks isikuks. Kostja esindaja kaudu ei ole võimalik võlausaldajate huvide kahjustamist tõendada. Oletuslik, asjassepuutumatu ja põhjendamatu on maakohtu järeldus justkui oleks vaidlustatud tehinguga alusetult kohustusi suurendatud. Mitte midagi sellist ei ole toimunud. Oletuslik on ka maakohtu järeldus, et võlgniku pankrotimenetluses on käesoleval hetkel veel võimalik, et pankrotivara tekib, mistõttu ei saa kohtu hinnangul väita, et käesoleval juhul on vaidlus üksnes teoreetilist laadi.
31.Maakohus eksis menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramisel. Isegi, kui hagi kuuluks rahuldamisele, tuleks kulud jätta poolte endi kanda.
32.Kostja kordab varem esitatud seisukohti, millised maakohus jättis analüüsimata või tähelepanuta. Hagejal puudub pankrotitoimkonna nõusolek käesolevas asjas lepingulise esindaja kasutamiseks (PankrS § 62 lg 2). Haldur peab pankrotiseadusest tulenevalt oma kohustusi täitma isiklikult, seadusest tulenevate kohustuste täitmise eest näeb pankrotiseadus ette pankrotihaldurile tasu maksmise pankrotivara arvelt ning kui ta võtab seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks endale lepingulise esindaja (milleks ta vajab pankrotitoimkonna eelnevat nõusolekut), tuleb halduril oma esindaja tasu maksta oma tasu arvelt (PankrS § 62 lg 4). Sellises olukorras ei saa lugeda halduri poolt lepingulisele esindajatele väidetavalt makstud või maksmisele kuuluvaid tasusid vajalikuks ja põhjendatud kuluks.
33.Lisaks on hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr ebamõistlikult kõrge. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on õigusabi osutatud erineva tunnitasu määra alusel, vastavalt
2-19-15850 180 eurot ja 220 eurot. Nimekirja kohaselt on õigusabi osutanud kaks lepingulist esindajat. Asja mahukust arvestades ei ole põhjendatud kõrgem tunnitasu määr kui 150 eurot (käibemaksuta). Vastustaja seisukoht
34.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
35.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus hagi rahuldas, tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi muuta. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 6205 eurot ületavas osas ja 6205 eurot ületavatelt menetluskuludelt viivise.
36.Käesolevas asjas on hageja esitanud kohtule hagi kostja vastu hagi õigeksvõtmise kehtetuks tunnistamiseks. Pooled ei vaielnud, et kostja esitas 04.02.2019 hagi võlgniku (endise ärinimega OÜ W-Trade) vastu ja nõudis 923 450 euro väljamõistmist (tsiviilasi nr 2-19-1868). 19.02.2019 võttis võlgnik kohtule saadetud sellekohase avaldusega hagi õigeks. 22.03.2019 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-19-1868 hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, millega mõistis võlgnikult kostja kasuks välja 923 450 eurot. Ajutine haldur määrati võlgnikule Harju Maakohtu 07.08.2019 määrusega. Kostja esitas võlgniku pankrotimenetluses kohtuotsusel põhineva nõude.
37.PankrS § 109 lg 1 järgi tagasivõitmisel tunnistab kohus PankrS §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Hagi õigeksvõtmise kehtetuks tunnistamise võimalikkust PankrS § 109 ja järgnevates paragrahvides sätestatud tagasivõitmise korras on jaatanud Riigikohus tsiviilasjas nr 2-16-7541 tehtud otsuses. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hagi õigeksvõtt on ühepoolne tahteavaldus ehk tehing (TsÜS § 67). Kostja käsitlus, mille kohaselt välistab tagasivõitmise korras hagi õigeksvõtmise kui tehingu kehtetuks tunnistamise see, et sellega pankrotivara ei vähenenud, ei ole õige. Mitte ainult vara välja viimine, vaid ka nõuete tekitamine võib kahjustada teiste võlausaldajate huvisid. Hagi õigeksvõtmise tulemusel on kostjal võlgniku pankrotimenetluses nõue, mis kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS § 103 lg 4 järgi loeti kaitsmiseta tunnustatuks. Sama tuleneb praegu kehtiva PankrS § 1003 lg 4 p-st 1. Seega ei allu kostja kohtuotsusest tulenev nõue läbi nõuete kaitsmise ja tunnustamise toimuvale kontrollile ja kuulub läbi pankrotimenetluse täitmisele.
38.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgniku poolt kostja hagi õigeksvõtmine 19.02.2019 kohtule esitatud avaldusega on tagasivõidetav PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel, mille kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis on tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huvisid. Arvestades, et võlgnik võttis kostja hagi õigeks 19.02.2019 ja ajutine haldur määrati 07.08.2019, on PankrS § 110 lg 1 p 2 järgi tagasivõitmise ajaline eeldus täidetud.
39.Tagasivõitmise hagi lahendamisel tuleb tuvastada, kas tehinguga on kahjustatud teiste võlausaldajate huvisid (PankrS § 109 lg 1). Hageja on esile toonud, et hagi õigeksvõtmine kahjustas teisi võlausaldajaid ennekõike seetõttu, et kostja poolt esitatud nõuete aluseks olevad lepingud olid sõlmitud võlgniku ja tema lähikondsete vahel, kellel oli ühine majanduslik huvi, kostja ja võlgnik tegutsesid hagi esitamisel ja õigeksvõtmisel kooskõlastatult, kostja nõude
2-19-15850 aluseks olevad lepingud on sõlmitud ebaharilikul viisil ja võlgnikku kahjustavatel tingimustel ning hagi õigeksvõtmise tulemusel on tekkinud võlgnikuga seotud isikutel võlgniku vastu rahaline nõue, mida tegelikkuses ei eksisteeri, kuid mis võimaldaks kostjal osaleda pankrotimenetluses ja saada tulemi jaotamisel suurim osa. Hageja väitis, et võlgnik oli hagi õigeksvõtmise ajal juba maksejõuetu.
40.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamisel lähtunud ebaõigesti sellest, et õigeks võetud nõude esitasid võlgniku vastu tsiviilasjas nr 2-191868 võlgniku lähikondsed ja hagi esitamise eesmärgiks oli tekitada võlgniku pankrotimenetluses nõue, millega kaasneb õigus pankrotimenetlust suunata. Võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks tuleb tõendada, et tehingu tegemata jätmisel oleksid võlausaldajate nõuded tõenäoliselt rahuldatud suuremas ulatuses (Riigikohtu 30.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-17, p 13). Seega tuleb võlausaldajate huvide kahjustamine sisustada objektiivsete asjaoludega, millel on ennekõike majanduslik sisu. Tehingu tegemine lähikondsete huvides ei pea olema iseenesest võlausaldajaid kahjustav. Riigikohus on selgitanud, et võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks tuleb võrrelda tagasivõitmise aja olukorda hüpoteetilise olukorraga, kus võlgnik ei oleks vaidlusalust tehingut teinud (Riigikohtu 10.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18953, p 13.3). Lisaks tuleb võlgniku käitumisele hinnangu andmisel tehingu tegemise majandusliku otstarbekuse üle otsustamisel arvesse võtta asjaolu, kas võlgnikul oli tehingu tegemise ajal ka teisi võlausaldajaid, kelle nõuded olid juba muutunud või lähiajal muutumas sissenõutavaks (Riigikohtu 10.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18953, 13.4). Seega tuleks käesoleva nõude puhul võrrelda seda, milline oleks teiste võlausaldajate olukord siis, kui võlgnik ei oleks hagi õigeks võtnud.
41.Harju Maakohtu 09.09.2019 pankrotimäärusest nähtub, et võlausaldaja Aktsiaselts Uuemõisa Invest esitas võlgniku pankroti väljakuulutamiseks kohtule avalduse 04.07.2019 ja võlausaldajal oli võlgniku vastu kahest laenulepingust tulenev nõue kokku 582 038,70 eurot. 15.07.2019 esitas võlgnik avalduse pankroti väljakuulutamiseks, tuues esile, et kohustusi on 1,6 miljonit eurot ja vara 300 000 eurot. Ajutine haldur on esile toonud, et võlgniku AS LHV Panga arvelduskontolt oli tehtud märtsis 2019 viimane ülekanne kontojäägi ulatuses Maksu- ja Tolliametile, Luminor Bank AS-s olevalt kontolt tehti viimased ülekanded veebruaris 2019 ja Swedbank AS-s avatud kontolt ei ole alates augustist 2018 ülekandeid tehtud (tl 27-30). Maksuja Tolliameti nõue on tunnustatud summas 16 794,36 eurot. Eeltoodud tõenditest järeldab ringkonnakohus, et hagi õigeksvõtu ajal oli võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõue vähemalt Maksu- ja Tolliametil. Võlgniku arvelduskontodel käibe puudumisest saab järeldada, et majandustegevus oli veebruariks 2019 lõppenud, mistõttu sellel ajal ei olnud võlgnikul enam äritegevuse tulemi arvel võimalik kohustusi täita. PankrS § 31 lg 4 järgi eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse esitamisel, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse eelduseks on see, et võlgniku vastu esitatavad nõuded on muutunud sissenõutavaks. Arvestades, et võlgnik esitas pankrotiavalduse 15.07.2019 ja hagi võeti õigeks 19.02.2019, siis lühikesest ajavahest saab järeldada, et hagi õigeksvõtmise ajaks võis eelduslikult olla võlgniku vastu lisaks Maksu- ja Tolliameti nõudele ka muid nõudeid, mis olid juba sissenõutavaks muutunud või olid lähemas tulevikus muutumas sissenõutavaks. Hagi õigeksvõtmise tulemusel tegi Harju Maakohus 22.03.2019 otsuse, millega mõistis võlgnikult kostja kasuks välja 923 450 eurot, millest põhivõlgnevus oli 425 000 eurot, viivis 355 450 eurot, intress 13 000 eurot ja leppetrahv 130 000 eurot. Kuna kohtuotsusest tulenev nõue ei vajanud tunnustamist, siis ei olnud seda võimalik pankrotimenetluses teistel võlausaldajatel ja pankrotihalduril kontrollida ja tunnustamisele vastu vaielda. 923 450 euro suurune nõue, mida ei ole vaja tunnustada, vähendab võlgniku pankrotimenetluses teiste võlausaldajate võimalust oma nõuete rahuldamiseks. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et kostja hagi õigeksvõtmine võlgniku poolt, kellel puudus õigeksvõtmise ajal majandustegevus ja kelle vastu oli sissenõutavaks
2-19-15850 muutunud nõudeid, kahjustas teisi võlausaldajaid nii ajal, kui see toimus, kui ka pankroti väljakuulutamisel.
42.Ebaõige on kostja väide, et võlausaldajate huvide kahjustamise välistab see, et väidetavalt puudub pankrotivara ja võlausaldajate nõuded on vaidlustatud. 06.02.2020 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati Likvideerimisteenused OÜ nõuet summas 2369,63 eurot ja Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu nõuet 16 794,63 eurot ning AS Uuemõisa Invest nõude tunnustamise vaidlus on kohtu menetluses (tl 120). Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et võlgnikul puudub pankrotivara. Võlgniku vara hulka kuuluvad tootmisseadmed asuvad väljaspool Eesti Vabariiki, kuid see ei tähenda, et vara pole. Tavapäraselt selgitab pankrotihaldur vara välja pankrotimenetluse käigus. See, et 03.06.2020 on haldur taotlenud kohtult pankrotimenetluse raugemise vältimiseks raha deposiiti tasumise määramist, ei tähenda, et võlgnikul igasugune vara puudub. Pankrotivara puudumine ei ole ka asjaoluks, mis välistab tagasivõitmise hagi rahuldamise või annab aluse järelduseks, et tehinguga ei kahjustatud võlausaldajate huvisid.
43.Ringkonnakohtu arvates ei ole kostja toonud esile asjaolusid, millest saaks tuvastada, et hagi õigeksvõtmisel oleks olnud võlgniku jaoks majanduslik sisu. Tehingu majanduslik sisu saaks olla ennekõike võlgniku äritegevuse jätkamiseks vahendite saamine või muu vajaduse, mis on seotud äritegevusega, rahuldamine. Majanduslikuks sisuks ei saa olla see, et vältida väidatavalt kulukat kohtumenetlust.
44.Tehingu tagasivõitmine PankrS § 110 lg 1 p 2 järgi eeldab, et tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huvisid. Kuigi hagi õigeksvõtmine on oma olemuselt ühepoolne tehing ja selle tegi võlgnik, tulenes sellest vaidlustamata nõue kostjale. Hageja on hagiavalduses väitnud, et kostja kui võlgniku lähikondse puhul eeldatakse PankrS § 110 lg 3 järgi võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlikkust. Kuigi maakohus on vaidlustatud otsuses viidanud PankrS § 110 lg-le 2, on hinnatud PankrS § 110 lg 3 kohaldamise eeldusi ja tuvastatud võlgniku, kostja ja kostja nõude aluseks olevate tehingute osaliste lähikondsus võlgnikuga ja see, et võlausaldajate huvide kahjustamine oli teadlik. Kuna võlgniku poolt hagi õigeksvõtmise ja ajutise halduri nimetamise vahele jäi vähem kui kuus kuud, siis võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlikkust kostja poolt saab eeldada PankrS § 110 lg 2 järgi. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et ta polnud võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik.
45.Seega on nõue hagi õigeksvõtmise kehtetuks tunnistamiseks ja tagasivõitmiseks lõppkokkuvõttes õigesti rahuldatud.
46.Samuti on maakohus õigesti rahuldanud hagi võlgniku pankrotimenetluses toimuva tsiviilasjas nr 2-19-1868 tehtud Harju Maakohtu 22.03.2019 otsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
47.Kuna hagi õigeksvõtmise kehtetuks tunnistamisel jääb kehtima 22.03.2019 otsus ja see on pankrotimenetluses täidetav, vaatamata sellele, et hagi õigeksvõtmine on kehtetuks tunnistatud, siis kohtuotsuse täidetavus on võimalik välistada TMS § 221 järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitamisega. Riigikohus on selgitanud, et kuna pankrotimenetlus on sundtäitmise menetluse eriliik, siis saab TMS § 221 lg 1 kohaldada pankrotimenetluses analoogia korras selliselt, et panktorihalduril võlgniku seadusliku esindajana on õigus esitada hagi jõustunud kohtulahendi täidetavuse vaidlustamiseks (Riigikohtu 17.06.2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09, p 9). Maakohus on õigesti leidnud, et seoses hagi õigeksvõtmise ära
2-19-15850 langemisega tunnustamistehingut õiguslikus mõttes enam ei eksisteeri ja sellise kohtuotsuse täitmine on lubamatu.
48.15.04.2021 menetlusdokumendiga esitas kostja uue tõendi – pankrotihalduri poolt 17.03.2020 avaldatud teate võlgnikule kuuluva madalsurvepressi enampakkumisel müügi kohta. Kostja selgituse kohaselt nähtub tõendist, et võlgnikul puudub likviidne vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid täita, kuna pärast enampakkumise nurjumist esitas pankrotihaldur kohtule taotluse deposiidi nõudmiseks. Ringkonnakohus leiab, et esitatud tõend tuleb jätta TsMS § 652 lg 4 järgi vastu võtmata, kuna kostja ei ole veenvalt põhjendanud, miks tõend on ringkonnakohtule esitatud vahetult enne kohtuotsuse tegemist, kuigi see oli olemas juba maakohtu menetluse ajal. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
49.Maakohus jättis seoses hagi rahuldamisega menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Ebaõige on kostja väide, et menetluskulud oleks tulnud jätta poolte kanda. Kostja väited ei anna alust menetluskulusid maakohtust erinevalt jaotada.
50.Kostja on vaidlustanud hageja menetluskulude suuruse. Hageja palus kostjalt välja mõista kuluna õigusabile 7239 eurot, millele lisandub kohtuistungil osalemise eest 124,67 eurot kohtumenetluses osaletud 36 tunni ja 29 minuti eest. Hagejat esindasid maakohtu menetluses vandeadvokaadid Liis Könn ja Toomas Vaher. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohtu diskretsiooni teostamine menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel ei ole otsuses jälgitav. Samas ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud esindajate teenuse osutamise ajakulu ja eeltoodu tõttu ei ole seda vajalik kontrollida.
51.Apellant väitis, et hagejale õigusabiteenust osutanud isikute tunnihind vandeadvokaat Liis Könnil 220 eurot ja 180 eurot ning Toomas Vaheril 220 eurot oli liiga kõrge. Maakohus pidas teenuse osutamise hinda kohtupraktikas väljakujunenud hinnatasemele vastavaks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus arvestanud seda, et tegemist ei ole keskmisest keerukama asjaga ja see ei olnud ka tõenduslikust küljest mahukas. Riigikohus on pidanud keerulise asja puhul põhjendatuks lepingulise esindaja tunnihinda 190 eurot (Riigikohtu 13.05.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-17536, p 18). Arvestades väljakujunenud kohtupraktikat ja vaidluse vähest keerukust, peab ringkonnakohus põhjendatud vandeadvokaadi õigusabiteenuse tunnihinnaks 170 eurot ilma käibemaksuta.
52.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et menetluskulude suurust ega jaotust ei mõjuta see, et tegemist on pankrotihalduri poolt esitatud hagiga. Kostja on möönnud ka ise, et seadusest tulenev halduri kohustus täita oma kohustusi isiklikult ei välista kohtuvaidluses lepingulise esindaja kasutamist. See, kas halduril on esindajaga lepingu sõlmimiseks pankrotitoimkonna nõusolek, ei mõjuta menetluskulude jaotust ega kindlaksmääratavate kulude suurust.
53.Eeltoodut arvestades tuleb hageja maakohtu menetluskulude suuruseks määrata 6205 eurot (36,5 tundi x 170 eurot).
54.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi kostja (apellandi) kanda. Hageja (vastustaja) on vastuses apellatsioonkaebusele esitanud taotluse menetluskulude 880 eurot hüvitamiseks. Hageja on kulutanud apellatsioonimenetluses 4 tundi, millist ajakulu, arvestades apellatsioonkaebuse ja
2-19-15850 vastuse mahtu, peab ringkonnakohus vajalikuks. Menetluskulud tuleb hüvitada tunnihinnaga 170 eurot, s.o 680 eurot. Seega kuulub taotlus rahuldamisele osaliselt.
55.Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulu 6885 eurot.
56.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
57.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.