OÜ Hazarra Naxibullah (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo hagi Westmor Capital OÜ vastu tehingu tagasivõitmiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagi hind 7 000 eurot. Hageja: OÜ Hazarra Naxibullah (pankrotis, registrikood 11941266) pankrotihaldur Ly Müürsoo (aadress Rävala pst 8241c, 10143 Tallinn, e-post [email protected]) Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Toomas Vaher ja vandeadvokaat Liis Könn (Ellex Raidla Advokaadibüroo; epost [email protected], [email protected]) Kostja: Westmor Capital OÜ (registrikood 12463780, asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: S. M. (Afford Õigusbüroo OÜ; epost [email protected]) Kohtuistungil 9. septembril 2020. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Hazarra Naxibullah (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo hagi Westmor Capital OÜ vastu tehingu tagasivõitmiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
2.Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks OÜ Hazarra Naxibullah (endise nimega OÜ W-Trade) 19.02.2019 avaldus hagi õigeksvõtmiseks tsiviilasjas nr 2-191868.
3.Tunnistada lubamatuks tsiviilasjas nr 2-19-1868 tehtud Harju Maakohtu 22.03.2019 kohtuotsuse sundtäitmine OÜ Hazarra Naxibullah (pankrotis) pankrotimenetluses.
Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta Westmor Capital OÜ kanda.
2.Välja mõista Westmor Capital OÜ-lt menetluskulud summas 7 363,67 eurot OÜ Hazarra Naxibullah (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo kasuks.
3.Kohustada Westmor Capital OÜ-d tasuma OÜ Hazarra Naxibullah (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo kasuks väljamõistetud menetluskuludelt summas 7 363,67 eurot viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni tasumiseni.
4.Välja mõista Westmor Capital OÜ-lt Eesti Vabariigi kasuks 450 eurot (s.o. riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud hagi esitamisel), mis tuleb tasuda vastavalt otsuse lisaks olevale makseinfole hiljemalt 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.
5.Kohustada Westmor Capital OÜ-d tasuma väljamõistetud menetluskulult summas 450 eurot riigituludesse viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni tasumiseni TsMS § 179 lg 9). Kohtuotsuse ärakiri saata pärast jõustumist menetluskulude jaotuse resolutsiooni punktide 4 ja 5 täitmise korraldamiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 10.10.2019. a. esitatud hagiavalduse kohaselt esitas Westmor Capital OÜ 04.02.2019. a hagi OÜ Hazarra Naxibullah, endise nimega OÜ W-Trade (võlgnik) vastu ning nõudis 923 450 euro väljamõistmist. Hagi kohaselt tulenevad kostja väidetavad nõuded võlgniku vastu järgmistest lepingutest: a) 15.07.2015 Westeron Capital OÜ (Westeron) ja võlgniku vahel sõlmitud litsentside kasutamise lepingust (litsentsileping), mille alusel Westeron rentis võlgnikule kaubamärke „RQ“ ja „RQ Smart“, mille eest võlgnik pidi tasuma 10 000 eurot kuus. b) 30.08.2018 W-Energia OÜ (W-Energia) ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingust, mille kohaselt W-Energia andis võlgnikule laenu 130 000 eurot (laenuleping). Laenulepingu järgi pidi võlgnik laenu koos intressidega tagastama 30.10.2018 ning tasuma leppetrahvi 100% laenusummast (130 000 eurot), kui laenu tähtaegselt ei tagastata. c) 07.01.2019 Westeron’i W-Energia ja kostja vahel sõlmitud nõuete loovutamise lepingutest, millega Westeron ja W-Energia loovutasid vastavalt litsentsi- ja laenulepingust tulenevad väidetavad nõuded kostjale (loovutamislepingud). Kõik ülalnimetatud lepingud on sõlmitud võlgnikuga seotud isikute vahel.
2.18.02.2019 määrusega võttis Harju Maakohus hagi menetlusse tsiviilasjas nr 2-19-1868. 18.02.2018 sai võlgnik (juhatuse liige J. V.) e-toimiku vahendusel kätte hagi ja hagi lisad. 19.02.2019 (kell 09:42) ehk kohe pärast hagi menetlusse võtmist ja kättesaamist võttis võlgnik (juhatuse liige J. V.) hagi õigeks ning saatis kohtule sellekohase avalduse. 22.03.2019 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-19-1868 hagi õigeksvõtul põhineva
otsuse, millega mõistis võlgnikult kostja kasuks välja 923 450 eurot (22.03.2019 kohtuotsus). 07.08.2019 Harju Maakohtu määrusega nimetati võlgnikule ajutine pankrotihaldur. 09.09.2019 Harju Maakohtu määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ja nimetati võlgniku pankrotihalduriks Ly Müürsoo. 10.09.2019 esitas kostja võlgniku pankrotimenetluses nõude summas 926 850 eurot tuginedes 22.03.2019 kohtuotsusele. Nõudeavaldusest sai hageja esmakordselt teada 22.03.2019 kohtuotsusest ja sellele eelnenud 19.02.2019 hagi õigeksvõtmisest. 30.09.2019 toimus pankrotimenetluses võlausaldajate esimene üldkoosolek. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et kostja on 22.03.2019 kohtuotsuse alusel võlgniku suurim võlausaldaja ja kostja nõude abil on võlgnikuga seotud isikud (Westmor; W-Energia; P. V., J. V.) saavutanud pankrotimenetluses häälteenamuse.
3.Hageja taotleb käesolevas hagis, et kohus tunnistaks PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel kehtetuks võlgniku 19.02.2019 avalduse hagi õigeksvõtmiseks tsiviilasjas nr 2-19-1868. Hagi õigeksvõtmise avaldus TsMS § 440 tähenduses on ühepoolne tahteavaldus ehk tehing TsMS § 67 mõistes (vt Riigikohtu otsus nr 2-16-754, p 13). Hagi õigeksvõtmise avaldusega tunnistas võlgnik tema vastu kostja poolt esitatud hagi ja selles esitatud nõuet summas 923 450 eurot.
4.Võlgnik võttis tsiviilasjas nr 2-19-1868 hagi õigeks 19.02.2019 avaldusega. Võlgniku ajutine haldur nimetati 07.08.2019. Seega on vaidlusalune tehing tehtud vähem kui 1 aasta enne ajutise halduri nimetamist ja tegemist on PankrS § 110 lg 1 p 2 kohaselt tagasivõidetava tehinguga.
5.Väidetavalt nõude aluseks olevad lepingud (litsentsileping, laenuleping ja nõuete loovutamise lepingud) ja hagi õigeksvõtmise tehing on kõik tehtud võlgnikuga seotud isikute või ühist majanduslikku huvi ja eesmärki omavate isikute vahel: a) Esiteks, võlgniku juhatuse liikmed ja omanikud perioodil 2012-2019 olid P. V. ja J. V.. P. ja J. V. on abikaasad, kellele omaduses ja kontrolli all on ka Westeron ja WEnergia, kellega võlgnik on väidetavalt sõlminud 22.03.2019 kohtuotsuse aluseks olevad laenu- ja litsentsilepingud, millest tulenevad nõuded on hiljem väidetavalt loovutatud kostjale. b) Teiseks, väidetavalt Westeron’i ja võlgniku vahel 15.07.2015 sõlmitud litsentsilepingu allkirjastas võlgniku poolt juhatuse liige J. V. (lisa 6) ja Westeron’i poolt juhatuse liige P. V.. Mõlemad äriühingud kuulusid litsentsilepingu sõlmimise ajal perekond V.ile, kes sõlmisid lepingu sisuliselt iseendaga. Seega on tegemist lähikondsete vahelise tehinguga. c) Kolmandaks, väidetavalt W-Energia ja võlgniku vahel 30.08.2018 sõlmitud laenulepingu allkirjastas võlgniku poolt juhatuse liige J. V. ja W-Energia poolt juhatuse liige P. V.. Mõlemad äriühingud kuulusid lepingu sõlmimise ajal perekond V.ile, kes sõlmisid lepingu sisuliselt iseendaga. Seega on tegemist lähikondsete vahelise tehinguga. d) Neljandaks, väidetavalt Westeron’i, W-Energia ja kostja poolt 07.01.2019 sõlmitud nõude loovutamise lepingud allkirjastas Westeron’i ja W-Energia poolt juhatuse liige J. V. ja kostja poolt juhatuse liige S. M.. Kostja äriregistri andmetel on kostja ainuosanik Afford Holding OÜ, mis läbi Afford Õigusbüroo OÜ on S. M.’ile kuuluv äriühing. S. M. tegutseb P. V.i, J. V.i ja nendele kuuluvate äriühingute esindajana või nende huvides, mida tõendavad ja põhistavad järgmised asjaolud: S. M. on
seotud mitmete teiste P. V.ile ja/või J. V.ile kuulunud või nendega seotud äriühingutega. Näiteks: Quantum Impex International OÜ oli perekond V.ile kuuluv äriühing (OÜ JPW Group kaudu), mille likvideerijaks määrati 17.02.2016 S. M. ja mille osanikuks sai S. M.ile kuuluv äriühing Afford Õigusbüroo OÜ. P. V., J. V. ja S. M. on kõik tegutsenud erinevatel ajaperioodidel OÜ Dividum nõukogu liikmetena. W&P Management OÜ oli P. ja J. V.ile kuuluv äriühing, mille likvideerijaks määrati 06.01.2014 S. M.. Andover Trailers International OÜ oli OÜ JPW Group kaudu perekond V.ile kuulunud ühing, mille likvideerijaks määrati 24.03.2015 S. M.. Kostja aadressiks äriregistris on Liivalaia 45. Liivalaia 45 on äriregistris aastatel 2013-2016 enda aadressiks märkinud ka Westeron, W-Energia ja võlgnik. Samale aadressile on registreeritud ka teised P. või J. V.ile kuulunud äriühingud (näiteks Collectum Consulting OÜ – või perioodil 2013-2016 OÜ JPW Group). S. M. tegutseb juristina õigusbüroos Afford Õigusbüroo, kes eelduslikult tegutseb ka käimasolevas asjas varjatult J. ja P. V.i esindajana või nende huvides. Sellist eeldust tõendab asjaolu, et võlgniku juhatuse liikme J. V.i poolt 19.02.2019 digiallkirjastatud ja kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avalduse on faili metaandmete („Properties“) kohaselt koostanud kasutaja nimega „xxxx“. Hageja arvates tõendab see, et kostja esitatud avalduse on koostanud S. M. – sama isik, kes koostas hageja nimel hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-19-1868. e) Viiendaks, arvestades kogumis eeltoodud asjaolusid, on kostja faktiliselt võlgniku endiste juhatuse liikmete ja omanike P. ja J. V.i kontrolli all olev äriühing. Nimetatud asjaolu saab hageja eelduslikult täiendavalt tõendada pankrotimenetluses tulevikus kogutavate andmetega (võlgnik ei ole hagejale käesolevaks seaduses nõutud dokumente üle andnud ja võlgniku seaduslikud esindajad rikkusid kohtu korraldust ja ei ilmunud kohtusse vande andmiseks).
6.Kostja ja võlgnik tegutsesid hagi esitamisel ja õigeksvõtmisel ühiselt ja kooskõlastatult. Hagi esitamine ja õigeksvõtmine toimus kostja ja võlgniku vahel kooskõlastatult ja eesmärgiga tekitada kahju võlgniku võlausaldajatele ning saavutada kontroll võlgniku pankrotimenetluses: a) Esiteks, Harju Maakohus võttis hagi menetlusse 18.02.2019 määrusega. Võlgnik sai e-toimiku vahendusel hagiavalduse ja selle lisad enda väitel kätte 18.02.2019 ehk samal päeval ning esitas juba 19.02.2019 hommikul (ehk vähem kui 24 tunni pärast) kohtule avalduse hagi ja kõikide nõuete (summas ca 1 mln eurot) õigeksvõtmise kohta. Hagi kohene õigeksvõtmine vaatamata väidetava nõude suurele mahule (sh summa suurusele ja asjaolule, et enamuse väidetavast nõudest moodustavad kõrvalnõuded – viivis, leppetrahv) kinnitab, et kostjad tegutsesid kooskõlastatult, et saavutada kohtu poolt võimalikult kiire õigeksvõtul põhineva kohtulahendi tegemine. Kui poolte vahel tegelikult ei olnud vaidlust, puudus vajadus üldse kohtu poole pöörduda. Järelikult oli kohtuotsuse saamise eesmärk muu, kui väidetava nõude rahuldamine. b) Teiseks, võlgniku juhatuse liikme J. V.i poolt 19.02.2019 digiallkirjastatud ja kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldus on 19.02.2019 koostatud isiku poolt, kelle arvuti kasutaja nimi on „xxxx“, kelleks eelduslikult on S. M.. Seega on sama dokument tõenäoliselt koostatud nii tsiviilasja nr 219-1868 hagejat kui ka kostjat esindanud ühe ja sama isiku poolt, mis kinnitab kostja ja võlgniku ühist, kooskõlastatud ja eesmärgitatud tegutsemist.
c) Kolmandaks, õigeksvõtul põhinev kohtuotsus tehti 22.03.2019, kuid kostja ei pööranud teadaolevalt seda täitmisele enne pankroti väljakuulutamist 09.09.2019. Hageja hinnangul on üldteada ja tavapärane, et võlausaldaja realiseerib mõistliku aja jooksul tema kasuks tehtud kohtuotsuse võlgnevuse sissenõudmiseks (nt esitab kohtutäiturile täitmisavalduse või taotleb võlgniku pankroti väljakuulutamist). Asjaolu, et kostja ei nõudnud ca poole aasta jooksul tema kasuks kohtuotsusega välja mõistetud ca 1 mln euro tasumist näitab, et kohtuotsusest tulenevat nõuet tegelikkuses ei eksisteeri või pole nõue sissenõutav. Kohtuotsust hoiti „tagataskus“ selleks, et valmistuda pankrotiks ja takistada tõelistel võlausaldajatel oma nõudeid pankrotivõlgniku vastu realiseerida.
7.Litsentsileping, laenuleping ja nõuete loovutamise lepingud on sõlmitud ebaharilikul viisil ja võlgnikku kahjustavatel tingimustel. Hageja hinnangul viitavad alljärgmised asjaolud sellele, et laenulepingut, litsentsilepingut või nõuete loovutamise lepinguid ei ole üldse sõlmitud või ei ole neid sõlmitud lepingutes märgitud ajal või tingimustel. a) Esiteks, laenu- ja litsentsilepingud ning nendest tulenevad nõuete loovutamise lepingud on kõik allkirjastatud omakäeliselt paberkandjal, mitte digitaalselt. Hageja hinnangul tekitab lepingute mitte-digitaalne allkirjastamine olemuslikult kahtluseid lepingute ehtsuses (sh selles, kas üldse või millal need lepingud sõlmiti). Seda kahtlust süvendab asjaolu, et kõik lepingute osapooled on omavahel seotud isikud. b) Teiseks, litsentsilepingu esemeks on kaubamärgid „RQ“ ja „RQ Smart“. 15.07.2015 väidetavalt sõlmitud litsentsilepingu kohaselt andis Westeron võlgnikule õiguse nimetatud kaubamärke kasutada võlgnik pidi hakkama selle eest tasuma 10 000 eurot kuus alates 15.07.2015. Litsentsilepingu sõlmimise ajal ei olnud kaubamärk „RQ“ (nr 014258537) isegi registreeritud – see registreeriti alles 11.11.2015. Litsentsilepingu sõlmimine kaubamärgi kasutusse andmiseks alates 15.07.2015 ehk enne kaubamärgi registreerimist tekitab põhjendatud kahtluseid lepingu sõlmimise aja ja kehtivuse osas. c) Kolmandaks, litsentsilepingust ega hagiavaldusest ei selgu, milliste kaubamärkidega on üldse tegemist või kas või kuidas võlgnik neid enda äritegevuses kasutas ning millest tuleneb kaubamärkide väidetav väärtus. d) Neljandaks, laenulepingu kohaselt andis W-Energia võlgnikule väidetavalt laenu 130 000 eurot. Laenu ülekandeks on väidetavalt W-Energia 31.08.2018 makse võlgnikule summas 130 000 eurot selgitusega „W-Trade OÜ Laenulepingu nr 0932127632500 lõpetamine“. Hagejale ei ole teada, kas üldse või kelle vahel on laenuleping nr 0932127632500 sõlmitud, kuidas see võlgnikuga seondub. Laenu andmine on tõendamata. e) Viiendaks, laenuleping on sõlmitud võlgniku jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Laenuleping sõlmiti 30.08.2018 ja selle punkti 1.2 kohaselt pidi võlgnik laenu tagastama hiljemalt 30.10.2018 ehk 2 kuu jooksul. Laenulepingu punkt 1.4 ütleb „juhul kui laenusaaja ei tagasta laenu täies mahus 30.10.2018, on laenuandjal õigus nõuda leppetrahvi 100% laenusummast.“ Seega kui oletada, et võlgnikule anti laenu, siis pidi võlgnik selle tagastama ebamõistlikult lühikese tähtaja jooksul ja selle ebaõnnestumise korral tasuma laenuandjale (kes on võlgnikuga seotud isik) tagasi kahekordse laenusumma, koos sellele kahekordsele laenusummale lisanduvate intressidega ja viivistega. Hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi nõudekirja, millega oleks võlgnikult nõutud leppetrahvi tasumist.
8.Hagi õigeks võtmine kahjustas võlgniku võlausaldajaid. Kostja väidetava nõude tunnustamine ca 1 mln euro ulatuses kahjustab oluliselt võlgniku võlausaldajaid, kuna hagi õigeksvõtmise tulemusel on võlgnikuga seotud isikutel tekkinud võlgniku vastu rahaline nõue, mida tegelikkuses ei eksisteeri või mis on vaidlustatav. Kunstliku kohtuvaidluse tekitamise ainus eesmärk oli saada kohtuotsus, mida ei saaks pankrotimenetluses läbi vaadata ja vastuväidete esitamise kaudu nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustada. a) Esiteks, hagi õigeksvõtmisega üritasid kostjad „tekitada“ kohtuotsusest tuleneva nõude, mida kohus ei ole kohtuvaidluse käigus hinnanud ega kontrollinud, kuid mis pankrotimenetluses loetakse kaitsmiseta tunnustatuks (PankrS 103 lg 4), mis võimaldaks kostjal osaleda pankrotimenetluses otsuste tegemisel (hääletamisel) ning tulemi jaotamises (arvestades, et kohtuotsusest tuleneva nõudega on kostja võlgniku suurim võlausaldaja, siis oleks kostjal õigus ka suurimale osale jaotisest). Seega on 22.03.2019 kohtuotsus ja sellele eelnenud hagi õigeksvõtt võlausaldajaid kahjustav juba ainuüksi seetõttu, et kostjate vahel kooskõlastatud hagi õigeksvõtu tulemusel tehtud kohtuotsus välistaks kostja nõude sisulise kontrollimise pankrotimenetluses võrdväärselt kõikide teiste nõuetega (sh esitada nõuete kaitsmise koosolekul ebaõigele nõudele vastuväiteid). b) Teiseks, hagi õigeksvõtt ja 22.03.2019 kohtuotsus kahjustab võlausaldajaid, sest sellega on tunnustatud nõuet, mida tegelikkuses ei eksisteeri või mis on vaidluse all ja on sisu poolest vaidlustatavad (vt üleval p 15). Muuhulgas on õigeksvõtu ja sellele järgnenud formaalse kohtuotsusega tunnustatud maksimaalses ulatuses leppetrahvija viivise nõudeid, mida tavapäraselt võlgniku taotlusel vähendatakse, isegi kui põhinõudeks oleks õiguslik alus. Laenu- ja litsentsilepingutest väidetavalt tulenevad nõuded ei ole käimasoleva hagi esemeks ning nimetatud nõuete analüüsiga tegeleb hageja (pankrotihaldur) edaspidise pankrotimenetluse käigus. Pankrotihaldur kavatseb vajadusel nõuetele vastu vaielda nõuete kaitsmise koosolekul ja/või esitada hagiavaldused tehingute tagasivõitmiseks või nende tühisuse tuvastamiseks.
9.Kostja ja võlgnik teadsid, või pidid teadma, et hagi õigeksvõtmine kahjustab võlausaldajaid. Kuna hagi õigeksvõtmise avaldus on ühepoolne tehing, siis PankrS § 110 lg 1 p 2 kohaselt on eelkõige oluline kontrollida, kas võlgnik (tehingu teinud isik) teadis või pidi teadma, et hagi õigeksvõtmine kahjustab tema võlausaldajaid. a) Esiteks, PankrS § 110 lg 3 järgi eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta teadis, et võlgnik kahjustab võlausaldajate huve. Seega eeldatakse ka seda, et võlgnik (sh juhatuse liige J. V.) teadis, et hagi õigeksvõtmine kahjustab võlgniku võlausaldajaid. Hageja on tõendanud ja põhistanud, et kostja on võlgnikuga seotud isik, kelle puhul tuleb samuti eeldada, et ta teadis, et hagi õigeks võtmine ja selle alusel kohtuotsuse tegemine kahjustab võlausaldajaid. b) Teiseks, hageja arvates on ilmselge, et võlgnik (tema juhatuse liikmed) teadsid võlausaldajate huvide kahjustamisest, sest hagi õigeksvõtmisega “tekitas” võlgnik uue kohustuse, mida enne hagi õigeksvõtmist ei eksisteerinud või mis on vähemalt vaidlustatav (sh tunnustas erinevaid kõrvalnõudeid 498 450 euro ulatuses). Hagi õigeksvõtt toimus 19.02.2019. Võlgniku pankrot kuulutati välja 09.09.2019 ehk ca pool aastat hiljem ja hagi omaksvõtmise ajal oli võlgnik juba maksejõuetu ning ta oli jätnud enda teiste võlausaldajate ees kohustused täitmata.
10.Hageja taotleb, et kohus tunnistaks lubamatuks tsiviilasjas nr 2-19-1868 tehtud 22.03.2019 kohtuotsuse sundtäitmise.
a) Esiteks, hageja punktis B nimetatud hagi õigeksvõtmise avalduse kehtetuks tunnustamise nõue on seotud ja sõltuvuses hageja nõudest tunnistada lubamatuks 22.03.2019 kohtuotsuse sundtäitmine, kuna nimetatud kohtulahend põhineb 19.02.2019 hagi õigeksvõtmise avaldusel. Seega, kui kohus rahuldab hageja nõude 19.02.2019 hagi õigeksvõtmise avalduse kehtetuks tunnistamiseks, siis tuleb selle tagajärjel tunnustada lubamatuks ka 22.03.2019 kohtuotsuse sundtäitmine. b) Teiseks, Riigikohus on asjas nr 2-16-7541 (p 16) kinnitanud, et „kui tehingu tagasivõitmise eeldused on täidetud, ei ole õigustatud sellise kohtuotsuse sundtäitmine, sest selle alus - kohtule esitatud avaldus hageja nõude tunnustamise kohta - on ära langenud ning tunnustamistehingut ennast õiguslikus mõttes enam ei eksisteeri.“ Analoogsele seisukohale on Riigikohus asunud ka asjas nr 3-2-180-06 (p 15). c) Kolmandaks, TMS § 221 lg 2 järgi võib kohtulahendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel tugineda asjaoludele, mis on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hagi õigeksvõtu avalduse kehtetuks tunnistamine toimub hagi rahuldamise korral pärast vaidlusaluse kohtuotsuse tegemist ja seega on tegemist uue, pärast kohtuotsuse tegemist tekkinud alusega ja asjaoluga kohtuotsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. d) Neljandaks, 22.03.2019 kohtuotsuse järgselt on selgunud, et seda sooviti saada eesmärgil, milleks kohtulik õiguskaitse ei ole mõeldud. Pooled on kohtu poole pöördunud näilikult konstrueeritud vaidlusega, et vormistada seotud isikute nõuded kohtuotsuse kujul, mis muudaks nende vaidlustamise tavapärase pankrotimenetluse käigus kas pankrotihalduri või teise võlausaldajate poolt raskendatuks või võimatuks. Kostja vastus
11.Kohtule 02.03.2020. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. 19.02.2019 avalduse tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõue on vastuolus tagasivõitmise eesmärgi ja mõttega. Kostja leiab, et 19.02.2019 avaldus on tehing, millele ei kohaldu PankrS-s sätestatud tagasivõitmise sätted. Pankrotimenetluse eesmärki silmas pidades on Riigikohus tehingu kehtetuks tunnistamise lähtekohta selgitanud järgmiselt: Kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool PankrS § 119 lg 1 järgi kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga Seega on lähtekohaks, et tagasivõidetud tehingu järgi üleantud vara tuleb tagastada. (Riigikohtu 15.01.2014 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 14). Riigikohus on tagasivõitmise mõtet ja eesmärki selgitanud ka 15.02.2017 tehtud kohtuotsuse nr 3-2-1-140-16 p-s 15: Tagasivõitmise mõte on saada pankrotivarasse tagasi sealt ebaõiglaselt välja läinud vara, tagades võimaluse pankrotivõlausaldajatele selle vara arvel oma nõudeid rahuldada. Seega on väljakujunenud kohtupraktikast tulenevalt tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise mõtteks ja lähtekohaks saada pankrotivarasse tagasi sealt ebaõiglaselt välja läinud vara, tagades võimaluse pankrotivõlausaldajatele selle vara arvel oma nõudeid rahuldada. Kostja osundab sellele, et antud juhul ei läinud 19.02.2019 avaldusega (võlgniku ühepoolse tehinguga) pankrotivarast välja mitte mingisugust vara. Võlgnik üksnes tunnustas hagi õigeksvõtuga kostja nõuet võlgniku vastu.
12.Olukorras, kus hageja poolt vaidlustatud tehinguga pankrotivarast mitte mingisugust vara välja ei läinud ning seeläbi ei ole võimalik 19.02.2019 avalduse kehtetuks tunnistamisega tagada ka pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist, on hageja nõue 19.02.2019 avalduse
kehtetuks tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõue vastuolus tagasivõitmise mõtte ja eesmärgiga.
13.Kostja rõhutab, et tehingute kehtetuks tunnistamine tagasivõitmise korras ei saa olla õiguskaitsevahendiks olukorras, kus haldurile ja/või võlausaldajatele teise võlausaldaja nõue „ei meeldi“. Kostja selgitab, et hagejat esindavad käesolevas tsiviilasjas vandeadvokaaditest lepingulised esindajad, kes ühtlasi on ka võlgniku pankrotimenetluses Uuemõisa Invest AS esindajateks. 30.09.2019 toimunud võlausaldajate I üldkoosolekul ja hagi esitamise ajal (10.10.2019) esindasid hageja esindajad pankrotimenetluses ka teise võlausaldaja Ellex Raidla Advokaadibüroo huve, kes küll hilisemalt on oma nõude loovutanud. Hagiavaldusest on selgelt järeldatav, et hagi on esitatud eelkõige põhjusel, et kostjal on pankrotimenetluse häälteenamus (vt nt hagiavalduse p 9). Haldur on hagi esitamisega asunud kaitsma ühe võlausaldajate huvigrupi huve, rikkudes sellega oluliselt halduritele seadusega kehtestatud sõltumatuse põhimõtet ning haldur on ühe võlausaldajate huvigrupi huve asunud kaitsma viisil, mis on vastuolus pankrotiseaduse sätete ja pankrotimenetluse eesmärkidega. Kostja leiab, et olukorras, kus hagiavaldusest nähtuvalt on hagi esitatud eelkõige selleks, et haldurite esindajate poolt pankrotimenetluses esindatavatele võlausaldajatele „ei meeldi“ kostja häälteenamus pankrotimenetluses, ei ole hagi kostja hinnangul esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.
14.Hagiavalduse p-s 13 nähtub, et hageja on võlausaldajate huvide kahjustamist asunud sisustama läbi väite, et tehingute pooled on seotud isikud. Nimetatud käsitlus on asjakohatu. Kostja ei vaidle vastu sellele, et P. ja J. V. on abikaasad ja seeläbi käsitatavad seotud isikutena. Asjakohatu meelevaldne on ka hageja käsitlus, et ka kostja (kostja esindaja kaudu) on võlgnikuga ja/või P. ja J. V.`ga seotud isik ning isik „kes eeduslikult tegutseb ka käimasolevas asjas varjatult J. ja P. V.`i esindajatena või nende huvides. Kõik hagiavalduse punktis 13 väljatoodud kaudsed seosed on juhuslikku laadi ning ei muuda kostja esindajat mitte kuidagi võlgnikuga ja/või P. ja J. V.`ga seotud isikuks. Täiesti oletuslik ja lausa absurdne on ka hagiavalduse p-13 alapunktis e) esitatud väide, et „kostja on faktiliselt võlgniku juhatuse liikmete ja omanike P. ja J. V.i kontrolli all olev äriühing. Hageja ei ole eelviidatud mitte millegagi tõendanud, selline ebakohane väide on üksnes hageja subjektiivne ja oletuslik hinnang. Kostja leiab, et kõik kostja esindaja „personaalküsimust“ puudutavad väited on asjassepuutumatud, oluline on ka see, et nimetatud kaudu ei ole võimalik võlausaldajate huvide kahjustamist tõendada.
15.Võlausaldajate huvide kahjustamist ei ole võimalik sisustada ka hageja poolt hagiavalduse p-s 14 esitatud väite: „Kostja ja võlgnik tegutseid hagi esitamisel ja õigeksvõtmisel ühiselt ja kooskõlastatult“ kaudu. Muuhulgas väidab hageja selles punktis, et „hagi esitamine ja õigeksvõtmine toimus väidetavalt kostja ja võlgniku vahel kooksõlatatult ja eesmärgiga tekitada kahju võlgniku võlausaldajatele ning saavutada kontroll võlgniku pankrotimenetluses“. Samuti väidetakse eelnimetatud punktis, et: „Kohtuotsust hoiti „tagataskus“ selleks, et valmistuda pankrotiks ja takistada tõelistel võlausaldajatel oma nõudeid pankrotivõlgniku vastu realiseerida. Tegemist on asjassepuutumatute ja asjakohatute väidetega, millega ei ole antud asjas mingit puutumust. Lisaks on tegemist väärate ja ebakohaste väidetega, millel ei pea kostja vajalikuks pikemalt peatuda. Võlgniku poolt kostja hagi õigeksvõtt ei takista mitte kuidagi oma nõudeid võlgniku vastu realiseerida. Lisaks rõhutab kostja seda, et hagi õigeksvõtt oli põhjendatud
– vältimaks pikka ja kulukat ning arvestades ka esitatud nõuete selgust ja põhjendatust, siis võlgniku poolt vaadates ka perspektiivitut kohtuvaidlust.
16.Samuti ei ole võlausaldajate huvide kahjustamist võimalik sisustada ka hageja poolt hagiavalduse p-s 15 esitatud väidetega, et: litsentsileping, laenuleping ja nõuete loovutamise lepingud on sõlmitud ebaharilikul viis ja võlgnikku kahjustavatel tingimustel. Tegemist on otsitud, asjassepuutumatute ja asjakohatute väidetega, millega ei ole antud asjas mingit puutumust. Kostja selgitab, et võlausaldajatel saab pankrotimenetlus olla üksnes varaline huvi, mitte mingisugust muud huvi võlausaldajal pankrotimenetluses olla ei saa. Võlausaldajate huvide kahjustamisest saab rääkida üksnes siis, kui tehinguga kahjustatakse võlausaldajate tegelikke varalisi huvisid.
17.Kostja osundab, et tõi juba 23.12.2019 kohtule esitatud menetluskulude tagatise andmise taotluses välja selle, et võlgniku pankrotimenetluses ei ole vara, juhtides kohtu tähelepanu muuhulga sellele, et koos hagiavaldusega esitas hageja menetlusabi taotluse, milles toob välja, et hagejal ei ole vahendeid ega vara isegi riigilõivu tasumiseks. Menetlusabi taotlust põhjendatakse muuhulgas ka sellega, et 25.09.2019 pankrotivara nimekirja (vt hagiavalduse lisa 26) kohaselt on võlgnikul arvelduskontodel raha 0,63 eurosenti. Võlgnik väidab, et tema ainsaks varaks on kaks müügilitsentsi ja üks tootmisseade, mille asukoht on teadmata ning mille realiseeritavus ja väärtus on ebaselged. Käesolevale vastusele eelnevalt esitatud kohtuniku taandamise avalduses on kostja esile toonud ka selle, et hageja lepingulised esindajad on asunud kohtu eksitama ning väidavad kostja poolt menetluskulude tagatise andmise taotluses vastuoluliselt, et tegelikult on võlgnikul vara küll (hageja vastus menetluskulude tagatise andmise taotlusele, punkt 1). Tagatise mitteandmist põhjendas hageja: Nagu hageja hagi punktis 23 selgitas, pole võlgniku pangakontodel raha, kuid sellised vahendid võivad tekkida pankrotivara müügist. Hagiavalduse punktis 23 midagi sellist hageja aga selgitanud ei ole, vastupidi, seal väidetakse, et: Võlgnik väidab, et tema ainsaks varaks on kaks müügilitsentsi ja üks tootmisseade, mille asukoht on teadmata ning mille realiseeritavus ja väärtus on ebaselged.
18.PankrS § 2 kohasel toimub võlausaldajate nõuete rahuldamine pankrotimenetluses võlgniku vara arvel pankrotiseaduses sätestatud korras. Hagiavalduses puuduvad mistahes põhjendused selle kohta, kuidas on võlgniku hagi õigeksvõtmine negatiivselt mõjutanud võlausaldajate nõuete rahuldamist olukorras, kus võlgniku vara puudub ning hageja enda hinnangul on ebaselge on ka perspektiiv, kas vara üldse menetluse kestel tekib. Riigikohus on 03.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-17, p-s 14 selgitanud seda, et kohtul tuleb tehinguga võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks võrrelda võlausaldajate nõuete rahuldamise tõenäosust tehingu tegemise ja tehingu tegemata jätmise korral. Olukorras, kus võlgnikul vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, ei ole ning on tõenäoline, et seda ka ei teki, ei saa rääkida olukorrast, et hageja poolt vaidlustatud tehinguga kahjustati võlausaldajate tegelikke varalisi huve. Mingi abstraktse huvi väidetav rikkumine ei ole tehingu tagasivõitmise aluseks.
19.Seega kui hageja leiab, et tema poolt vaidlustatud tehing kahjustab võlausaldajate huve, tulnuks tal esitada asjaolud, mis võivad selliseks järelduseks alust anda, ja neid tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Ennetamaks hageja väiteid, märgib kostja, et asjaolud, et hageja müüb võlgniku vara enampakkumisel, alghinnaga 150 000 eurot, ei anna mingit alust väita, et võlgnikul on vara. Tegemist on hüpoteetilise varaga, mille osas on hageja ise kinnitanud,
et ei tea selle tegelikku väärtust ning isegi mitte seda, kus see vara tegelikkuses asub ning vara realiseerimise perspektiiv on üldse kaheldav. Lisaks on tänaseks eelviidatud enampakkumise tähtajad saabunud ning kostjale (kelle esindaja on pankrotitoimkonna liige) teadaolevatel andmetel on nimetatud enampakkumine nurjunud. Kuna eksisteerib reaalne võimalus, et pankrotimenetlusse vara müügist raha ei tekigi, ei saa rääkida vaidlustatud tehingu puhul mitte mingisugusest majanduslikust negatiivsest mõjust teistele võlausaldajatele ning seeläbi võlausaldajate tegelike varaliste huvide kahjustamisest. Kohtu põhjendused
20.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
21.Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohtu 07.08.2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-1910120 nimetati Hazarra Naxibullah OÜ (pankrotis, endine ärinimi W-Trade OÜ) ajutine haldur ning 09.09.2019. a määrusega kuulutati välja Hazarra Naxibullah OÜ (pankrotis) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Ly Müürsoo (tl 25-30). Alates 02.03.2012 kuni 06.09.2016 oli Hazarra Naxibullah OÜ (pankrotis) juhatuse liikmeks P. V., perioodil 06.09.2016. a kuni 26.06.2019. a J. V. ja alates 26.06.2019. a on juhatuse liige R. P. (tl 38). 10.09.2019. a esitas Westmor Capital OÜ Hazarra Naxibullah OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile nõudeavalduse, mille kohaselt on Westmor Capital OÜ-l võlgniku vastu nõue summas 926 850 eurot (tl 31). Nõue tuleneb Harju Maakohtu 22.03.2019. a õigeksvõtul põhinevast otsusest tsiviilasjas 2-19-1868, kus kohus rahuldas Westmor Capital OÜ hagi Hazarra Naxibullah OÜ (pankrotis) vastu (tl 20, 23, 24).
22.Hagiavalduse kohaselt kahjustab hagi õigeksvõtmine Hazarra Naxibullah OÜ (pankrotis) võlausaldajate huve. Hagi õigeksvõtuga tekitas võlgnik endale kohustuse, mida enne hagi esitamist ei eksisteerinud. Hagi õigeksvõtmise ajal oli Hazarra Naxibullah OÜ (pankrotis) juba maksejõuetu, samal ajal olid teiste võlausaldajate nõuded rahuldamata. Hagi õigeksvõtuga valmistuti pankrotimenetluseks ning selle tulemusel saavutas võlgniku lähikondne kontrolli Hazarra Naxibullah OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse üle (tl 4-5).
23.Kostja vastuväite kohaselt ei kohaldu 19.02.2019. a hagi õigeksvõtule pankrotiseaduse tehingu tagasivõitmise sätted. Kostja hinnangul ei ole hagi õigeksvõtuga võlausaldajate huve kahjustatud, kuna hagi õigeksvõtu avaldusega ei läinud pankrotivarast välja mitte mingisugust vara, võlgniku pankrotimenetluses ei ole vara. Eksisteerib võimalus, et pankrotimenetlusse raha ei tekigi, mistõttu ei saa hagi õigeksvõtmine negatiivselt mõjutada võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajal saab pankrotimenetluses olla üksnes varaline huvi, mingit muud huvi võlausaldajal olla ei saa. Hagiavaldusest on selgelt järeldatav, et hagi on esitatud eelkõige põhjusel, et kostjal on pankrotimenetluses häälteenamus (tl 92).
24.Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. Riigikohus on tsiviilasjas 2-16-7541 asunud seisukohale, et võlgniku avaldus hagi õigeksvõtu kohta võib olla tagasivõidetav PankrS § 110 alusel kui tehing. PankrS § 109 lõige 1 sätestab, et tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lõige 1 punkt 2 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtutud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi
teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Harju Maakohtu 07.08.2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10120 nimetati Hazarra Naxibullah OÜ (pankrotis) ajutine haldur, Hazarra Naxibullah OÜ (pankrotis) juhatuse liige J. V. esitas 19.02.2019. a tsiviilasjas 2-19-1868 hagi õigeksvõtu avalduse, seega vähem kui aasta enne Hazarra Naxibullah OÜ (pankrotis) ajutise halduri nimetamist. Kohtu hinnangul on PankrS § 110 lg 1 p-st 2 tulenev ajaline eeldus õigeksvõtu kehtetuks tunnistamiseks täidetud. PankrS § 110 lg 2 tulenevalt kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab võlausaldajate huve.
25.Riigikohus on selgitanud, et kehtetuks tunnistatav tehing peab kahjustama võlausaldajate tegelikke varalisi huve, mida tehinguga rikuti. Võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks tuleb hagejal tõendada, et tehingu tegemata jätmisel oleksid võlausaldajate nõuded tõenäoliselt rahuldatud suuremas ulatuses (Riigikohtu 03.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-17, p 13). Kusjuures võlausaldajate huvide kahjustamisega on tegemist ka siis, kui võlgnik teeb tehingu, mis toob hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate huvide kahjustamise (Riigikohtu 03.11.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-08, p 12). Riigikohus on 21. mai 2012. a lahendis 3-2-1-62-12 p 10 leidnud, et võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi. Seejuures ei ole oluline, et võlausaldajate huvide kahjustamine oleks olnud tehingu tegemise põhiliseks eesmärgiks. Võlausaldajate huvid on kahjustatud ka siis, kui võlgnik teeb tehingu, millega saavutatav eelis mõjutab negatiivselt võlausaldajate huve ning tehingu selline mõju pidi olema võlgnikule äratuntav. Üldjuhul võib igasugune võlgniku vara vähendamine kahjustada tema võlausaldajaid ning olla seega tõendiks tehingu kahjulikust tagajärjest võlgniku võlausaldajate huvidele. Kui võlgnik võib tehingu sõlmimisel arvestada sellega, et võlausaldajate vara võib tehingu tulemusel väheneda, kuid vaatamata sellele tehingu siiski teeb, on tegemist võlausaldajate huvide teadliku kahjustamisega. Hinnates tehingu tagajärgi võlausaldajatele, ei ole määrav, et võlgnik just sellist konkreetset negatiivset tagajärge soovis, mis tehinguga saabus.
26.Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub kohtu hinnangul üheselt, et tsiviilasja 219-1868 hagi õigeksvõtu avaldus oli tsiviilasjas 2-19-1868 kohtule esitatud eesmärgiga teha Hazarra Naxibullah OÜ (pankrotis) võlausaldajate jaoks nõuete rahuldamine võimatuks või vähemalt raskemaks. Kohus on seisukohal, et võlausaldajate huve on kahjustatud teadlikult. Kohtu hinnangul leiab kostja ekslikult, et võlausaldajate huve saab pankrotimenetluses kahjustada üksnes pankrotivara pankrotimenetlusest väljaviimisega. Kohustuste alusetu suurendamine teeb samuti võimatuks või vähendab teiste võlausaldajate võimalusi oma nõuete rahuldamisel. Hazarra Naxibullah OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on käesoleval hetkel veel võimalik, et pankrotivara tekib, mistõttu ei saa kohtu hinnangul väita, et käesoleval juhul on vaidlus üksnes teoreetilist laadi.
27.Esitatud tõenditest võib kohtu hinnangul järeldada, et Hazarra Naxibullah OÜ (pankrotis) ja kostja tegutsesid tsiviilasjas 2-19-1868 kooskõlastatult ja teadlikult eelseisvat Hazarra Naxibullah OÜ (pankrotis) pankrotimenetlust silmas pidades. Kohtule on esitatud laenu- ja litsentsilepingud, millel kohtu hinnangul puudub tegelik majanduslik sisu. Hageja on esile toonud, et litsentsilepingust ega hagiavaldusest ei nähtu, milles üldse kaubamärkide väidetav väärtus seisneb. Litsentside kasutamise lepingu p 2.1. kohaselt litsentsisaaja tasub litsentsi saamise eest 10 000 eurot ühes kuus (tl 12). Puuduvad tõendid selle kohta, et igakuiseid makseid litsentsi eest oleks tasutud. Kohus nõustub hagejaga selles, et igakuiselt 10 000 euro tasumine registreerimata kaubamärgi eest on ka eluliselt ebausutav. Nõude
loovutamise lepingu p 1 kohaselt on W-Energia OÜ-l laenulepingust tulenev nõue Hazarra Naxibullah OÜ (pankrotis, endine ärinimi W-Trade OÜ) vastu summas 130 000 eurot (tl 16). Kohtule on esitatud 30.08.2018. a laenuleping nr 30082018-1, milles puudub kokkulepe laenusumma üleandmise kohta (tl 14). Hagiavalduse kohaselt on laen ülekantud 31.08.2018. a (tl 8 pöördel). Hageja on esile toonud, et 31.08.2018. a väidetav makse on selgitusega „W-Trade OÜ laenulepingu nr 0932127632500 lõpetamine“. Laenu andmine 31.08.2018. a võlgnikule summas 130 000 eurot on seega tõendamata, haldurile ei ole teada, kelle vahel on leping nr 0932127632500 sõlmitud. 30.08.2018. a laenuleping on sõlmitud võlgniku jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Lepingu p 1.4. kohaselt on juhul kui laenusaaja ei tagasta laenu täies mahus 30.10.2018. a. laenuandjal õigus nõuda leppetrahvi 100% ulatuses tasumata laenujäägilt 8tl 14). Samas ei ole võlgnikule esitatud ühtegi nõudekirja, milles oleks võlgnikult nõutud leppetrahvi tasumist. Lepingud (tl 12-15) on allkirjastatud P. V.i ja J. V.i poolt. Puudub vaidlus, et P. V. ja J. V. on abikaasad.
28.PankrS § 117 lg 2 p 1 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik ning p 2 kohaselt juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest. PankrS § 117 lg 2 p 5 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi. PankrS § 117 lg 2 p 6 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on lg 2 punktides1-4 nimetatud isikute sama paragrahvi lõikes 1 loetletud lähikondsed. PankrS § 117 lg 3 järgi kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Kohtule on esitatud 07.01.2019. a nõude loovutamise leping, millega W-Energia OÜ, juhatuse liikme J. V.i isikus ja Westmor Capital OÜ, juhatuse liikme S. M.i isikus, loovutas enda nõuded Hazarra Naxibullah OÜ (pankrotis, endine ärinimi W-Trade OÜ) vastu Westmor Capital OÜ-le (tl 16).
29.Kohtule on esitatud äriregistri väljavõtted, millelt nähtub, et kostja ainuosanik on Afford Holding OÜ (tl 44), mis läbi Afford Õigusbüroo OÜ on S. M.’ile kuuluv äriühing (tl 45, 46). Hageja on esile toonud, et S. M. tegutseb P. V.i, J. V.i ja nendele kuuluvate äriühingute esindajana või nende huvides. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud äriregistri väljavõtted ja Hazarra Naxibullah OÜ (pankrotis) konto väljavõtte, millest nähtuvad võlgniku maksed Afford Õigusbüroo OÜle, mille juhatuse liikmena tegutseb kostja juhatuse liige S. M. (tl 143-147). Quantum Impex International OÜ oli perekond V.ile kuuluv äriühing (OÜ JPW Group kaudu), mille likvideerijaks määrati 17.02.2016 S. M. ja mille osanikuks sai S. M.ile kuuluv äriühing Afford Õigusbüroo OÜ (tl 47). P. V., J. V. ja S. M. on kõik tegutsenud erinevatel ajaperioodidel OÜ Dividum nõukogu liikmetena (tl 49). W&P Management OÜ oli P. ja J. V.ile kuuluv äriühing, mille likvideerijaks määrati 06.01.2014 S. M. (tl 51). Andover Trailers International OÜ oli OÜ JPW Group kaudu perekond V.ile kuulunud ühing, mille likvideerijaks määrati 24.03.2015 S. M. (tl 53). Kostja aadressiks äriregistris on Liivalaia 45. Liivalaia 45 on äriregistris aastatel 2013-2016 enda aadressiks märkinud ka Westeron, W-Energia ja võlgnik (tl 35, 37, 42). Samale aadressile on registreeritud ka teised P. või J. V.ile kuulunud äriühingud (näiteks Collectum Consulting OÜ – või perioodil 2013-2016 OÜ JPW Group) (tl 54).
30.Kohtu hinnangul kinnitab nõude loovutamise lepingu sõlmimine hageja väiteid selle kohta, et kostja ja võlgnik tegutsesid kooskõlastatult 19.02.2019. a avaldust kohtule esitades ning kostjat tuleb lugeda võlgnikule lähedaseks isikuks. Kohus on seisukohal, et Westmore
Capital OÜ-l ei olnud maksejõuetu äriühingu vastu nõude omandamiseks muud põhjust kui kasutada seda pankrotimenetluses nõude tekitamisel. Nõude loovutamise lepingu lisa on kohtule esitamata, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et nõue loovutati tasuta. Hazarra Naxibullah OÜ-l (pankrotis) J. V.i isikus, puudus igasugune mõistlik põhjus hagi õigeks võtta, kuivõrd juhatuse liikmena oli J. V.ile teada, et Hazarra Naxibullah OÜ kunagi võetud kohustust täitma ei asu ning Westmore Capital OÜ nõue koosneb tegelikkuses J. V.i enda poolt koostatud alusetutest nõuetest. Hazarra Naxibullah OÜ (pankrotis) esitas 15.07.2019. a kohtule pankrotiavalduse, mistõttu olid nii loovutaja kui loovutuse saaja ilmselt teadlikud, et Hazarra Naxibullah OÜ-l (pankrotis) kunagi oma kohustusi täitma ei hakka. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et vaidlusalustel tehingutel ning 19.02.2019. a hagi õigeksvõtul puudus tegelikkuses Hazarra Naxibullah OÜ (pankrotis) ja kostja jaoks sisuline majanduslik eesmärk ning tehingute eesmärk oli võlausaldajate huve kahjustades saada eeliseid pankrotimenetluses. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud, kohus tunnistab 19.02.2019. a avalduse kehtetuks.
31.Kohtu hinnangul on täiesti alusetud kostja etteheited halduri aasdressil, et haldur on esitanud hagi ajendatuna soovist tegutseda ühe võlausaldajate huvigrupi huvides. PankrS § 55 lg 3 p 1 kohaselt haldur selgitab välja võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise. PankrS § 101 lg 1 kohaselt haldur on kohustatud kontrollima esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. Seega on halduri seadusest tulenev kohustus nõuete sisu kontrollida ning vajadusel alusetutele nõuetele vastu vaielda.
32.PankrS § 35 lg 1 sätestatust tulenevalt on haldur võlgniku seaduslik esindaja. TMS § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Riigikohus on lahendis 2-16-7541 leidnud, et kui tehingu tagasivõitmise eeldused on täidetud, ei ole õigustatud sellise kohtuotsuse sundtäitmine, sest selle alus - kohtule esitatud avaldus hageja nõude tunnustamise kohta - on ära langenud ning tunnustamistehingut ennast õiguslikus mõttes enam ei eksisteeri (vt ka Riigikohtu 13. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-06, p 15). Käesoleval juhul on 19.02.2019. a hagi õigeksvõtu avaldus ära langenud, mistõttu ei ole õigustatud ka 22.03.2019. a kohtuotsuse täitmine ning tsiviilasjas 2-19-1868 Harju Maakohtu poolt 22.03.2019. a tehtud kohtuotsuse sundtäitmine tuleb lubamatuks tunnistada. Menetluskulud
33.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
34.Hageja oli vabastatud Harju Maakohtu 17.10.2020. a määruse alusel riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga kuni 7 000 eurot tasumisele riigilõiv 450 eurot. Kostjalt kuulub TsMS § 179 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 450 eurot.
35.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 7 239 eurot (käibemaksuta), millele lisandub kohtuistungil osalemisega seotud kulu 124,67 eurot (tl 148). Menetluskulude nimekirja kohaselt kasutas hageja esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, dokumentide ja kostja seisukohtade ja taotlustega tutvumiseks, kostja taotlustele vastamiseks, kohtuistungil osalemiseks, kokku 36 h ja 29 minuti ulatuses (tl 148).
36.Kostja vastuväite kohaselt on hagejal piisavalt kogemust ja õigusteadmisi, seega ei saa lepingulisele esindajale makstavaid tasusid pidada vajalikuks ega põhjendatuks. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr on ebamõistlikult kõrge, tunnitasu ei peaks olema kõrgem kui 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja hinnangul ei ole põhjendatud mitme lepingulise esindaja kasutamine hageja poolt (tl 157).
37.Hageja esindajate toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et haldur kui õigusteadmistega isik ei tohiks lepingulist esindajat menetluses kasutada. Ükski seadus haldurile sellist piirangut ei sea. Riigikohus on lahendites 3-2-1-86-16 ja 3-2-1-177-15 asunud seisukohale, et menetlusosalise õigusteadmised, ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat.
38.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 180-220 eurot (käibemaksuta) tunnis ei ületa oluliselt õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Hagejat esindasid menetluses vandeadvokaadid Liis Könn ja Toomas Vaher. Arvestades esindajate kõrget erialast kvalifikatsiooni peab kohus tunnihinda põhjendatuks. Kostja etteheidet mitme esindaja osavõtu kohta peab kohus otsituks, kuivõrd vandeadvokaat Toomas Vaher on osutanud õigusabi 2 tundi, mis vaidluse asjaolusid ja taotluste arvu arvestades on marginaalne.
39.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 7 363,67 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud, mistõttu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (7 363,67 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Tallinna ringkonnakohtu 30.04.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 13.10.2020 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.