Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
26. märts 2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-13355
Tsiviilasi
XX kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi 03.09.2020 otsuse peale täiteasjas nr 025/2020/1748 Avaldaja – XX (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Reet Vokk
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isik I – kohtutäitur Kaire Põlts Puudutatud isik II – Swedbank AS (registrikood 10060701), volitatud esindaja Birgit Juhanson Puudutatud isik III – YX (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahas Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 20.11.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 20.11.2020 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta maakohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud XX kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).
1.Kohtutäitur Kaire Põlts (kohtutäitur, puudutatud isik I) algatas Swedbank AS (sissenõudja, puudutatud isik II) 22.04.2020 täitmisavalduse alusel XX (avaldaja) ja avaldaja abikaasa YX (pankrotis) suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 025/2020/1748.
2-20-13355
2.Kohtutäitur koostas 28.04.2020 täitmisteate avaldajale. Täitmisteate järgi on täitedokumendiks Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-6630 (Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus) ning nõude sisu avaldaja kohustus alluda kohesele sundtäitmisele Tallinnas xxx tn xxx asuvale korteriomandile (registriosa nr 17482201; korteriomand) sissenõudja kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks summas 221 590,10 eurot (laenulepingust nr 07-010119-JI tulenev nõue 37 322,68 eurot ja laenulepingust nr 08-116319-JK tulenev nõue 184 267,42 eurot).
3.Kohtutäitur koostas 28.04.2020 täitmisteate YX. Täitmisteate järgi on täitedokumendiks 23.12.2004 nr 6283, 28.01.2005 nr 504, 29.11.2005 nr 9868, 18.01.2007 nr 334, 18.01.2008 nr 252 ja 18.08.2008 nr 3019 hüpoteegi seadmise lepingud ning Tartu Maakohtu 17.08.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-14-11743 (Tartu Maakohtu 17.08.2016 otsus) ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus. Nõude sisu on hüpoteegiga tagatud laenulepingutest tulenevad võlanõuded, mille suurus on YX (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud sissenõudja nõue 143 420,27 eurot ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsusega tuvastatud nõue 221 590,10 eurot.
5.Avaldaja esitas 02.08.2020 kohtutäiturile kaebuse 31.07.2020 arestimise akti tühistamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus ei oma puutumust YX pankrotimenetluses tunnustatud sissenõudja nõude 143 420,27 eurot täitmisega. 30.10.2019 otsusega kohustati üksnes avaldajat alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks ning YX ei olnud tsiviilasja nr 2-18-6630 menetlusosaline. YX varale saab sissenõude pöörata 143 420,27 euro ulatuses. Kohtutäitur on YX kohustust õigusliku aluseta suurendanud. Lisaks ei ole Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsusega lahendatud abikaasade solidaarkohustust, vaid on tuvastatud, mis summa ulatuses vastutab avaldaja sissenõudja nõude täitmise eest. Kohtutäitur on rikkunud formaliseerituse põhimõtet, kuna on asunud ise tuvastama asjaolusid ja kohaldama materiaalõigust. Kohtutäitur ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et sissenõudjal on avaldaja vastu üksnes asjaõiguslik realiseerimisnõue hüpoteekidega koormatud korteriomandi võõrandamiseks, millest ei teki isiklikke nõudeid avaldaja vastu. Avaldaja suhtes ei saa läbi viia täitemenetlust Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsuse alusel. Otsuse resolutsioon näeb ette avaldaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele sissenõudja kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Otsusest ei selgu, millisel järjekohal asuva ja seejuures ainult ühe hüpoteegi, mis tagab just laenulepingutest nr 07010119-JI ja 08-116319-JK tulenevaid nõudeid, kohesele sundtäitmisele peab avaldaja alluma. Korteriomandile on sissenõudja kasuks seatud viis hüpoteeki. Kuna avaldaja on kohustatud kohesele sundtäitmisele alluma ainult ühe hüpoteegi osas, mida ei ole täpselt välja toodud, ei ole kohtutäituril võimalik täitemenetlust alustada. Ei ole teada, millisel järjekohal oleva hüpoteegi katteks avaldaja vara realiseeritakse. Kohtutäitur ei saa formaliseerituse põhimõttest tulenevalt kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning täitmisel tuleb järgida resolutsiooni sõnastust. Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsuse resolutsioon ei ole selge ja seda ei ole võimalik täita. Resolutsioonist ei selgu, kelle kohustusi hüpoteek tagab. Kohtutäitur on 24.07.2020 vara arestimise teates märkinud, et sissenõude pööramine toimub hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks, kuid on pärast korteriomandi müüki kustutamisele kuuluvate hüpoteekidena loetlenud kõik kuus korteriomandile seatud hüpoteeki. See ei ole 2(11)
2-20-13355 õiguspärane, kuna avaldaja vara saab realiseerida ainult ühe hüpoteegi alusel. Alles siis, kui on teada, millise hüpoteegi realiseerimiseks saab täitemenetlust läbi viia, selgub, millised tagapool seisvad hüpoteegid saab kustutada. Kohtutäitur jättis kontrollimata, millised hüpoteegid tagavad laenulepingutest nr 07-010119-JI ja 08-116319-JK tulenevaid nõudeid. Hüpoteeki seob tagatavate nõuetega tagatiskokkulepe, mis peab olema notariaalselt tõestatud. 18.01.2008 hüpoteegi seadmise lepingu järgi tagab hüpoteek nõudeid omaniku ja Aktsiaseltsi Vaal vastu. Laenuleping nr 07-010119-JI on sõlmitud sissenõudja ja Martes OÜ vahel ning laenuleping nr 08-116319-JK sissenõudja ja Osaühingu Pankri Invest vahel. 18.01.2008 hüpoteegi seadmise lepingus ei ole kokku lepitud, et hüpoteek tagaks viidatud laenulepingute täitmist ning laenulepingud ei ole ka notariaalselt tõestatud. Hüpoteeki ei saa tagatava nõudeta realiseerida. Korteriomand kuulub abikaasade ühisvara hulka. Kuna ühisvara ei ole jagatud, ei ole välja selgitatud abikaasade osade suurust ühisvaras. Enne ühisvara jagamist ei saa korteriomandile sissenõuet pöörata, kuna abikaasade osade suurused ühisvaras erinevad ligi 80 000 euro võrra. Kuna täitemenetluse alustamise eeldused ei ole täidetud, tuleb täitemenetlus TMS § 48 lg 1 p 7 alusel lõpetada ning kohtutäituri 31.07.2020 arestimise akt tühistada.
6.Kohtutäitur jättis 03.09.2020 otsusega avaldaja 02.08.2020 kaebuse rahuldamata, kuid täiendas avaldajale koostatud 28.04.2020 täitmisteate täitedokumentide loetelu 23.12.2004 nr 6283, 28.01.2005 nr 504, 29.11.2005 nr 9868, 18.01.2007 nr 334, 18.01.2008 nr 252 ja 18.08.2008 nr 3019 hüpoteegi seadmise lepingutega ning lisas need otsuse juurde. Täitemenetlus on avaldaja suhtes algatatud õiguspäraselt. Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsusega on tuvastatud avaldaja kohustus alluda korteriomandi kohesele sundtäitmisele sissenõudja kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Hüpoteekidega tagatud nõuete osas sisaldab otsus selgitavat viidet laenulepingutele nr 07-010119-JI ja 08-116319-JK. Harju Maakohus on 17.07.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-6630 (Harju Maakohtu 17.07.2019 otsus) tuvastanud, et korteriomandile on sissenõudja kasuks erinevate hüpoteegi seadmise lepingutega seatud hüpoteegid kokku 364 296,40 euro ulatuses ning nendega on tagatud kõik laenulepingutest nr 07-010119-JI ja 08-116319-JK ja nende lisadest tulenevad nõuded. Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsusega on tuvastatud, et sissenõudja hüpoteegiga tagatud nõuded on kokku 221 590,10 eurot ning hüpoteekide rahaline suurus on kokku 364 296,40 eurot. Avaldajale ei ole vaja esitada laenulepinguid, millest tulenevaid nõudeid hüpoteegid tagavad, kuna tagatud võlakohustuste suurus on kindlaks määratud Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsuse resolutsiooniga. Kohtutäituri jaoks on Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsuse resolutsioon piisavalt selge täitemenetluse algatamiseks ja läbiviimiseks. Asjaolu, et Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsuse resolutsiooni järgi on nõuded tagatud hüpoteegiga, mitte hüpoteekidega, ei takista sundtäitmist hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamiseks, kuna resolutsioonis on välja toodud, millistest laenulepingutest tulenevaid nõudeid hüpoteegiga tagatud nõuetena täidetakse. Nendest laenulepingutest tulenevaid nõudeid tagavad hüpoteegi seadmise lepingutest nähtuvalt sissenõudja kasuks seatud 1.–5. järjekoha hüpoteegid. Täitemenetluses täidetakse seega korteriomandile sissenõudja kasuks seatud 1.–5. järjekoha hüpoteekidega tagatud nõudeid. Seetõttu kuuluvad need kõik pärast korteriomandi enampakkumisel müümist TMS § 158 lg 1 alusel kustutamisele ning kustutamisele kuulub ka
6.järjekoha hüpoteek kui sissenõudja pandiõigusest tagapool asetsev pandiõigus.
3(11)
2-20-13355 Tartu Maakohus on 17.08.2016 otsusega tuvastanud, et sissenõudja nõue tuleneb laenulepingutest nr 07-010119-JI ja 08-116319-JK ning korteriomandile sissenõudja kasuks seatud hüpoteegid kogusummas 364 296,40 eurot tagavad muu hulgas kõiki sissenõudja laenulepingutest nr 07-010119-JI ja 08-116319-JK tulenevaid nõudeid. Korteriomand tagab seega nii avaldaja kui YX puhul samadest laenulepingutest tulenevaid nõudeid. Samas ei saa avaldaja esitada kohtutäituri tegevusele vastuväiteid oma abikaasa eest, kes peab oma varalisi õigusi ise kaitsma. Avaldaja väide 18.01.2008 hüpoteegi seadmise lepinguga tagatud nõuete kohta on eksitav. Märgitud lepingust nähtub üheselt, et 1.–4. järjekoha hüpoteegid tagavad lisaks varem kokkulepitud nõuetele ka sissenõudja kõiki nõudeid Osaühingu Pakri Invest vastu, mis tulenevad sissenõudja ja Osaühingu Pakri Invest vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. Avaldaja vastutab sissenõudja nõuete eest maksimaalselt korteriomandi väärtuse ulatuses ning avaldaja muule varale täitemenetluses sissenõuet ei pöörata. Tähtsust ei oma ühisvara jagamise kohtumenetluse seis ega abikaasade vastutuse suuruse erinevus. Puudub vajadus vaidlustada korteriomandi müügist laekuva rahalise tulemi jaotamist enne selle müümist. Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsusega ei lahendatud abikaasade solidaarkohustust, vaid tuvastati, millise summa ulatuses vastutab avaldaja ühisvaraks oleva korteriomandiga sissenõudja nõuete täitmise eest. Kohtutäitur pidas täitmisteates märgitud solidaarkohustuse all silmas, et mõlemad abikaasad on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele korteriomandile sissenõudja kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Seda olenemata asjaolust, et avaldaja suhtes tuvastatud nõude täitmise ulatus erineb YX pankrotimenetluses tunnustatud nõude suurusest. Kuna sissenõudja nõuet täidetakse abikaasade ühisvaraks oleva korteriomandi arvel, mida ei saa enne ühisvara jagamist lugeda YX pankrotivaraks, ei takista pankrotimenetlus sissenõudja nõude täitmist korteriomandi arvel. Kuna täitemenetlus on algatatud õiguspäraselt ja sissenõudja nõuded ei ole täidetud, ei ole alust tühistada kohtutäituri 31.07.2020 kinnisasja arestimise akti. Kohtutäitur täiendab menetlusliku õigusselguse eesmärgil avaldajale koostatud 28.04.2020 täitmisteate täitedokumentide loetelu hüpoteegi seadmise lepingutega ning lisab need otsusele.
7.Avaldaja esitas 14.09.2020 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäituri 03.09.2020 otsus, tunnistada kohtutäituri tegevus täitemenetluse alustamisel ja 31.07.2020 kinnisasja arestimise akti koostamisel seadusevastaseks ning kohustada kohtutäiturit avaldaja 02.08.2020 kaebust uuesti läbi vaatama. Avaldaja jäi 02.08.2020 kaebuse väidete juurde. Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsuse resolutsioon ei ole selge, mistõttu ei saa seda täita. Otsusest ei selgu, millisel järjekohal asuvale ühele hüpoteegile täitmine laieneb ning kelle kohustusi hüpoteek tagab. Täitemenetluse alustamiseks ei piisa üksnes Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsusest. Otsusega ei mõistetud avaldajalt midagi välja ega lahendatud abikaasade solidaarkohustust, vaid tuvastati avaldaja vastutuse rahaline piirmäär sissenõudja nõude rahuldamiseks korteriomandi avaldajale kuuluvale osale sissenõude pööramisel. Kuna avaldaja ei ole kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna kantud ega ole hüpoteegi seadmise lepingute osapool, pidi sissenõudja kohtu kaudu selgitama, kas avaldajal on kohustus alluda kohesele sundtäitmisele. Kuna kohus lahendas avaldaja sundtäitmisele allumise kohustuse kahest laenulepingust tulenevate nõuete suhtes ning üksnes ühe hüpoteegi osas, tuli kohtutäituril 4(11)
2-20-13355 täitemenetluse alustamiseks välja selgitada, milline tagatisleping annab õiguse nendest laenulepingutest tulenevate nõuete täitmiseks. Kohtutäitur leiab ekslikult, et kõik viis korteriomandile sissenõudja kasuks seatud hüpoteeki tagavad laenulepingutest nr 07-010119-JI ja 08-116319-JK tulenevaid nõudeid. 18.01.2008 hüpoteegi seadmise lepinguga seatud 4. järjekoha hüpoteek tagab sissenõudja nõudeid omaniku ja Aktsiaseltsi Vaal vastu, kuid Martes OÜ-d ja Osaühingut Pakri Invest ei ole lepingus märgitud. Alles 18.08.2008 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepinguga muudeti 1.–4. järjekoha hüpoteekidega tagatud nõudeid selliselt, et need tagavad ka kõiki sissenõudja nõudeid Osaühingu Pakri Invest vastu, kuid mainitud ei ole nõudeid Martes OÜ vastu. Seetõttu ei taga
4.järjekoha hüpoteek sissenõudja nõudeid Martes OÜ vastu. Avaldaja ja YX ei ole solidaarvõlgnikud. Kuna Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsusega ei muudetud Tartu Maakohtu 17.08.2016 otsusega tuvastatud ja pankrotimenetluses tunnustatud nõude suurust, on kohtutäitur suurendanud õigusliku aluseta YX kohustust. Kohtutäitur ei saa täitemenetlust läbi viia, kui ei ole selge, milline hüpoteek tuleb sissenõudja nõuete täitmiseks realiseerida. Samuti ei saa kohtutäitur asuda ise kohaldama materiaalõigust ning sisustama oma tegevuse õiguspärasust viidetega kohtulahendite sisule. Tartu Maakohtu 17.08.2016 otsus ei puuduta avaldajat.
8.Kohtutäitur esitas 29.09.2020 vastuse, milles taotles kaebuse rahuldamata jätmist. Kohtutäitur jäi 03.09.2020 otsuses toodu juurde. Avaldaja on väitnud, et täitemenetluse alustamiseks ei piisa üksnes Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsusest. Kohtutäitur muutis 03.09.2020 otsusega avaldajale koostatud 28.04.2020 täitmisteate täitedokumentide loetelu, täiendades seda hüpoteegi seadmise lepingutega. TMS § 2 lg 1 p 19 järgi on kohtutäituril õigus täita nõudeid, mis tulenevad mh notariaalselt tõestatud kokkuleppest, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hüpoteegiga tagatud nõuete suurus on kindlaks määratud Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsuse resolutsiooniga. Asjaolu, et otsuses ei ole märgitud, kelle kohustusi hüpoteek tagab, vaid on viidatud üksnes laenulepingute numbritele, ei takista sundtäitmist hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamiseks. Otsuses on kindlaks määratud, millistest laenulepingutest tulenevaid nõudeid hüpoteegiga tagatud nõuetena täidetakse. Kohtutäituri jaoks on Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsuse resolutsioon piisavalt selge. Avaldaja väide, et kõik sissenõudja kasuks seatud hüpoteegid ei taga laenulepingutest nr 07010119-JI ja 08-116319-JK tulenevaid nõudeid, on eksitav. 18.08.2008 hüpoteegi seadmise lepingust, millega seati 5. järjekoha hüpoteek, nähtub üheselt, et 1.–4. järjekoha hüpoteegid tagavad lisaks varem kokkulepitud nõuetele ka sissenõudja kõiki nõudeid Osaühingu Pakri Invest vastu, mis tulenevad sissenõudja ja Osaühingu Pakri Invest vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. Tähtsust ei oma ühisvara jagamise kohtumenetluse seis ega abikaasade vastutuse suuruse erinevus. Asjaolu, et 30.10.2019 otsusega ei ole lahendatud abikaasade solidaarkohustust, ei takista abikaasade ühisvaraks oleva korteriomandi realiseerimist täitemenetluses ja sissenõudja hüpoteekidega tagatud nõuete täitmist. Puudub alus kohtutäituri 31.07.2020 arestimise akti tühistamiseks.
5(11)
2-20-13355
9.YX pankrotihaldur Ene Ahas (puudutatud isik III) esitas 01.10.2020 vastuse, milles toetas määruskaebust. YX vastu puudub täitedokument, mistõttu ei saa täitemenetlust tervikuna õiguspäraseks pidada. Täitemenetluses realiseeritakse ühisvara koosseisu kuuluvat pankrotivara, st YX osa korteriomandist. Ühisvara on siiani jagamata ning Tartu Maakohus on 18.10.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-9434 keelanud hagi tagamise korras korteriomandi võõrandamise. Puudutatud isiku III ja kohtutäituri vahel on vaidlus selle üle, kas kohtutäitur peab viidatud määrust täitemenetluses arvestama, st kas kohtutäitur võib korteriomandit pankrotimenetluse ajal täitemenetluses müüa. Sissenõudja nõue YX vastu on viimase pankrotimenetluses tunnustatud ja kuulub seega rahuldamisele pankrotimenetluses. Sissenõudja ei oma YX vastu nõuet, mida saaks sisse nõuda paralleelselt pankrotimenetlusega. Pankrotimenetluse ajal ei ole võimalik pankrotivõlgniku suhtes alustada täitemenetlust nõude osas, mis tekkis enne pankroti välja kuulutamist ja mis on pankrotimenetluses tunnustatud ega ole massikohustus. Sissenõudja ja kohtutäitur peavad ekslikult täitedokumendiks sissenõudja nõude tunnustamise kohtulahendit YX pankrotimenetluses. On vaieldav, kas sissenõudja hüpoteegiga tagatud nõuet saab täitmiseks esitatud kohtuotsuse alusel avaldajalt sisse nõuda. Sissenõudja nõuet saab täita vaid vara arvel, mis kuulub avaldajale, seega alles pärast ühisvara jagamist ja eeldusel, et avaldaja suhtes on olemas täidedokument.
10.Sissenõudja esitas 02.10.2020 vastuse, milles taotles kaebuse rahuldamata jätmist. Sissenõudja nõustub kohtutäituri 29.09.2020 vastuses tooduga. Kohtutäituri 03.09.2020 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks. Täitemenetlus on algatatud õiguspäraselt. Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsuse resolutsioon on selge. Sissenõudja nõue on läbinud kohtuliku kontrolli ning tal on õigus esitada nõue sundtäitmisele. Kohtutäitur täiendas avaldajale koostatud 28.04.2020 täitmisteate täitedokumentide loetelu. Hüpoteegiga tagatud nõuete suurus on kindlaks määratud Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsusega. Samuti on otsusega kindlaks määratud, millistest laenulepingutest tulenevaid nõudeid hüpoteegiga tagatud nõuetena täidetakse. Arvestades hüpoteegi seadmise lepingutes sätestatut, tagavad sissenõudja nõudeid korteriomandit koormavad 1.–5. järjekoha hüpoteegid. Kuna täitmisel olev nõue on läbinud kohtuliku kontrolli, ei ole avaldaja esitanud kaebust heas usus ja see on kantud üksnes täitemenetluse venitamise eesmärgist. Kohtutäitur on õigesti märkinud, et avaldaja ei saa esitada kohtutäituri tegevusele vastuväiteid oma abikaasa eest, kes peab oma varalisi huve ise kaitsma. Puudub alus kohtutäituri 31.07.2020 kinnisasja arestimise akti tühistamiseks. TMS § 14 lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav mh siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustust täitma kohustav täitedokument. See tähendab, et täitedokument peab olema nii avaldaja kui ka tema abikaasa suhtes ning hüpoteegipidajal on õigus nõuda sellise täitedokumendi alusel hüpoteegi realiseerimist täitemenetluses (Riigikohtu 09.01.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-17-11697, p 13). Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsusega on tuvastatud avaldaja kohustus alluda korteriomandi sundtäitmisele, mistõttu on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatud. Abikaasade ühisvara hulka kuuluvad esemed ei kuulu enne ühisvara jagamist abikaasa pankrotivara hulka ning pankrotihalduril ei
6(11)
2-20-13355 ole enne ühisvara jagamist pankrotivõlgnikule kuuluva ühisvara käsutamise õigust (Riigikohtu 21.05.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 16).
11.Harju Maakohus jättis 20.11.2020 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudja hüpoteegiga tagatud nõuded on kokku 221 590,10 eurot ning hüpoteekide rahaline suurus on kokku 364 296,40 eurot. Kinnistusraamatusse on tehtud märked, et korteriomandi igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hüpoteegiga tagatud nõuded määratakse hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku kokkuleppel (tagatiskokkulepe). Tagatiskokkulepe on võlaõiguslik kokkulepe, millel on AÕS § 346 lg 2 teise lause järgi toime kinnisasja igakordse omaniku suhtes. Seega on sissenõudja nõuded tagatud korteriomandi igakordse omaniku suhtes. Avaldaja kohustub jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsuse alusel alluma kohesele sundtäitmisele korteriomandile sissenõudja kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks summas 221 590,10 eurot. Kuna kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe hõlmab kõiki hüpoteegiga tagatavaid nõudeid, ei ole vaja analüüsida tagatiskokkulepete sisu, et tuvastada, milliste nõuete osas on avaldaja kohustatud kohesele sundtäitmisele alluma. Avaldaja etteheited Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsuse resolutsioonile on asjakohatud. Otsuse resolutsioon on selge ja sissenõudja nõuded on läbinud kohtuliku kontrolli. Sissenõudjal on õigus nõuda võlgnevuse sundtäitmist avaldaja korteriomandi arvel. Pankrotivõlgniku ühisvara osa eraldamine pankrotivarasse eeldab ühisvara jagamist. TMS § 14 lg 1 võimaldab pöörata sissenõude abikaasade ühisvarale, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Täitedokument on olemas nii avaldaja kui ka tema abikaasa suhtes ning sissenõudjal on õigus nõuda selle alusel hüpoteegi realiseerimist täitemenetluses. Sissenõudja ei pea seega nõudma ühisvara jagamist. Seda ei väära asjaolu, et YX suhtes ei saa täitemenetlust läbi viia. Avaldaja ei saa esitada kohtutäituri tegevusele vastuväiteid oma abikaasa eest, kes peab oma varalisi huve ise kaitsma. Kohus märgib kaebuse raamidest väljudes, et TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Kuigi YX pankrot kuulutati välja juba enne täitemenetluse alustamist, tuleb ka sellisel juhul arvestada TMS § 51 lg-s 1 sätestatuga ja pankrotivõlgniku suhtes ei saa täitemenetlust alustada (Riigikohtu 10.05.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-17, p 18). Kohtutäituril on õigus müüa avaldaja osa korteriomandist, kuid pankrotihalduril sellist õigust ei ole. Kohtutäituril ei ole ka õigust anda avaldaja osa müügi korraldamise õigust pankrotihaldurile, kuid vastupidine olukord on võimalik PankrS § 137 eesmärgipärase tõlgendamise kaudu. Sellisel juhul tuleks kohtutäituril pärast täitekulude mahaarvamist kanda 50% saadud tulemist pankrotivõlgniku pankrotivarasse (Riigikohtu 10.05.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-17, p 19). Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel avaldaja kanda.
12.Avaldaja esitas 08.12.2020 maakohtu määruse peale määruskaebuse. Harju Maakohus ei pidanud 12.02.2021 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
7(11)
2-20-13355
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13.Avaldaja taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ja avalduse rahuldamist ning menetluskulude kohtutäituri kanda jätmist. Kohtutäitur ega maakohus ei ole selgitanud, millise täitedokumendi alusel avaldaja suhtes täitemenetlus alustati, vaid on loetlenud kõikvõimalikud dokumendid ja öelnud, et need on täitedokumendid. Samas on nende täitmisele võtmise ja täitmise eeldused erinevad. Kesksel kohal on küsimus, kas Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus on täitedokument või on sellega soovitud lisaks TMS § 2 lg 1 p-s 19 sätestatud täitedokumendile saada kinnitus, et hüpoteekidega tagatud nõuete täitmise eest vastutab ka avaldaja osa ühisvaraks olevast korteriomandist. Märgitud otsuse saamise vajaduse tingis asjaolu, et avaldaja ei ole korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kantud ning kuigi korteriomand kuulub ühisvara hulka, ei kaasatud avaldajat hüpoteegi seadmise lepingutesse. Tsiviilasjas nr 2-18-6630 tuli seega kontrollida, kas avaldaja vastutab oma osaga korteriomandist sissenõudja hüpoteekidega tagatud nõuete täitmise eest. Sellises asjas peaks saavutama lahendi, mis asendab TMS § 2 lg 1 p-s 19 sätestatud täitedokumenti ja TMS § 23 lg-s 41 sätestatud muid kohustuslikke dokumente. Kohtutäitur algatas algse täitmisteate järgi avaldaja suhtes täitemenetluse Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsuse alusel, kuid täiendas 03.09.2020 otsusega täitmisteadet hüpoteegi seadmise lepingutega. See ei ole aga piisav, et avaldaja suhtes toimuvas täitemenetluses oleksid täitemenetluse alustamise eeldused selged ja täidetud. Avaldaja ei nõustu, et Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsusega on lahendatud kõik täitemenetluse alustamiseks vajalikud küsimused ja mõistetud avaldajalt välja 221 590,10 eurot. Kohtutäitur ei saa formaliseerituse põhimõttest tulenevalt kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning täitmisel tuleb lähtuda otsuse sõnastusest. Täita saab üksnes selget lahendit. Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsuse resolutsioon ei ole selge ja seda ei ole võimalik täita. Otsusega on lahendatud avaldaja kohustus alluda kohesele sundtäitmisele ühe täpsustamata hüpoteegi realiseerimiseks, kuigi korteriomandile on sissenõudja kasuks seatud viis hüpoteeki. Otsuse resolutsioonis märgitud laenulepingutest tulenevaid nõudeid tagavad neist neli hüpoteeki. Kui täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus, siis peab ta olema täidetav muude dokumentideta ja otsuse sisu kontrollimata. Põhjendatud ei ole, et kohtuotsuse täitmisel lähtutakse täitemenetluses suurest hulgast muudest dokumentidest. Kui leida, et täitemenetlus on alustatud hüpoteegi seadmise lepingute alusel, peab avaldaja olema nende alusel kohustunud alluma kohesele sundtäitmisele. See eeldus ei ole täidetud. Sissenõudja pidanuks oma nõuete rahuldamiseks kogu korteriomandi arvel saama avaldaja nõusoleku. Seda nõusolekut peaks eelduslikult asendama Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus. Sellisel juhul oleks aga maakohus pidanud kontrollima ka muid eeldusi nagu tagatiskokkulepet, põhi- ja kõrvalnõuete alust ja detailset arvestust ning nõude sissenõutavaks muutumist. Seda ei ole maakohus teinud. Igal juhul ei kohusta Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus avaldajat alluma kohesele sundtäitmisele viie hüpoteegi realiseerimiseks, vaid ainult ühe täpsustamata hüpoteegi realiseerimiseks. Maakohus on asunud seisukohale, et pankrotivõlgniku suhtes ei ole võimalik alustada täitemenetlust pankrotihalduri nõusolekuta. Seejuures on maakohus ekslikult leidnud, et avaldaja korteriomandi osa suhtes saab sissenõudja nõuet ikkagi täita. Avaldaja korteriomandi osa ei ole kindlaks määratud, mistõttu ei saa selle suhtes eraldi täitemenetlust läbi viia. Kui YX suhtes ei saa täitemenetlust läbi viia, ei saa seda läbi viia ka avaldaja suhtes. Avaldaja kaebus tulnuks seega täitemenetluse alustamise eelduste täitmata jätmise tõttu rahuldada.
8(11)
2-20-13355
14.Puudutatud isik III taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamist, jäädes 01.10.2020 vastuses toodu juurde.
15.Sissenõudja taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulude avaldaja kanda jätmist, nõustudes maakohtu määruse põhjendustega ja jäädes 02.10.2020 vastuses toodu juurde.
16.Kohtutäitur taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulude avaldaja kanda jätmist, nõustudes maakohtu määruse põhjendustega ning jäädes 03.09.2020 otsuses ja 29.09.2020 vastuses toodu juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud määruse resolutsioon muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.
18.Avaldaja leiab määruskaebuses, et maakohus jättis kontrollimata, millise täitedokumendi alusel sai avaldaja suhtes täitemenetlust alustada. TMS § 23 lg 1 esimese lause järgi viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Avaldajale koostatud 28.04.2020 täitmisteatest nähtub, et sissenõudja esitas 22.04.2020 täitmisavalduse ning täidedokumendi, milleks on Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-6630. Kohtutäitur täiendas 03.09.2020 otsusega menetlusliku õigusselguse eesmärgil täitmisteate täitedokumentide loetelu ka hüpoteegi seadmise lepingutega. Tsiviilasjas nr 2-18-6630 vaadati dokumendimenetluses läbi sissenõudja hagi avaldaja vastu hüpoteegi sundtäitmiseks. Hüpoteegipidaja saab esitada hagi hüpoteegi sundtäitmiseks kinnisasja omaniku vastu, kes ei ole võtnud notariaalselt tõestatud kokkuleppega kohustust alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hagi lahendamisel kontrollib kohus, kas tagatud nõue kehtib ja on muutunud sissenõutavaks. Samuti kontrollib kohus muid täitmise eeldusi ning otsustab, kas hüpoteegipidajal on õigus pöörduda täituri poole kinnisasja suhtes täitemenetluse algatamiseks. Sellise hagi rahuldamise korral saavutab hüpoteegipidaja kinnisasja omaniku suhtes kohtulahendi, mis on TMS § 2 lg 1 p 1 järgi täitedokument (vt Riigikohtu 24.10.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-06, p 13). Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus on seega eraldi täitedokument ja sissenõudjal oli õigus esitada see kohtutäiturile täitmiseks. Samas ei saa avaldaja suhtes toimuvas täitemenetluses pidada täitedokumentideks hüpoteegi seadmise lepinguid, kuna avaldaja kohustus alluda kohesele sundtäitmisele tuleneb Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsusest, mitte hüpoteegi seadmise lepingutest. Avaldaja suhtes on seega täitedokumendiks üksnes Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus.
19.Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 27 andnud selgituse YX suhtes toimuva täitemenetluse kohta. Maakohus on Riigikohtu 10.05.2017 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-38-17 p-le 18 tuginedes asunud seisukohale, et YX suhtes ei saanud täitemenetlust alustada, kuna välja oli kuulutatud YX pankrot. Avaldaja leiab, et kui YX suhtes ei saanud täitemenetlust alustada, ei saanud seda teha ka avaldaja suhtes, kuna avaldaja osa korteriomandist ei ole kindlaksmääratud.
9(11)
2-20-13355 Avaldaja leiab õigesti, et tema suhtes sai täitemenetluse algatada üksnes juhul, kui seda sai teha ka YX suhtes. Kuna korteriomand kuulub avaldajate ühisvara hulka, peab sellele täitemenetluses tervikuna sissenõude pööramiseks olema mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument (TMS § 14 lg 1) ning täitemenetluse alustamine ei tohi olla kummagi abikaasa suhtes välistatud. Maakohus on õigesti leidnud, et nii avaldaja kui ka YX suhtes on olemas täitedokument, mille alusel on võimalik korteriomand sissenõudja nõuete rahuldamiseks müüa. Kui avaldaja suhtes on täitedokumendiks Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus, siis YX suhtes on selleks hüpoteegi seadmise lepingud ja Tartu Maakohtu 17.08.2016 otsus (vt ka Riigikohtu 24.03.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-12697, p 15.2). Maakohtu viide Riigikohtu 10.05.2017 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-38-17 ei ole asjakohane, kuna selle asjaolude kohaselt müüdi täitemenetluses kaasomandis olevat kinnisasja ja kuulutati välja ühe kaasomaniku pankrot. Kui pankrotivõlgnikule kuuluv kinnisasja kaasomandiosa kuulub pankrotivara hulka, siis abikaasade ühisvara tuleb PankrS § 122 lg 1 järgi esmalt jagada, abikaasade ühisomand lõpetada ja alles jagamise tulemusena pankrotivõlgnikule jäetud vara saab arvata tema pankrotivara hulka. Sellisel juhul ei ole kohtutäituril vaja vara müügiks saada pankrotihaldurilt nõusolekut. Pankrotihalduril ei ole enne ühisvara jagamist pankrotivõlgnikule kuuluva ühisvara käsutamise õigust (vt Riigikohtu 24.03.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-12697, p 15.1; 21.05.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 16). Vaidlus puudub selles, et avaldaja ja YX ühisvara jagamise menetlus on veel pooleli. Seetõttu puudusid takistused YX suhtes täitemenetluse algatamiseks. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määruse põhjendusi.
20.Avaldaja on seisukohal, et Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsuse resolutsioon ei ole selge, mistõttu ei saa seda täita, sest korteriomandile on sissenõudja kasuks seatud viis hüpoteeki, kuid otsuse resolutsioonist ei tulene, millise alusel neist võib korteriomandi sissenõudja nõuete summas 221 590,10 eurot rahuldamiseks realiseerida. Kohtutäitur on seevastu seisukohal, et täitedokumendi resolutsioon on selge ja täidetav. Iseenesest on õige, et täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit (vt nt Riigikohtu 18.03.2020 otsus nr 2-18-3445, p 27.1). Samas kontrollib kohtutäitur täitemenetluse algatamise üle otsustamisel üksnes täitedokumendi vastavust formaalsetele nõuetele: kas esitatud dokument sisaldub TMS § 2 lg-s 1 toodud loetelus, kas see on välja antud pädeva organi poolt ning kas see on jõustunud või kuulub viivitamata täitmisele. Kui täitedokument vastab formaalsetele nõuetele, on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse algatama (Riigikohtu 16.12.2004 määrus nr 3-2-1-152-04, p 15). Vaidlust ei ole selles, et Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus on TMS § 2 lg 1 p-le 1 vastav täitedokument, Tallinna Ringkonnakohus oli pädev seda koostama ning see on jõustunud. Kohtutäitur oli seega kohustatud avaldaja suhtes täitemenetluse algatama, mitte ei algatanud seda põhjendamatult. Seetõttu ei ole alust tühistada kohtutäituri 03.09.2020 otsust osas, milles kohtutäitur jättis avaldaja taotluse täitemenetluse lõpetamiseks rahuldamata. Kuna avaldaja on põhjendanud kohtutäituri 31.07.2020 arestimise akti tühistamise taotlust üksnes täitemenetluse alustamise eelduste täitmata jätmisega, ei ole alust tühistada kohtutäituri 03.09.2020 otsust ka osas, milles kohtutäitur jättis 31.07.2020 arestimise akti tühistamise taotluse rahuldamata.
21.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt järgmist. Pärast täitemenetluse algatamist on selgunud, et avaldaja ja sissenõudja mõistavad täitedokumenti erinevalt. Kohtutäitur ei saa aga lahendada sissenõudja ja võlgniku vahel tekkinud materiaalõiguslikku vaidlust, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Sellises olukorras ei ole kaebus kohtutäituri tegevuse peale kohane õiguskaitsevahend, vaid esitada tulnuks TsMS § 368 lg-s 2 sätestatud tuvastushagi ja/või TMS § 221 lg-s 1 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (vt ka Riigikohtu 10(11)
2-20-13355 02.08.2008 määrus nr 3-2-1-42-08, p 15; 28.04.2010 otsus nr 3-2-1-31-10, p 18). TsMS § 368 lg 2 võimaldab täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral nii sissenõudjal kui ka võlgnikul esitada teise poole vastu hagi nõudega tuvastada, kas talle tuleneb täitedokumendist mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui võlgnik soovib saavutada juba käimasoleva täitemenetluse lõpetamist, siis on kohane õiguskaitsevahend TMS § 221 lg-s 1 nimetatud hagi, milles saab esitada ka TsMS § 368 lg 2 järgse tuvastusnõude (vt Riigikohtu 28.04.2010 otsus nr 3-2-1-31-10, p-d 19–20). Väidetavalt ebaselge lahendi täitmist saab seega avaldaja takistada üksnes sissenõudja vastu hagi esitamisega.
22.Kuna kohtutäitur ei saanud lahendada vaidlust täitedokumendi tõlgendamise üle, ei saa seda teha ka kohus, kes vaatab läbi täitemenetluse osalise TMS § 218 alusel esitatud kaebust kohtutäituri otsuse peale. Ringkonnakohus ei võta seega seisukohta, kas õige on avaldaja või sissenõudja tõlgendus Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsuse resolutsioonile. Vastavas osas tuleb muuta ka maakohtu määruse põhjendusi.
23.Eelneva põhjal ning TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel jääb avaldaja määruskaebus rahuldamata ja vaidlustatud määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb vaidlustatud määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.
24.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kohtutäitur ja puudutatud isik III on määruskaebemenetluses osalenud isiklikult ning toimikust ei nähtu menetluskulude kandmine kohtutäituri ega puudutatud isiku III poolt. Sissenõudjat on esindanud tema töötaja, kuid ringkonnakohtu menetluses ei ole aset leidnud menetlustoiminguid, mille tulemusel saanuks tekkida sõidukulusid (TsMS § 175 lg 2). Kindlaksmääratavad menetluskulud seega puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.