C (C) hagi X (X) vastu korteriomandi väljanõudmiseks, nõusoleku andmiseks kohustamiseks ja korteri valduse üleandmiseks
Tsiviilasja hind
100 000 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja C (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Saks Kostja X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata C hagi X vastu korteri omandiõiguse väljanõudmiseks, nõusoleku andmiseks kohustamiseks ja korteri valduse üleandmiseks.
2.Tühistada otsuse jõustumisel Tallinna Ringkonnakohtu 13.08.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega ringkonnakohus määras kanda hagi tagamiseks kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxxxx Xle (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale kinnisasjale (asukoht XXX) eelmärge ja märkus C (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks järgnevalt:
2.1.Eelmärge tsiviilasjas nr 2-17-8524 esitatud omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks C’i (isikukood: xxxxxxxxxxx) kasuks;
Märkus: tsiviilasjas nr 2-17-8524 on C esitanud X vastu omandiõiguse üleandmise nõude XXX, Põhja-Tallinn korteriomandi üleandmiseks.
3.Jätta menetluskulud C kanda. Välja mõista Clt X kasuks menetluskulud 1920 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (19.03.2021). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.C (hageja) esitas 31.05.2019 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu. Hageja palus välja nõuda kostja ainuomandist enda ainuomandisse korteri aadressil XXX, Tallinn (registriosa nr xxxxxxxx; edaspidi korter). Hageja palus kohustada kostjat andma nõusoleku korteri kinnistusraamatu omanikukande muutmiseks selliselt, et uue omanikuna kantakse kinnistusraamatusse hageja. Hageja palus asendada kostja nõusolek kande muutmiseks kohtuotsusega. Hageja palus kohustada kostjat korteri valduse üle andma. Kui kostja keeldub valduse vabatahtlikust üleandmisest, palus hageja tõsta kostja korterist välja. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Y ja kostja 07.06.2010 kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu. Y kinkis kostjale korteri ja kostja kanti korteri omanikuna kinnistusraamatusse. Kinkelepingu järgi kohustus kostja tasuma kõik korteriga seotud maksud ja kandma avalikõiguslikud koormatised. Kostja väited teistsuguse kokkuleppe kohta on tõendamata. Kostja ei ole perioodil juuni 2010. a – juuli 2013. a tasunud korteriühistu poolt väljastatud arveid kokku 3 380,43 eurot, AS-i Eesti Energia arveid ja maamaksu kokku 168,63 eurot. Y tasus korteri kommunaalkulud ise. Y saatis 20.11.2012 advokaadist esindaja kaudu kostjale teate, milles palus kostjal hüvitada korteriga seotud kulud hiljemalt 10.12.2012. Teade saadeti kostja elukoha aadressile, mistõttu saab teate kostjale kättetoimetatuks lugeda. Kostja ei ole teatele reageerinud ega kulusid tähtaegselt hüvitanud. Seega sai Y hiljemalt 11.12.2012 teada, et kostja ei kavatsegi lepinguga võetud kohustusi täita. Yil tekkis 11.12.2012 õigus lepingust taganeda. Täiendavalt märkis hageja, et kohustus tasuda kommunaalmakseid on igakuine kohustus. Seega on tegemist kostja vältava rikkumisega, millise igakordsel rikkumisel tekkis Yil õigus lepingust taganeda. Igale rikkumisele kohaldub uus taganemise tähtaeg. Y edastas 23.08.2013 advokaadist esindaja kaudu kostjale kinkelepingust taganemisavalduse. Y taganes kinkelepingust, sest kostja ei tasunud korteriga seotud kulusid. Kostja väide, et Y tühistas 17.09.2013 teatega taganemisavalduse, on tõendamata ja õiguslikult põhjendamata. Kostja ei ole tõendanud, et Y allkirjastas 17.09.2013 teate. Tõendamata on kirja edastamine Yi nimel taganemisavalduse koostanud advokaadile. Kujundusõiguseid ei saa tagasi võtta, mistõttu ei saanud Y taganemisavaldust tühistada. Isegi juhul, kui Y võttis 17.09.2013 teatega advokaadile antud volitused tagasi, kehtib volituste tagasivõtmine üksnes tuleviku suhtes ja see ei oma tagasiulatuvat mõju juba tehtud tehingute suhtes. Seega jäi 23.08.2013 taganemisavaldus kehtima ka siis, kui Y võttis 17.09.2013 teatega advokaadilt volituse tagasi. Y suri 31.01.2016 ja notar tõestas 30.03.2017 pärimistunnistuse, mille järgi on hageja Yi ainupärija. Pärandi vastuvõtmisega on hagejale läinud üle kõik Yi õigused ja kohustused, sh õigus nõuda kostjalt korteri väljaandmist.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt on tõendamata, et Y oleks nõudnud kostjalt korteriga seotud kulude kandmist. Kostja ja Y leppisid pärast kinkelepingu sõlmimist suuliselt kokku, et Y kannab kõik korteriga seotud kulud, sh isikliku tarbimisega seotud kulud. Y ei nõudnud kostjalt kulude tasumist, mistõttu saab tema vaikimist ja tegevusetust pidada tahteavalduseks selle kohta, et Y kannab kulud ise. Hageja ei ole tõendanud, et advokaadil, kes koostas 20.11.2012 teate, oli Yi esindusõigus. Tõendamata on ka märgitud teate kättetoimetamine kostjale. Y ei esitanud kinkelepingust taganemisavaldust tähtaegselt. Pärast lepingu sõlmimist tegi Y 20.06.2010 esimese makse kommunaalkulude katteks. Märgitud kuupäeval pidi ta teada saama, et kostja rikkus lepingut, mistõttu esineb alus lepingust taganeda. Alternatiivselt pidi Y hiljemalt septembris 2010 lepingu rikkumisest ja taganemisõigusest teada saama, sest kostja oli selleks ajaks juba kolm kuud järjest korteriga seotud kulud maksmata jätnud. Alternatiivselt võis Y lepingu rikkumisest teada saada juunis 2011 ehk üks aasta pärast lepingu sõlmimist, sest kostja ei ole aasta jooksul korteriga seotud kulusid maksnud. Kostja on küll saanud kätte 23.08.2013 taganemisavalduse, kuid hageja ei ole tõendanud, et avalduse koostanud advokaadil oli Yi esindusõigus. Pärast avalduse kättesaamist pöördus kostja Yi poole, kes ütles, et ta ei ole volitusi kellelegi andnud ning ei soovi lepingust taganeda. Lisaks tühistas Y 17.09.2013 teatega lepingust taganemisavalduse ja võttis esindaja volituse tagasi. Märgitud avaldus kinnitab ka, et avalduse koostajal puudus Yi esindusõigus. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
4.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - 07.06.2010 sõlmisid Y kinkijana ja kostja kingisaajana korteriomandi kinkelepingu ja korteriomandile isikliku kasutusõiguse seadmise kokkuleppe. Y kinkis kostjale vaidlusaluse korteri. Lepingu alusel koormati korter tähtajatu ja tasuta kasutusõigusega Yi kasuks (lk 6–9); - 21.06.2010 kanti kostja kinnistusraamatusse korteri omanikuna (lk 51); - 31.01.2016 Y suri ning notar algatas üleskutsemenetluse pärijate väljaselgitamiseks (lk 48); - 30.03.2017 tõestas notar pärimistunnistuse, mille järgi on hageja Yi vara testamendijärgseks pärijaks (lk 49-50).
5.Hagejale kui Yi testamendijärgsele pärijale on läinud üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, mis ei ole seadusest tulenevalt või oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Kohus leiab, et kui pärandaja on enne surma kinkelepingust kehtivalt taganenud, kuuluvad sellest tekkinud õigused pärandvarasse ja need lähevad pärijale üle. Vastavad õigused ei ole seadusest tulenevalt või oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Kui Y on kinkelepingust tähtaegselt taganenud, läks hagejale üle õigus nõuda kostjalt korteri omandiõiguse tagastamist ja valduse üleandmist.
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on rikkunud kinkelepingut, jättes korteriga seotud kulud maksmata. Lisaks on vaidluse all see, kas Y on lepingust tähtaegselt taganenud. Esmalt käsitleb kohus kinkelepingu rikkumist kostja poolt (A). Seejärel analüüsib kohus, kas taganemisavaldus
oli esitatud tähtaegselt (B). Lõpetuseks teeb kohus menetluslikke korraldusi ning otsustab menetluskulude jaotuse ja kulude rahalise kindlaksmääramise (C). A
7.Poolte vahel on vaidluse selle üle, kes pidi pärast 07.06.2010 kinkelepingu sõlmimist korteriga seotud kulusid kandma. Hageja leiab, et kõikide kulude maksmise kohustus läks üle kostjale. Kostja on aga seisukohal, et Y ja kostja leppisid pärast kinkelepingu sõlmimist kokku, et kõik korteriga seotud kulud (sh isikliku tarbimisega seotud kulud) kannab Y. Seega peab kohus tuvastama, kes pidi kinkelepingu sõlmimise järel korteriga seotud kulusid kandma.
7.1.Kinkelepingu p 4.2 sätestab, et kõik maksud ja avalik-õiguslikud koormatised, lepingu esemest saadavad viljad, samuti juhusliku hävimise või halvenemise riisiko lähevad kingisaajale (kostjale) üle lepingu sõlmimisest. Seega läks lepingu sõlmimisel kostjale üle kohustus kanda kõik korteriga seotud maksud ja avalik-õiguslikud koormatised.
7.2.Selleks, et täpsemalt sisustada, millised maksud pidi kostja lepingu p-i 4.2 järgi tasuma, saab juhinduda lepingu sõlmimise ajal kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 esimeses lausest. Märgitud sätte alusel tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Avalik-õigusliku koormatisena on kohtu hinnangul mõeldav eelkõige maamaks. Kohus leiab, et eeltoodust nähtub selgelt, et kostja on lepingu p-st 4.2 tulenevalt võtnud endale kohustuse maksta kõik korteriga seotud maksud, avalik-õiguslikud koormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et Y ja kostja oleks soovinud välistada kostja kohustuse kanda teatud liiki korteriga seotud kulusid. Kohtule ei ole esitatud tõendeid Yi ja kostja vastava tahte kohta. Kui tõlgendada kinkelepingu p-i 4.2 võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 4 ja 5 alusel, ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et lepingupooltega sarnane isik mõistaks lepingut nii, et kostja kohustus kanda korteriga seotud kulud on teatud osas välistatud. Lepingupooltega sarnane mõistlik isik pidi lepingut mõistma nii, et kostjal on kohustus kõik korteriga seotud kulud kanda. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et mõistlik isik pidi lepingust aru saama selliselt, et osa kuludest jääb Yi kanda.
7.3.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et Y ja kostja sõlmisid pärast kinkelepingu sõlmimist uue kokkuleppe, mille järgi pidi kinkija ise korteriga seotud kulud (sh isikliku tarbimise kulud) kandma. Asjaolu, et Y ei nõudnud kostjalt kulude kandmist, ei tõenda vastava kokkuleppe sõlmimist. Kohus leiab, et Y ei pidanudki kostjalt kulude tasumist nõudma. Kostjal endal lasus kohustus kõiki makseid teha. Selline kohustus tulenes kinkelepingu p-st 4.2 koosmõjus VÕS § 76 lg-tega 1–3. Märgitud sätte lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama sätte lg 2 järgi tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Sama sätte lg-st 3 tulenevalt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
7.4.Kostja kohustus kanda korteriga seotud kulud tulenes ka sellest, et pärast kinkelepingu sõlmimist sai temast korteri omanik. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud KOS 13 lg 1 järgi pidi kostja korteriomanikuna korteril lasuvad maksud, avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused tasuma.
7.5.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal lasus kohustus kanda kõik korteriga seotud kulud. Asjaolu, et Y ei palunud kostjal kulusid kanda, ei anna alust arvata, et pooled sõlmisid eelnevalt tuvastatust erineva kokkuleppe. See, et kinkija ei ole korteriga seotud arveid
kostjale ümber suunanud, ei tõenda kostja väidet, et Y pidi ise kulusid kandma. Kostja kui korteriomaniku ja kinkelepingu järgi kulude tasumise eest vastutava isiku ülesandeks oli teha vajalikke korraldusi, et kõik arved saadetaks pärast lepingu sõlmimist temale. Kuigi Yi talus seda, et kostja ei maksa korteriga seotud kulusid, ei saa Yi vaikimist või tegevusetust (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 4) lugeda tema tahteavalduseks kinkelepingus sätestatust teistsuguse kulude kandmise kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja ei ole tõendanud, et temal ja kinkijal oli kokkulepe selle kohta, et üks pool saab tahteavalduse vaikimisi või tegevusetuse teel anda. Tõendamata on ka see, et kostja ja Yi vahelises praktikas on olnud tavaks lugeda vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks. Kohus ei pea võimalikuks kohaldada praegusel juhul elulise usutavuse kriteeriumit, sest kostjal oli võimalus esitada tõendeid oma väite kohta, mille järgi tema ja Yi vahel oli kinkelepingus sätestatust erinev kokkulepe kulude kandmise kohta. Seejuures ei saa ainukeseks tõendiallikaks pidada Yi ütlusi. Kostjal oli õigus kasutada kõiki seaduses sätestatud tõendamise viise, sh oli kostjal õigus taotleda enda vande all ülekuulamist. Kohus on 14.12.2020 kirjas pooltele selgitanud kostjale kohustust esitada tõendid oma väidete kinnitamiseks (I kd, lk 74–76). Kuna kostjal oli võimalus esitada tõendeid oma väidete kohta, kuid kostja ei ole seda kasutanud, ei pea kohus võimalikuks kasutada faktiliste asjaolude (sh kostja ja Yi kokkulepe ja selle sisu) tuvastamiseks elulise usutavuse kriteeriumit.
8.Kuna kostja ei ole tõendanud, et tema ja Y leppisid pärast kinkelepingu sõlmimist kokku, et viimane kannab korteriga seotud kulud, pole vaja analüüsida hageja väiteid selle kohta, kas pooled võisid kokkulepe muus kui notariaalses vormis sõlmida ja kas vorminõude rikkumisega sõlmitud kokkulepe on kehtiv. B
9.Järgnevalt analüüsib kohus, kas Y on kinkelepingust tähtaegselt taganenud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjal lasus kohustus kanda kõik korteriga seotud kulud. Hageja on tõendanud, et kostja ei ole perioodil juuni 2010. a – juuli 2013. a maksnud korteri kommumaalkulusid kokku 3380,43 eurot (I kd, lk 9–34). Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et tema ei tasunud ka ASi Eesti Energia arveid ega maamaksu samal perioodil vähemalt summas 168,63 eurot. Hageja on tõendanud, et korteri kommunaalkulud maksis Y ise (I kd, lk 35–39).
9.1.Hageja väidab, et Y taganes 23.08.2012 avaldusega kinkelepingust VÕS § 267 p 3 alusel, sest kostja ei ole perioodil juuni 2010 – juuli 2013 korteriga seotud kulusid ise kandnud ega Yi poolt kantud kulusid hüvitanud (I kd, lk 44–47). Hageja väitel on kostja jätnud oma käitumisega õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise. VÕS § 268 lg 1 sätestab, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 p 3 sätestab, et kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. VÕS 270 lg 1 esimene lause sätestab, et kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.
9.2.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Y ja kostja leppisid kokku, et kostja maksab korteriga seotud maksud ja kannab avalik-õiguslikud koormatised. Hageja on tõendanud, et kostja ei ole perioodil juuni 2010. a – juuli 2013. a maksnud korteriga seotud kommunaalkulude arved ega maamaksu. Oma käitumisega jättis kostja õigustamatult täitmata kinkega seotud tingimuse ja Yil oli õigus lepingust taganeda VÕS § 267 p 3 ja § 268 lg 1 alusel. Yil oli VÕS § 270 lg 1 esimese lause alusel
õigus lepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.
9.3.Kohtupraktikas märgitakse, et kinkijale on VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud sisuliselt järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta oli „kingi vääriline“ (Riigikohtu 01.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p 26). Praegusel juhul seob hageja kinkelepingu rikkumise sellega, et kostja jättis igakuised korteriga seotud kommunaalkulud maksmata. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et kostja igale rikkumisele (st igakuiste kommunaalkulude tasumata jätmisele) kohaldub üheaastane taganemistähtaeg. Kohtu hinnangul tuleb üheaastase taganemistähtaja kulgema hakkamises arvestada kinklepingu eesmärki ja vaidluse aluseks olevaid asjaolusid kogumis. Yi ja kostja vahel 07.06.2010 sõlmitud kinkelepingu p-dest 3.1 ja 4.1 nähtub, et Yi sooviks oli kostjat rikastada, andes talle tasuta üle vaidlusaluse korteri. Lepingu eesmärgiks oli ka see, et kinkija saab korterit tähtajatult ja tasuta kasutada. Selleks leppisid pooled lepingu p-s 4.3 kokku, et vaidlusalune korter koormatakse tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega Yi kasuks. Lepingu eesmärgiks oli ka see, et kostja kannab kõik korteriga seotud maksud ja avalik-õiguslikud koormatised. Seda kinnitab lepingu p 4.2. Kinkelepingust taganemise tähtaja eesmärgiks on anda kingisaajale prooviaeg selleks, et hinnata, kas kingisaaja on „kingi vääriline“. Kostja ei ole pärast kinkelepingu sõlmimist kolme aasta jooksul korteri kommunaalkulusid maksnud. Tegemist oli kostja vältava rikkumisega. Selleks, et otsustada taganemistähtaja kulgema hakkamise üle, tuleks arvestada kostja vältava rikkumise raskust. Kohus leiab, et kui kingisaaja ei ole ühe aasta jooksul täitnud lepinguga võetud kohustust tasuda korteriga seotud makseid ja kanda avalik-õiguslike koormatisi, on tema rikkumine muutunud piisavalt raskeks, näitamaks kinkijale, et ta ei ole „kingi vääriline“. Üks aasta on piisavalt pikk prooviaeg selleks, et kinkija saaks kingisaajat hinnata ja et kingisaaja võiks kinkijale näidata, et ta on „kingi vääriline“. Kohus leiab, et Yil tekkis õigus kinkelepingust taganeda ühe aasta möödumisel alates hetkest, mil kostja jättis esimese korteriga seotud makse tasumata. Y ja kostja sõlmisid kinkelepingu 07.06.2010. Kostja ei ole perioodil juuni 2010. a – juuni 2011. a korteriga seotud kulusid kandnud. Arvestades eelnevalt märgitut sai Y hiljemalt 01.07.2011 teada, et kostja ei ole „kingi vääriline“. Alates märgitud kuupäevast hakkas kulgema VÕS § 270 lg 1 esimeses lauses sätestatud üheaastane tähtaeg lepingust taganemiseks. Taganemistähtaeg lõppes 31.06.2012. Y esitas taganemisavalduse 23.08.2013 (I kd, lk 44–47), st pärast taganemistähtaja lõppemist. VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on õigustlõpetav tähtaeg (Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Tallinn 2019, lk 234). Y esitas avalduse kinkelepingust taganemiseks pärast tähtaja lõppemist, mistõttu oli tema avaldus tagajärjetu. Tagajärjetust taganemisavalduses ei tekkinud Yile õigus nõuda kostjalt korteri omandiõiguse tagastamist ja valduse üleandmist, mistõttu ei saanud vastav õigus hagejale kui pärijale üle minna. Seetõttu ei saa hageja nõuda kostjalt korteri omandiõiguse tagastamist ja valduse üleandmist.
9.4.Hageja väitis, et Y saatis kostjale 20.11.2012 teate, kus palus tasuda korteri kommunaalkulude võlgnevuse hiljemalt 10.12.2012 (I kd, lk 42-43). Hageja märkis, et kuna kostja ei ole võlgnevust tähtaegselt tasunud, sai Y hiljemalt 10.12.2012 teada, et kostja ei kavatse oma kohustust täita ja märgitud kuupäevast alates hakkas kulgema taganemisavalduse esitamise tähtaeg. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et lepingust taganemise tähtaeg hakkas alates 10.12.2012 kulgema. Õiguskirjanduses märgitakse, et kinkelepingust taganemisel ei pea kinkija andma täiendavat tähtaega, vaid võib taganeda lepingust alates koormise või kohustuse täitmata jätmisest teadasaamisest või ajast, mil ta pidi rikkumisest teada saama (Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Tallinn 2019, lk 234). Seega ei pidanud Y määrama kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Lisaks kohus leiab, et üks aasta, mille jooksul
kingisaaja ei täida lepinguga võetud kohustust, on piisavalt pikk aeg, et kinkijal tekkiks arusaam selle kohta, et kingisaaja ei ole „kingi vääriline“. Seetõttu ei ole vajalik määrata kingisajale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks.
9.5.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
10.Kohus on eelnevalt leidnud, et Y ei ole lepingust tähtaegselt taganenud. Seetõttu pole vajalik analüüsida, kas 20.11.2012 teade (I kd, lk 42-43) ja 23.08.2013 taganemisavaldus (I kd, lk 44–47) olid esitatud isikute poolt, kellel oli Yi esindusõigus. Lisaks pole vaja analüüsida, kas kostja on saanud 20.11.2012 teate kätte ja kas Y võis taganemisavalduse tühistada. Kohus jätab tähelepanuta poolte poolt märgitud asjaolude kohta esitatud väited ja nende kinnitamiseks esitatud tõendid (I kd, lk 88, lk 114–117, II kd, lk 80–86). C
11.Maakohus rahuldas 06.06.2017 määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks (I kd, lk 63-64). Hagi tagamise korras arestis maakohus kostjale kuuluva vaidlusaluse korteri ja seadis kinnistusraamatusse keelumärke korteriomandi käsutamise keelamiseks hageja kasuks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 13.08.2018 määrusega maakohtu 06.06.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Ringkonnakohus asendas maakohtu kohaldatud abinõu uue abinõuga ja määras, et hagi tagamiseks tuleb kostjale kuuluv vaidlusalune korter koormata eelmärke ja märkusega hageja kasuks järgnevalt: - eelmärge tsiviilasjas nr 2-17-8524 esitatud omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks hageja kasuks; - märkus: tsiviilasjas nr 2-17-8524 on hageja esitanud kostja vastu omandiõiguse üleandmise nõude vaidlusaluse korteriomandi üleandmiseks. Tulenevalt TsMS § 386 lg-st 4 tühistab kohus otsuse jõustumisel Tallinna Ringkonnakohtu 13.08.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.
12.Kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Märgitud säte näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
13.Kohus määrab kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes. Kohus selgitab, et kuivõrd menetluskulud jäävad hageja kanda, ei käsitle kohus menetluskulude kindlaksmääramisel hageja menetluskulusid.
14.Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirjad 20.01.2020 ning 05.02.2020. Menetluskulude nimekirjade kohaselt on kostja käesoleva tsiviilasja raames kandnud menetluskulusid (lepingulise esindaja kulud) kokku summas 1 920 eurot. Menetluskulude nimekirjade järgi on kostjale osutatud õigusabi mahus kokku 16 tundi. Kostja menetluskulude nimekirjale spetsifikatsiooni kohaselt on kostjale osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksu ei lisandu). Kostja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjades toodud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga, on vajalikud ja põhjendatud.
15.Hageja ei ole kostja menetluskulude osas kohtule sisulisi vastuväiteid esitanud. 22.01.2020 menetlusdokumendis on hageja avaldanud, et palub kohtul hinnata menetluskulude põhjendatust.
16.Kohus, tutvunud kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. 16.1 TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 16.2 Kostjale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on kostjale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 120 eurot ilma käibemaksuta, tasuna mõistlik. Tunnitasumäär on kohtupraktikaga. 16.3 Kostja menetluskulude nimekirjade kohaselt on kostjale käesoleva menetluses ostutatud õigusabi kokku 16 tunni ulatuses. Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud kostja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja poolt tehtud toiminguid ja seoses nendega kantud kulusid summas 1920 eurot (16 tundi x 120 eurot) ilma käibemaksuta.
17.Kohus määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1920 eurot, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt välja mõista.
18.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.