Määruse tegemise aeg ja koht 15.03.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-19-10374
Kohtuasi
Tallinn, Katleri tn 1, Katleri tn 13, Katleri tn 9, Kihnu tn 12, Läänemere tee 6, Läänemere tee 8, Paasiku tn 16, Paasiku tn 22, Paasiku tn 24, Paasiku tn 28 korteriühistu (endine Korteriühistu Kalda-Kose) avaldus XX vastu keldriruumide vabastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.09.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn, Katleri tn 1, Katleri tn 13, Katleri tn 9, Kihnu tn 12, Läänemere tee 6, Läänemere tee 8, Paasiku tn 16, Paasiku tn 22, Paasiku tn 24, Paasiku tn 28 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Tallinn, Katleri tn 1, Katleri tn 13, Katleri tn 9, Kihnu tn 12, Läänemere tee 6, Läänemere tee 8, Paasiku tn 16, Paasiku tn 22, Paasiku tn 24, Paasiku tn 28 korteriühistu (endine Korteriühistu Kalda-Kose, registrikood 80115355), lepingulised esindajad Aivira Jatsuk ja Irina Buśujeva Puudutatud isik: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldaja 05.10.2020 taotlus ja võtta asja materjali juurde määruskaebusele lisatud Katleri 13 maja foto.
2.Harju Maakohtu 18.09.2020 määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2-19-10374 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinn, Katleri tn 1, Katleri tn 13, Katleri tn 9, Kihnu tn 12, Läänemere tee 6, Läänemere tee 8, Paasiku tn 16, Paasiku tn 22, Paasiku tn 24, Paasiku tn 28 korteriühistu (endine Korteriühistu Kalda-Kose) (avaldaja) esitas 10.07.2019 (avaldaja täpsustas nõuet 03.04.2020) Harju Maakohtule avalduse XX (puudutatud isik) vastu, milles palub kohustada puudutatud isikut andma avaldaja nõudel Tallinnas, aadressil Katleri 13 asuva elamu korteriomanike kaasvaldusesse välja elamu viienda trepikoja keldris olevad ruumid, mis on tähistatud otsuse lisaks oleval plaanil numbritega 88, 97, 101, 100, 112, 111, 102. Alternatiivselt palub avaldaja kohustada puudutatud isikut kõrvaldama omapoolne valduse rikkumine ja kohustada puudutatud isikut hoiduma edasise rikkumise toimepanemisest ja vabastama keldriruumist väljaspool olevad ruumid nr 88, 97, 101, 100, 112, 111, 102 hiljemalt 10 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist.
2.Avalduse kohaselt on puudutatud isik Katleri 13-54 korteriomandi omanik alates 12.04.2003 ja talle kuulub 665/30415 mõttelist osa kinnisasjast. Puudutatud isik kasutab õigusliku aluseta (s.o kõigi korteriomanike nõusolekuta) teistele korteriomanikele kuuluvat mõttelist osa Katleri 13 neljanda trepikoja keldriruumides enda asjade ladustamiseks. Vaatamata avaldaja korduvatele pöördumistele jätkab puudutatud isik oma tegevust. Lisaks on puudutatud isik ebaseaduslikult ehitanud keldriboksi. Puudutatud isik ei taga ligipääsu kommunikatsioonidele ja sulgarmatuurile ning eirab ka tuleohutuse eeskirju. Puudutatud isiku tegevus kahjustab teiste korteriomanike huve.
3.Puudutatud isik kasutab õigusliku aluseta oma keldriboksist väljaspool olevaid keldriruume nr 88, 91, 97, 101, 102, 111 ja 112 (märgitud avaldaja poolt esitatud joonisel punasega), mille peab puudutatud isik vabastama. Rohelisega märgitud keldriboks suurusega 1 m2 kuulub puudutatud isiku korteriomandi juurde. Kokku on puudutatud isiku kasutuses 107,25 m2.
4.30.08.2017 tegi Päästeamet avaldajale ettekirjutuse keldrikorruse ühiskasutuses olevalt pinnalt põlevmaterjalide kõrvaldamiseks. Paikvaatlusel fikseeriti Päästeameti poolt, et elamu keldri ruumides ja liikumisteedel oli ladustatud põlevmaterjal (mööbel, rehvid, ehitusmaterjali jäätmed, papp pakend, riided jms). Kuna puudutatud isik ei eemaldanud 30.08.2017 ettekirjutuses nr 1 märgitud põlevmaterjali õigeaegselt, siis pidi avaldaja esitama Päästeametile taotluse tähtaja pikendamiseks. 15.09.2017 pikendas Päästeamet ettekirjutuse tähtaega. Puudutatud isik vabastas pärast Päästeameti ettekirjutust 2017. aasta septembris enda kasutuses olevate ruumide üldpinnast 20 m2 .
5.Seoses puudutatud isiku vastuväidetega märgib avaldaja järgmist. Puudutatud isiku poolt asjade ladustamine on vastuolus tuleohutusnõuetega ning puudutatud isiku kasutuse tõttu on takistatud juurdepääs maja tehnosüsteemidele. Puudutatud isik kasutab enda tarbeks tehnilisi
2-19-10374 ruume, mis ei tohiks olla üldse kellegi kasutuses ja nii sissepääs kui ka juurdepääs peab olema vaba rajatiste hooldamiseks ja vajadusel nende remontimiseks. Lisaks ei ole tagatud ligipääs Päästeametile ja vaba ei ole ka evakuatsioonitee.
6.Tähtsust ei oma puudutatud isiku väide, et asjade hoiustajaid on teisigi, sest ka kõikide teiste korteriomanike osas korrastatakse keldripindasid. Panipaigad on eraldatud isikutele selleks, et asjad ei oleks panipaigast väljaspool ja üldkasutatavatel pindadel ja selleks on kõik panipaigad numereeritud vastavalt korteriomandite numbritele.
7.Katleri 13 korterelamus on seatud ruumide eksplikatsiooni alusel kindlaks iga korteriomaniku kasutuses olevate ruumide suurus. Igale korteriomandile kuulub kindel numbriga keldriboks. Puudutatud isik kasutab peale enda keldriruumi õigusliku aluseta veel lisaks ruume nr 88, 97, 100, 101, 102, 111 ja 112. Puudutatud isiku seisukohad
8.Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata.
9.Kohus oleks pidanud keelduma avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 alusel. Avaldus ei ole esitatud teiste kaasomanike õiguste kaitseks. Avaldaja ei ole esitanud nõuet oma seadusega kaitstud õiguste kaitseks. Avaldaja on esitanud asjaõigusliku nõude valduse kaitseks, palub kohustada puudutatud isikut lõpetama ebaseaduslik valdus. Selline nõue ei saa kuuluda korteriühistule.
10.Õige viis keldrites heakorda tagada oleks ühistul organiseerida kaasomanike vaheline kokkulepe ning alles siis, kui keegi kaasomanike vahelist kokkulepet rikub, oleks korteriühistu legitimeeritud kaitsma teiste (kokkulepet mitte rikkunud) kaasomanike huve kohtus.
11.Avaldaja palub kohtul kohustada välja andma või vabastama ruumid. Puudutatud isik ei ole sulgenud keldriruume või välistanud teiste valduse mõnel teisel moel. Kui avaldaja nõuet tuleb mõista selliselt, et puudutatud isik peab keldrist eemaldama oma asjad, siis ei ole avaldaja nimetanud, milliste asjade eemaldamist ta nõuab.
12.Puudutatud isik ei nõustu, et asjade hoiustamine on ebaseaduslik või muul viisil õigusvastane.
13.Seoses Päästeameti ettekirjutusega on menetlus puuduste kõrvaldamise tõttu 2017. aastal lõpetatud.
14.Tulenevalt KrtS 30 § lg 1 p-st 1 ei pea ruumide kasutus olema võrdne, vaid toimub kõikide omanike äranägemisel. Puudutatud isik on kasutanud keldriruume oma äranägemise järgi ning ühelgi naabril ei ole olnud sellega probleeme. Asjade hoiustajaid on teisigi. Kõik avaldaja fotodel toodud seemed ei ole puudutatud isiku omad. Avaldaja kirjeldab avaldusele lisatud plaaniga tegelikku olukorda ebaõigelt. Avaldaja on puudutatud isiku tegeliku keldriboksi avaldusele lisatud plaanile valesti kandnud. Avaldaja tegelikult ei tea, kelle asjad keldris on ja kus puudutatud isik oma asju hoiustab. Kui ei ole selge kelle asjad keldris on, ei ole kohtul võimalik teha määrust, mis kohustaks puudutatud isikut asjad ära viima.
15.Korteriühistu on oma kirjalikes avaldusele lisatud pöördumistes ja ka käesolevas avalduses süüdistanud puudutatud isikut võõraste bokside hõivamises, kuigi puudutatud isik kasutab keldri vaba pinda, mis ei ole kellegi kasutuses. Puudutatud isik ei ole hõivanud kellegi bokse. Puudutatud isik ei blokeeri evakuatsiooni teid ega takista ligipääsu kommunikatsioonidele või sulgarmatuurile.
16.Ruumides nr 102, 111 ja 112 puudutatud isiku asju ei ole. Avaldaja poolt esitatud fotodest ei saa aru, mis ruumist need on tehtud ning millised on pildil puudutatud isiku asjad. Fotodel
2-19-10374 ei ole kirjas kus ja millal need on tehtud ning kuidas fotod selgitavad, millised esemed on puudutatud isiku omad. Tehniliste ruumidena võib eksplikatsiooni järgi olla käsitletav elektrikilbiruum (nr 47), soojussõlm (nr 59). Avaldaja poolt mainitud ruumid ei ole eksplikatsiooni järgi tehnilised ruumid. Ruumid on kõik eksplikatsiooni järgi määratletud kui üldkasutatav pind. Maakohtu määrus ja põhjendused
17.Harju Maakohtu 18.09.2020 määrusega jäeti avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus jättis tsiviilasja materjalide juurde võtmata järgmised hilinemisega esitatud avaldaja menetlusdokumendid ja nende lisad: 14.08.2020 menetlusdokument ja selle lisad (välja arvatud lisa 1 – volikiri; tl 155); 19.08.2020 menetlusdokument; 15.09.2020 menetlusdokument ja selle lisad. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja 14.08.2020 esitatud taotlused: kuulata tunnistajana üle avaldaja juhatuse liige YY; teostada paikvaatlus asukohas Katleri 13, Tallinn IV trepikoja keldriruumis; lükata edasi tsiviilasjas kohtulahendi avalikuks teatavaks tegemise aeg.
18.Avaldaja 14.08.2020, 19.08.2020 ja 15.09.2020 seisukohad ja taotlused on esitatud hilinemisega. Avalajale on korduvalt antud võimalus oma nõuet ja asjaolusid täpsustada ning ärakuulamisel on mh selgitatud tõendite esitamise ja asjaoludega sidumise kohustust/vajadust. Kohus määras 25.02.2020 ärakuulamisel pooltele tõendite-seisukohtade-taotluste esitamise tähtajaks 03.04.2020 ja selgitas, et pärast seda määrab kohus vastastikku seisukohtade esitamiseks veel ühe lühikese tähtaja. Nimetatud tähtpäeval esitas avaldaja täpsustatud nõuded, mille kohus võttis menetlusse 16.06.2020 määrusega, andes puudutatud isikule võimaluse esitada täpsustatud nõuete osas seisukoha. Kohus teatas seejärel 31.07.2020 määrusega lahendi kuulutamise aja. Kõnealused avaldaja menetlusdokumendid on esitatud selgelt TsMS § 329 lgs 1 sätestatut rikkudes – avaldajal oli võimalus ja kohustus tõendid ja seisukohad esitada nii vara kui menetluse seisund seda võimaldab. Avaldaja ei ole põhistanud, et esinenuks mõjuv põhjus sedavõrd hiliseks dokumentide ja taotluste esitamiseks.
19.Antud asjas puudub vaidlus selle üle, et: - puudutatud isikule kuulub korteriomand asukohaga Katleri 13-54, Tallinn (tl 7-8, kinnistusraamatu väljavõte); - puudutatud isik hoiustab Katleri 13 kortermaja keldrikorrusel endale kuuluvaid vallasasju, täpsemalt kasutab ruumi nr 88 seina äärset ala ja ruumi nr 97 ning 111 (tl 54 ja 124, ruumide paiknemise plaan) oma asjade (mh vana mööbel) ladustamiseks; - avaldaja on korduvalt nõudnud puudutatud isikult tema poolt omavoliliselt ehitatud keldribokside lammutamist ning ühiseks kasutamiseks mõeldud ruumide vabastamist (tl 27-38, nõudekirjad); - puudutatud isik ei ole avaldaja nõuet täitnud.
20.KrtS § 4 lg 4 sätestab, et maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on korteriomandi kaasomandi osa esemeks. Sõltumata sellest, kas kaasomanikud majandavad kinnisasja kaasomanikena asjaõigusseaduse alusel, korteriomanikena korteriomandiseaduse alusel või korteriühistu liikmetena korteriühistuseaduse ja korteriomandiseaduse alusel, kuulub maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka, neile tervikuna mõttelistes osades (RKTKm nr 3-2-1-77-11, p-d 13 ja 14). Tulenevalt eeltoodust, kuulub Katleri 13 kortermaja keldrikorrus kõigi korteriomanike kaasomandisse.
21.Maakohus viitas asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-tele 3 ja 5, KrtS § 12 lg-le 2, § 30 lg 1 ple 2 ja lg-tele 2 ning 4, § 31 lg 1 p-dele 1 ja 2, § 34 lg-le 2, § 35 lg-le 1 ja lg 2 p-le 1. Riigikohus on varem korduvalt leidnud, et kui korteriomanik rikub teiste korteriomanike õigusi, mis
2-19-10374 tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamisest, siis KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistul õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks (RKTKo nr 3-2-1-116-11, p 25; nr 3-2-1-155-14, p 10; RKTKm nr 3-2-1-18-12, p 10). Korteriomanike õiguste rikkumine, mille kõrvaldamiseks võib korteriühistu korteriomanike ühiste huvide esindajana esitada nõudeid, k.a kohtusse, võib seisneda ka korteriomandite kaasomandi eseme kahjustamises. Seega lähtudes eeltoodust (ja eelkõige KrtS § 30 lg-test 1, 2 ja 4 ning § 34 lg-st 2) on korteriühistul õigus pöörduda kohtu poole korteriomanike kaasomandisse kuuluva eseme õigusvastast kasutamist puudutava nõudega.
22.Avaldaja on märkinud, et igale Katleri 13 elumaja korteriomanikule on ühistu otsusega kasutamiseks ette nähtud 1m2 suurune ala keldripinnast. Puudutatud isik on vastu vaielnud ning on seisukohal, et keldripinna kasutamise küsimus on lahendamata ning seni on lähtutud väljakujunenud tavast. Tulenevalt KrtS § 34 lg-st 2 ja § 35 lg-st 1 on kortermaja keldrikorruse kui korteriomanike kaasomandieseme valitsemine korraldatud korteriühistu kaudu ning eseme valitsemist otsustatakse korteriomanike häälteenamuse alusel. Avaldaja ei ole tõendanud, et keldrikorruse kasutamise ja selle pinna jagamise osas oleks vastu võetud mõni üldkoosoleku otsus või et oleks olemas vastav kokkulepe. Samuti ei ole avaldaja tõendanud ega märkinud, et keldrikorruse kasutamist võiks reguleerida korteriühistu põhikiri. Seega lähtub kohus asjaolust, et keldrikorruse kasutamist ei ole reguleeritud.
23.Olukorras, kus Katleri 13 kortermaja keldrikorruse kasutamist ei ole reguleeritud, peab kohus kasutuse õiguspärasuse hindamisel lähtuma (i) kaasomandi eseme otstarbest, (ii) korteriomanike õigustatud huvidest, mh sellest, et kasutus ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust, (iii) hea usu põhimõttest ning (iv) põhimõttest, et kasutusest tulenev mõju teistele korteriomanikele ei ületaks omandi tavakasutusest tekkivat mõju.
24.Kohtu hinnangul on tavapärane, et kortermaja keldrikorrust kasutatakse erinevate asjade ladustamiseks-hoiustamiseks. Avaldaja ei ole tõendanud, millised on puudutatud isikule kuuluvad esemed – puudutatud isik on väitnud ning avaldaja on möönnud, et keldris paiknevad ka kolmandatele isikutele kuuluvad esemed. Avaldaja poolt esitatud fotode (tl 75-79) pinnal ei ole võimalik tuvastada puudutatud isikutele kuuluvaid esemeid ja sellest johtuvalt asjaolu, kas puudutatud isik valdab nimetatud ruume või mitte. Puudutatud isikut ei saa kohustada kolmandatele isikutele kuuluvaid esemeid ära viima või kolmandate isikute (kaas)valduses olevaid ruume/kaasomandi eseme osi vabastama. Puudutatud isik on ärakuulamisel kinnitanud, et kasutab ruumi nr 88 seina äärset ala ja ruumi nr 97 ning 111 oma asjade (mh vana mööbel) ladustamiseks, kusjuures ruumides 88 ja 97 paikneb ka kolmandatele isikutele kuuluvaid esemeid (tl 112-113, protokoll). Avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isiku kasutus takistaks teiste korteriomanike kaaskasutust. Asjaolu, et puudutatud isik keldrikorrust kasutab ja teised korteriomanikud seda ei tee või teevad väiksemal määral, ei tähenda automaatselt, et puudutatud isiku kasutus oleks õigusvastane. Asjas esitatud fotodest ei ole võimalik järeldada, et teistel korteriomanikel puudub juurdepääs enda kasutuses olevatele ruumidele.
25.Puudutatud isik on õigesti märkinud, et Päästeameti 30.08.2017 ettekirjutus (tl 51-52) on adresseeritud avaldajale endale. Samuti on avaldaja kinnitanud, et ettekirjutuses väljatoodud puudused on Päästeametile vastuvõetaval viisil kõrvaldatud. Seega ei ole võimalik nimetatud tõendi alusel asuda seisukohale, et puudutatud isiku kasutus oleks tuleohtlik. Ka Päästeameti 29.11.2019 paikvaatluse protokollist (tl 85) ei nähtu, et just puudutatud isik oleks keldrikorrusel midagi nõuetevastaselt hoiustanud-ladustanud. Ka tehnosüsteemidele juurdepääsu takistamine on tõendamata. Avaldaja on esitanud enda seadusliku esindaja poolt 17.01.2020 koostatud akti (tl 99), kust nähtub, et santehnik ei saanud sisse lülitada kütet Katleri 13 IV trepikojas, kuna armatuur asus lukustatud keldriboksis ning sinna ligipääs puudus. Eeltoodud tõend on asjakohatu, kuna avaldaja nõue puudutab Katleri 13 V trepikoda, mitte IV trepikoda. Seega on tõendamata, et puudutatud isiku kasutus oleks vastuolus teiste korteriomanike õigustatud
2-19-10374 huvidega. Tulenevalt eeltoodud põhjendustest jätab kohus avalduse rahuldamata, kuna avaldaja ei ole suutnud tõendada, et puudutatud isiku poolne keldriruumide kasutus oleks õigusvastane.
26.Arvestades antud asja menetlust (mh seda, et avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu põhjendamatu avalduse), on asjaolusid arvestades õiglane jätta TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebus
27.Avaldaja esitas 05.10.2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue määruse, millega avaldus rahuldada. Alternatiivselt palub avaldaja saata asja tagasi esimese astme kohtusse uue määruse tegemiseks. Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja esitas taotluse uue tõendi (pilt Katleri 13 majast) vastuvõtmiseks.
28.Maakohtu siseveendumise kujunemine ei ole tõendite hindamisel nähtav, kohus ei ole analüüsinud tõendite sisu. Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga tõendite vastuvõtmise osas. Avaldaja esitas 14.08.2020 seisukoha koos tõenditega, kuna 31.07.2020 määruses ei määranud kohus täiendavat tähtaega viimaste seisukohtade ega ka menetluskulude nimekirja esitamiseks. Avaldaja esitas täiendavad tõendid ja taotlused vastuseks puudutatud isiku seisukohale. Tegemist on asjas tähtsust omavate tõendite ja asjaoludega. Paikvaatluse korraldamine omas tähtsust asja lahendamisel.
29.Katleri 13 keldriruumis (IV trepikoja) olevad esemed kuuluvad kõik puudutatud isikule. Puudutatud isik rikub teiste korteriomanike õigusi käsutada ja vallata korterelamu ühiskasutuses olevaid ruume. KrtS § 30 lg 1 p-st 2 nähtuvalt kehtib põhimõte, et seni kuni kaasomanikud ei ole ühise asja kasutamises kokku leppinud, lähtutakse korteriomanike huvidest ja kaasomandiks olevate ühiste ruumide kasutamisel kehtib režiim, mille järgi on kõigil korteriomanikel võrdne õigus ühiseid ruume kasutada ning üks kaasomanik ei või ühise ruumi või selle osa kasutamiseks teha teistele takistusi. Kohus ei ole hinnanud asjaolusid, millest tuleneks puudutatud isikul õiguslik alus ruume vallata. Teised korteriomanikud ei ole vastavat nõusolekut andnud.
30.Avaldaja on esitanud Päästeameti ettekirjutuse (tl 51-52) ja hooldustehniku akti (tl 99). Elamut hooldaval ettevõttel puudus ligipääs sellesse ruumi, mille puudutatud isik on omavoliliselt ehitanud ja teinud sinna endale ebaseaduslikult keldriboksi. Selles osas on arusaamatu kohtu väide viienda trepikoja keldriruumide kohta. Põhja Päästekeskuse Päästeameti paikvaatlusega on tõendatud, et keldriruumis on ladustatud asju, mis ei peaks seal olema ning millega on samuti tuvastatud puudutatud isiku poolne õigusvastane tegevus. Ettekirjutisel olev viide V trepikoja kohta on trükiviga. Katleri 13 korterelamu on IV trepikojaga (vt määruskaebuse lisa 1). Lisaks viitab avaldaja 14.08.2020 menetlusdokumendi lisale nr 3, kus on näha, et pildil olev toru, mis läbib projektivälist panipaika keldriruumis on lukustatud ja kinni ehitatud, mistõttu ligipääs sellele ilma puudutatud isikuta on võimatu.
31.Kohus on jätnud menetluskulud põhjendamatult avaldaja kanda. Avaldaja oli sunnitud kohtusse pöörduma teiste korteriomanike õiguste kaitseks puudutatud isiku õigusvastase tegevuse tõttu. Seega on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetlusosaliste seisukohad
32.Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja on muutnud määrusakaebuses oma nõuet.
2-19-10374 Menetluse edasine käik
33.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 667 lg 2 teise lause alusel, kuna ringkonnakohus ei saa rikkumist kõrvaldada. Määruskaebus rahuldatakse.
35.Avaldaja lisas määruskaebusele Katleri 13 maja foto, millega soovib tõendada, et Katleri 13 maja on nelja trepikojaga. Sellega soovib avaldaja parandada ilmse eksimuse selle kohta, et vaidlus puudutav viiendat trepikoda. Puudutatud isik ei ole tõendi vastuvõtmisele vastu vaielnud. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Eeltoodust tulenevalt võtab ringkonnakohus foto asja materjali juurde.
36.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamsiel tähtsust omavad asjaolude, mille üle puudub vaidlus: - puudutatud isikule kuulub korteriomand asukohaga Katleri 13-54, Tallinn; - Katleri 13 kortermaja keldrikorrus kuulub kõigi korteriomanike kaasomandisse; - puudutatud isik ladustab Katleri 13 kortermaja keldrikorrusel endale kuuluvaid vallasasju (mh vana mööbel); - avaldaja on korduvalt nõudnud puudutatud isikult tema poolt omavoliliselt ehitatud keldribokside lammutamist ning ühiseks kasutamiseks mõeldud ruumide vabastamist, kuid puudutatud isik ei ole avaldaja nõuet täitnud.
37.Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja nõuded jäänud ebaselgeks. Samuti ei ole võimalik aru saada, millises ulatuses on maakohus avalduse lahendanud. Seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja asjas uuesti korraldada eelmenetlus, võimaldades avaldajal oma nõuet täpsustada.
38.Esialgses 10.07.2019 esitatud avalduses palus avaldaja lõpetada puudutatud isiku ebaseaduslik valdus ja vabastada puudutatud isikule mittekuuluvad ruunid või alternatiivselt kohustada puudutatud isikut kõrvaldama endapoolne rikkumine, mis seisneb selles, et kõik asjad, mis paiknevad puudutatud isiku poolt ebaseadsikult omandatud keldriboksist väljaspool, koristatakse hiljemalt 10 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ning kohustada puudutatud isikut hoiduma edasisest rikkumisest.
39.04.09.2019 esitatud avalduses täpsustas avaldaja oma nõuet. Avaldaja palus kohustada puudutatud isikut XX lõpetama ebaseadusliku valduse teostamine aadressil Katleri 13 Tallinn mõttelistele osadele kinnisasjast nr 88, 91, 97, 101, 102, 111 ja 112 ( lisa 2) ja kohustada XXt vabastama enda kasutuses olevad mõttelised osad nr 88, 91, 97, 101, 102, 111 ja 112 ( vt lisa 2) ning andma need üle kõikide korteriomanike valdusesse. Alternatiivselt palus avaldaja kohustada puudutatud isikut XX kõrvaldama omapoolne valduse rikkumine ja kohustada XX hoiduma edasise rikkumise toimepanemisest ning kohustada puudutatud isikut eemaldama keldriruumist väljaspool olevad asjad (prügi) hiljemalt 10 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist.
2-19-10374
40.03.04.2020 esitatud avalduse täpsustuses palus avaldaja kohustada puudutatud isikut XX andma avaldaja Korteriühistu Kalda-Kose nõudel Tallinnas, aadressil Katleri 13 asuva elamu korteriomanike kaasvaldusse välja elamu viienda trepikoja keldris olevad ruumid, mis on tähistatud otsuse lisaks oleval plaanil (lisa nr 1) numbritega 88, 97, 101, 100, 112, 111, 102. Alternatiivselt palus avaldaja kohustada puudutatud isikut XXt kõrvaldama omapoolne valduse rikkumine ja kohustada XX hoiduma edasise rikkumise toimepanemisest ja vabastama keldriruumist väljaspool olevad ruumid nr 88, 97, 101, 100, 112, 111, 102 hiljemalt 10 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist.
41.Maakohus ei ole välja selgitanud, mida avaldaja tegelikult soovib ja miks ta on oma nõuded esitanud alternatiivselt. Maakohus ei ole asjas välja selgitanud, kus vaidlusalused ruumid paiknevad. Katleri 13 on nelja trepikojaga maja, mille üle pole menetluses vaidlust olnud. Maakohus jättis tähelepanuta avaldaja poolt esitatud akti selle kohta, et santehnik ei saanud sisse lülitada kütet Katleri 13 IV trepikojas, kuna armatuur asus lukustatud keldriboksis ning sinna ligipääs puudus. Maakohus leidis põhjendamatult tegelikke asjaolusid välja selgitamata, et tõend on asjakohatu, kuna avaldaja nõue puudutab Katleri 13 V trepikoda, mitte IV trepikoda.
42.Avaldaja poolt esiletoodud asjaolude kohaselt on puudutatud isik omavoliliselt hõivanud Katleri 13 neljandas trepikojas osa keldriruume, millele teistel kaasomanikel puuudb juurdepääs. Avaldaja märgib, et puudutatud isik on ehitanud endale ebaseadusliku keldriboksi, mille tõttu puudub juurdepääs ka ühiskommunikatsioonidele ja sulgarmatuurile. Ühiskasutatava pinna arvel endale isikliku keldriboksi tegemine on toimunud ilma teiste korteriomanike nõusolekuta. Selles osas on avaldaja ringkonnakohtu hinnangul esitanud põhinõude, milles taotleb avalduses loetletud ja plaanil mägitud ruumide väljaandmist kaasomanike ühiskasutusse. Seda nõuet ei ole maakohus käsitlenud ega põhjendanud selle rahuldamata jätmist.
43.Lisaks sellele on avaldaja välja toonud, et puudutatud isik on ladustanud väljaspoole keldribokse hulgaliselt oma isiklikke esemeid, mille eemaldamist hageja alternatiivnõudena taotleb.
44.KrtS § 30 lg 4 annab korteriühistule nõudeõiguse eriomandi ja kaasomandi eseme seaduse, korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt kasutamiseks. Käesolev kohtuvaidlus tuleneb korteriomanike kaasomandiosa omavolilisest kasutamisest puudutatud isiku poolt, mis takistab teiste kaasomanike kasutust. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel mh asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Hagita menetlusse tuleb kaasata menetlusosalistena kõik korteriomanikud, kuivõrd vaidlus puudutab kaasomandiosa (TsMS § 614 lg 1).
45.Kolleegiumi hinnangul on avaldaja nõue käsitatav endise olukorra taastamise nõudena AÕS § 89 ja § 74 lg 1 tähenduses. Ekslik on maakohtu seisukoht, et korteriomanike omavahelistes kaasomandi valdamisest ja kasutamisest tekkinud vaidlustes ei kohaldu AÕS § 89. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus korteriomanik on rikkunud teise korteriomaniku omandiõigust, mis ei ole seotud valduse kaotusega, võib viimasel olla korteriomaniku vastu endise olukorra taastamise nõue mh AÕS § 89 alusel (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-11887, p 13 ja selles viidatud lahendid).
2-19-10374
46.AÕS § 74 lg 1 järgi võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et kaasomanikul on õigus nõuda teiselt kaasomanikult endise olukorra taastamist AÕS § 72 lg 5 ja KOS § 11 lg 1 p 1 alusel, kui viimane on kaasomandiosa AÕS § 74 lg 1 mõttes oluliselt muutnud (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 217-11887 p 18 ja selles viidatud lahendid). Kui puudutatud isik on ehitanud üldkasutatavad keldriruumid endale isiklikuks keldriboksisks, on ringkonnakohtu hinnangul tegemist kaasomandiosa olulise muutmisega.
47.AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. AÕS § 72 lg 5 järgi on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Eeltoodust tuleneb, et ka olukorras, kus korteriomaniku tegevus on käsitatav tavakasutusena KOS § 11 lg 1 p 1 tähenduses, ei tohi ühise asja kasutamine rikkuda teiste kaasomanike õigusi.
48.Maakohus jättis avalduse rahuldamata, kuna avaldaja ei ole suutnud tõendada, et puudutatud isiku poolne keldriruumide kasutus oleks õigusvastane ja takistaks teiste korteriomanike kaaskasutust. Maakohtu hinnangul on tavapärane, et kortermaja keldrikorrust kasutatakse erinevate asjade ladustamiseks-hoiustamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tavapärane, et oma isiklikke asju, vana mööblit ja riideid ladustatakse üldkasutatavates ruumides. Avaldaja märkis, et igale Katleri 13 elumaja korteriomanikule on ühistu otsusega kasutamiseks ette nähtud 1m2 suurune ala keldripinnast. Puudutatud isik oli seisukohal, et keldripinna kasutamise küsimus on lahendamata ning seni on lähtutud väljakujunenud tavast. Maakohus leidis, et avaldaja ei ole tõendanud, millised on puudutatud isikule kuuluvad esemed ja esitatud fotode pinnal ei ole seda võimalik tuvastada ning keldris võivad paikneda ka kolmandatele isikutele kuuluvad esemed.
49.Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus avaldaja nõuet lahendades TsMS § 477 lgtest 5 ja 7 tulenevat uurimisprintsiipi. Maakohus ei selgitanud menetlusosalistele oma väidete tõendamise kohustust TsMS § 230 lg 1 ja § 477 lg 1 ja lg 7 teise lause järgi ega kogunud tõendeid ka omal algatusel. Maakohus ei ole välja selgitanud, milline on tegelik olukord, kas ja millised ruumid on puudutatud isik ainuisikuliselt hõivanud, kas selle tõttu on takistatud ühiskommunukatsioonide kasutamine ja hooldamine ning kellele kuuluvad üldkasutatatavates ruumides asuvad esemed.
50.Asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise korral puudub ringkonnakohtul vajadus ja mõistlik põhjendus hinnata tõendeid ning tuvastada asjaolusid, sest TsMS § 658 lg 2 järgi on asja uuesti läbivaatavale maakohtule kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi tõlgendamisel ja kohaldamisel (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11, p 13 kolmas lõik).
51.Kolleegiumi hinnangul rikkus maakohus menetlusnorme, kui jättis tsiviilasja materjalide juurde võtmata avaldaja poolt 14.08.2020, 19.08.2020 ja 15.09.2020 esitatud menetlusdokumendid ja nende lisad ning rahuldamata avaldaja taotlused põhjusel, et need on esitatud hilinemisega. Maakohus määras 25.02.2020 ärakuulamisel pooltele tõenditeseisukohtade-taotluste esitamise tähtajaks 03.04.2020 ja selgitas, et pärast seda määrab kohus
2-19-10374 vastastikku seisukohtade esitamiseks veel ühe lühikese tähtaja. Seda lubatud täiendavat tähtaega avaldajale ei antud, millega kohus rikkus poolte võrdse kohtlemise põhimõtet. 03.04.2020 esitas avaldaja täpsustatud nõuded, mille kohus võttis 16.06.2020 määrusega menetlusse ja andis puudutatud isikule võimaluse oma seisukoha esitamiseks. Puudutatud isik esitas 10.07.2020 oma põhjalikud vastuväited avaldaja nõuetele. Maakohus ei andnud avaldajale tähtaega puudutatud isiku vastuväidetele vastata. TsMS § 199 lg 1 p 6 sätestab menetlusosalise õiguse vaielda vastu teiste menetlusosaliste põhjendustele. Maakohus ei andnud ka üldist tähtaega lõplike seisukohtade esitamiseks. Olukorras, kus asjas tähtsust omavad asjaolud on välja selgitamata, oleks otstarbekas kaaluda paikvaatluse läbiviimist, mida avaldaja ka taotles.
52.Menetluskulude jaotuse ja vajaduse korral ka nende rahalise suuruse kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.