HH ja YY hagi NN ja QQ vastu pandiõiguse puudumise (alternatiivselt pandilepingu tühisuse) tuvastamiseks ja NN kohustamiseks anda nõusolek kinnistusraamatu kande kustutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06. juuli 2020 otsus
Kaebuste esitajad ja kaebuste NN ja QQ 12. augusti 2020 apellatsioonkaebused liigid Apellatsioonkaebuste hinnad
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja I (vastustaja I): HH (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II (vastustaja II): YY (isikukood XXXXXXXXXXX) hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Anto Kasak ja Erik Lepikson Kostja I (apellant I): NN (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II (apellant II): QQ (isikukood XXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman
Kohtuistungi toimumise aeg
09.02.2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata NN ja QQ taotlused hagi läbi vaatamata jätmiseks.
2.Jätta Harju Maakohtu 06. juuli 2020 otsus muutmata.
3.Jätta rahuldamata NN alternatiivsed taotlused hagi tagamise abinõu tühistamiseks ja kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.
5.Apellatsioonimenetluse kulud jätta võrdsetes osades kostjate NN ja QQ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
HH ja YY (hagejad) esitasid 22.05.2019 Harju Maakohtule hagi NN (kostja I) ja QQ (kostja II) vastu, paludes tuvastada, et kostjal I puudub 12.02.2019 kostjaga II sõlmitud pandilepingust tulenev pandiõigus või alternatiivselt pandilepingu tühisus ning kohustada kostjat I andma nõusolek kustutada kinnistusraamatus tema kasuks sisse kantud pandikanne, asendades kostja I nõusoleku kohtuotsusega. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostjate kanda.
Hagiavalduse ja 06.08.2019 täpsustuse kohaselt omandasid hagejad 16.12.2011 kinnistud asukohaga Kalevi tee 9 ja Kalevi tee 10 Tammneeme külas Viimsi vallas. Kinnistud olid omandamise ajal koormatud ühishüpoteegiga 330 000 euro suuruses summas kostja II kasuks. Hagejad soovisid hüpoteegist vabaneda, mistõttu täitsid nad sellega tagatud nõude 330 000 eurot, hoiustades selle summa notari deposiitkontol. Kuna hüpoteegipidaja (kostja II) ei andnud vabatahtlikult oma nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks, pöördusid hagejad kostja II vastu kohtusse, nõudes selleks tema nõusolekut. Tsiviilasjas nr 2-15-8579 tegi Tallinna Ringkonnakohus 18.12.2018 otsuse, milles tuvastas, et hagejad on hüpoteegiga tagatud kohustuse täitnud hiljemalt 02.04.2015, mistõttu on hüpoteegipidajal kohustus anda nõusolek kinnistutele seatud hüpoteegikannete kustutamiseks. Otsus jõustus 04.03.2019.
Hüpoteeki kustutama asudes selgus, et kostja II on 12.02.2019 sõlminud kostjaga I ühishüpoteegi pandilepingu, millega koormas oma „tühja“ hüpoteegi pandiga kostja I kasuks. Hagejad on veendunud, et hüpoteegi pandiga koormamise eesmärgiks oli vältida tsiviilasjas nr 2-15-8579 tehtud otsuse jõustumise tagajärgi ja takistada hagejatel hüpoteegi kustutamist.
Kostjal I puudub pandiõigus, mistõttu on pandiõiguse kohta märke kandmine kinnistusraamatusse õigusvastane. Kohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-15-8579, et nõue, mida hüpoteek tagas, täideti hagejate poolt juba 02.04.2015. Seega on nõue lõppenud (võlaõigusseadus (VÕS) § 186) ja seda ei saa pantida, kuna hüpoteegi pantimine on aktsessoorne ja seetõttu sõltuv alusnõude olemasolust. Seega ei saanud kostjad I ja II 12.02.2019 kokku leppida hüpoteegi pantimises, sest hüpoteegiga tagatud nõue oli juba ligi 4 aastat varem täidetud.
Alternatiivselt juhul, kui kohus leiab, et kostjal I siiski tekkis 12.02.2019 sõlmitud lepingust tulenevalt pandiõigus, oli pandileping heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel. Käesoleval juhul on kostjad I ja II sõlminud lepingu, millega seati pant tühjale hüpoteegile ja muudeti seeläbi võimatuks tulevase kohtuotsuse täitmine ning hüpoteegi kustutamine hagejate kinnistutelt. Seega ei omanud pandilepingu sõlmimine mistahes majanduslikku sisu ega loogikat, vaid oli suunatud üksnes ja ainult hagejate õiguste kahjustamisele. Lisaks on kostjad oma õigusi teostanud ka pahauskselt.
Kostjate vastuväited
Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
Hagejate väited on valed ja tõendamata. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 1 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Hagejad ei ole välja toonud, kuidas on nõue täidetud. Hagejad ei ole tõendanud, millise summa on nad hoiustanud ja miks peaks hüpoteegiga tagatud kohustus olema sellega täidetud. Samuti ei ole hagejad selgitanud, miks ei ole väidetavalt kohustuse täitmiseks hoiustatud summat siiani kostjale II välja antud.
Ühishüpoteegi seadmise lepingu ja pandilepingu p 1.3.2. kohaselt tagab ühishüpoteek kostja II ja menetlusvälise isiku WW 07.03.2011 laenulepingust tulenevad nõuded. Hagejad ei ole tõendanud, et laenulepingust tulenevad nõuded oleks rahuldatud. Tsiviilasjas nr 2-15-8579 tehtud kohtuotsuse resolutsioonis ei ole seda tuvastatud.
Vaatamata kohtuotsuse jõustumisele ei ole raha notari deposiidist kostjale II välja makstud. Seega on kostjal II kehtiv nõue, mida sai pantida. Ka nõude puudumine ei oleks takistanud hüpoteegi pantimist, sest tagatavate nõuete puudumine ei mõjuta hüpoteegi seadmise lepingut ega muuda hüpoteegi loovutamise lepingut kehtetuks (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-18-14, p 40). Kui on võimalik hüpoteegi loovutamine ilma tagatava nõudeta, siis on võimalik ka selle pantimine ilma tagatava nõudeta.
10.Asjaõiguslepingu kehtivust tuleb abstraktsiooniprintsiibist lähtudes hinnata lahutatuna selle aluseks olevast kohustustehingust. Käsutusena on asjaõigusleping omandi üleandmise kohta reeglina õiguslikult neutraalne ja ei saa üldjuhul olla vastuolus heade kommetega ja sel põhjusel tühine (Riigikohtu kohtuotsus nr 3-2-1-80-05, p 26). Kuna tagatiskokkuleppe võimalik tühisus hüpoteegi seadmise asjaõiguslepingu kehtivust ei mõjuta (Riigikohtu kohtuotsus nr 3-2-1-147-14, p 18), siis ka pandilepingu tühisuse korral jääb hüpoteegi pantimise märkus jõusse. Kostjal I on õigus oma pandiõigust teostada.
11.Pandilepingu p-s 3.2. on selgelt määratletud tagatav kohustus – krediidilepingust nr 14012019 tulenevad põhi- ja kõrvalnõuded, mille tagamiseks on tagatis antud. Laenu andmine tagatise vastu on tsiviilkäibes tavaline. Hagejad ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hüpoteegi pantimine oleks vastuolus heade kommetega või pandilepingu kehtivuse korral oleks sellest tulenevate õiguste teostamine vastuolus hea usu põhimõttega.
12.Hagejad ei ole väitnud, et hüpoteegikanne kostja II kasuks on ebaõige. Kuivõrd hüpoteegikanne on kehtiv, siis on pandiõiguse omandamine kostja I poolt kehtiv ja ei ole tagasipööratav (Riigikohtu kohtuotsus nr 3-2-1-147-14, p 15).
13.Kostja I palus hagi rahuldamisel määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis, mille kohaselt kuulub otsus kinnistusosakonna poolt täitmisele ainult pärast seda, kui hagejad või kolmas
isik tasuvad kostja II pangakontole 330 000 eurot ja kostja II deponeerib selle summa kostja I kasuks. Deponeerimine loetakse toimunuks, kui kostja II esitab kostjale I ja hagejatele hoiule võtja digitaalselt allkirjastatud või notariaalse kinnituse, et 330 000 eurot on deponeeritud kostja II poolt kostja II ja kostja I vahelise 14.01.2019 sõlmitud krediidilepingust nr 14012019 (koos muudatuste ja täiendustega) tulenevate kohustuste täitmise tagatiseks. Kui täitmise korras märgitud tingimused ei ole 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest täidetud, siis kinnistusosakonnal ei ole õigust seda täita. Maakohtu otsus ja põhjendused
14.Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas, et kostjal I puudub 12.02.2019 kostjaga II sõlmitud pandilepingust tulenev pandiõigus ning kohustas kostjat I andma nõusoleku kustutada kinnistusregistri registriosades nr 2158602 ja 1977402 tema kasuks sisse kantud pandikanne, asendades tema nõusoleku kohtuotsusega. Menetluskulud jättis kohus võrdsetes osades kostjate kanda.
15.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - hagejad omandasid 16.12.2011 kinnistud aadressidega Kalevi tee 9 ja Kalevi tee 10 Tammneeme külas Viimsi vallas; - kinnistud olid omandamise hetkel koormatud ühishüpoteegiga suurusega 330 000 eurot kostja II kasuks; - hagejad hoiustasid notari deposiitkontol 330 000 eurot; - hagejad pöördusid kohtusse kostja II kui hüpoteegipidaja vastu nõusoleku saamiseks hüpoteegi kustutamiseks (tsiviilasi nr 2-15-8579), milles Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 18.12.2018 otsusega, et hüpoteegipidajal on kohustus anda nõusolek hüpoteekide kustutamiseks ja kohtuotsus jõustus 04.03.2019; - hüpoteegipidaja on 12.02.2019 sõlminud kostjaga I ühishüpoteegi pandilepingu, millega koormas hüpoteegi pandiga kostja I kasuks.
16.Hagi on lubatav, sest hagejad on veenvalt põhistanud oma õiguslikku huvi tuvastushagi esitamise vastu. Selle eesmärgiks on hüpoteegi kustutamine ja soov oma kinnistuid vabalt käsutada, mida pandiõiguse registrisse kandmine takistab.
17.Antud juhul tuleb lähtuda AÕS § 3381 lg-st 1, mille kohaselt hüpoteegi pantimisel kohaldatakse vastavalt nõuete pantimise kohta sätestatut. AÕS § 314 lg 2 kohaselt kohaldatakse õiguste pantimisele käsipandi sätteid. AÕS § 284 kohaselt lõpeb käsipant tagatud nõude lõppemisega. Samuti tuleneb AÕS §-st 318, et nõude pantimise korral kohaldatakse pandipidaja ja panditud nõude võlgniku vahelisele õigussuhtele nõude loovutamise korral omandaja ja võlgniku vahelise suhte kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud sätete koostoimest ilmneb, et pantida on võimalik üksnes olemasolevat nõuet.
18.Praegusel juhul on kostja II pantinud kostja I kasuks hüpoteegi, mis ei taganud olemasolevat nõuet. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-15-8579 tehtud 18.12.2019 otsuses on tuvastatud, et hagejad hoiustasid 330 000 eurot notari kontol kostja II kasuks ja loobusid selle tagasivõtmise õigusest 09.02.2012, millest kostjat II teavitati hiljemalt 02.04.2015, mistõttu tuleb lugeda hiljemalt 02.04.2015 müüja hüpoteegiga tagatud kohustus täidetuks. Seega puudub kostjal I 12.02.2019 kostjaga II sõlmitud pandilepingust tulenev pandiõigus, kuna pandilepingu sõlmimise ajal ei taganud hüpoteek olemasolevat nõuet.
19.Kuna kostjal I puudub pandiõigus, tuleb AÕS § 65 lg 1 alusel koosmõjus TsÜS § 68 lg-ga 5 kohustada kostjat I andma nõusolek kinnistusregistri registriosadesse nr 2158602
ja 1977402 kostja I kasuks sisse kantud pandikande kustutamiseks ning asendada kostja I nõusolek (tahteavaldus) käesoleva kohtuotsusega.
20.Kostja I kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata. Kuna kostjal I puudub pandiõigus, puudub tal ka alus esitada hagejatele seoses hüpoteegi või deponeeritud rahasummaga täiendavaid nõudmisi.
21.Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades kostjate kanda. Kostja I apellatsioonkaebus
22.Kostja I palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega tühistada hagi tagamise abinõu ja jätta hagi läbi vaatamata, alternatiivselt jätta hagi rahuldamata. Kolmanda alternatiivina palus hageja I tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja teha uus otsus, millega tühistada hagi tagamise abinõu ja hagi rahuldamise korral määrata kindlaks otsuse täitmise kord selliselt, et otsus kuulub kinnistusosakonna poolt täitmisele ainult pärast seda, kui hagejad või kolmas isik tasuvad kostja II pangakontole 330 000 eurot selgitusega „hüpoteegipidaja QQ, hüpoteegi pandipidaja NN, Tammneeme küla, Kalevi tee 9, 10 ühishüpoteegi rahuldamine“ ja kostja II deponeerib antud summa kostja I kasuks. Deponeerimine loetakse toimunuks, kui kostja II esitab kostjale I ja hagejatele hoiulevõtja digitaalselt allkirjastatud või notariaalse kinnituse, et 330 000 eurot on deponeeritud kostja II poolt kostja II ja kostja I vahelise 14.01.2019 sõlmitud krediidilepingust nr 14012019 (koos muudatuste ja täiendustega) tulenevate kohustuste täitmise tagatiseks. Kui täitmise korras märgitud tingimused ei ole 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest täidetud, siis kinnistusosakonnal ei ole õigust kohustust täita. Menetluskulud palub kostja I jätta solidaarselt hagejate kanda.
23.Esmalt tuleb hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 viimase alternatiivi alusel jätta läbi vaatamata, sest hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Praegusel juhul on hagejad taotlenud kostja I nõusoleku kohtuotsusega asendamist kinnistusraamatu kande parandamiseks. Kinnistusraamatuseaduse (KrS) 341 lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna pandiga koormatud hüpoteegi pidajaks on kostja II, siis kahjustab märke kustutamine tema õigusi, sest märke kustutamisel peab tema andma kostjale I uue tagatise. Seega on pandiõiguse märke kustutamiseks vajalik kostja II nõusolek, mitte kostja I oma.
24.Lisaks on hagejad taotlenud ebaõige kande parandamist, mille kohus on ka rahuldanud. Tegemist on ebaõige järeldusega, sest kande ebaõigsus tähendab seda, et kande tegemisel ei ole saadud puudutatud isiku nõusolekut. Hagejad aga sellele ei tuginenud. Hagejad saanuks taotleda kande kustutamist, mida nad aga ei teinud. Seega tuleb jätta hagi läbi vaatamata või samal alusel rahuldamata.
25.Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid ja kohaldas vääralt materiaalõigust, mille tulemusel jõudis valele järeldusele, et kostja I kasuks panditud hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud hoiustamisega. Kohus tugines ebaõigesti pandiõiguse puudumise tuvastamisel ainult teises tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse põhjendustele, mis ei loo iseenesest pooltele õigusi ega kohustusi ning ei ole TsMS § 457 lg 1 mõttes kohustuslikud. Pealegi ei olnud kostja I selles kohtuasjas (tsiviilasi nr 2-15-8579) menetlusosaline, mistõttu ei ole see otsus kostja I jaoks siduv. Maakohus jättis kõik teised tõendid hindamata ja asjaolud analüüsimata.
26.Kostja I tõendas, et notar keeldus kostjale II hoiustatut välja maksmast, kuni hagejad ja menetlusväline isik WW (uue nimega WW) ei esita notarile asjakohast avaldust. Seega sõltub hoiustatu väljamaksmine mitte ainult kostja II vaid ka teiste isikute tahteavaldustest, kes aga oma nõusolekuid ei andnud. Selliselt ei ole kostja II saanud hoiustatud summat enda käsutusse, mistõttu ei saa pidada hoiustamist VÕS § 122 lg 1 mõistes tagasivõtmise õigusest loobumisega hoiustamiseks, mille korral loetakse kohustus täidetuks. Hagejad neid asjaolusid sisuliselt ei vaidlustanud, vaid võtsid omaks, märkides, et nemad ei oska öelda, kas ja millal jõuab notari kontol hoiustatu kostjani II või müügiõiguse tekkimisel kostjani I.
27.Hinnates kostja I esitatud vastuväiteid ja tõendeid ning kohaldades õigesti materiaalõigust, pidi maakohus jõudma järeldusele, et hagejate poolt notari kontol raha hoiustamisega ei saa lugeda, et kostja I kasuks panditud hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud.
28.Maakohus kohaldas vääralt ka AÕS § 3381, kui leidis, et hüpoteegi pant on aktsessoorne ja seda ei saa pantida ilma tagatava nõudeta. Tagatavate nõuete puudumine ei mõjuta hüpoteegi seadmise lepingut ega muuda hüpoteegi loovutamise lepingut kehtetuks. Seega, kui on võimalik hüpoteegi loovutamine ilma tagatava nõudeta, siis on võimalik ka selle pantimine ilma tagatava nõudeta. Hagejad ei ole tuginenud sellele, et nõuet tulevikus ei teki või et tagatiskokkuleppe sõlmimisel oli kostja I pahauskne. Ainuüksi hagejate väide, et nõue on lõppenud, ei õigusta märke kustutamist.
29.Kohus jaotas menetluskulud ebaõigesti. Kohus jättis arvestamata hagejate rahuldamata jäetud hagi tagamise taotluste ja ühe haginõude menetlusse võtmisest keeldumisega, mille osas tuleb kostja I menetluskulud kanda hagejatel. Kostja II apellatsioonkaebus
30.Kostja II palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi läbi vaatamata, alternatiivselt jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
31.Hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p-d 1 ja 2 alusel läbi vaatamata, sest hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. KrS § 341 lg 1 kohaselt on kinnistusraamatu kande kustutamiseks vajalik kostja II nõusolek, mitte kostja I oma, kuid kostja II vastu nõusoleku andmise asendamise nõuet esitatud ei ole.
32.Maakohus rikkus olulist menetlusnormi, kui jättis vastamata kostja II vastuväidetele ja hindamata kostja II esitatud tõendid.
33.Maakohus tugines ebaõigesti pandiõiguse puudumise tuvastamisel ainult teises tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse põhjendustele, mis ei loo iseenesest pooltele õigusi ega kohustusi ning ei ole TsMS § 457 lg 1 mõttes kohustuslikud.
34.Kostja II on tõendanud, et notar keeldus kostjale II hoiustatut välja maksmast, kuni hagejad ja menetlusväline isik WW (uue nimega WW) ei esita notarile asjakohast avaldust. Seega sõltub hoiustatu väljamaksmine mitte ainult kostja II vaid ka teiste isikute tahteavaldustest, kes aga oma nõusolekuid ei ole andnud. Selliselt ei ole kostja II saanud hoiustatud summat enda käsutusse, mistõttu ei saa pidada hoiustamist VÕS § 122 lg 1 mõistes tagasivõtmise õigusest loobumisega hoiustamiseks, mille korral loetakse kohustus täidetuks. Hagejad neid asjaolusid sisuliselt ei vaidlustanud, vaid võtsid omaks, märkides, et nemad ei oska öelda, kas ja millal jõuab notari kontol hoiustatu kostjani II või müügiõiguse tekkimisel kostjani I.
35.Hinnates kostja II esitatud vastuväiteid ja tõendeid ning kohaldades õigesti materiaalõigust, pidi maakohus jõudma järeldusele, et hagejate poolt notari kontol raha hoiustamisega ei saa lugeda, et kostja I kasuks panditud hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud.
36.Maakohus kohaldas vääralt ka AÕS § 3381, kui leidis, et hüpoteegi pant on aktsessoorne ja seda ei saa pantida ilma tagatava nõudeta. Tagatavate nõuete puudumine ei mõjuta hüpoteegi seadmise lepingut ega muuda hüpoteegi loovutamise lepingut kehtetuks. Seega, kui on võimalik hüpoteegi loovutamine ilma tagatava nõudeta, siis on võimalik ka selle pantimine ilma tagatava nõudeta. Hagejad ei ole tuginenud sellele, et nõuet tulevikus ei teki või et tagatiskokkuleppe sõlmimisel oli kostja I pahauskne. Ainuüksi hagejate väide, et nõue on lõppenud, ei õigusta märke kustutamist.
37.Kohus jaotas menetluskulud ebaõigesti. Kohus jättis arvestamata hagejate rahuldamata jäetud hagi tagamise taotluste ja ühe haginõude menetlusse võtmisest keeldumisega, mille osas tuleb kostja I menetluskulud kanda hagejatel. Vastus apellatsioonkaebustele
38.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebustele vastu, paluvad jätta need rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.
39.Põhjendatud ei ole hagi läbi vaatamata jätmise taotlused, sest esiteks on hagejad esitanud ka pandiõiguse puudumise tuvastamise nõude, mille osas kostjad ei ole põhjendanud läbi vaatamata jätmise taotlusi. Teine nõue on õigustatult esitatud kostja I vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
40.Esimesena käsitleb ringkonnakohus kostjate taotlusi hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kostja I põhjendas taotlust sellega, et kinnistusraamatuse pandiõiguse kohta kantud märke kustutamine kahjustab kostja II õigusi, kuna sellisel juhul peab kostja II andma kostjale I uue tagatise, mistõttu ei ole märget võimalik kustutada ilma kostja II nõusolekuta. Lisaks sellele on hagejad nõudnud ebaõige kande parandamist, mitte kande kustutamist. Kande parandamist nad nõuda ei saa, kuid kohus tegi selle kohta otsuse. Kostja II leidis täiendavalt, et tema vastu ei ole menetluses nõudeid esitatud.
41.Ringkonnakohus leiab, et kostjate taotlused hagi läbi vaatamata jätmiseks on põhjendamatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ebaõige on kostjate väide, et hagejad nõudsid pandi kohta tehtud kande parandamist. Hagejad täpsustasid 06.08.2019 nõudeid ja palusid tuvastada, et kostjal I puudub 12.02.2019 kostjaga II sõlmitud pandilepingust tulenev pandiõigus või alternatiivselt pandilepingu tühisus ning kohustada kostjat I andma nõusolek kustutada kinnistusraamatus tema kasuks sisse kantud pandikanne, asendades kostja I nõusoleku (tahteavalduse) kohtuotsusega (I kd lk 87-93). Kuna pandilepingu (I kd lk 15-18) sõlmisid kostjad I ja II, on pandiõiguse või alternatiivselt pandilepingu tühisuse tuvastamise nõue suunatud ka kostja II vastu.
42.Ringkonnakohus ei nõustu ka kostjate seisukohaga, et kinnistusraamatusse kostja I kasuks kantud märget hüpoteegi koormamise kohta pandiga ei saa kustutada ilma kostja II nõusolekuta. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 järgi on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kannet kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 p-s 6 on sätestatud, et puudutatud isikuteks kinnisasja või asjaõigust puudutava märke kustutamisel on märke järgi õigustatud isikud, samuti isikud, kes omavad asjaõigust märkest tulenevale õigusele. Vaidlusaluse pandikande järgi on õigustatud
isikuks kostja I, kelle kasuks on hüpoteek pandiga koormatud (I kd lk 7). Kostja II seda ei ole ja hagejad ei pidanud nõudma tema nõusolekut kande kustutamiseks. Seega puuduvad alused hagi läbi vaatamata jätmiseks.
43.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuste väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebused rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
44.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuste läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
45.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebustes kordavad kostjad suures osas maakohtus esitatud taotlusi ja väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
46.Kostjate väited on vastuolulised. Nad väidavad samaaegselt nii seda, et tõendamata on hoiustatud summa olemasolu ja suurus. Samas tuginevad nad sellele, et hagejad on keeldunud andmast oma nõusolekuid hoiustatud raha notari kontolt väljamaksmiseks. Iseenesest on õiged kostjate väited, et tsiviilasjas nr 2-15-8579 jõustunud kohtuotsuse põhjendused (I kd lk 9-12) ei loo pooltele õigusi ega kohustusi. Selliselt ei ole maakohus eelnimetatud kohtuotsust ka hinnanud. Kostjad jätavad tähelepanuta, et TsMS § 272 lg 2 järgi on dokumentaalsed tõendid muu hulgas ka kohtulahendid teistes kohtuasjades. Seega pidi maakohus eelnimetatud kohtuotsust tõendina ka hindama. Eelnimetatud kohtuotsuse ja 09.02.2012 sõlmitud müügilepingu muutmise lepinguga on tõendatud (vt p 2.2, II kd lk 45 pöördel), et hüpoteegisummale vastav rahasumma 330 000 eurot on hoiustatud notar Marika Pihlaku kontol ja hagejad loobusid hoiustatud raha tagasivõtmise õigusest 02.04.2015. VÕS § 122 lg 1 esimese lause järgi loetakse tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral, et hoiustamisega on võlgnik kohustuse täitnud hoiustamise ajal. Seega täitsid hagejad raha hoiustamisega müüja WW kohustuse kostja II ees hiljemalt 02.04.2015. Kostja II hüpoteegiga tagatud nõue on seega täidetud.
47.Asjaolu, et notari juures on hoiustatud kostja II kasuks 330 000 eurot, on lisaks eelmises punktis käsitletud tõenditele tõendatud ka notari tõenditega (neist viimane on välja antud 18.05.2020 (II kd lk 51, 93)). Notar ei ole väitnud, et vaidlusalust raha tema kontol ei ole. Kostjad ei ole ka tõendanud, et hagejad oleks teinud mingil viisil takistusi hoiustatud raha notari kontolt väljamaksmiseks, sh keeldunud andmast selleks nõusolekuid, nagu nad apellatsioonkaebuses väidavad. Hagejad on käinud kahel korral notari juures selleks, et anda nõusolek hoiustatud 330 000 edastamiseks kostja II kontole. Esimesel korral ei ilmunud kohale kostja II ja teisel korral WW, mistõttu jättis notar avaldused notariaalselt kinnitamata (II kd lk 51, 93), st hagejate tõttu ei ole raha väljamaksmine olnud kordagi takistatud.
48.Maakohus kohaldas AÕS sätteid õigesti ning leidis põhjendatult, et hüpoteegi pant on aktsessoorne ja seda pantida on võimalik üksnes nõude olemasolu korral. Pandilepingu
sõlmimise ajal 12.02.2019 puudus kostjal II hüpoteegiga tagatud nõue, mida kostja I kasuks pantida. Nagu juba eelnevalt märgitud, täideti kostja II nõue juba hiljemalt 02.04.2015.
49.Kostja I alternatiivsed taotlused - tühistada hagi tagamise abinõu ja hagi rahuldamise korral määrata kindlaks otsuse täitmise kord - jättis maakohus õigesti rahuldamata. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohtul puudub alus apellatsioonkaebuses korratud samasisuliste taotluste teistsuguseks lahendamiseks.
50.Apellatsioonkaebuste väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ka menetluskulude jaotuse osas. Ühe nõude menetlusse võtmisest keeldus kohus 03.06.2019 määrusega, s.o kohe menetluse alguses. Kostjatel ei saanud selle nõudega seonduvaid menetluskulusid tekkida.
51.Maakohus küsis 27.05.2019 kostjate kirjalikke seisukohti hagejate taotletud hagi tagamise osas, millele kostjad vastasid (I kd lk 43 ja lk 45-49). Kohus jättis hagi tagamise taotluse 03.06.2019 määrusega rahuldamata (I kd lk 51-53). Samuti jättis kohus 07.08.2019 määrusega rahuldamata hagejate korduva taotluse hagi tagamiseks (I kd lk 100). Selle taotluse kohta kohus kostjatelt seisukohta ei küsinud. Kolmanda taotluse esitasid hagejad 18.09.2019, mille kohta küsis kohus taas kostjate seisukohta (I kd lk 113-115, 118) ja kostjad esitasid need (I kd lk 120-122). Kohus rahuldas selle hagi tagamise taotluse 03.10.2019 määrusega (I kd lk 128-129).
52.Asjaolu, et kostjad esitasid oma seisukohad esimese hagi tagamise taotluse kohta, kuigi kohus jättis selle taotluse rahuldamata, ei anna alust menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks. Menetluskulude jaotamisel kehtib põhimõte, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kulude kandmine hõlmab ka kulusid, mis seonduvad selliste menetluslike õiguskaitsevahendite rakendamisega, milles vaidluse kokkuvõttes võitnud pool ei olnud edukas. Selline kulu on ka hagi tagamise taotlusega seotud kulu, kui taotlus jäi menetluse alguses rahuldamata, kuid hiljem rahuldati. Kuna hagejate hagi rahuldati, jättis maakohus õigesti kõik menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. TsMS § 169 lg 3 võimaldab küll kohtul erandina kaaluda võimalust jätta menetluse tulemusest sõltumata rahuldamata jäänud taotlusega seotud menetluskulud taotluse esitanud isiku kanda, kuid praegusel juhul ei ole see põhjendatud, kuna hagi siiski tagati.
53.Apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel võrdsetes osades kostjate kanda.
54.Kuna maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. Seega kohaldub TsMS § 174 lg 4 ja menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.