Kaire Pikamäe (eesistuja), Maret Altnurme ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
29.10.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-580
Tsiviilasi
XX kaebus Tallinna kohtutäitur Kairi Kummi 20.12.2019 otsustele täiteasjades nr 048/2012/855 ja 048/2012/856
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (sissenõudja): XX (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Puudutatud isik I (võlgnik): YY (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik II (võlgnik): DD (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isikute I ja II lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson Puudutatud isik III: Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet (Tallinna kohtutäitur Kairi Kummi õigusjärglane)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.03.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta tõenditena asja juurde võtmata Tallinna notar Maarika Pihlaku 11.07.2019 kiri nr 488v/PZ ja 28.08.2019 kiri nr 480v/PZ.
Jätta Harju Maakohtu 19.03.2020 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
Jätta määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud XX kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist.
2-20-580
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (sissenõudja, avaldaja) andis 07.03.2011 laenulepingu alusel NN-le laenu 330 000 eurot, mille viimane pidi tagastama hiljemalt 07.12.2011. Laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks seati NN-le kuuluvatele Viimsi vallas Tammneeme külas Kalevi tee 9 ja Kalevi tee 10 asuvatele kinnistutele (kinnistud) ühishüpoteek. NN võõrandas 06.12.2011 ühishüpoteegiga koormatud kinnistud DD-le ja YY-le (võlgnikud).
2.Kuna NN ei tagastanud laenu õigeaegselt, pöördus avaldaja 14.03.2012 Tallinna kohtutäitur Kairi Kummi (kohtutäitur) poole täitemenetluse algatamiseks ja sissenõude pööramiseks võlgnike ühisomandisse kuuluvatele kinnistutele. Avaldaja taotluse alusel algatas kohtutäitur täitemenetluse täiteasjades nr 048/2012/855 ja 048/2012/856. Täitedokumentideks on 15.07.2011 notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise leping, millega kinnistud koormati avaldaja kasuks hüpoteegiga, ning 06.12.2011 notariaalselt tõestatud kinnistute müügileping ja hüpoteegiga koormamise leping.
3.Võlgnikud esitasid 05.04.2012 avaldaja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 048/2012/855 ja 048/2012/856. Harju Maakohus jättis 25.04.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-13890 hagi rahuldamata.
4.Võlgnikud esitasid 07.06.2015 avaldaja vastu hagi hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku saamiseks. Tallinna Ringkonnakohus kohustas 18.12.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-8579 avaldajat andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosade nr 1977402 ja 2158602 neljandasse jakku avaldaja kasuks kantud hüpoteegikande kustutamiseks ja asendas avaldaja vastava tahteavalduse kohtuotsusega. Kohtuotsus on täitmata, kuna see ei kehti hüpoteegi pandipidaja suhtes.
5.Kohtutäitur lõpetas 12.11.2019 otsustega täitemenetlused 048/2012/855 ja 048/2012/856 täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 8 alusel, s.o muul seaduses sätestatud alusel.
6.Avaldaja esitas kohtutäituri 12.11.2019 otsuste peale 22.11.2019 kaebuse, milles juhtis mh tähelepanu asjaolule, et täitedokumendi saab lugeda täidetuks ainult raha ülekandmisega sissenõudja kontole ja selle kättesaamisega sissenõudja poolt, mida ei ole aset leidnud.
Kohtutäitur jättis 20.12.2019 otsusega avaldaja 12.11.2019 kaebuse rahuldamata.
2(8)
2-20-580
8.Avaldaja esitas 13.01.2020 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 20.12.2019 otsusele kaebuse rahuldamata jätmise kohta ja 12.11.2019 otsustele täitemenetluste lõpetamise kohta ning palus need tühistada ja kohustada kohtutäitur Katrin Velletit (kohtutäitur Kairi Kummi õigusjärglane) täitemenetlust jätkama või alternatiivselt vaatama täitemenetluse jätkamise küsimus uuesti läbi. Kohtutäitur lõpetas täitemenetlused õigusliku aluseta. Kuna täitemenetlus on formaliseeritud menetlus, ei saanud kohtutäitur lugeda täitedokumente täidetuks olukorras, kus ei olnud esitatud maksekorraldust avaldaja kasuks hoiustatud raha väljamaksmise kohta ega kinnitatud, et raha väljamaksmiseks on puudu üksnes avaldaja avaldus. Täitemenetluste lõpetamise otsustes on kohtutäitur ise märkinud, et laekumisi kohtutäiturile ja väljamakseid sissenõudjale ei toimunud, mistõttu tuleb täitemenetlust jätkata. Ebaõige on kohtutäituri arusaam, et Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2018 otsus mõjutab täitemenetluse jätkamist. Kohus ei tuvastanud viidatud asjas, et täitedokument on täidetud, nõuet ei ole, sundtäitmine on lubamatu, hüpoteeki ei ole vms ning vastavaid nõudeid võlgnikud ka ei esitanud. Otsuse põhjendused ei loo pooltele õigusi ega kohustusi ning ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 mõttes kohustuslikud. Kohtutäitur ei saa kohtuotsust, mis ei mõjuta täitemenetluse käiku, meelevaldselt tõlgendada või lähtuda selle põhjendustest täitemenetluse lõpetamisel. Avaldaja nõude olemasolu on läbinud kohtuliku kontrolli tsiviilasjas nr 2-12-13890. Seega kohtutäituril ei saanud olla kahtlust, et avaldajal on olemas hüpoteegiga tagatud sissenõutavaks muutunud nõue. Väidetav tagasivõtmatu hoiustamine leidis aset enne lahendi tegemist tsiviilasjas nr 2-12-13890, kuid võlgnikud sellele viidatud asja läbivaatamisel ei tuginenud. Täitedokumendid on täitmata avaldajast mittesõltuvatel asjaoludel. Avaldaja on teinud kõik mõistlikud sammud raha notari deposiidist kättesaamiseks, mh ilmunud korduvalt notari juurde ja esitanud avalduse deposiidist raha väljamaksmiseks. Notar selgitas, et selleks tuleb esitada avaldaja, võlgnike ja NN avaldus, millest nähtub, et avaldaja hüpoteegipidajana on esitanud kinnistusosakonnale avalduse enda kasuks seatud ühishüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks, samuti kohtutäitur Elin Vilippuse rahalise nõude aresti alt vabastamise akt ja kinnistusosakonnale hüpoteegipidaja nõusolek pandimärke kustutamiseks. Notar on avaldajale selgitanud, et raha deposiidist väljamaksmiseks tuleb avaldajal esitada mh dokument tsiviilasjades nr 2-12-11339 ja 2-13-56804, millega võlgnikel puutumust ei ole, rakendatud hagi tagamise abinõude tühistamise kohta. Avaldaja ei pea loobuma arestipandiõigusest NN vastu. Samuti ei pea avaldaja pidama täiendavaid õigusvaidlusi notari, NN ega muude isikutega. Võlgnikel oli ja on jätkuvalt võimalus täita nõue ülekandega kohtutäituri ametialasele kontole. Kui nad valisid õiguslikult vähemkindla viisi, s.o väidetava hoiustamise, kannavad nad ka sellega seotud riski.
9.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Hüpoteegiga tagatud nõude täitmine toimub küll hüpoteegilepingu alusel, kuid täitmise eelduseks on ka tagatiskokkulepe ja sellest tulenevate nõuete olemasolu. Ainuüksi hüpoteegikandest ei piisa täitemenetluse jätkamiseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise lahend ei ole ainus viis tõendada tagatava nõude tasumist. Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2018 otsusega on tõendatud, et avaldaja nõude täitmiseks on notari deposiiti tasutud kogu hüpoteegisumma (330 000 eurot) ja sellega on 3(8)
2-20-580 tagatav kokkulepe täidetud, st selle kaudu on vabanenud kinnisasjade omanikud hüpoteegiga tagatud nõude täitmisest. Probleemid, mis takistavad deposiiti kantud summa väljamaksmist ja hüpoteegikande kustutamist, tuleb lahendada väljaspool täitemenetlust. Kohtutäituril on otsuste koostamisel võimalik hinnata täitemenetluse lõpetamise aluseks olevaid asjaolusid iseseisvalt ning selleks ei ole ainult kohtuotsuse resolutiivosast tulenev. Kohtutäitur lähtus täitemenetluse lõpetamisel Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2018 otsuses tuvastatud asjaoludest, millele tuginedes on tehtud kohtuotsuse resolutiivosa. Asjakohatu on nõuda täitemenetluste uuendamist, kui nende taastamisel ei saa kohtutäitur täitetoiminguid teha. Kohtutäituri seisukohast on tegemist tühja hüpoteegiga. Avaldaja esitatud kirjavahetus notariga ei oma asja lahendamisel tähtsust. Lisaks ei saa kohtule esitatud kaebuses tugineda tõenditele, mida ei esitatud kaebuses kohtutäiturile.
10.Võlgnikud vaidlesid kaebusele vastu ning palusid jätta see läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Avaldaja sõlmis GG-ga ühishüpoteegi pandilepingu 12.02.2019, s.o ligikaudu kaks kuud pärast Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2018 otsuse tegemist, kuid enne selle jõustumist. Tühja hüpoteegi GG kasuks pandiga koormamise eesmärk oli vältida Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2018 otsuse jõustumise tagajärgi ja takistada hüpoteegi kustutamist. Kuivõrd võlgnikel ei õnnestunud hüpoteegi pantimise tõttu hüpoteeke kustutada, esitasid nad uue hagiavalduse nii avaldaja kui ka GG vastu (tsiviilasi nr 2-19-7790). Olukorras, kus jõustunud otsusega on tuvastatud avaldaja kohustus anda nõusolek hüpoteegi kustutamiseks, on perspektiivitu nõuda samal hüpoteegil tugineva täitemenetluse jätkamist. Täitemenetluse taastamise korral ei saaks realiseerida avaldaja kasuks seatud hüpoteeki, kuna selle aluseks oleva nõude täitmine ning hüpoteegikande õigusvastasus on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega. Avaldajal ei ole enam sisulist nõuet, mida hüpoteegi arvelt rahuldada, kuna tuvastatud on selle täitmine võlgnike poolt hiljemalt 02.04.2015. Avaldaja kaebusega ei ole võimalik saavutada ka raha kättesaamist notari deposiidist, kuna deposiidis oleva raha väljamaksmine ei ole täitemenetluse esemeks. Isegi kui TMS § 48 lg 1 p 8 asemel olnuks kohane alus täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 2, ei muuda see täitemenetluse lõpetamise otsust õigusvastaseks. Täitemenetluse lõpetamise otsusest tuleneb selgelt, et võlgnikud on oma kohustused avaldaja ees täitnud, mistõttu puudub alus täitemenetluse jätkamiseks. Õige ei ole avaldaja väide, et nõue saab olla täidetud vaid juhul, kui raha on laekunud sissenõudja kontole. Tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral loetakse, et hoiustamisega on võlgnik kohustuse täitnud hoiustamise ajal. Võlgnikud on hoiustanud avaldaja kasuks notari juures 330 000 eurot, hoiustatu tagasivõtmise õigusest loobunud ning kutsunud avaldaja notarisse raha väljamaksmiseks. Kohustuse täidetuks lugemine ei sõltu sellest, kas ja millal teeb võlausaldaja vajalikud toimingud raha deposiidist kättesaamiseks. Raha on deposiidist välja maksmata üksnes avaldajast tulenevatel põhjustel. Avaldaja koormas hüpoteegi pahatahtlikult pandiga ning pandipidaja ei ole nõus andma nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks. Võlgnikud ei ole kordagi keeldunud deposiidis oleva raha väljamaksmisest ega jätnud kokkulepitud ajal notarisse tulemata.
4(8)
2-20-580 Erialakirjanduse kohaselt on kohtuotsuse õigusjõudu tuvastades lisaks resolutsioonile oluline analüüsida, millistele faktilistele asjaoludele tuginedes ja millist õigusvaidlust kohus lahendas. Kohus ei tohi uues asjas anda teistsugust hinnangut asjaoludele, millele tuginedes varasem otsus asja lahendas. Lisaks Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2018 otsuse resolutsioonile on avaldaja jaoks siduvad ka nõude alused, millele tuginedes resolutsioonini jõuti. Hüpoteegiga tagatud nõude täitmine on määrav asjaolu, mille tuvastamine võimaldas kohtul jõuda otsuses märgitud resolutsioonini, ja on seega avaldajale siduv sõltumata sellest, et seda ei ole otsuse resolutsioonis sõnaselgelt märgitud. Igal juhul saab kohtutäitur oma otsuses tugineda kohtuotsusele tervikuna. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2018 otsus käesolevas asjas käsitatav vähemalt dokumentaalse tõendina. Tsiviilasjas nr 2-12-13890 tuvastatu ei oma mõju käesolevale asjale, kuna selles tehtud lahend jõustus ligikaudu pool aastat enne seda, kui võlgnikud täitsid oma kohustused avaldaja ees.
11.Harju Maakohus jättis 19.03.2020 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 8 alusel, mille kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse muul seaduses sätestatud alusel. Käesolevas asjas ei esine muid seaduses sätestatud aluseid täitemenetluse lõpetamiseks, kuid see ei tähenda, et kohtutäitur ei saanud täitemenetlust lõpetada ning vale alussäte ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Kohtutäitur peab TMS § 48 lg 1 p 2 järgi täitemenetluse lõpetama kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub sissenõudja nõude rahuldamine, mh kui võlg on tasutud otse sissenõudjale või seda on tehtud nt notari vahendusel. Kohtulahend teises asjas on dokumentaalne tõend TsMS § 272 mõttes. Kohtulahendid dokumentaalse tõendina on aluseks üksnes faktide tuvastamisele ja seda kohtuotsuses kindlaks tehtud faktiliste asjaolude suhtes. Tallinna Ringkonnakohus on 18.12.2018 otsuses lugenud hiljemalt 02.04.2015 müüja hüpoteegiga tagatud kohustuse täidetuks. Kuivõrd võlgnikud on avaldaja kasuks hoiustanud notari kontol 330 000 eurot ja nad on hoiustatud tagasivõtmise õigusest loobunud, saab nad lugeda oma kohustused avaldaja ees täitnuks. Avaldaja esitatud kirjavahetus notari ja võlgnikega ning muud notari juures käimisega seotud dokumendid ei oma asja lahendamisel tähtsust, mistõttu kohus neid lahendi tegemisel ei arvesta. Notari kontol hoiustatud raha kättesaamine ei puutu käesolevasse asja.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.Avaldaja esitas Harju Maakohtu 19.03.2020 määruse peale määruskaebuse, milles palub määrus tühistada ning teha uus määrus, millega avaldus rahuldada. Avaldaja esitatud dokumentaalsete tõendite arvestamata jätmine on ebaõige. Asjaolu, et maakohus ei pea avaldaja poolt notari juures hoiustatud raha mitte kättesaamist oluliseks, ei tähenda, et avaldaja ei saa sellele tugineda või ei pea oma väidet tõendama. Ebaõige on määruses märgitu, et võlgnikud tasusid Tallinna notar M. Pihlaku kontole avaldaja nõude katteks 330 000 eurot. Võlgnikud tasusid NN-le suurema summa, mis jäeti osaliselt notari deposiiti avaldaja ja Swedbank AS nõuete katteks. Osa sellest summast on notari poolt õigusvastuselt välja kantud, seega ei pruugi 330 000 eurot olla säilinud. Puuduvad tõendid raha olemasolu kohta. Notar on keeldunud hoiustatud summa osas andmete väljastamisest.
5(8)
2-20-580 Kohtutäitur ei saa TMS § 48 lg 1 p 2 alusel lõpetada täitemenetlust ükskõik millise dokumendi alusel. Täitemenetluse formaliseerituse tõttu ei saa kohtutäitur analüüsida mitmetähenduslikke dokumente. Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-88-13 lähtuvalt ei oleks kohtutäitur tohtinud täitemenetlust lõpetada, kuna avaldaja ei ole raha saanud. Sel põhjusel tuleb täitemenetlust jätkata. Kohus ei ole selgitanud, miks ei kuulu kohaldamisele TMS § 105, mille õiguspärasel rakendamisel kuuluks avaldaja avaldus rahuldamisele. TMS § 105 kohaselt makstakse tulem sissenõudjale rahas. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-17-8492 selgitanud, et raha jaotamise riski ei saa panna võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule, vaid raha peab jaotama kohtutäitur kui täitemenetluse nõuetekohase korraldamise eest vastutav isik. Hoiustamine on kohustuse täitmise surrogaat, mille rakendamise lubatavus on erandlik. Hoiustamise eesmärgiks või tagajärjeks ei saa olla võlausaldajale ebamugavuste tekitamine, lisakohustuste loomine või hoiustamisega seotud riskide panemine. Kui võlgnikud valisid ebakindla täitedokumendi täitmise viisi, kannavad nemad sellega seotud riski.
Võlgnikud paluvad jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
Avaldaja väide, et võlgnikud ei ole raha notari deposiiti kandnud, on üllatuslik ning vastuolus avaldaja varasemate seisukohtadega nii käesolevas menetluses kui ka teistes menetlustes. Tsiviilasjas nr 2-15-8579 tehtud jõustunud otsusega on tuvastatud, et raha summas 330 000 eurot on hoiustatud notari deposiidis ning leitud, et pooltel puudub selle üle vaidlus. Sellega on tõendatud, et võlgnikud on kandnud 330 000 eurot notari deposiiti. Avaldaja ei saa avada uuesti vaidlust selle üle, kas võlgnikud on oma kohustused avaldaja ees täitnud. Kuivõrd avaldaja on väitnud, et „osa sellest summast“ ehk 330 000 eurost on notari deposiidist välja kantud, kinnitab ka avaldaja, et kõnealune summa pidi olema notari deposiidis. Avaldaja väited selle kohta, et notar on raha deposiidist välja kandnud ega anna kaebajale selles osas infot, on adresseeritud notarile ega puuduta käesolevat asja. Kuna tsiviilasjas nr 2-15-8759 leidis tuvastamist, et võlgnikud on oma kohustused hoiustamise teel nõuetekohaselt täitnud, ei mõjuta seda enam asjaolu, kas ja mis sai või saab hoiustatud rahasummast edasi. Avaldaja etteheited notari tegevusele tuleb jätta tähelepanuta. Avaldaja viide Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-88-13 ei ole asjakohane. Antud juhul oli TMS § 48 lg 1 p-s 2 nimetatud dokumendiks kohtulahend asjas, milles olid pooleks nii sissenõudja kui ka võlgnikud ning kohtuotsus käsitleb üksnes seda, kas võlgnikud on oma kohustused avaldaja ees täitnud. Kohtuotsus tõendab seega üheselt võlgnike kohustuste täitmist avaldaja ees. Kuna täitemenetluses ei toimunud asjade võõrandamist, on avaldaja viide TMS §-le 105 ja Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-17-8492 asjakohatu. Avaldaja nõue täideti täitemenetluse väliselt, mistõttu ei saanud ei kohtutäitur ega kohus lähtuda TMS §-st 105.
Kohtutäitur palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
Kohtutäitur jagab täitemenetluses õigustatud isikute vahel müügist saadud tulemit vaid siis, kui müük on toimunud ja saadud tulemit on vaja jaotada. Käesolevas asjas vaieldakse aga selle üle, kas kohtutäitur on lõpetanud võlgnike suhtes täitemenetluse õigustatult põhjendusel, et hüpoteegiga tagatud nõue on täidetud läbi notari deposiidikontol hoiustamise. Probleeme, mis puudutavad notari deposiidist raha väljamaksmist, ei ole võimalik lahendada täitemenetluses. 6(8)
2-20-580 Kuna avaldaja kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõue on notari deposiitkontol hoiustamise kaudu täidetud, on täitemenetluse jätkamine välistatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-iga 659 jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
16.Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas kohtutäitur võis täitemenetluse lõpetada, kui talle esitati Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2018 otsus. Lahendada tuleb seega küsimus, kas viidatud otsus on TMS § 48 lg 1 p 2 mõttes kirjalik dokument, millest nähtub avaldaja nõude rahuldamine. Tallinna Ringkonnakohus kohustas 18.12.2018 otsusega avaldajat andma nõusolek tema kasuks kinnistutele seatud hüpoteegi kustutamiseks ja asendas avaldaja vastava tahteavalduse kohtuotsusega. Otsuse põhjendustest tulenevalt luges ringkonnakohus võlgnike poolt avaldaja kasuks notari kontol 330 000 euro tagasivõtmise õiguseta hoiustamisega NN hüpoteegiga tagatud kohustuse täidetuks hiljemalt 02.04.2015. Esmalt märgib ringkonnakohus, et nõustub maakohtuga, et ainuüksi valele täitemenetluse lõpetamise alusele (TMS § 48 lg 1 p 8) viitamine kohtutäituri 12.11.2019 täitemenetluste lõpetamise otsustes ei anna alust kaebuse rahuldamiseks ja täitemenetluste lõpetamise otsuste tühistamiseks. Täitemenetluste lõpetamise otsuste põhjendusest nähtub, et täitemenetlused on lõpetatud tagatava nõude rahuldamise tõttu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et kohtutäitur on Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2018 otsuse esitamisel lõpetanud täitemenetlused õiguspäraselt. Kohtutäitur ei saa jätkata täitemenetlust olukorras, kus täitedokumendiks on notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, ning sissenõudjat on jõustunud kohtuotsusega kohustatud andma nõusolek hüpoteegikande kustutamiseks põhjusel, et nõue on rahuldatud. Hüpoteek ei anna ka kohese sundtäitmise kokkuleppe olemasolul hüpoteegipidajale abstraktset õigust täitemenetluses kinnisasi müüa, vaid seda saab AÕS § 325 lg-st 1 ja § 352 lg-st 1 tulenevalt teha üksnes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu 02.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1190-13, p 14; 28.09.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p 17). Kui tagatav nõue on täitmisega lõppenud ja hüpoteegipidajat on seetõttu kohustatud andma nõusolek hüpoteegi kustutamiseks, ei ole enam võimalik hüpoteeki täitemenetluses realiseerida. TMS § 48 lg 1 p-st 2 ei tulene, et täitemenetluse lõpetamiseks peab nõude rahuldatus nähtuma ilmtingimata kohtuotsuse resolutsioonist. Piisav on ka see, kui hüpoteegipidajat on kohustatud andma nõusolek hüpoteegikande kustutamiseks ja alus selleks nähtub kohtuotsuse kirjeldavast ja põhjendavast osast. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel. Kohtuotsus omandab seega jõustumisega menetlusosaliste suhtes siduva toime ning seda ka nende tuvastatud asjaolude suhtes, mis on selgelt olnud haginõude (eseme) aluseks (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seadus 194 SE seletuskiri, lk 29; J. Järvekülg, V. Kõve. TsMSK II § 457/3.2.1 – V. Kõve jt (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). Kuna tsiviilasjas nr 2-15-8579 oli võlgnike nõude alus AÕS § 349 lg 1, mille alusel võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamise korral hüpoteegi 7(8)
2-20-580 kustutamist, oli hüpoteegiga tagatud nõude rahuldatus selles asjas selgelt haginõude aluseks. Formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt pidi kohtutäitur talle Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2018 otsuse esitamise korral täitemenetluse lõpetama. Kuna maakohus on käsitanud Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2018 otsust üksnes dokumentaalse tõendina, tuleb maakohtu määruse põhjendusi vastavas osas muuta.
17.Arvestades seda, et Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2018 otsus on avaldaja ja sissenõudja jaoks siduv osas, milles on tuvastatud avaldaja hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamine kui eeldusküsimus, ei saa käesolevas asjas asuda nõude rahuldatust TsMS § 457 lg-st 1 lähtuvalt uuesti kontrollima. Seetõttu ei hinda ringkonnakohus avaldaja väiteid hoiustamise rakendamise lubatavuse kohta ega selle kohta, et raha ei ole hoiustatud või see ei pruugi olla säilinud. Avaldajal oli võimalik vastavad vastuväited esitada tsiviilasjas nr 2-15-8579. Lisaks nõustub ringkonnakohus avaldajaga, et kaebaja viide TMS §-le 105 ja Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-17-8492 on asjakohatu, kuna täitemenetlustes ei toimunud asjade müüki ega tekkinud vajadust tulemi jaotamiseks.
18.Ringkonnakohus jätab TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel tõenditena asja juurde võtmata määruskaebusele lisatud Tallinna notar Maarika Pihlaku 11.07.2019 kirja nr 488v/PZ ja 28.08.2019 kirja nr 480v/PZ. Avaldaja on soovinud nendega tõendada, et notar on kinnitanud hoiustatud summa puudumist ning keeldunud kohtutäitur Elin Vilippusele hoiustatud summa osas andmete väljastamisest, kuid need asjaolud ei ole käesolevas asjas õiguslikult relevantsed ega vaja seega tõendamist. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole asjaolu, kas avaldajal on võimalik raha notari deposiidist kätte saada.
19.Määruskaebuses on esitatud TsMS § 333 lg 1 alusel vastuväide maakohtu määruses tehtud otsustusele jätta avaldaja esitatud tõendid arvestamata. Ringkonnakohtu hinnangul puudub vajadus TsMS § 333 lg 1 kohase vastuväite esitamiseks olukorras, kus menetlusosaline tugineb maakohtu väidetavale menetlusõiguse rikkumisele, mis ilmneb alles lõpplahendist. Sellisel juhul saab menetlussätte rikkumisele tugineda edasikaebuses esitatud väitega (TsMS § 631 lg 1). Ringkonnakohus hindab seega järgnevalt avaldaja vastavat väidet, kuid ei lahenda seda vastuväitena kohtu tegevusele ja seega määruse resolutsiooniga. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on jätnud avaldaja kirjavahetuse notari ja võlgnikega ning muud notari juures käimisega seotud dokumendid põhjendatult arvestamata. Käesolevas asjas tuli lahendada küsimus, kas kohtutäitur võis talle Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2018 otsuse esitamisel täitemenetluse lõpetada nõude rahuldamise tõttu. Asjasse ei puutu see, kas avaldaja on notari kontol hoiustatud raha kätte saanud.
20.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud määruses menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.