E. P. hagi K. P. vastu ühisvarasse kuulunud korteriomandite üürilepingutest saadud tulu jagamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja E. P. (isikukood: XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat R. S. Kostja K. P. (isikukood: XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi M. P.
Kohtuistungi toimumise aeg
8. september 2020. a, edasine menetlus kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Mõista K. P. välja E. P. kasuks XXX (registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa nr XXX) korteriomandite suhtes perioodil 20.03.2015 kuni 29.11.2017 kehtinud üürilepingutest saadud tulust 50%, s.o 9241,91 eurot.
2.Mõista K. P. välja E. P. kasuks 03.02.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2224,14 eurot.
3.Mõista K. P. välja E. P. kasuks viivis protsendina põhinõudest (resolutsiooni p 1) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 04.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Määrata E. P. menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista K. P. välja E. P. kasuks 3900 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja menetluse käik, poolte seisukohad
1.E. P. (hageja) esitas 01.02.2018 Tartu Maakohtule hagi K. P. (kostja) vastu dokumentide väljanõudmiseks ja ühisvarasse kuulunud korteriomandite üürilepingutest saadud tulu jagamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Hageja jättis hagiavalduses rahalise nõude summa märkimata. Hageja täpsustas enda nõudeid 21. 02.2018 esitatud menetlusdokumendis, milles palus kohustada kostjat esitama hagejale perioodil 20.03.2015 kuni 29.11.2017 XXX (registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa nr XXX) korteriomandite suhtes kehtinud üürilepingutest saadud tulu korrastatud arvestus, samuti arvestusega seotud dokumendid ja tõendid, sealhulgas perioodil 20.03.2015 kuni 29.11.2017 XXX tn ja XXX tn korteriomandite suhtes kehtinud kõik üürilepingud, sh nende muudatused, lisad ning üürilepingute lõppemise/lõpetamisega seotud kokkulepped ja avaldused, samuti kõik nimetatud üürilepingute alusel üürnikele esitatud arved. Hageja palus teha kohtul nimetatud nõude osas osaotsus. Hageja palus ka kostjalt enda kasuks välja mõista 50% eelnimetatud korteriomandite üürilepingutest saadud tulust ja alates hagi esitamisest viivise sellelt summalt. Hageja loobus 24.04.2018 istungil nõudest osas, milles palus kohustada kostjat esitama üürilepingute alusel esitatud arved.
2.Hagiavalduse kohaselt lahutati poolte abielu Tartu Maakohtu 17.09.2012 osaotsusega. 19.03.2015 otsusega jagas Tartu Maakohus poolte ühisvara selliselt, et XXX tn ja XXX tn korterid jäid kostja ainuomandisse ning korteriomanditelt saadud üüritulu ajavahemiku eest alates 19.10.2012 kuni otsuse tegemise ajani jäi samuti kostja omandisse. Maakohtu otsus jõustus selles osas Tartu Ringkonnakohtu 10.07.2017 otsusega. Ringkonnakohtu otsus jõustus 16.10.2017, kostja kanti kinnistusraamatusse korteriomandite ainuomanikuna 30.11.2017. Seega olid pooled ajavahemikul 20.03.2015 kuni 29.11.2017 korteriomandite ühisomanikud ja hagejal on õigus saada 50% korteriomandite üüritulust. Tartu Maakohtu 19.03.2015 otsusega on tuvastatud, et mõlemad korteriomandid olid koormatud üürilepingutega ning hagejale teadaolevalt on seejätkuvalt nii. Samas ei ole hagejal andmeid selle kohta, milline oli korteriomandite üüri täpne suurus.
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et hageja dokumentide väljanõudmise nõue ei ole põhjendatud, kuna kostja ei ole hageja ees kohustatud isikuks. 24.04.2018 kohtuistungil tugines kostja sellele, et tal ei ole kohustust aruannet esitada, kuna pooled olid kokku leppinud, et korteriomanditega seotud õigusi ja kohustusi teostab kostja ainuisikuliselt. 24.05.2018 esitatud menetlusdokumendiga esitas kostja kohtule kaks üürilepingut ning üüritulude ja tehtud kulutuste arvestuse. Kostja jäi samas seisukohale, et tal ei ole hageja ees aruandekohustust. Kostja leidis, et tegemist on ühisvara jagamise nõudega, mistõttu kuuluvad kohaldamisele ühisvara jagamise sätted. Kostja sõnul ajavahemikul 20.03.2015 kuni 16.10.2017 on olnud sõlmitud kaks üürilepingut: eluruumi üürileping 24.07.2015 ja eluruumi üürileping 13.11.2015. Eluruumi üürilepingust 24.07.2015 on kostja saanud tulu 933 eurot ning
eluruumi üürilepingust 13.11.2015 on kostja saanud tulu 8085 eurot. Kokku on kostja saanud ajavahemikul 20.03.2015 kuni 29.10.2017 tulu üürilepingutest 9018 eurot. Kostja sõnul on ta teinud seoses ühisvaraga kulutusi, mis kuuluvad kandmisele ühiselt tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 28 lg-st 1. Kostja kulutused ühisvarale (XXX ja XXX tn korterid ning XXX kinnistu) ajavahemikul 20.03.2015 kuni 29.11.2017 on 21 904,12 eurot, millest 1⁄2, s.o 10 952 eurot, kuulub kandmisele hageja poolt. Kostja on kulutanud kogu üürilepingutest saadud tulu ühisvarale, selle hooldusele, remondile ja säilitamisele tulenevalt PKS § 29 lg 1. Kuivõrd kostja on teinud kulutusi 21 904,12 euro väärtuses ja kogu üürilepingutest saadud tulu 9018 eurot on kulutatud ühisvara majandamisele, on hageja osa kulude kandmisel 6443,06 eurot (21 904,12 – 9018 = 12 886,12 : 2), mille hüvitamist ühisvara jagamisega seoses on kostja õigustatud nõudma hagejalt. Kohtuotsus vara jagamise osas jõustus 16.10.2017, siis hageja nõue üüritulu osas ei ole põhjendatud aja eest, mis jääb vara jagamise otsuse jõustumise ja kinnistusraamatus kande tegemise tähtaja vahele, kuivõrd hagejal puudub õiguslik alus nõudele kostja vastu. Pärast ühisvara jagamist ei saa eeldada, et isikul, kes kohtuotsuse alusel kaotab omandi, säiliks nõue kaotatud omandilt saadud kasule, kuivõrd PKS § 37 lg 2 kohaselt, kuni jagamiseni kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes PKS 2. alljaotises ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid.
4.10.12.2018 osaotsusega (I kd tl 135-136) Tartu Maakohus võttis vastu hageja loobumise nõudest kohustada kostjat esitama perioodi 20.03.2015 kuni 29.11.2017 XXX tn ja XXX tn korteriomandite suhtes kehtinud üürilepingute alusel üürnikele esitatud arved. Nimetatud nõude osas lõpetas maakohus menetluse. Maakohus rahuldas hageja hagi kostja vastu dokumentide väljanõudmiseks ning kohustas kostjat esitama hagejale alates 20.03.2015 kuni 29.11.2017 XXX tn ja XXX tn korteriomandite suhtes kehtinud üürilepingutest saadud tulu korrastatud arvestus, samuti arvestusega seotud dokumendid ja tõendid, sealhulgas perioodil 20.03.2015 kuni 29.11.2017 XXX tn ja XXX tn korteriomandite suhtes kehtinud kõik üürilepingud, sh nende muudatused, lisad ning üürilepingute lõppemise/lõpetamisega seotud kokkulepped ja avaldused. Maakohus määras, et menetlus jätkub hageja nõudes kostjalt 50% alates 20.03.2015 kuni 29.11.2017 XXX tn ja XXX tn korteriomanditelt teenitud üüritulu ja viivise väljamõistmiseks. Tartu Maakohtu otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu otsusega 16.05.2019.
5.06.11.2019 esitas hageja maakohtule oma rahalise nõude täpsustuse, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista: • XXX (registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa nr XXX) korteriomandite suhtes perioodil 20.03.2015 kuni 29.11.2017 kehtinud üürilepingutest saadud tulust 50%, so 9630,70 eurot; • viivise seadusjärgses määras väljamõistetavalt põhivõlalt hagi esitamisest kohtule (01.02.2018) kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras välja mõistetud põhivõlalt kuni selle täieliku tasumiseni kostja poolt. Hageja leiab, et kostja varasem 11.06.2019 esitatud dokument „XXX arvestus“ ning pärast seda kohtutäiturile esitatud dokument „Korrastatud arvestus“ ei ole käsitletavad osaotsuse täitmisena. Esitatud arvestust ja dokumente ei saa pidada TsMS § 364 lg 2 kohaseks arvestuseks, kuna kõik tulud ja kulud ei ole esitatud arusaadaval viisil koos vajalike süstematiseeritud tõenditega. Hageja pidas võimalikuks kostja esitatud dokumentide pinnalt ise korrastatud arvestus koostada, milles on toodud XXX (registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa nr XXX) korteriomandite suhtes perioodil 20.03.2015 kuni
29.11.2017 kehtinud üürilepingutest saadud tulu ning kulu, mida on võimalik arvesse võtta. XXX tn korteri üüritulu jaotub kolmeks perioodiks, mil üüritulu oli erinev. Esimesel perioodil 20.03.2015-23.07.2015 on hageja aluseks võtnud andmed, mis tuvastati tsiviilasjas XXX. Nimelt nähtub tsiviilasjas XXX tehtud kohtuotsuse punktis 12 kohtu poolt tuvastatu, et korterid olid välja üüritud ning üürisumma kahe korteri peale kokku 556,03 eurot. Nimetatud summa kujunemise avaldas hageja oma 08.05.2013 menetlusdokumendi punktides 2.1.2.1 ja 2.1.2.2. (II kd tl 9-17). Seega oli XXX korteri üüritulu suurus sel perioodil 287,60 eurot kuus. Kostja väited, et enne H K. üürilepingu sõlmimist ei olnud XXX tn korter välja üüritud, ei ole tõesed kahe asjaolu tõttu. Esiteks ei vaielnud kostja tsiviilasjas XXX hageja esitatud andemetele vähimalgi määral vastu ega vaidlustanud antud asjaolu ka esitatud apellatsioonkaebuses. Teiseks nähtub XXX tn korteri kommunaalkulude maksetest, et kõnealuse perioodi maksete suurusjärk ei olnud väiksem maksete suurusest perioodil, mille kohta kostja esitas üürilepingu. Näiteks olid XXX tn korteri kommunaalkulude maksed kõnealusel perioodil summas 108,23 eurot (märts), 104,55 eurot (aprill), 94,12 eurot (mai), 114,54 eurot (juuni) ja 47,43 eurot (august) (I kd tl 106, 196). Järgnevatel kuudel olid kommunaalkulude arved 45,63 eurot (september), 57,60 eurot (oktoober) ja 95,57 eurot (november) (I kd tl 196). Septembrist novembrini esitatud kommunaalkulude arvetel on veekulu 3-5m3, mis tähendaks, et eelneval perioodil pidid välja üürimata korteri kommunaalkulud olema ca 10 eurot väiksemad. Tegelikkuses on aga märtsist augustini olnud kommunaalkulude maksed olulised suuremad. Teisel perioodil 24.07.2015-12.11.2015 on hageja üüritulu arvestuses aluseks võtnud H. K. üürilepingu (I kd tl 100). Nimetatud üürilepingu kohaselt pidi H. K. saama korteri valduse 24.07.2015 ning üürileping pidi kehtima kuni 23.07.2016. Tegelikkuses on järgmine üürileping sõlmitud 13.11.2015, mistõttu tuleb eeldada, et üürileping H. K. lõppes hiljemalt 12.11.2015. Kostja ei ole vaatamata korduvatele võimalustele vastupidist tõendanud. Üürilepingu kohaselt oli üüritulu 360 eurot kuus. Kolmandal perioodil 13.11.2015-29.11.2017 on hageja üüritulu aluseks võtnud G. O. sõlmitud üürilepingu (I kd tl 101-103). Kostja on esitanud G. O. e-kirja, milles viimane avaldab, et temaga sõlmitud üürileping kehtis kuni 2019. aasta veebruarini ning üürisumma oli 330 eurot kuus (I kd tl 189). Hageja ei ole XXX tn korteri korrastatud arvestuse koostamisel arvesse võtnud kommunaalkulusid, kuna kostja ei ole vaatamata talle mitu korda antud võimalusele, esitanud kõiki vastavaid kuludokumente. Samas on kostja ise kinnitanud, et üürnikud tasusid kommunaalkulude raha talle, mille kostja siis omakorda tasus korteriühistule. Seega ei ole põhjust korrastatud arvestuses kommunaalkulusid kuludena arvestada, kuna nende tasumine üürnike poolt ei mõjuta korrastatud arvestuse lõpptulemust. XXX tn korteri kuluarvestuses on võimalik arvestada kostja tasutud tulumaksu, mille suurus on 633,60 eurot. Ülejäänud kostja poolt nimetatud kulutusi XXX tn korterile ei ole võimalik arvesse võtta, kuna kostja ei ole vaatamata korduvatele võimalustele tõendanud, et tegu on asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-s 4 nimetatud kuludega just XXX tn korteri suhtes või ei ole kulude kandmine üldse tõendatudki. Kokkuvõtvalt oli XXX tn korteri üüritulu suurus 20.03.2015 kuni 29.11.2017 kokku summas 10591,13 eurot ning kulude suurus 633,60 eurot.
XXX tn korteri puhul on kostja väitnud, et ta ei ole seda kõnealusel perioodil välja üürinud. Kostja vastavad väited ei ole tõesed, kuna kostja ei vaielnud tsiviilasjas XXX hageja esitatud andemetele vähimalgi määral vastu ega vaidlustanud antud asjaolu ka esitatud apellatsioonkaebuses. Nimelt nähtub tsiviilasjas XXX tehtud kohtuotsuse punktis 12 kohtu poolt tuvastatu, et korterid olid välja üüritud ning üürisumma kahe korteri peale kokku, so 556,03 eurot. Nimetatud summa kujunemise avaldas hageja oma 08.05.2013 menetlusdokumendi punktides 2.1.2.1 ja 2.1.2.2. (II kd tl 9-17). Seega oli XXX tn korteri üüritulu suurus sel perioodil 268,43 eurot kuus. Lisaks on kostja esitanud oma pangakonto väljavõtte tasutud (I kd tl 91-92) kommunaalkulude kohta, mis on igakuiselt erinevad, seega sõltub arvete suurus tarbimisest (nt vee tarbimine). Kui korter ei oleks välja üüritud, ei saaks seal olla ka kostja tasutud summades kõikuvaid kommunaalkulusid. Hageja ei ole XXX tn korteri korrastatud arvestuse koostamisel arvesse võtnud kommunaalkulusid, kuna kostja ei ole vaatamata talle mitu korda antud võimalusele, esitanud vastavaid kuludokumente. Kuna korter oli välja üüritud, saab eeldada, et kommunaalkulud tasus üürnik kostjale, kes need omakorda tasus korteriühistule. Seega ei ole põhjust korrastatud arvestuses kommunaalkulusid kuludena arvestada, kuna nende tasumine üürnike poolt ei mõjuta korrastatud arvestuse lõpptulemust. Kokkuvõtvalt oli XXX tn korteri üüritulu suurus 20.03.2015 kuni 29.11.2017 kokku summas 8670,29 eurot. Mõlema korteri tulud ja kulud kokku annavad kahe korteri pealt teenitud tulu summas 19 261,42 eurot. 50% nimetatud summast 9630,71 eurot, mis hageja nõude suuruseks.
6.Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud rahalise nõude täpsustus on ebaõige ja põhjendamatu ning nõue alusetu. Kostja vaidleb vastu, et tsiviilasjas XXX tuvastatu alusel saaks järeldada, et XXX tn korter oli välja üüritud tähtajal 20.03.2015-23.07.2015. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks välja üürinud XXX tn korteri eelnevalt nimetatud perioodiks ja üürisummaga 287,60 eurot kuus. Viidatud kohtulahendis nimetatud periood 20.03.2015- 23.07.2015 puudub, mistõttu on alusetu ka sellel toetuda. Kostja ei vaidlustanud viidatud menetluses üüritulu jaotamist poolte vahel, kuivõrd see oli marginaalne ja oleks nõudnud lisakulu ja aega menetluseks, mis oli niigi veninud liiga pikaks. Kommunaalkulude suurus ei saa tõendada üürisuhte olemasolu. Kommunaalkulu ongi erinev kuude lõikes ning kostja on ise nimetatud perioodil kasutanud XXX tn korterit, millega on kaasnenud ka kommunaalkulud. Kommunaalkulu on igakuine, ega sõltu üürisuhte olemasolust(elekter, küte, vesi). Üürileping XXX korteri kohta algas 24.07.2015 ja lõppes 31.10.2015 suulise kokkuleppe alusel, tagatisraha arvelt tehti tasaarvestus ja tagasimakse. Üüritulu suurus oli 1163,78 eurot (3x360 eurot + tagatisraha + 81 eurot (7 päeva juulikuust) + kontole laekunud 121 eurot = 1642 eurot; arved kokku 331,22 eurot + tagasi makstud 147 eurot = 478,22 eurot). Kostja on juba esitanud tõendid ning kuluarvestuse ning jääb selle juurde, ühes õiguslike põhjendustega. Kostja väidab, et hagejaga ei ole kunagi sõlmitud kokkulepet (ei suuliselt ega ka kirjalikult), et peab talle koostama täpse kulutuste arvestuse. Hageja ei ole omalt poolt teinud mittemingisuguseid pingutusi ja kulutusi korterite korrashoiuks, korteritega seotud kulutuste kandmiseks jms. Kõik kulutused ja remonttööd on tehtud hädavajalikud ja möödapääsmatud. Korterid on ca 15 a tagasi renoveeritud ja allpool toodud kulutused on täiesti tavapärased. Nõuda aastaid hiljem kviitungeid on täiesti mõeldamatu. Kommunaalmaksed(märts, aprill, mai, juuni, juuli) 108,23+104,55+94,12+114,54+47,43=468.87(pangakonto väljavõte XXX kommunaalid
01.03.15-28.02.2017/ maksed 2-6). Uus välisuks XXX tn korterisse. N. U. 566.06 (arve, pangakonto). Makstud ülekanne oli väiksem esialgsest hinnast kuna paigaldus läks üle tähtaja. Tehtud tööd XXX - boileri puhastus 1 x aastas (3x50 eurot)=150 eurot. Veeboilerit on vaja puhastada miinimum 1x aastas: kulu töömehele, magnetvardale, tihendile. Kostja ei mäleta täpselt, millal veeboileri puhastused olid ja missugusest poest (K-Rauta, Decora, Tet-ko) tagavaraosad said ostetud. 50 eurot ühe veeboileri puhastamise eest ei ole ülemäärane ja kõiki arveid täpselt esitada ei ole. - koristamine 2x 100 = 200 eurot. Enne üürnike sissetulekut on vaja koristada, pesta aknad/kardinaid, vannituba, seinad, köök, statsionaarsete vaipade puhastus, mööbli puhastus). See on paratamatu tegevus ja kui võtta spetsiaalne teenus, on hind suure tõenäosusega veel kallim. Kostja enda teostatud tegevused ei ole tasuta. Kulud puhastusvahenditele. - remonditööd 200.00. Sanitaarremont (lagede värvimine; peale ukse vahetust uksepõskede remont; WC poti loputuskasti sisu vahetus; mööbli, logisevad laua- ja toolijalad remont). Arvestades, et kapitaalremondist (mis toimus 1999-2000) oli möödas 15 a, on üsna ilmne, et remonttöid tuleb teha. - elektrik 50 eurot. 2015 a läks elektrikilbi pealüliti katki ja see oli vaja vahetada, samuti oli vaja parandada ja vahetada osa kontakte ja lüliteid. Seda tööd käis tegemas hagejalegi tuntud elektrik A. T.. Kokku: 600.00(Sularahas, töömees, koristaja). 2017 a. tulu 3960.00, sellest makstud tulumaks 633.60(Deklaratsiooni ekraanipilt). Kostja kinnitab, et ei ole XXX tn korterit välja üürinud tähtajal 20.03.2015-29.11.2017. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja on XXX tn korteri välja üürinud ning teeninud selle pealt tulu. Kostja jääb juba varasemalt XXX tn korteri osas esitatud väidete juurde, mis puudutab tsiviilasjas nr XXX tuvastatud asjaolusid ja nende tõenduslikku tähendust antud asjas. Kostja jääb enda seisukohtade juurde, mis on varasemalt esitatud menetluses, et antud hagi puhul on tegemist ühisvara jagamisega. Kostja on teinud seoses ühisvaraga hoidmise ja valdamisega kulutusi, mis kuuluvad kandmisele ühiselt tulenevalt PKS § 28 lg 1, mistõttu kuuluvad ka kulud kandmisele ühiselt. Kuivõrd kostja on teinud kulutusi ühisvarale väärtuses 21 904,12 eurot ja kogu üürilepingutest saadud tulu 9 018 eurot on kulutatud ühisvara majandamisele, on hageja osa kulude kandmise osas 21 904,129018=12 886,12 : 2= 6 443,06 eurot, mille hüvitamist ühisvara jagamisega seoses kostja hagejalt nõuab. Kui kohus, vaatamata sellel, et hageja ei ole esitanud ühisvara jagamise nõuet, siiski menetleb hageja nõuet, kui ühisvara jagamise nõue, siis tuleks ühisvara jagamise tulemusena mõista hagejalt välja kostja kasuks hüvitis summas 6 443,06 eurot lähtuvalt PKS § 38 ja AÕS § 75 lg 1. Kui kohus siiski menetleb hagi hageja poolt esitatud põhivõlgnevuse ja viiviste nõudes, on kostja seisukohal, et hagejal puudub nõue kostja vastu tulenevalt AÕS § 75 lg 1, siis tuleb hagi jätta rahuldamata ja kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja palub kohtul jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Vaidlus puudub selles, et poolte abielu lahutati Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX osaotsusega ning XX.XX.XXXX otsusega tsiviilasjas nr XXX (I kd tl 7-26) jagas Tartu Maakohus poolte ühisvara selliselt, et XXX ja XXX korterid jäid kostja ainuomandisse ning korteriomanditelt saadud üüritulu ajavahemiku 19.10.2012 kuni otsuse tegemise ajani jäi samuti kostja omandisse. Maakohtu otsus jõustus selles osas Tartu Ringkonnakohtu
XX.XX.XXX otsusega. Ringkonnakohtu otsus jõustus 16.10.2017, kostja kanti kinnistusraamatusse korteriomandite ainuomanikuna 30.11.2017. AÕS § 641 kohaselt tekib kinnisomand alates vastava kande tegemisest kinnistusraamatusse. Seega olid pooled ajavahemikul 20.03.2015 kuni 29.11.2017 korteriomandite ühisomanikud, mille üle pooled ei vaidle.
9.Kohus nõustub kostjaga, et hageja nõue ühisvarasse kuulunud korteriomandite üürilepingutest saadud tulu jagamiseks tuleb kvalifitseerida ühisvara jagamise nõudena ning vaidluse lahendamisel kuuluvad kohaldamisele perekonnaseaduse sätted. PKS § 37 lg 1 esimese lause kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad XXX ühisvara omavahel. PKS § 37 lg 2 kohaselt kuni jagamiseni kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes PKS 4. ptk 2. jao 1. jaotise 2. alljaotises ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid. Kuigi PKS § 25 ja § 37 lg 11 kohaselt pärast ühisvara suhte lõppemist enam XXX ühisvara ei moodustu, kuulub varem omandatud ühisvaralt saadav tulu ühisvara hulka. Sellest on lähtunud kohus ka tsiviilasjas nr XXX otsuse tegemisel, lugedes pärast ühisvara suhte lõppemist ühisvarasse kuuluvalt esemelt saadava üüritulu ühisvara hulka ja jagades tulu ühisvarana.
10.AÕS § 70 lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 71 lg 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. Kuivõrd hageja ja kostja olid alates 19.03.2015 kuni kinnistusraamatutes omanikukannete muutmiseni 30.11.2017 korteriomandite ühisomanikud, on nad mõlemad õigustatud saama korteriomanditest saadava kasu AÕS § 71 lg 2 kohaselt. AÕS § 71 lg 1 kohaselt on kaasomanike osad ühises asjas võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Ka PKS § 37 lg-st 3 tuleneb eeldus, et ühisvara kuulub XXX võrdsetes osades. Eelnevast tuleneb, et korteriomanditest saadav kasu tuleb jagada ühisomanike vahel võrdselt.
11.Maakohus rahuldas hageja hagi kostja vastu dokumentide väljanõudmiseks ning kohustas kostjat esitama hagejale alates 20.03.2015 kuni 29.11.2017 XXX tn ja XXX tn korteriomandite suhtes kehtinud üürilepingutest saadud tulu korrastatud arvestus, samuti arvestusega seotud dokumendid ja tõendid, sealhulgas perioodil 20.03.2015 kuni 29.11.2017 XXX tn ja XXX tn korteriomandite suhtes kehtinud kõik üürilepingud, sh nende muudatused, lisad ning üürilepingute lõppemise/lõpetamisega seotud kokkulepped ja avaldused. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole TsMS § 364 lg-s 2 sätestatud nõuetele vastavat korrastatud arvestust esitanud. Ringkonnakohus nõustus 14.04.2019 otsuses maakohtuga, et kostja 24.05.2018 menetlusdokumendis esitatud arvestus (tl 87-121) ei vasta TsMS § 364 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Kohus leiab, et ka pärast seda kostja poolt esitatud arvestused (I kd tl 177, 183-197) ei ole nõuetekohased, kuna kõik tulud ja kulud ei ole esitatud arusaadaval viisil koos vajalike süstematiseeritud tõenditega.
12.Hageja leiab, et Tartu Maakohtu 19.03.2015 otsusega on tuvastatud, et mõlemad korteriomandid olid koormatud üürilepingutega. Tartu Maakohtu 19.03.2015 otsuse põhjendava osa punktis 12 on tuvastatud ja järeldatud järgmist: „Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et K. P. andis üürile/kasutusse ühisvaraks olevad korterid asukohaga XXX tn ja XXX tn. Kostja esindaja arvestuste kohaselt, mis tugineb K. P. esitatud kontoväljavõttel ja hageja poolt kohtuistungil antud seletusel, pidi olema üür kokku 556.03 eurot kuus. Pärast abielu lahutamist XX.XX.XXXX kuni 09. märtsini 2015 pidi K. P. saama ühisvaralt üüri 903 päeva eest summas 16 741.62 eurot. Hageja ei ole kostja arvestustele (08.05.2013 menetlusdokument, II kd, tl 206) vastu vaielnud. Kohus on
seisukohal, et kostja nõue on põhjendatud perioodi eest 19.10.2012 (abielu lahutamise kohtuotsuse jõustumise aeg) kuni 19.03.2015 (ühisvara jagamise kohtuotsuse tegemise aeg. Selle perioodi eest võis ja pidi K. P. saama eeltoodud andmete alusel üüritulu (29 kuud x 556.03) 16 124.87 eurot. Ühisvarasse kuuluvalt esemelt saadav üüritulu kuulub ühisvara hulka.“
13.Tartu Maakohtu 19.03.2015 otsus jõustus osas, millega korteromandite XXX ja XXX üürile andmisest saadav tulu alates 19.10.2012 kuni otsuse tegemise ajani summas 16 124,87 eurot jäeti K. P. ainuomandisse. Vaidlust ei ole selles, et tsiviilasja nr XXX menetluses kostja ei vaielnud vastu hageja esitatud andemetele üüritulu kohta ega vaidlustanud antud asjaolu, et korterid olid välja üüritud ka esitatud apellatsioonkaebuses. Kostja sõnul kostja ei vaidlustanud viidatud menetluses üüritulu jaotamist poolte vahel, kuivõrd see oli marginaalne ja oleks nõudnud lisakulu ja aega menetluseks, mis oli niigi veninud pikaks. Kostja ei ole ka käesolevas menetluses esitanud sisulisi vastuväiteid tsiviilasjas nr XXX üüritulu jagamisel aluseks võetud asjaoludele.
14.Kohus loeb tuvastatuks, et Tartu Maakohtu 19.03.2015 otsuse tegemise aja seisuga olid mõlemad korterid välja üüritud.
15.Kostja sõnul (I kd tl 84) ajavahemikul 20.03.2015 kuni 16.10.2017 on olnud sõlmitud 2 üürilepingut: 1) 24.07.2015 eluruumi üürileping H. K. (I kd tl 100, lepingu kohaselt leping kehtis kuni 23.07.2016, XXX korter) ja 2) 13.11.2015 eluruumi üürileping G. O. (I kd tl 101, lepingu kohaselt leping kehtis kuni 12.11.2016, XXX korter). Kokku on kostja enda sõnul saanud ajavahemikul 20.03.2015-29.10.2017 tulu üürilepingutest 9018 eurot – eluruumi üürilepingust 24.07.2015 on kostja saanud tulu 933 eurot ning eluruumi üürilepingust 13.11.2015 on kostja saanud tulu 8085 eurot.
16.Hageja on XXX tn korteri üüritulu jaotanud kolmeks perioodiks.
16.1.Perioodil 20.03.2015-23.07.2015 on hageja üüritulu arvestuse aluseks võtnud tsiviilasjas XXX tuvastatud andmed. Hageja hinnangul ei ole tõendatud kostja väited, et enne H. K. üürilepingu sõlmimist ei olnud XXX tn korter välja üüritud. Varasema kohtulahendi tegemisel on aluseks võetud, et XXX tn korteri üüritulu oli 287,60 eurot kuus. Kostja ei vaielnud hageja esitatud andmetele vastu ega vaidlustanud neid ka maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses. Samuti nähtub XXX tn kommunaalkulude maksetest, et kõnealuse perioodi maksete suurusjärk ei olnud väiksem maksete suurusest perioodil, mille kohta kostja esitas üürilepingu. Kostja väitel kommunaalkulude suurus ei saa tõendada üürisuhte olemasolu, kommunaalkulu ongi kuude lõikes erinev ning kostja on ise nimetatud perioodil kasutanud XXX tn korterit, millega on kaasnenud ka kommunaalkulud. Kohtu hinnangul on tsiviilasjas nr XXX tehtud kohtulahendiga tõendatud, et kohtulahendi tegemise aja seisuga oli XXX tn korter välja üüritud. Kostja esitatud arvestuse kohaselt (I kd tl 183) varasemate lepingute kirjalikke lõpetamisi ei ole võimalik esitada, kuna neid ei ole. Lepingud on lõppenud suulisel kokkuleppel. Kostja selgitas, et XXX leping H. B. O. lõppes 30.05.2015, suulisel kokkuleppel. Need maksed kanti pangakontole ja kontolt on näha maksete katkemine (konto väljavõte I kd tl 194 pöördel). XXX tn korteri osas ei ole kostja sedagi selgitanud, kellele korter oli varem välja üüritud ning millal üürileping lõppes. Kuna tõendatud ei ole, et varasem üürileping oleks lõppenud enne 23.07.2015, peab kohus põhjendatuks võtta kõnealusel perioodil üüritulu arvestuse aluseks 287,60 eurot, mis oli aluseks võetud ka varasema kohtulahendi tegemisel ning mida kostja ei vaidlustanud. SSS korteri üüritulu suurus kõnealusel perioodil oli seega 1178,23 eurot (nõude arvestus II kd tl 6-7).
16.2.Perioodil 24.07.2015-12.11.2015 on hageja üüritulu arvestuse aluseks võtnud H. K. sõlmitud üürilepingu, mille kohaselt H. K. pidi saama korteri valduse 24.07.2015 ning üürileping pidi kehtima kuni 23.07.2016. Kuna järgmine üürileping on sõlmitud 13.11.2015, tuleb hageja hinnangul eeldada, et üürileping H. K. lõppes hiljemalt 12.11.2015, arvestades et kostja ei ole vaatamata korduvatele võimalustele vastupidist tõendanud. Kostja sõnul üürileping algas 24.07.2015 ja lõppes 31.10.2015 suulise kokkuleppe alusel. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt H. K. tegi kostjale viimase makse 24.09.2015 selgitusega „okt“. 06.11.2015 tegi kostja H. K. tagasimakse (I kd tl 104). Kohtu arvates ei saa eeldada, et varasem üürileping lõppes kõigest päev enne seda, kui juba sõlmiti uus üürileping. Kohus loeb kostja pangakonto väljavõttega tõendatuks, et H. K. sõlmitud üürileping lõppes 31.10.2015 suulise kokkuleppe alusel. H. K. sõlmitud üürilepingu kohaselt oli üüri suurus 360 eurot kuus. XXX tn korteri üüritulu suurus kõnealusel perioodil oli seega 1172,9 eurot (360 : 31 x 8 + 360 x 3).
16.3.Perioodil 13.11.2015-29.11.2017 on hageja üüritulu aluseks võtnud G. O. sõlmitud üürilepingu, kostja on esitanud G. O. e-kirja, milles viimane avaldab, et temaga sõlmitud üürileping kehtis kuni 2019. a veebruarini ning üürisumma oli 330 eurot kuus (I kd tl 189). XXX tn korteri üüritulu suurus kõnealusel perioodil oli seega 8096 eurot (nõude arvestus II kd tl 6-7).
17.XXX tn korteri üüritulu suurus perioodil 20.03.2015 kuni 29.11.2017 on kokku seega 10 447,13 eurot.
18.XXX tn korteri puhul on hageja üüritulu arvestuse aluseks võtnud tsiviilasjas XXX tuvastatud andmed. Varasema kohtulahendi tegemisel on aluseks võetud, et XXX tn korteri üüritulu oli 268,43 eurot kuus. Kostja ei vaielnud hageja esitatud andmetele vastu ega vaidlustanud neid ka maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses. Kostja väitel ei ole ta XXX tn korterit kõnealusel perioodil välja üürinud. Kostja esitatud arvestuse kohaselt (I kd tl 183) varasemate lepingute kirjalikke lõpetamisi ei ole võimalik esitada, kuna neid ei ole. Lepingud on lõppenud suulisel kokkuleppel. XXX leping H. B. O. lõppes 30.05.2015, suulisel kokkuleppel. Need maksed kanti pangakontole ja kontolt on näha maksete katkemine (konto väljavõte I kd tl 194 pöördel). Seega oli XXX korter välja üüritud vähemalt perioodil 20.03.2015 kuni 30.05.2015. Kostja on esitanud oma pangakonto väljavõtte tasutud XXX korteri kommunaalkulude kohta (I kd tl 91-92), mis on igakuiselt olnud erinevad. Sedavõrd suured kõikumised kommunaalkulude suuruses saavad tuleneda kohtu hinnangul eelduslikult tarbimisest sõltuvatest kuludest (nt vesi, elekter) ning näitavad, et korter on olnud kasutuses. Korteri edasise kasutamise kohta ei ole kostja mingeid selgitusi andnud, peale väite, et korter ei olnud välja üüritud. Korteriühistu saanuks kostja taotlusel vastava õiendi ikkagi esitada. Erinevalt XXX tn korterist ei ole kostja väitnud, nagu ta oleks XXX tn korterit mingil perioodil ise kasutanud. Muude andmete puudumisel peab kohus põhjendatuks võtta kogu kõnealusel perioodil üüritulu arvestuse aluseks 268,43 eurot kuus, mis oli aluseks võetud varasema kohtulahendi tegemisel. Kokku oli XXX tn korteri üüritulu suurus 20.03.2015 kuni 29.11.2017 seega 8670,29 eurot (nõude arvestus II kd tl 6-7).
19.Kostja sõnul kostja on teinud kulutusi ühisvarale, s.o XXX ja XXX tn korteritele ning XXX kinnistule ajavahemikul 20.03.2015 kuni 29.11.2017 kokku 21 904,12 eurot. Hageja osa kulude kandmisel on 6443,06 eurot (21 904,12 eurot – üüritulu 9018 eurot), mille hüvitamist ühisvara jagamisega seoses kostja hagejalt nõuab. Kostja tehtud kulutused on välja toodud kostja 24.05.2018 täiendava vastuse lisas 4 olevas tabelis (I kd tl 105).
20.XXX ja XXX tn korteritele on kostja esitatud tabeli kohaselt teinud järgmisi kulutusi ning on esitanud kulutuste tegemise tõendamiseks järgmised tõendid: • kulutused parandustöödeks, veeboileri puhastused, WC loputuskasti sisu, remondivahendid, puhastusvahendid, santeh.vahendid, veefiltrid, koristusvahendid jne 1992,28 eurot (ostud K-Rauta, Decora, Bauhof, Rentax, Lukupood, Tet-ko, Puumarket, Valumehhaanika; pangakonto väljavõte I kd tl 90, 93,94, 95, 98, 109 -117, 119); • 2017. a XXX korteri deklareeritud tulu 3960 eurot, millest makstud tulumaks 633,60 eurot (deklaratsiooni ekraanipilt I kd tl 99); • uus uks XXX korterisse 565,66 eurot (Nominete arve I kd tl 97, pangakonto väljavõte I kd tl 118); • tehtud tööd XXX korteris (boileri puhastused kord aastas 3 x 50 eurot = 150 eurot, koristamine enne üürnike sissetulekut 2 x 100 eurot = 200 eurot, remonditööd 200 eurot, elektrik 50 eurot – kokku 600 eurot (makstud sularahas); • XXX korteri kommunaalmaksed märts 2015 - august 2015 – 468,87 eurot (pangakonto väljavõte I kd tl 106); • XXX korteri kommunaalkulud märts 2015 - november 2017 – 3956,21 eurot (pangakonto väljavõte I kd tl 91-92).
21.Kostja on välja toonud muuhulgas järgmised XXX maja ülalpidamiskulud 2015. a maist kuni 2018. aastani: • küttepuud 20 rm aastas (1 rm hind 45 eurot), kokku 42 rm – 1890 eurot (makstud sularahas, arve I kd tl 96); • elekter (õhksoojuspumbad, katel, valgustus 3014,14 eurot (ekraanipilt, pangakonto väljavõtted I kd tl 107-108); • prügivedu 54,41 eurot (pangakonto väljavõte I kd tl 120-121); • veekulu 657,95 eurot (pangakonto väljavõte, I kd tl 87-89); • sauna eesruumi põrand 280 eurot (materjal 130 eurot, tööraha 150 eurot, vana põranda lõhkumine uue paigaldus, 2 x lakkimine, arve, sularahas töömehele); •
22.PKS § 34 lg 2 kohaselt kui XXX kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärus hüvitatakse ühisvara arvelt.
23.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud 2017. a XXX korteri üüritulult tulumaksu 633,60 eurot, mille arvestamisega üüritulu väljamõistmisel on hageja nõustunud.
24.Vaidlus puudub selles, et korteri majandamiskulude tasumise eest vastutavad kõik korteriomanikud ning tegemist on kohustusega, mille täitmise eest XXX vastutavad ühiselt. Kohus märgib esmalt, et kostja esitatud arvestusest (I kd tl 183-185) nähtuvalt üürnikud on tasunud kommunaalarved kostjale ja kostja on need ise ühistule maksnud. Kommunaalkulude osas saaks nõue hageja vastu kõne alla tulla seega perioodi eest, mil korterid ei olnud välja üüritud. Kommunaalkulude tasumise tõendamiseks on kostja esitanud kohtule pangakonto väljavõtted. Kohus nõustub hagejaga (hageja 05.06.2018 seisukoht), et korteriühistule tasutud summad võivad sisaldada kostja poolt isiklikult tarbitud teenuseid või kaupu, mis ei olnud vajalik vara hoolduseks, remondiks ja säilitamiseks. Korteriühistu poolt esitatud arveid ei ole kostja kohtule esitanud, millest nähtuks kulu koosseis.
25.Kohus leiab, et parendustööde tegemiseks tehtud kulutuste tõendamiseks esitatud pangakonto väljavõtted ja arved ei tõenda, et kulutusi on tehtud just ühisvarale. Lisaks ei nähtu kostja väljatoodud asjaoludest, et tegemist olnuks asja säilimiseks vajalike kulutustega. AÕS § 72 lg 1 esimese lause kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. AÕS § 72 lg 4 kohaselt kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Seega vajalikud kulutused tuleb hüvitada sõltumata nõusolekust kulutuste tegemiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 kohaselt esemele tehtud kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. AÕS § 72 lg 4 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et kaasomanikega kokkuleppimine või enamuse otsuse tegemine võtaks liiga palju aega, asja säilitamiseks on aga vaja kohe midagi ette võtta (P. Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Tarvo Puri. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2014, lk 316).
26.Kulutuste tegemise tõendamiseks taotles kostja täiendavas vastuses hagile ka seletuste andmist vande all. TsMS § 267 lg 1 esimese lause kohaselt pool, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, võib asjaolu tõendamiseks taotleda vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist. TsMS § 268 kohaselt kohus võib vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. Kui tõendama kohustatud pool soovib anda vande all seletuse, kuid vastaspool sellega ei nõustu, võib kohus TsMS § 2681 teise lause kohaselt poole omal algatusel vande all üle kuulata. Kostja kui kulutuste tegemist tõendama kohustatud poole saanuks vande all üle kuulata teise poole nõusolekul või kohus saanuks seda teha omal algatusel. Asja sisulisel arutamisel 08. 09. 2020 kostjat ennast ka ei viibinud.
27.Kohus märgib ka, et asja materjalidest nähtuvalt XXX kinnistul elas kostja koos poolte ühiste XXX, ning leiab, et kostjal ei saa olla õigust nõuda hagejalt enda eluasemekulude hüvitamist (küttepuud, elekter, prügivedu, veekulu, küttepuude sisselaadimine, kütmine, tuhavedu, aia hooldus, maja koristamine). Tegemist on sealhulgas poolte ühiste XXX eluasemekulutustega, mis peaksid olema hõlmatud hageja makstava elatisega (08.09.2020 kohtuistungi protokoll, II kd tl 33).
28.Eeltoodut arvestades peab kohus võimalikuks arvestada kostja kulutustest üksnes XXX tn korteri üüritulult makstud tulumaksu 633,60 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks põhinõudena väljamõistmisele 9241,91 eurot [(10 447,13 + 8670,29 - 633,60) : 2].
29.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise seadusjärgses määras väljamõistetavalt põhivõlalt hagi esitamisest kohtule (01.02.2018) kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras välja mõistetud põhivõlalt kuni selle täieliku tasumiseni kostja poolt. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Väljamõistetavalt põhivõlalt on kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis 2224,14 eurot. Edasi mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega, võib kohus TsMS § 164 lg 4 kohaselt jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust. Arvestades hagi rahuldamise ulatust ning asjaolu, et üüritulult makstud tulumaksu arvestamisele hageja vastu ei vaielnud, samuti asjaolu, et kostja Tartu Maakohtu 10.12.2018 osaotsuse peale esitatud apellatsioonkaebus jäi rahuldamata, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda.
31.Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 600 eurot ning lepingulise esindaja kulud 5911 eurot (sh käibemaks). Hageja lepingulise esindaja ajakulu oli kokku 43 tundi ja 50 minutit ning tunnitasu 110 eurot (ilma käibemaksuta summa).
32.Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulud summas 5911 eurot on selgelt üle paisutatud ning kuluaruandest tulenevalt osaliselt ebavajalikud ning põhjendamatud. Hagiavalduse täiendus, kohtumäärusega tutvumine, on pigem seotud puuduste kõrvaldamisega hagis, millist kulu ei peaks kandma kostja, kuivõrd õige hagi koostamine peaks olema hageja riisiko ja kulu. Kliendi küsimustele vastamine, suhtlemine kliendiga ei ole seotud kohtumenetlusega.
33.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
34.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr ei ületa keskmist sarnase õigusabi eest makstavat tasu ning on põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik 25 tunni ulatuses (hagiavalduse koostamine ja täiendamine, sh selleks vajalik nõupidamine ja suhtlemine kliendiga, puuduste kõrvaldamise määrusega tutvumine 5,5 tundi; ettevalmistus istungiks ja istungil osalemine
1,5 tundi; kostja vastuse ja esitatud tõenditega tutvumine, täiendavate kirjalike seisukohtade koostamine ja esitamine 5 tundi; maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine, vastuse koostamine, menetluskulude nimekirja koostamine ja vastaspoole menetluskuludele vastuväidete koostamine 3 tundi; osaotsuse täitmisega seonduvad tegevused 1 tund; kostja edastatud arvestuse analüüs ja kohtule vastamine 2 tundi; hageja nõudesumma täpsustuse koostamine 2 tundi; ettevalmistus istungiks ja istungil osalemine 3 tundi; kohtukõne kirjalike teeside ja menetluskulude nimekirja koostamine 2 tundi).
35.Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslahe ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega kuuluvad menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10).
36.Eeltoodut arvestades määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3900 eurot (600 + 25 x 110 + KM 20%).
37.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Muudetud osaliselt Riigikohtu 02.12.2021 otsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.