Ervin-Mihkel Pari hagi Kersti Pari vastu dokumentide väljanõudmiseks ja ühisvarasse kuulunud korteriomandite üürilepingutest saadud tulu jagamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. detsembri 2018 osaotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kersti Pari apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Kersti Pari (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Marko Paabumets Vastustaja (hageja): Ervin-Mihkel Pari (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 10. detsembri 2018 osaotsus muutmata.
2.Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Ervin-Mihkel Pari (hageja) esitas 1. veebruaril 2018 Tartu Maakohtule hagi Kersti Pari (kostja) vastu dokumentide väljanõudmiseks ja ühisvarasse kuulunud korteriomandite üürilepingutest saadud tulu jagamiseks. Hageja jättis hagiavalduses rahalise nõude summa märkimata. Hageja täpsustas enda nõudeid 21. veebruaril 2018 esitatud menetlusdokumendis, milles palus kohustada kostjat esitama hagejale perioodil 20. märtsist 2015 kuni 29. novembrini 2017 XX Tartu (registriosa nr XXX) ja XX Tartu (registriosa nr X) korteriomandite suhtes kehtinud üürilepingutest saadud tulu korrastatud arvestus, samuti arvestusega seotud dokumendid ja tõendid, sealhulgas perioodil 20. märtsist 2015 kuni 29. novembrini 2017 Riia tn ja Aleksandri tn korteriomandite suhtes kehtinud kõik üürilepingud, sh nende muudatused, lisad ning üürilepingute lõppemise/lõpetamisega seotud kokkulepped ja avaldused, samuti kõik nimetatud üürilepingute alusel üürnikele esitatud arved. Hageja palus teha kohtul nimetatud nõude osas osaotsus. Hageja palus ka kostjalt enda kasuks välja mõista 50% eelnimetatud korteriomandite üürilepingutest saadud tulust ja alates hagi esitamisest viivise sellelt summalt. Hageja loobus
24.aprilli 2018 istungil nõudest osas, milles palus kohustada kostjat esitama üürilepingute alusel esitatud arved. Hagiavalduse kohaselt lahutati poolte abielu Tartu Maakohtu 17. septembri 2012 osaotsusega.
19.märtsi 2015 otsusega jagas Tartu Maakohus poolte ühisvara selliselt, et Riia tn ja Aleksandri tn korterid jäid kostja ainuomandisse ning korteriomanditelt saadud üüritulu ajavahemiku
19.oktoobrist 2012 kuni otsuse tegemise ajani jäi samuti kostja omandisse. Maakohtu otsus jõustus selles osas Tartu Ringkonnakohtu 10. juuli 2017 otsusega. Ringkonnakohtu otsus jõustus
16.oktoobril 2017, kostja kanti kinnistusraamatusse korteriomandite ainuomanikuna
30.novembril 2017. Seega olid pooled ajavahemikul 20. märtsist 2015 kuni 29. novembrini 2017 korteriomandite ühisomanikud ja hagejal on õigus saada 50% korteriomandite üüritulust. Tartu Maakohtu 19. märtsi 2015 otsusega on tuvastatud, et mõlemad korteriomandid olid koormatud üürilepingutega ning hagejale teadaolevalt on seejätkuvalt nii. Samas ei ole hagejal andmeid selle kohta, milline oli korteriomandite üüri täpne suurus.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et hageja dokumentide väljanõudmise nõue ei ole põhjendatud, kuna kostja ei ole hageja ees kohustatud isikuks. 24. aprilli
2018 kohtuistungil tugines kostja sellele, et tal ei ole kohustust aruannet esitada, kuna pooled olid kokku leppinud, et korteriomanditega seotud õigusi ja kohustusi teostab kostja ainuisikuliselt.
24.mail 2018 esitatud menetlusdokumendiga esitas kostja kohtule kaks üürilepingut ning üüritulude ja tehtud kulutuste arvestuse. Kostja jäi samas seisukohale, et tal ei ole hageja ees aruandekohustust.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus tegi 10. detsembril 2018 osaotsuse, millega võttis vastu hageja loobumise nõudest kohustada kostjat esitama perioodi 20. märtsist 2015 kuni 29. novembrini 2017 Riia tn ja Aleksandri tn korteriomandite suhtes kehtinud üürilepingute alusel üürnikele esitatud arved. Nimetatud nõude osas lõpetas maakohus menetluse. Maakohus rahuldas hageja hagi kostja vastu dokumentide väljanõudmiseks ning kohustas kostjat esitama hagejale 20. märtsist 2015 kuni
29.novembrini 2017 Riia tn ja Aleksandri tn korteriomandite suhtes kehtinud üürilepingutest saadud tulu korrastatud arvestus, samuti arvestusega seotud dokumendid ja tõendid, sealhulgas perioodil 20. märtsist 2015 kuni 29. novembrini 2017 Riia tn ja Aleksandri tn korteriomandite suhtes kehtinud kõik üürilepingud, sh nende muudatused, lisad ning üürilepingute lõppemise/lõpetamisega seotud kokkulepped ja avaldused. Maakohus määras, et menetlus jätkub hageja nõudes kostjalt 50% 20. märtsist 2015 kuni 29. novembrini 2017 Riia tn ja Aleksandri tn korteriomanditelt teenitud üüritulu ja viivise väljamõistmiseks. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja 24. aprillil 2018 toimunud kohtuistungil loobunud enda nõudest osast, milles ta palus kohustada kostjat esitama korteriomandite suhtes kehtinud üürilepingute alusel üürnikele esitatud arved. Nimetatud nõude osas tuleb menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 ja § 429 alusel lõpetada. Hageja on esitanud TsMS § 364 mõttes hagi arvestuse ja dokumentide esitamiseks ning sellega seotud rahalise nõude, mille suurust hageja TsMS § 364 lg 4 kohaselt ei ole määratlenud. Maakohtu hinnangul on sellises olukorras põhjendatud teha hageja nõudes arvestuse ja dokumentide esitamiseks osaotsuse, mille järel saab hageja oma rahalise nõude suuruse täpsustada, et oleks võimalik lahendada ka see nõue. TsMS § 364 lg 2 alusel nõude esitamise eelduseks on see, et kostja on mingil materiaalõiguslikul alusel kohustatud hagejale aru andma vara valitsemisega seotud sissetulekute või kulude kohta. Maakohtu hinnangul on praeguses asjas kostjal hageja ees aruandluskohustus tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 28 lg 3 teisest lausest. Korteriomandid olid vaidlusaluse aja vältel
20.märtsist 2015 kuni 29. novembrini 2017 poolte ühisvarast. Sellest tulenevalt oli kostjal ka PKS § 28 lg 3 teisest lausest tulenev kohustus anda hagejale teavet korteriomandite valitsemisega seonduvast. Maakohtu hinnangul kuulub korteriomandite valitsemise mõiste alla selle sätte tähenduses korteriomandite üürileandmine, st kostjal oli kohustus hagejale anda teavet ka korteriomandite üürilepinguga seonduva, sh üüri suuruse, kohta. Maakohus leidis, et kuigi PKS § 25 ja PKS § 37 lg 11 kohaselt pärast ühisvara suhte lõppemist enam abikaasade ühisvara ei moodustu, säilib abikaasadel varem omandatud ühisvara osas teineteise suhtes teabe andmise kohustus. Seega on kostjal PKS § 28 lg 3 teisest lausest tulenev aruandekohustus hageja ees. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väite tõendamiseks, et pooled oleks selles osas milleski muus kokku leppinud. Maakohus leidis, et TsMS § 364 lg 2 ja PKS § 28 lg 3 võimaldavad hageja nõutud arvestust ja tõendeid kostjalt nõuda. Tegemist on ühisvarasse kuulunud korteriomanditelt saadud sissetuleku kohta arvestuse nõudmisega. TsMS § 364 lg 2 kohaselt peab arvestus olema korrastatud, st tulud ja kulud peavad olema esitatud arusaadaval viisil koos vajalike ja
süstematiseeritult esitatud tõenditega. Arvestus peab olema jälgitav ning andmete päritolu ja muutumine mõistetav. Maakohus nõustus hagejaga, et kostja 24. mail 2018 esitatud menetlusdokumendis esitatud arvestus TsMS § 364 lg 2 nõuetele ei vasta. Tartu Maakohtu 19. märtsi 2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-23474 on tuvastatud, et kostja oli sõlminud mõlema vaidlusaluse korteriomandi suhtes üürilepingud. Samas nähtub arvestusest üksnes Aleksandri tn korteriomandiga seonduv üüritulu. Riia tn korteriomandi kohta ei ole kostja üürilepinguid ega üüritulu arvestust esitanud ega esitanud tõendeid üürilepingu lõppemise kohta. Kostja ei ole esitanud ka Aleksandri tn korteriomandi kohta üürilepingut ajavahemiku 20. märtsist 2015 kuni 24. juulini 2015 kohta ning tõendeid ega selgitusi 24. juuli 2015 üürilepingu lõppemise kohta. Samuti nähtub kostja esitatud 13. novembri 2015 üürilepingust, et see oli sõlmitud tähtajaliselt kuni 12. novembrini 2016. Kostja esitatud arvestusest ei nähtu esitanud selgitusi ega tõendeid selle kohta, mis sai üürlepingust pärast seda, kas seda pikendati või see lõppes ja sõlmiti uus üürileping. Maakohus määras, et asja menetlus jätkub hageja nõude osas 50% korteriomanditelt saadud üüritulu ja viivise väljamõistmiseks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu osaotsus osas, millega maakohus kohustas kostjat esitama hagejale perioodil 20. märtsist 2015 kuni 29. novembrini 2017 Riia tn ja Aleksandri tn korteriomandite suhtes kehtinud üürilepingutest saadud tulu korrastatud arvestus, samuti arvestusega seotud dokumendid ja tõendid, sealhulgas perioodil 20. märtsist 2015 kuni
29.novembrini 2017 Riia tn ja Aleksandri tn korteriomandite suhtes kehtinud kõik üürilepingud, sh nende muudatused, lisad ning üürilepingute lõppemise/lõpetamisega seotud kokkulepped ja avaldused. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt ei esitanud kostja üürilepingut ega arvestust Riia tn korteri kohta, kuna nõutud perioodil üürilepingut ega -tulu ei olnud. Maakohtu viide Tartu Maakohtu 19. märtsi 2015 otsusele tsiviilasjas nr 2-12-23474 on asjakohatu ega tõenda lepingute olemasolu alates 20. märtsist 2015 (kaebuses ekslikult märgitud 2019). Kostja ei esitanud ega saanudki esitada üürilepingut perioodist 20. märtsist 2015 kuni 24. juulini 2015. Sellel perioodil üürilepingut ei olnud. Kostja on esitanud ainult need üürilepingud, mis olid nõutud perioodil kehtivad. 24. juulil 2015 sõlmitud üürileping lõppes, kui 13. novembril 2015 sõlmiti üürileping. Kostja esitatud arvestusest nähtub, et 13. novembri 2015 üürileping on olnud kehtiv ka
29.novembril 2017. Sellest lähtuvalt on kostja esitanud arvestuse. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et korteriomandid oli koormatud üürilepingutega perioodil, mille kohta ei ole kostja üürilepingut ega arvestust esitanud. Vaidlustatud osaotsusest ei nähtu, milles seisneb kostja esitatud arvestuse mittevastasus TsMS § 364 lg-le 2. Kostja esitatud arvestus vastab TsMS § 364 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
10.detsembri 2018 osaotsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1).
Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega kohustati kostjat esitama hagejale perioodil 20. märtsist 2015 kuni 29. novembrini 2017 XXX Tartu ja XX Tartu korteriomandite suhtes kehtinud üürilepingutest saadud tulu korrastatud arvestus, samuti arvestusega seotud dokumendid ja tõendid, sealhulgas kõik kehtinud üürilepingud, nende muudatused, lisad ning üürilepingute lõppemise/lõpetamisega seotud kokkulepped ja avaldused (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu osaotsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid nimetatud osas. Kuna Tartu Maakohtu 10. detsembri 2018 osaotsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et TsMS § 364 lg 2 ja PKS § 28 lg 3 võimaldavad hagejal hagis nõutud arvestust ja tõendeid nõuda. Tegemist on ühisvarasse kuulunud korteriomanditelt saadud sissetuleku kohta arvestuse nõudmisega. TsMS § 364 lg 2 kohaselt peab arvestus olema korrastatud, s.o tulud ja kulud peavad olema esitatud arusaadaval viisil koos seotud dokumentide ja muude tõenditega. Arvestus peab olema jälgitav ning andmete päritolu ja muutumine mõistetav. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja 24. mail 2018 menetlusdokumendis esitatud arvestus (tl 87-121) ei vasta TsMS § 364 lg-s 2 sätestatud nõuetele ning apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine väide on alusetu. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-s 9, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja on viidatud menetlusdokumendis kulude arvestusse märkinud Raudtee tn maja ülalpidamiskulud (ja lisanud tõendid kulude kohta), samas on hageja nõudeks olnud kohustata kostjat esitama hagejale perioodil 20. märtsist 2015 kuni 29. novembrini 2017 XXX Tartu ja XX Tartu korteriomandite suhtes kehtinud üürilepingutest saadud tulu korrastatud arvestus, samuti arvestusega seotud dokumendid ja tõendid, kuid ei ole nõutud Raudtee tn majaga seotud tulude ja kulude arvestust. Lähtudes eeltoodust on kostja poolt esitatud arvestus Raudtee tn maja ülalpidamiskulude kohta asjakohatu.
8.Asjakohatu on ka kostja väide, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vaidlusalused korteriomandid oleksid olnud välja üüritud mõnel muul perioodil, kui kostja on märkinud. Hageja poolt vastuväidete (sh põhistatud kahtluste) esitamine eeldab, et kostja esitab eelkõige hagejale TsMS § 364 lg 2 kohase korrektse korrastatud arvestuse.
9.Kuna kohtumenetlus jätkub hageja nõudes kostjalt 50% 20. märtsist 2015 kuni 29. novembrini 2017 XXX Tartu ja XX Tartu korteriomanditelt teenitud üüritulu ja viivise väljamõistmiseks, siis otsustab maakohus menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse asjas tehtavas lõpplahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.