Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. aprill 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-1704
Tsiviilasi
Ervin-Mihkel Pari hagi Kersti Pari vastu dokumentide väljanõudmiseks ja ühisvarasse kuulunud korteriomandite üürilepingutest saadud tulu jagamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. detsembri 2018 osaotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kersti Pari apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Kersti Pari (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Marko Paabumets Vastustaja (hageja): Ervin-Mihkel Pari (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
2018 kohtuistungil tugines kostja sellele, et tal ei ole kohustust aruannet esitada, kuna pooled olid kokku leppinud, et korteriomanditega seotud õigusi ja kohustusi teostab kostja ainuisikuliselt.
süstematiseeritult esitatud tõenditega. Arvestus peab olema jälgitav ning andmete päritolu ja muutumine mõistetav. Maakohus nõustus hagejaga, et kostja 24. mail 2018 esitatud menetlusdokumendis esitatud arvestus TsMS § 364 lg 2 nõuetele ei vasta. Tartu Maakohtu 19. märtsi 2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-23474 on tuvastatud, et kostja oli sõlminud mõlema vaidlusaluse korteriomandi suhtes üürilepingud. Samas nähtub arvestusest üksnes Aleksandri tn korteriomandiga seonduv üüritulu. Riia tn korteriomandi kohta ei ole kostja üürilepinguid ega üüritulu arvestust esitanud ega esitanud tõendeid üürilepingu lõppemise kohta. Kostja ei ole esitanud ka Aleksandri tn korteriomandi kohta üürilepingut ajavahemiku 20. märtsist 2015 kuni 24. juulini 2015 kohta ning tõendeid ega selgitusi 24. juuli 2015 üürilepingu lõppemise kohta. Samuti nähtub kostja esitatud 13. novembri 2015 üürilepingust, et see oli sõlmitud tähtajaliselt kuni 12. novembrini 2016. Kostja esitatud arvestusest ei nähtu esitanud selgitusi ega tõendeid selle kohta, mis sai üürlepingust pärast seda, kas seda pikendati või see lõppes ja sõlmiti uus üürileping. Maakohus määras, et asja menetlus jätkub hageja nõude osas 50% korteriomanditelt saadud üüritulu ja viivise väljamõistmiseks.
Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega kohustati kostjat esitama hagejale perioodil 20. märtsist 2015 kuni 29. novembrini 2017 XXX Tartu ja XX Tartu korteriomandite suhtes kehtinud üürilepingutest saadud tulu korrastatud arvestus, samuti arvestusega seotud dokumendid ja tõendid, sealhulgas kõik kehtinud üürilepingud, nende muudatused, lisad ning üürilepingute lõppemise/lõpetamisega seotud kokkulepped ja avaldused (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu osaotsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid nimetatud osas. Kuna Tartu Maakohtu 10. detsembri 2018 osaotsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.