Ervin-Mihkel Pari hagi Kersti Pari vastu dokumentide väljanõudmiseks ja ühisvarasse kuulunud korteriomandite üürilepingutest saadud tulu jagamiseks ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Ervin-Mihkel Pari (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv (e-post [email protected]) Kostja Kersti Pari (isikukood XXX, elukoht XXX, epost XXX) Kostja lepinguline esindaja advokaat Paabumets (e-post [email protected])
Menetlus
Marko
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja loobumine nõudest kohustada kostjat esitama perioodil 20. märtsist 2015 kuni 29. novembrini 2017 XXX (registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa nr XXX) korteriomandite suhtes kehtinud üürilepingute alusel üürnikele esitatud arved. Lõpetada nimetatud nõude osas menetlus.
2.Rahuldada Ervin-Mihkel Pari hagi Kersti Pari vastu dokumentide väljanõudmiseks.
3.Kohustada Kersti Pari esitama Ervin-Mihkel Parile perioodil 20. märtsist 2015 kuni 29. novembrini 2017 XXX (registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa nr XXX) korteriomandite suhtes kehtinud üürilepingutest saadud tulu korrastatud arvestus, samuti arvestusega seotud dokumendid ja tõendid, sealhulgas perioodil 20. märtsist 2015 kuni 29. novembrini 2017 XXX (registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa nr XXX) korteriomandite suhtes kehtinud kõik üürilepingud, sh nende muudatused, lisad ning üürilepingute lõppemise/lõpetamisega seotud kokkulepped ja avaldused.
4.Kohtumenetlus jätkub hageja nõudes kostjalt 50% 20. märtsist 2015 kuni 29. novembrini 2017 XXX (registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa nr XXX) korteriomanditelt teenitud üüritulu ja viivise väljamõistmise nõudes.
5.Kohtuotsus toimetada pooltele kätte. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Ervin-Mihkel Pari (hageja) esitas 1. veebruaril 2018 Tartu Maakohtule Kersti Pari (kostja) vastu hagi dokumentide väljanõudmiseks ja ühisvarasse kuulunud korteriomandite üürilepingutest saadud tulu jagamiseks. Hageja jättis hagiavalduses rahalise nõude summa märkimata. Hageja täpsustas enda nõudeid 21. veebruaril 2018 esitatud menetlusdokumendis, mille resolutsiooni p-s 2 palus kohustada kostjat esitama hagejale perioodil 20. märtsist 2015 kuni 29. novembrini 2017 XXX (registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa nr XXX) korteriomandite suhtes kehtinud üürilepingutest saadud tulu korrastatud arvestus, samuti arvestusega seotud dokumendid ja tõendid, sealhulgas perioodil
20.märtsist 2015 kuni 29. novembrini 2017 XXX (registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa nr XXX) korteriomandite suhtes kehtinud kõik üürilepingud, sh nende muudatused, lisad ning üürilepingute lõppemise/lõpetamisega seotud kokkulepped ja avaldused, samuti kõik nimetatud üürilepingute alusel üürnikele esitatud arved. Hageja palus teha kohtul nimetatud nõude osas osaotsus. Hageja palus ka kostjalt enda kasuks välja mõista 50% eelnimetatud korteriomandite üürilepingutest saadud tulust ja alates hagi esitamisest viivise sellelt summalt. Hageja loobus 24. aprilli 2018 istungil nõudest osas, milles palus kohustada kostjat esitama üürilepingute alusel esitatud arved. Hagi kohaselt lahutati poolte abielu Tartu Maakohtu 17. septembri 2012. a osaotsusega. 19. märtsi 2015. a otsusega jagas Tartu Maakohus poolte ühisvara selliselt, et korteriomandid aadressidega XXX ja XXX jäid kostja ainuomandisse ning korteriomanditelt saadud üüritulu ajavahemiku 19. oktoobrist 2012 kuni Maakohtu otsuse tegemise ajani jäi samuti kostja omandisse. Maakohtu otsus jõustus selles osas Tartu Ringkonnakohtu 10. juuli 2017. a otsusega. Ringkonnakohtu otsus jõustus 16. oktoobril 2017, kostja kanti kinnistusraamatusse korteriomandite ainuomanikuna 30. novembril 2017. Seega olid pooled ajavahemikul 20. märtsist 2015 kuni 29. novembrini 2017 korteriomandite ühisomanikud ja hagejal on õigus saada 50% korteriomandite üüritulust. Tartu Maakohtu 19. märtsi 2015. a otsusega on tuvastatud, et mõlemad korteriomandid olid koormatud üürilepingutega ning hagejale teadaolevalt on seejätkuvalt nii. Samas ei ole hagejal andmeid selle kohta, milline oli korteriomandite üüri täpne suurus.
2/4
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et hageja dokumentide väljanõudmise nõue ei ole põhjendatud, kuna kostja ei ole hageja ees kohustatud isikuks. 24. aprilli 2018. a kohtuistungil tugines kostja sellele, et tal ei ole kohustust aruannet esitada, kuna pooled olid kokku leppinud, et korteriomanditega seotud õigusi ja kohustusi teostab kostja ainuisikuliselt. 24. mail 2018 esitatud menetlusdokumendiga esitas kostja kohtule kaks üürilepingut ning üüritulude ja tehtud kulutuste arvestuse. Kostja jäi samas seisukohale, et tal ei ole hageja ees aruandekohustust.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kuivõrd hageja on 24. aprillil 2018 toimunud kohtuistungil loobunud enda nõudest osas, milles ta palus kohustada kostjat esitama korteriomandite suhtes kehtinud üürilepingute alusel üürnikele esitatud arved, tuleb nimetatud nõude osas menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 428 lg 1 p 3 ja § 429 alusel lõpetada. Kohus jätkab menetlust ülejäänud hageja nõuete osas.
4.Hageja on esitanud TsMS § 364 mõttes hagi arvestuse ja dokumentide esitamiseks ja sellega seotud rahalise nõude, mille suurust hageja TsMS § 364 lg 4 kohaselt ei ole määratlenud. Kohtu hinnangul on sellises olukorras põhjendatud teha hageja arvestuse esitamise ja dokumentide nõudes osaotsus, mille järel saab hageja oma rahalise nõude suuruse täpsustada, et oleks võimalik lahendada ka see nõue.
5.TsMS § 364 lg 2 kohaselt võib hageja nõuda vara valitsemisega seotud sissetulekute või kulude kohta aru andma kohustatud kostjalt korrastatud arvestuse esitamist sissetulekute või kulude kohta ja sellega seotud dokumentide ja muude tõendite esitamist. Nimetatud nõude esitamise eelduseks on seega asjaolu, et kostja on mingil materiaalõiguslikul alusel kohustatud hagejale aru andma vara valitsemisega seotud sissetulekute või kulude kohta.
6.Kohtu hinnangul on praeguses asjas esinevatel asjaoludel kostjal hageja ees aruandluskohustus tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 28 lg 3 teisest lausest, mille kohaselt abikaasad teavitavad teineteist ühisvara valitsemise toimingutest ja vara seisust. Pooled ei vaidle asjaolude üle, et nad olid eelnevalt abielus ja korteriomandid, mille suhtes hageja kostjalt teavet nõuab kuulusid poolte ühisvarasse. Nimetatud asjaolud nähtuvad ka Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-12-23474 tehtud otsustest. Kuivõrd asjaõigusseaduse § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmise eelduseks nii asjaõiguslepingu sõlmimine (mida asendas praegusel juhul jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-12-23474) kui ka kinnistusraamatusse kande tegemine, siis nähtuvalt kinnistusraamatu väljavõttest sai kostja korteriomandite ainuomanikuks 30. novembril 2017 vastava kinnistusraamatu kande tegemisega. Seega olid korteriomandid vaidlusaluse aja vältel 20. märtsist 2015 kuni 29. novembrini 2017 poolte ühisvaras. Sellest tulenevalt oli kostjal ka PKS § 28 lg 3 teisest lausest tulenev kohustus anda hagejale teavet korteriomandite valitsemisega seonduvast. Kohtu hinnangul kuulub korteriomandite valitsemise mõiste alla selle sätte tähenduses ka korteriomandite üürileandmine, st kostjal oli kohustus hagejale anda teavet ka korteriomandite üürilepinguga seonduva, sh üüri suuruse kohta.
7.Kohus märgib, et kostja aruandekohustust ei mõjuta asjaolu, et poolte abielu oli juba eelnevalt Tartu Maakohtu 17. septembri 2012. a osaotsusega lahutatud, millega PKS § 35 p 3 kohaselt poolte ühisvarasuhe lõppes. Nimelt kohaldatakse PKS § 37 lg 2 kohaselt pärast ühisvara suhte lõppemist kuni ühisvara jagamiseni ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes PKS 4. ptk, 2. jao, 1. jaotise, 2. alljaotises (kuhu kuulub ka PKS § 28) ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid. Seega kuigi PKS § 25 ja PKS § 37 lg 11 kohaselt pärast ühisvara suhte lõppemist enam abikaasade ühisvara ei moodustu, säilib abikaasadel varem omandatud ühisvara osas teineteise suhtes teabe andmise kohustus.
3/4
Kohus märgib, et kuna PKS § 28 lg 3 on praeguses asjas esitatud asjaolude puhuks aruandluskohustust sätestav erinorm, ei pea kohus vajalikuks eraldi analüüsida, kas kostjal võis olla võlaõigusseaduse §-st 1015 või asjaõigusseadusest tulenev aruandluskohus hageja ees.
8.Eeltoodust tulenevalt on seega kostjal PKS § 28 lg 3 teisest lausest tulenev aruandekohustus hageja ees. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väite tõendamiseks, et pooled oleks selles osas milleski muus kokku leppinud. Hageja on palunud kohustada kostjat esitama korteriomandite suhtes kehtinud üürilepingutest saadud tulu korrastatud arvestus, samuti arvestusega seotud dokumendid ja tõendid, sh korteriomandite suhtes kehtinud kõik üürilepingud, sh nende muudatused, lisad ning üürilepingute lõppemise/lõpetamisega seotud kokkulepped ja avaldused. Kohus leiab, et TsMS § 364 lg 2 ja PKS § 28 lg 3 võimaldavad hageja nõutud arvestust ja tõendeid nõuda. Tegemist on ühisvarasse kuulunud korteriomanditelt saadud sissetuleku kohta arvestuse nõudmisega. TsMS § 364 lg 2 kohaselt peab arvestus olema korrastatud, st tulud ja kulud peavad olema esitatud arusaadaval viisil koos vajalike ja süstematiseeritult esitatud tõenditega. Arvestus peab olema jälgitav ning andmete päritolu ja muutumine mõistetav.
9.Kohus nõustub hagejaga, et kostja 24. mail 2018 esitatud menetlusdokumendis esitatud arvestus TsMS § 364 lg 2 nõuetele ei vasta. Tartu Maakohtu 19. märtsi 2015. a otsusega tsiviilasjas nr 2-12-23474, tehtud otsusega on tuvastatud, et kostja oli sõlminud mõlema vaidlusaluse korteriomandi suhtes üürilepingud. Samas nähtub kostja 24. mail esitatud arvestusest üksnes XXX korteriomandiga seonduv üüritulu. XXX korteriomandi kohta ei ole kostja üürilepinguid ega üüritulu arvestust esitanud ega esitanud ka tõendeid üürilepingu lõppemise kohta. Kostja ei ole esitanud ka XXX korteriomandi kohta üürilepingut ajavahemiku 20. märtsist 2015 kuni 24. juulini 2015 kohta ning tõendeid ega selgitusi 24. juuli 2015. a üürilepingu lõppemise kohta. Samuti nähtub kostja esitatud 13. novembri 2015. a üürilepingust, et see oli sõlmitud tähtajaliselt kuni 12. novembrini 2016. Kostja esitatud arvestusest ei nähtu esitanud selgitusi ega tõendeid selle kohta, mis sai üürlepingust pärast seda, kas seda pikendati või see lõppes ja sõlmiti uus üürileping. Kuivõrd kostjal on kohustus hagejale korteriomanditelt saadud üüritulu osas aru anda ning kostja ei ole seda kohustust täitnud, tuleb hageja nõue kostja kohustamiseks arvestuse ja tõendite esitamiseks rahuldada. Kohus märgib, et kuivõrd kostjal on aruandluskohustus hageja ees, kohustab kohus kostjat esitama arvestuse hagejale. Hagejal on seejärel võimalus see soovi korral tõendina kohtule esitada.
10.Kuivõrd tegemist on osaotsusega, millega asja tervikuna lõplikult ei lahendata, ei otsusta kohus selles TsMS § 173 lg-te 1 ja 5 kohaselt menetluskulude jaotust. Asja menetlus jätkub hageja nõude osas 50% korteriomanditelt saadud üüritulu ja viivise väljamõistmiseks. Kohus jaotab ja määrab menetluskulud kindlaks asja lõplikul lahendamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.