lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-13891/69

TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-13891/69
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
27.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1455
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PsAS § 11 lg 1TsMS § 172 lg 3Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 541 lg 1Määruse teatavakstegemine ja jõustumineTsMS § 543Määruskaebuse esitamineTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-13891/38Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.10.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-20-15099/55Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.11.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Harku Vallavalitsus75014132(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Imbi Sidok-Toomsalu, Krista Kirspuu

Määruse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-13891

Kohtuasi

Harku valla avaldus XX suhtes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. oktoobri 2020 määrus kinnisesse asutusse paigutamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) esindajad ringkonnakohtus (registrikood 75014132), esindaja Erik Sandla Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX), puudutatud isiku eestkostja CC, puudutatud isiku esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ants Nõmmik Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 30. oktoobri 2020 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse võib esitada isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 13.08.20262-26-12090/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-15069/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-12088/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-14339/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.07.20262-26-11234/23Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.07.20262-26-9397/5
TsMS § 543

peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliinik esitas 23.09.2020 Pärnu Maakohtule taotluse XX (puudutatud isik) esialgse õiguskaitse korras psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks 4 päevaks ning palus seda pikendada 40 päevani. Taotluse kohaselt on puudutatud isiku puhul tegemist skisoafektiivse häire maniakaalse ägenemisega, mistõttu on ta rahutu ja agressiivse käitumisega, haigusteadvus puudub, ravi ei järgi, on ohtlik ümbritsevale ebaadekvaatse käitumise tõttu.
2.Pärnu Maakohus rakendas 23.09.2020 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja pikendas seda 25.09.2020 määrusega neljakümne päevani ning paigutas puudutatud isiku psühhiaatriahaiglasse kuni 02.11.2020. Maakohus lubas kasutada puudutatud isiku suhtes stabiliseerivat ja psühhoosivastast ravi antipsühhootikumidega, lisaks rahutust ja agressiooni leevendavat ravi veeni- või lihasesiseste süstetena. Ringkonnakohus jättis 26.10.2020 määrusega puudutatud isiku poolt maakohtu 25.09.2020 määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamata.
3.22.10.2020 esitas Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus kohaldada puudutatud isiku suhtes jätkuvalt tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 3 kuud. Avalduse kohaselt on SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliinik esitanud taotluse puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu ravi jätkamiseks kuni 3 kuud. Taotlusele lisatud psühhiaatri arvamuse kohaselt ei ole puudutatud isiku seisund oluliselt paranenud. Puudutatud isikul puudub endiselt haiguskriitika ja ravikoostöö, püsivad luulumõtted, suukaudseid ravimeid võtab valikuliselt. Kergest kognitiivsete funktsioonide häirest ja segatüüpi skisoafektiivsest häirest tulenevalt on puudutatud isik pidurdamatu ja impulsiivse ning ebaadekvaatse käitumisega, sageli ründab verbaalselt ja füüsiliselt kaaspatsiente ja haiglapersonali või häirib osakonna tööd, mille tõttu on korduvalt vajanud ohjeldamist eraldamise ja ravimitega. Esineb pidevat perekonna ja lähikondlaste ähvardamist ja hirmutamist. Puudutatud isikul puudub suutlikkus iseseisvaks elukorralduseks. Haiglaravita jätmisel on ta ohtlik iseendale ning ümbritsevatele isikutele.
4.Pärnu Maakohus edastas avalduse 22.10.2020 määrusega kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule.
5.23.10.2020 määrusega määras maakohus puudutatud isiku suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. 27.10.2020 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 63 – 2020 kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire – skisoafektiivne häire, kaasuvaks kerge kognitiivsete funktsioonide häire ja alkoholisõltuvus, mis piiravad puudutatud isiku võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Puudutatud isiku käitumine on potentsiaalselt ohtlik ümbritsevatele. Muu psühhiaatriline ravi peale haiglaravi ei ole tema praegust psüühilist seisundit arvestades võimalik. Ekspert on seisukohal, et puudutatud isik vajab tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi jätkamist veel kuni 3 kuud.
6.30.10.2020 esitas puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamuse, milles avaldas, et toetab puudutatud isiku seisukohta, et ravi peaks toimuma ambulatoorselt, kuna tema vaimne tervsilik seisukord on sedavõrd paranenud, et ta saaks üksi igapäevaselt enda eluga hakkama.

MAAKOHTU MÄÄRUS JA SELLE PÕHJENDUSED

7.Harju Maakohus paigutas 30.10.2020 määrusega puudutatud isiku tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kolmeks kuuks kuni 30.01.2021 ning lubas kohaldada puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sealhulgas vajadusel tahtevastast ravimite manustamist. Maakohus märkis, et tahtest olenematu psühhiaatriline ravi tuleb lugeda lõpetatuks 04.12.2020 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste ära langemisega. Maakohus tegi samal päeval vigade parandamise määruse, milles märkis kuupäeva 04.12.2020 asemel kuupäevaks 30.01.2021.
8.Maakohus kohaldas psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1. Kohus leidis, et avaldus kuulub rahuldamisele. Ekspert on puudutatud isiku diagnoosiks määranud raske psüühikahäire skisoafektiivse häire näol (F25.2), kaasuvaks kerge kognitiivsete funktsioonide häire (F06.7) ja alkoholisõltuvus (F10.2). Ekspert on esile toonud, et puudutatud isiku haiguskriitika on puudulik ning puudutatud isik ravivajadusest aru ei saa. Puudutatud isikul puudub valmidus ravikoostööks ning suukaudset ravi on kasutanud vaid haiglas viibides. Eeltoodust tulenevalt ei ole usutav määratud esindaja seisukohas märgitud puudutatud isiku väide, et ta võib edukalt ravi ka kodus jätkata. Puudutatud isiku haiguskriitika ei ole küllaldane, mistõttu ei oma puudutatud isik piisavat arusaama ravivajadusest. Kuivõrd haiglaravil viibimise kestel ei ole puudutatud isiku tervislik seisund oluliselt paranenud, puudutatud isik on haiglaravi kestel rünnanud nii kaaspatsiente kui ka haigla personali, mille tõttu on vajanud ohjeldamist ravimitega ja ka eraldamisega ning puudub piisav haiguskriitika, on puudutatud isik oma haiguslikust seisundist tulenevalt jätkuvalt ohtlik nii endale kui ka teistele. Kohus märkis, et Pärnu Maakohus kuulas puudutatud isiku ära psühhiaatriahaiglas esialgse õiguskaitse rakendamisel. Muude isikute ärakuulamist ei pea kohus vajalikuks, sest arvestades puudutatud isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita nende isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele.

MÄÄRUSKAEBUS

9.Puudutatud isik esitas isiklikult 09.11.2020 määruskaebuse ja 11.11.2020 selle täienduse, milles vaidleb maakohtu määrusele vastu. Määruskaebuse kohaselt ei ole puudutatud isik kunagi kedagi ähvardanud. Tema poeg C peksis puudutatud isiku viis ribi katki ja püüab enda naha päästmiseks puudutatud isikut süüdistada.

VASTUSED MÄÄRUSKAEBUSELE

10.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et puudutatud isikul ei esine psüühilisi häireid, mis tingiksid tahtevastase ravi kohaldamise, isikul on haiguskriitika olemas ning ta võtab ravimeid.
11.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

EDASINE MENETLUSE KÄIK

12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Maakohus on kontrollinud piisavalt põhjalikult isiku tema tahte vastasele haiglaravile paigutamise eeldusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Avaldaja 21.01.2021 määruskaebuse vastuse kohaselt viibib puudutatud isik käesolevalt SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikus.
14.27.10.2020 ekspertiisiakti kohaselt on puudutatud isikul raske psüühikahäire – skisoafektiivne häire, kaasuvaks kerge kognitiivsete funktsioonide häire ja alkoholisõltuvus. Puudutatud isik on madala agressiooni vallandumise lävega ja tema käitumine on potentsiaalselt ümbritsetavatele ohtlik. Haiglas viibimise aja jooksul on esinenud agressiivset käitumist, on ähvardanud ümbritsevaid isikuid ning ähvardanud lõhkuda inventari. Teiste turvalisuse tagamise eesmärgil on ta vajanud eraldusruumi paigutamist. Haiguskriitika on puudulik, ravivajadusest aru ei saa, valmidus ravikoostööks puudub, suukaudset ravi on kasutanud vaid haiglas viibides. Ekspertarvamuse kohaselt vajab puudutatud isik ravi kontrollitud keskkonnas. SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku 16.11.2020 seisukoha kohaselt vajab isik tahtest olenematut ravi. Ta ei mõista ravivajadust ja teeb koostööd vaid osaliselt. Haigusest tulenevalt käitub puudutatud isik püsivalt impulsiivselt ja ebaadekvaatselt, mistõttu on otseselt ohtlik enesele, ümbritsevatele isikutele ja nende varale.
15.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja ja temale riigi õigusabi korras määratud esindaja väited ei lükka ümber ekspertiisiaktis ja SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku seisukohtades esitatut, mille kohaselt on puudutatud isikul raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik teiste isikute julgeolekut. Esitatud tõenditest nähtub, et ta on olnud agressiivne teiste isikute suhtes. Samuti ei ole muu psühhiaatriline abi küllaldane. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika, raviga seonduvalt teeb koostööd vaid osaliselt ning ta vajab ravi kontrollitud keskkonnas.
16.Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus jõudis õigesti järeldusele, et PsAS § 11 lg 1 p-des 1-3 sätestatud eeldused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks on täidetud, ning maakohtu 30.10.2020 määrus, puudutatud isikule tahte vastaselt haiglaravi kohaldamiseks, on põhjendatud. Puudutatud isiku ja temale riigi õigusabi korras määratud esindaja väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
17.SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliinik on 23.09.2020 avalduses märkinud, et puudutatud isikule tuleks edastada vaid määruse resolutiivosa, kuna ravile paigutamise asjaolude ja põhjenduste esitamine võib halvendada tema tervist. Arvestades eeltoodut, teeb ringkonnakohus puudutatud isikule teatavaks kohtumääruse sissejuhatuse ja resolutsiooni (TsMS § 541 lg 1 teine lause).
18.TsMS § 172 lg 3 alusel tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Imbi Sidok-Toomsalu, Krista Kirspuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 07.07.20262-26-8160/31Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium