Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Piret Rõuk 12. jaanuar 2021.a Lubja 4, 10115 Tallinn
Tsiviilasi
M A hagi osaühingu Sunny Holidays vastu konkurentsipiirangu hüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1692,71 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M A (isikukood xxx, elukoht xxx) lepinguline esindaja Erik Niinemaa
2-19-8851
Kostja: osaühing Sunny Holidays (registrikood 10281566, asukoht Kaupmehe 6 10114 Tallinn) lepinguline esindaja Aleksei Smelov Menetluse liik
Kohtuistung 02.detsembril 2020
Resolutsioon
1.M A hagi osaühingu Sunny Holidays vastu konkurentsipiirangu hüvitise ja viivise väljamõistmiseks rahuldada.
2.Välja mõista osaühingult Sunny Holidays M A kasuks põhivõlg 1500 eurot (üks tuhat viissada eurot), sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt kuni 23.09.2019 72,71 eurot (seitsekümmend kaks eurot ja 71 senti) ja viivis alates 24.09.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Välja mõista osaühingult Sunny Holidays M A kasuks hagimenetluse kulu 1475 eurot (üks tuhat nelisada seitsekümmend viis eurot). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.
1.M A (edaspidi hageja) esitas 24.03.2019 töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse osaühingu Sunny Holidays (edaspidi kostja) vastu konkurentsipiirangu hüvitise 1000 eurot ajavahemiku 01.11.2018 - 28.02.2019 ning viiviste 14,96 eurot ja protsendina kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni väljamõistmise nõudes. Töövaidlusasja nr 4-1/768/19 menetluse käigus täpsustas hageja esitatud nõuet kahel korral 22.04.2019 ja 06.05.2019, mille tulemusel oli lõplikuks põhinõude summaks 1500 eurot ning viivisenõude summaks põhinõudelt kuni 06.05.2019 26,68 eurot. Lisaks palus hageja TVK-l mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 07.05.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TVK rahuldas hageja avalduse 07.05.2019 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/768/19. Kostja esitas 10.06.2019 Harju Maakohtule taotluse, milles palus TVK otsuse läbivaatamist hagimenetluses osas, millega rahuldati hageja avaldus kostja vastu, so 10.05.2019 otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 2. Hageja nõue
2.Hageja palus esitatud hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks konkurentsipiirangust tulenev hüvitis ajavahemiku 01.11.2018 - 30.04.2019 eest 1500 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlgnevuselt kuni 23.09.2019 72,71 eurot ja viivis alates 24.09.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagiavalduse asjaolud
3.06.09.2016 sõlmis hageja kostjaga töölepingu. Töölepingu punkti 9.1 kohaselt on töötajal keelatud töölepingu kehtivuse ajal ja 12 kuu jooksul arvates töölepingu lõppemisest töötada ilma tööandja kirjaliku loata tööandja konkurentide juures, tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal või osutada muul viisil tööandjale konkurentsi. Samas kohustab töölepingu punkt 9.4 tööandjat ehk kostjat lepingu punktis 9.1. sätestatud konkurentsipiirangu kokkuleppe järgimise eest pärast töölepingu lõppemist tasuma töötajale ehk hagejale konkurentsipiirangu kehtivuse ajal igas kuus tasu, summas 250 eurot (bruto). Hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõppes poolte kokkuleppel 31.10.2018. Hageja on täitnud töölepingus punkt 9.1 sätestanud kohustust ning pole kostja konkurentide juures töötanud ega konkurentsi osutanud. Kostja pole hagejale aga selle eest töölepingu punktis 9.4 sätestatud tasu maksnud. Hageja edastas kostjale e-kirjaga 17.12.2018 nõude, milles palus tasuda talle novembri ja detsembri 2018 konkurentsipiirangu kokkuleppe järgimise eest töölepingu punkt 9.4 alusel kokku 500 eurot, hageja arveldusarvele hiljemalt 20.12.2018. 03.01.2019 edastas hageja kostjale nõude uuesti. Vaatamata korduvatele nõudmisele tööandja neile ei reageerinud ning hüvitist ei tasunud. Kostja pole töölepingu punktist 9.4 tulenevat kohustust siiani täitnud ning konkurentsipiirangust tuleneva hüvitise võlgnevus ajavahemikul 01.11.201830.04.2019 moodustab 1500 eurot.
4.Kuna hagejal puudus kostjaga eraldi kokkulepe viivisemäära kohta, nõuab hageja kostjalt viiviste välja mõistmist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. Arvestades asjaolu, et
igakuine hüvitis muutub sissenõutavaks konkurentsipiirangu kuule järgneva kuu esimesel päeval on sissenõutavaks muutunud viivis kuni 23.09.2019 72,71 eurot, mille hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista ja edaspidi viivise alates 24.09.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited
5.Kostja leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kostja on seisukohal, et konkurentsipiirangu kokkulepe on tühine ning ei kehti alates töölepingu lõpetamisest, kostja ei ole hagejale hüvitist tasunud. Kostja ei ole kunagi hagejalt nõudnud konkurentsipiirangu kokkuleppe täitmist ehk hagejal oli alati võimalus alates töölepingu lõpetamist töötada ka nn. konkurentide juures. Kostja ei ole seda keelanud. Hageja ei ole tõendanud, et on täitnud konkurentsipiirangu kokkulepet. Hageja ei ole kunagi pöördunud kostja poole pärast töölepingu lõpetamist küsimusega konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivuse kohta, kuigi nägi, et kostja ei ole talle hüvitist tasunud. Töölepingu lõppemisel ei ole hageja kostjale avaldanud ega kinnitanud, et ta kavatseb konkurentsipiirangu kokkulepet täita ja soovib selle eest hüvitise saada. Järelikult ei saanudki kostja eeldada, et kokkulepe kehtib.
6.Kostja leiab, et konkurentsipiirangu kokkulepe oli tühine ka TLS § 23 lg 4 kohaselt, sest kokkuleppes pole välja toodud, keda või mida peab kostja enda konkurentideks ning milline on eriline majanduslik huvi, mille saladuse hoidmiseks on vastaspoolel õigustatud huvi, samuti pole piirang ruumiliselt äratuntavalt ja selgelt piiritletud, kas Eesti, Euroopa Liit või üle maailma ning kostja pole maksnud hüvitist. Pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui on täidetud TLS § 24 lg 1 p-des 1-4 sätestatud eeldused ning olukorras, kui konkurentsipiirangu kokkulepe on tühine, siis on tühised ka kõik selle kokkulepe tingimused, sh. hüvitise tasumise kohtustus ja hüvitise suurus. Kohtuotsuse põhjendused
7.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja töötas kostja juures alates 06.09.2016, et tööleping lõppes poolte kokkuleppel 31.10.2018, et poolte vahel sõlmitud tööleping sisaldas konkurentsipiirangu kokkulepet ning, et kostja ei ole hagejale konkurentsipiirangu eest hüvitist maksnud.
8.Pooltel on vaidlus selle üle, kas konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib ja kas kostjal on kohustus maksta hagejale hüvitist ja viivist.
9.Töölepingu seaduse (TLS) § 24 lg 1 p-de 1-4 kohaselt kehtib pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe üksnes juhul, kui see vastab käesoleva seaduse § 23 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele, on sõlmitud kirjalikult, selle eest makstakse hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 ning see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt maksab tööandja töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist.
10.TLS § 23 lg 2 sätestab, et konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada; lõike 3 järgi peab konkurentsipiirang olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud; lõike 4 kohaselt on käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe tühine.
11.TLS § 24 lg 2 järgi ei saa tööandja tugineda käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkuleppe tühisusele, kui töötaja täidab kokkulepet.
12.TLS § 25 lg 1 järgi võib tööandja konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda igal ajal, teatades sellest töötajale vähemalt 30 kalendripäeva ette. Lõike 4 järgi kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ka pärast töösuhte lõppemist kohaldatava konkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemisele.
13.06.09.2016 poolte vahel sõlmitud töölepingu punktist 9.1 nähtuvalt oli töötajal keelatud töölepingu kehtivuse ajal ja 12 kuu jooksul arvates töölepingu lõppemisest töötada ilma tööandja kirjaliku loata tööandja konkurentide juures, tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal või osutada muul viisil tööandjale konkurentsi ning töölepingu punkt 9.4 kohustab tööandjat tasuma töötajale lepingu punktis 9.1. sätestatud konkurentsipiirangu kokkuleppe järgimise eest pärast töölepingu lõppemist konkurentsipiirangu kehtivuse ajal igas kuus tasu 250 eurot (bruto).
14.Hageja on hagiavalduses esile toonud, et ta on täitnud töölepingu punktis 9.1 sätestatud kohustust ning pole kostja konkurentide juures töötanud ega konkurentsi osutanud. Kuna poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes 31.10.2018 poolte kokkuleppel, siis oli kostjal kohustus tasuda esimene kuutasu hiljemalt 30.11.2018. Hageja edastatud e-kirjadega 17.12.2018 ja 03.01.2019 on tõendatud, et ta esitas kostjale nõuded, milles palus tasuda tema arveldusarvele nr xxx novembri ja detsembri 2018 konkurentsipiirangu kokkuleppe järgimise eest töölepingu punkt 9.4 alusel 500 eurot hiljemalt 20.12.2018 ja 07.01.2019. Kostja nõuetele ei vastanud ega teatanud, et konkurentsipiirang ei kehti ega öelnud koheselt konkurentsi piirangut üles. Kostja väited, et hageja pole pöördunud kostja poole peale töölepingu lõppemist küsimusega konkurentsipiirangu kehtivusest, ei ole põhjendatud ega tugine seadusel ega poolte vahel sõlmitud kokkuleppel. Lepinguga võetud kohustused on pooltele täitmiseks ning neid tuli kostjal täita ilma täiendava hagejapoolse meeldetuletuseta. Hageja esitatud kirjalikest nõuetest pidi kostja aru saama, et hageja pidas konkurentsipiirangut kehtivaks.
15.Kostja e-kirjaga on tõendatud, et ta ütles konkurentsipiirangu kokkuleppe TLS § 25 lg 1 alusel üles e-kirjaga 22.05.2019 alates 21.06.2019. Järelikult kehtis konkurentsipiirang kuni kokkuleppe ülesütlemiseni. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks konkurendi juures töötanud. Kostja väide, et hageja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et ta on täitnud konkurentsipiirangu kokkulepet ning tal puudus info selle kohta, millega tegeles hageja pärast töölepingu lõppemist, on ümber lükatud hageja 24.04.2019 esitatud tõendiga
töötamise kohta alates 12.11.2018 tarkvara arenduse ettevõttes xxx OÜ kliendihaldurina kuni koondamiseni 28.05.2019. Äriregistri teabest nähtuvalt tegeleb xxx OÜ andmetöötluse, veebihostingu jms tegevustega, mis ei kattu kostja tegevusalaga, milleks on reisibüroode tegevus. Järelikult on põhjendatud ja tõendatud hageja vastuväide, et ta asus tööle tarkvara arenduse ettevõttes, kuna konkurentsipiirangu tõttu puudus tal võimalus jätkata reiskonsultandi tööd teises reisibüroos või luua ise uus reisibüroo. Kuna kohus tuvastas, et hageja on konkurentsipiirangut täitnud, siis on tal õigus saada kostjalt kokkulepitud hüvitist.
16.Kuna TLS § 24 lg 2 järgi ei saa tööandja tugineda TLS § 24 lõikes 1 kehtestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkuleppe tühisusele, kui töötaja täidab kokkulepet, siis ei ole kostja vastuväited kokkuleppe tühisuse kohta lubatud ega asjakohased.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb juhinduda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning täita kohustus õigel ajal, õigel viisil ja õigustatud isikule. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui ka öelda leping üles. Kostja on korduvalt rikkunud hagejaga sõlmitud töölepingu punktis 9.4 sätestatud kohustust igakuise konkurentsipiirangust tuleneva hüvitise tasumiseks. Kostja esitatud vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. VÕS § 108 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Kostja võlgnevus hageja ees ajavahemikul 01.11.2018- 30.04.2019 tasumisele kuuluva hüvitise osas on kokku 1500 eurot.
18.VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
19.Hageja on viivise arvestamisel võtnud arvesse, et igakuine hüvitis muutub sissenõutavaks konkurentsipiirangu kuule järgneva kuu esimesel päeval ja viivise arvestuse üle pooltel vaidlust ei ole. Seega on sissenõutavaks muutunud viiviste nõue kostja vastu 23.09.2019 seisuga kokku 72,71 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 alusel tuleb viivis kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 24.09.2019 protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
20.Seega tuleb hagi rahuldada ning mõista kostjalt välja konkurentsipiirangust tulenev
hüvitis 1500 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt kuni 23.09.2019 72,71 eurot ja viivis alates 24.09.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
22.Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirjas esitatud lepingulise esindaja õigusabi tunnihind on 100 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Menetluskulude hüvitamist taotletakse ilma käibemaksuta. Hageja kinnitab, et on kandnud töövaidlusasjas nr 4-1/768/19 seotud kulud, milleks on tasu avaldaja lepingulisele esindajale töövaidlusasja materjalidega tutvumise, nõude täpsustamise, täiendavate tõendite kogumise ja vastuväidete esitamise eest vastaspoole nõudele 22.04.2019 – 700 eurot (tööaeg 7 h), tasu avaldaja lepingulisele esindajale avaldaja nõude täpsustamise ja lõppseisukoha koostamise ning töövaidluskomisjonile edastamise eest 06.05.2019 – 200 eurot (tööaeg 2 h). Kohtumenetluses on hageja kandnud järgmised kohtumenetlusega seotud kulud: tasu hageja lepingulisele esindajale, taotluse koostamise eest menetlustähtaja pikendamiseks ja taotluse kohtule esitamine 12.09.2019 – 50 eurot (tööaeg 0,5 h), tasu hageja lepingulisele esindajale, töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavaldusele ettenähtud vormis koostamise ja kohtule esitamise eest 24.09.2019 – 250 eurot (tööaeg 2,5 h), tasu hageja lepingulisele esindajale, taotluse koostamise eest menetlustähtaja pikendamiseks ja taotluse kohtule esitamise eest 29.10.2019 – 25 eurot (tööaeg 0,25 h), tasu hageja lepingulisele esindajale, kostja vastusele 18.11.2019, hageja lõppseisukoha koostamise ja kohtule esitamise eest 02.12.2020 – 200 eurot (tööaeg 2,0 h), tasu hageja lepingulisele esindajale kohtuistungil osalemise eest 02.12.2020 – 50 eurot (tööaeg 0,5 h). Hageja menetluskulud on kokku summas 1475 eurot.
23.Kostja on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu võiks olla mitte rohkem kui 5 tundi.
24.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab antud asja mahtu ja keerukust, asjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja kohtuistungil osalemise aega arvestades hageja õigusabikulu vajalikuks ja põhjendatuks täies ulatuses, kokku 1475 eurot (käibemaksuta), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele TsMS § 144 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.