X hagi C vastu kinnisasja valduse väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: X (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx, xxx) Hageja lepinguline esindaja: Kaie Mandel (Familex OÜ; registrikood: 12657875; Pärnu mnt 130-10, Tallinn 11317; Telefon: xxxxxx; e-post: xxx) Kostja: C (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx, xxx xxxxx; e-post: xxx)
Asja läbivaatamine
19.10.2020 kohtuistung hageja X, hageja lepingulise esindaja Kaie Mandeli ning kostja C osavõtul
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista C valdusest X otsesesse valdusesse välja kinnisasi asukohaga Harju maakond, Tallinn, xxx linnaosa, XXX ja YYY (registriosa number xxxxx).
3.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord: a. juhul, kui C ei täida vabatahtlikult punktis 2 nimetatud kohustust ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tõsta C koos talle kuuluva varaga kinnisasjalt välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-19-19804 Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagist nähtub, et hagejale kuulub kinnisasi asukohaga Harju maakond, Tallinn, xxx linnaosa, XXX ja YYY (registriosa number xxxxx). Nii hageja kui kostja elavad kinnisasjal. Kostja on hageja poja, Q, endine abikaasa.
2.Hageja leiab, et kostja suhted Qga ei puutu iseenesest käesolevasse vaidlusesse ning hageja soov on, et kostja vabastab punktis 1 nimetatud kinnisasja ebaseaduslikust valdusest ja annab selle hageja valdusesse. Hageja on enne kohtusse pöördumist palunud kostjal punktis 1 nimetatud kinnisasi vabastada (Lisa 3). Kostja vastas hagejale tema lepingulise esindaja kaudu telefonivestluses, et vabastab punktis 1 nimetatud kinnisasja 2060.a. Hageja leiab, et tal on omanikuna õigus öelda, kellele ta annab õiguse elada talle kuuluval kinnisasjal ja kellele ta seda õigust ei anna. Kostjale hageja seda õigust ei anna ning kostjal tuleb punktis 1 nimetatud kinnisasi ebaseaduslikust valdusest vabastada. Kostjal puuduvad majanduslikud põhjused hagejale kuuluvat kinnisasja vallata. Kostjale endale kuulub hoonestatud kinnisasi xxx xx Tallinnas (registriosa xxxxx). Kostja on ettevõtja, ta on mitme osaühingu ainuosanik ja ainus juhatuse liige. ZZZ OÜ-le, mille ainuosanik ja ainus juhatuse liige kostja on, kuulub korteriomand asukohaga xxx xx-xx Tallinnas (registriosa xxxxx). Seega kuulub kostjale piisavsalt vara, et ise enda elamispind leida ning selle eest ka tasuda.
3.Hageja palub mõista C valdusest X otsesesse valdusesse välja kinnisasi asukohaga Harju maakond, Tallinn, xxx linnaosa, XXX ja YYY (registriosa number xxxxx); juhul, kui C keeldub punkti 2) nimetatud kinnisasja ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vabatahtlikult täitmast, tõsta C koos talle kuuluva varaga kinnisasjalt asukohaga Harju maakond, Tallinn, xxx linnaosa, XXX ja YYY (registriosa number xxxxx) välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja väited, nagu ei olekski hagejal õigust kinnisasja vabastamist nõuda ning igasugune juriidiline sekkumine olevat pere sisesasjadesse sekkumine, ei ole asjakohased. Kostjal ja hageja pojal on tõesti ühised lapsed, kuid laste edaspidise elukorralduse peavad lapsevanemad ühiselt kokku leppima väljaspool käesolevat hagimenetlust. Kuigi hageja on oma pojalastele vanaema, ei ole hagejal kohustust ega ka mitte õigust laste elukorraldust paika panna. Keskmisele mõistlikule inimesele on arusaadav ning eluliselt usutav, et endiste abikaasade elamine ühel kinnisasjal pärast nende abielu lahutamist ei ole kaugemas perspektiivis mõeldav ega arvesta praegusel juhul õigustatud isikute huve. Omandiõigus on absoluutne õigus ning omanik, kes nõuab talle kuuluva kinnisasja valduse vabastamist, ei pea põhjendama, miks ta seda soovib. Kostja väited, mille kohaselt on hageja volitanud oma poega kostjaga kasutuslepingu sõlmimiseks, on tõendamata ning need ei vasta tegelikkusele. Jättes kõrvale küsimuse, kas
2-19-19804 hageja poeg sai kostjat üldse hagejale kuuluval kinnistul elamiseks volitada, märgib hageja, et esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta, isegi kui volitus on tähtajaline. Volituse tagasivõtmine toimub tahteavalduse tegemisega esindajale või kolmandale isikule, kellega tehingu tegemiseks oli volitus antud, või avalikkusele. Hageja ja tema poeg Q on korduvalt kostjalt palunud kinnisasi vabastada ning käimas on kohtumenetlus. Kostja seisukoha p-s 2 esitatud väide: „Lisaks on kostja hageja täiel teadmisel ja nõusolekul osalenud aastatel 2007-2013 hoonetes toimunud ulatuslikel/kapitaalsetel ümberehitus- ja remonditöödel“ ei puutu käesolevasse vaidlusse ning ei ole seega asjakohane. Eelnimetatud väide ei vasta tõele, sest kostja ise nendel töödel ei osalenud. Tööde teostamine oli tellitud ehituse ja remondiga tegelevatelt ettevõtetelt, kostja finantse selleks ei kasutatud. Isegi kui kostja väide vastaks tõele, ei annaks see alust väita, et kostja elamine hagejale kuuluval kinnisasjal on seaduspärane. Hageja ei vaidle selle üle, et tema poeg Q oli abielus kostjaga ja nende abielu ajal lubas hageja kostjal talle kuuluval kinnisasjal ka elada, teisisõnu, kuni ajani, mil hageja teatas kostjale, et ta soovib kostja poolt kinnisasja vabastamist, oligi kostja valdus seaduspärane ja alates vastava teate saatmisest hageja poolt kostjale muutus kostja valdus ebaseaduslikuks. Hageja poja Q pere kasutuses on WWW hoone 2. korrusel asuv korter number 4. Kostja kasutab aga WWW hoone 2. korrusel asuvat korterit number 7. Lisaks on kostja hõivanud BBB sauna ja ühe kuuriboksi. Käesolevasse asja ei puutu vähimalgi määral asjaolu, et hageja lubab oma pojal ja tema lastel kinnisasja edasi kasutada. Hageja täpsustab, et tal ei ole oma pojaga olnud kunagi kokkuleppeid selle kohta, nagu ei võiks hageja kinnisasja teatud osi kasutada. Seega ei ole hageja ja tema poja Q vahel kinnisasja kasutamisel tekkinud otsese ja kaudse valdaja suhet vaid ema ja poeg koos poja lastega valdavad kinnisasja kaasvaldajatena.
5.Hageja esitas 23.06.2020 taotluse protokolli parandamise tähtaja pikendamiseks ühe päeva võrra ehk kuni 23.06.2020. a. Protokolli avades ilmnes tehniline probleem, nimelt ei avanenud protokoll tavapärases digidoc4 formaadis. Faili avamine õnnestus hageja lepingulisel esindajal alles MacBook sülearvutist 23.06.2020.a hommikul. Samas oli ka taotlus protokolli parandamiseks. Hageja selgitas kohtus (protokolli lõik 00:05:17): „Minu ettepanek, et kostja kohe välja koliks. Pool aastat on nad lahus, öeldud, et võiks oma majja elama minna, et kostja kohe välja koliks.“ Kohtuistungi protokolli on ekslikult märgitud, justkui oleks hageja väitnud, et tema poeg on 6 aastat kostjast lahus olnud. Helisalvestiselt on selgelt kuulda, kuidas hageja väidab, et tema poeg on kostjast lahus olnud pool aastat.
6.Istungil lisas hageja, et hiljemalt hetkel, kui hageja saatis kirjaliku nõudekirja ja palus lahkuda, sellest ajast on kostja valdus ebaseaduslik. Hageja märgib, et pole kostjaga kirjalikku ega suulist kokkulepet seal elamiseks olnud. Täna puudub igasugune õiguslik alus kostjal seda kinnisasja vallata. Kui hageja sellega kunagi nõus oli, siis hageja on esitanud dokumendid selle kohta, et on palunud valduse vabastada kohtuväliselt.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
7.Kostja palub jätta hagi läbivaatamata, alternatiivselt märgib, et ei võta hagi õigeks ega tunnista hagis tema vastu esitatud nõudeid, mistõttu tuleb see jätta rahuldamata.
2-19-19804
8.Kostja märgib, et poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut, mis oleks kehtiv, aegunud või mida kohtumenetluse käigus oleks võimalik lõpetada või tühistada. Ei ole tõendatud kostja elamine WWW kinnistul seadusevastaselt.
9.Kinnistul asub kahes eluhoones kokku 5 erinevat korterit. Hageja elab ühes neist korteritest ja kostja koos perega eraldi korteris. Kostja ja hageja poja abielu on küll lahutatud, kuid toimub suhete soojenemine.
10.Kostja on hageja nõusolekul 16 aastat kinnisasja vallanud ja ei ole võimalik, et üleöö on kostja valdus muutunud ebaseaduslikuks. Hageja isiklikult ei ole kostjalt asja valduse vabastamist nõudnud, see on hageja esindaja soov.
11.Kinnistu on kostja ja hageja poja perekonna ühine eluase (PKS § 21) ja kostja tegevuskoht (TsÜS § 16).
12.Poolte suhted on head ning kostja ei saa hagejat kuidagi mõjutada, kuna pooled elavad eraldi korterites.
13.Kostja ja laste vahel ei ole suhtluskorda kindlaks määratud, mistõttu kostjal kui lapsevanemal on õigus kinnistul edasi elada (PKS §§ 118, 123 ja 143). Kostja lähtub oma käitumises laste huvidest. Hagejal ei ole õigust kostja perekonnaellu sekkuda.
14.Kostjale saadeti hageja esindaja poolt esimene nõudekiri 28. novembril 2019.
15.Hageja on oma pojale, Qle, andnud volituse WWW kinnistul elamiseks ning kuna kinnistul on kahes hoones kokku 5 korterit, siis ka üürnikega seonduvate toimingute tegemiseks. Q omakorda on volitanud kostjat kinnistul elama. Seega tuleneb kostja õigus kinnisasjas elada kolmanda isiku, kes on hageja poeg, suulisest volitusest/kokkuleppest. Samuti on nii Q suuliselt kui ka hageja ise mitmel korral nii suuliselt kui ka kirjalikult volitanud kostjat tegema üürnikega seonduvaid toiminguid, nagu näiteks pisiparandused välja üüritud korterites, korterite näitamine võimalikele tulevastele üürnikele, koristamine jmt. Lisaks on kostja hageja täiel teadmisel ja nõusolekul osalenud aastatel 2007-2013 hoonetes toimunud ulatuslikel/kapitaalsetel ümberehitus- ja remonditöödel. Ainuüksi asjaolu, et hageja on 16 aastat olnud teadlik sellest, et kostja hagejale kuuluvas kinnisvaras elab ning on seda teadlikult talunud, tähendab, et kostja elamine seal ei saa olla ebaseaduslik.
16.Hageja on oma poja Q ja kostja perekonna käsutusse andnud WWW hoone II korruse, mis on ühtlasi nende ja nende laste ühiseks koduks. Hageja praegune nõue ei ole suunatud II korruse enda valdusesse saamiseks. Ehk siis valduse vabastamiseks tuleks hagejal anda sisse nõue, et ka hageja poeg ja lapselapsed vabastaks elamispinna. Hageja ei nõua reaalselt valduse vabastamist, vaid ühe isiku ehk kostja lahkumist.
17.Istungil märkis kostja, et tema valdus põhineb suulisel kokkuleppel, mille on sõlminud tema eksabikaasa. Üürilepingut ega muud lepingut pole sõlmitud. Abielu on lahutatud. See on olnud vastastikune aktsepteerimine 16 aastat. Eesmärk ei ole elada hagejale kuuluvas majas, seal elavad kostja lapsed ja laste isa, kasvatame koos lapsi ühise perena. Soovib lastega koos olla. Hageja on välja toonud, et tema ja tema pere valdavad maja ühiselt. Tema pere on minu laste isa, selle loogika järgi olen ka mina kaasvaldaja. Ruumid on olnud kogu aeg meie
2-19-19804 pere kasutuses ja need jäävad ka edaspidi meie pere kasutusse. Mina pole ühtegi ruumi hõivanud. Võib olla, et hageja on minuga suulise tähtajatu tasuta üürilepingu sõlminud. 2004 tõenäoliselt see leping sõlmiti, kui oma partneriga asusime sinna elama. Keegi pole seda üles öelnud. Primaarne alus tuleneb perekonnaseadusest ja teine alus lepingust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
19.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: • hagejale kuulub kinnisasi asukohaga Harju maakond, Tallinn, xxx linnaosa, XXX ja YYY (registriosa number xxxxx; edaspidi kinnisasi; tlk 6, kinnistusraamatu väljavõte); • kostja valdab kinnisasja tänaseni; • hageja on nõudnud kostjalt valduse vabastamist (tlk 7, nõudekiri), kuid kostja on sellest keeldunud.
20.Hageja palub mõista kostja valdusest hageja otsesesse valdusesse välja kinnisasi; juhul, kui kostja keeldub nõuet kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vabatahtlikult täitmast, tõsta kostja koos talle kuuluva varaga kinnisasjalt välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
21.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) tõendamata on väide, et tema valdus on ebaseaduslik; (ii) hageja on talunud kostja poolset valdust 16 aastat, mistõttu ei saa kostja valdus üleöö ebaseaduslikuks muutuda; (iii) kinnistu on kostja ja tema perekonna (sh laste) eluase (PKS § 21) ning kostja valdab seda hageja ja tema poja vahel sõlmitud kasutuslepingu alusel kaasvaldajana; (iv) kinnistu on kostja tegevuskoht (TsÜS § 16); (v) kostja on osalenud kinnistu renoveerimistöödel ning tegutsenud hageja esindajana suhetes teiste üürnikega; (vi) alternatiivselt annab aluse kinnistu valdamiseks poolte vahel 2004.a sõlmitud suuline tasuta üürileping, mis on kehtiv tänaseni.
22.AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82 lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. AÕS § 83 lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Valduse õiguslik alus saab olla mõni piiratud asjaõigus või omanikku valdaja valdust taluma kohustav võlaõiguslik kokkulepe, kuid õiguslik alus saab tuleneda ka seadusest või kohtulahendist (vt RKTKo nr 2-16-9519/78 p 27).
23.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-178-14 p-is 11 märkinud järgmist: „AÕS § 80 lg 1 kohaldamise eelduseks on, et (i) hageja on korteriomandi omanik, (ii) kostja on
2-19-19804 korteriomandi valdaja ning (iii) kostja valdab korteriomandit õigusliku aluseta. Kui kohus lahendab vindikatsioonihagi, mille aluseks on hageja väide, et kostjal ei ole korteriomandi valdamiseks õiguslikku alust, peab kohus hageja nõude lahendamisel kostja vastuväite alusel tuvastama, kas poolte vahel on õigussuhe, mis annab kostjale õiguse vaidlusalust korteriomandit vallata, või mitte.“
24.Kinnistu omanikuks on hageja. Kostja valdab nimetatud kinnistut. Kinnisturaamatust ei nähtu kostjal kinnistu kasutamise õigust. Hageja on nõudnud kinnisasja valduse vabastamist ja hagejale üleandmist. Kostja keeldub kinnistu valduse vabastamisest. Kostja ei ole tänaseni kinnistut vabastanud. Eeltoodu osas poolte vahel vaidlust ei ole.
25.Kostja on algselt märkinud, et tõendamata on väide, et tema valdus on ebaseaduslik. Kohus on kostjale selgitanud, et AÕS § 83 lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Sellest johtuvalt on kostja kohustatud tõendama, et tal on õiguslik alus kinnisasja vallata. Seega on kostja kõnealune etteheide asjakohatu.
26.Seega peab kohus tuvastama, kas kostjal on õiguslik alus kinnistu valdamiseks. Kostja on märkinud, et hageja on talunud kostja poolset valdust 16 aastat, mistõttu ei saa kostja valdus üleöö ebaseaduslikuks muutuda. Kohus märgib, et kostja nimetatud väide ei ole asjakohane. AÕS § 68 lg 1 sätestab, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Asjaolu, et hageja on kostja poolset valdus pikaajaliselt aktsepteerinud, ei muuda seda veel õiguspäraseks. Kostjale ei saa selle tulemusel tekkida alust asja edasi vallata pärast seda, kui hageja on palunud valduse üle anda.
27.Kostja on märkinud, et kinnistu on kostja ja tema perekonna eluase (PKS § 21). Kohus on seisukohal, et PKS § 21 käesoleval juhul ei kohaldu ega ole asjakohane, kuna kostja ja hageja poja abielu on lahutatud ja säte reguleerib abikaasade kui perekonna eluaset. Lisaks nimetatud säte üksnes defineerib, millist ruumi käsitletakse perekonna ühise eluasemena, see ei anna kostjale õiguslikku alust ruumi vallata. Kohus on seisukohal, et kinnisasja valdamise õigust ei tulene kostjale ka asjaolust, et kostja lapsed koos isaga nimetatud kinnistul elavad. Kostja viidatud PKS sätted reguleerivad lapse ja vanema vahelisi suhteid ega anna kostjale õigust vallata kolmandale isikule kuuluvat kinnisasja.
28.Kostja on märkinud, et kinnistu on kostja tegevuskoht (TsÜS § 16). Kohus on seisukohal, et ka TsÜS § 16 käesoleval juhul ei kohaldu ega ole asjakohane. Säte üksnes defineerib füüsilise isiku tegevuskoha mõiste, see ei anna kostjale õiguslikku alust ruumi vallata.
29.Kostja on märkinud, et on osalenud kinnistu renoveerimistöödel ning tegutsenud hageja esindajana suhetes teiste üürnikega. Kohus märgib, et ka nimetatud asjaolud ei anna iseenesest kostjale alust kinnisasja vallata. Samuti on nimetatud väited tõendamata.
30.Kostja on märkinud, et alternatiivselt annab aluse kinnistu valdamiseks poolte vahel 2004. a sõlmitud suuline tasuta üürileping, mis on kehtiv tänaseni. VÕS 389 sätestab, et tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Kinnisasi on kostja
2-19-19804 valduses olnud pikka aega ning pole esile toodud, et ta selle kasutamise eest hagejale tasu oleks makstud. Seega võiks poolte vahel olla tasuta kasutamise leping. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et tegemist oleks olnud tähtajalise tasuta kasutamise lepinguga, seega lähtub kohus eeldusest, et eseme kasutustähtaega ei ole määratud. VÕS § 393 lg 3 sätestab, et kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Hageja on nõudnud kostjalt valduse vabastamist hiljemalt 15.12.2019 (tlk 7, nõudekiri), kostja on kirja kätte saanud (tlk 22, väljavõte kostja e-postkastist). Seega isegi, kui poolte vahel oli kinnisasjas tasuta kasutamise leping, on see lõppenud hageja poolse ülesütlemisega. Lähtuvalt nõudekirjas märgitud kuupäevast, on kostja valdus ebaseaduslik (st sellel puudub õiguslik alus) alates 16.12.2019.
31.Kostja leiab, et asja väljaandmisest keeldumise aluse annab ka AÕS § 83 lg 2, mis sätestab, et otsene valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui kaudsel valdajal, kellelt ta on saanud õiguse asja vallata, on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kui kaudne valdaja ei ole valdajale valduse üleandmiseks õigustatud, võib omanik nõuda otseselt valdajalt asja väljaandmist kaudsele valdajale või viimase keeldumise korral valduse ülevõtmisest asja väljaandmist endale. Kostja märgib, et valdab kinnisasja hageja ja tema poja vahel sõlmitud kasutuslepingu alusel, olles saanud hageja pojalt nõusoleku kinnisasja valdamiseks. Kohus märgib, et käesoleval juhul on tõendamata asjaolu, et hageja poeg oleks kostjale vastava nõusoleku andnud, lisaks on tõendamata, et hageja oleks oma pojale vastava nõusoleku andnud. Seega ei saa kohus asuda seisukohale, et kostjal on õigus keelduda kinnisasja väljaandmisest AÕS § 83 lg 2 alusel.
32.Kostja ei ole kohtuni toonud ega tõendanud, et kostjal oleks mõni muu õiguslik alus vaidlusaluse kinnistu valdamiseks.
33.Kuivõrd kostjal puudub alus kinnistu valdamiseks, tuleb AÕS § 80 lg-te 1 ja 2 alusel hagejale kui kinnistu omanikule vaidlusaluse kinnistu valdus tagastada.
34.Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi.
35.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja on palunud määrata kindlaks otsuse täitmise korra. Kostja ei ole nimetatud taotlusele vastuväiteid esitanud. Kohus rahuldab vastava taotluse. Kohus selgitab, et juhul, kui kostja temal lasuvaid kohustusi ei täida, kuulub kohtuotsus täitmisele TMS §-des 180 jj sätestatud korras.
36.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
37.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus
2-19-19804 menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
38.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
39.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.