XX hagi Y OÜ vastu töölepingu sõlmimise fakti ja erakorralise ülesütlemise kehtivuse tuvastamiseks, saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise ja ülesütlemise hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02. märtsi 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus vastuapellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
Apellatsioonkaebuse hind 10 717,32 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 5394,35 eurot
ja
Y
OÜ
Menetlusosalised ja nende Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Iivi Otto esindajad ringkonnakohtus Kostja Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), seaduslik esindaja LL Menetluse liik
02. november 2020, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 02. märtsi 2020 otsus osas, milles maakohus mõistis Y OÜ-lt XX kasuks välja töötasu 1412,50 eurot (brutosumma) ületavas osas. Jätta tühistatud osas hagi rahuldamata.
2.Samuti tühistada Harju Maakohtu 02. märtsi 2020 otsus töötasult viivise väljamõistmise osas. Teha selles osas uus otsus, millega mõista välja Y OÜ-lt XX kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras töötasult 1412,50 eurot (brutosumma) alates 03. septembrist 2019 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Muus osas jätta Harju Maakohtu 02. märtsi 2020 otsus muutmata.
4.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
4.1 XX hagi Y OÜ vastu töölepingu sõlmimise fakti ja erakorralise ülesütlemise kehtivuse tuvastamiseks, saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise ja erakorralise ülesütlemise hüvitise väljamõistmiseks rahuldada osaliselt. 4.2 Tuvastada, et XX ja Y OÜ vahel 22.septembril 2017 sõlmitud leping on tööleping TLS § 1 lg 1 tähenduses. 4.3 Tuvastada, et XX on Y OÜ-le 06.detsembril 2017 esitatud erakorralise ülesütlemisavaldusega poolte vahel 22.septembril 2017 sõlmitud töölepingu alates 06.detsembrist 2017 TLS § 91 lg 2 punktide 1-3 alusel kehtivalt üles öelnud. 4.4 Tuvastada Y OÜ poolt XX-le 06.detsembril 2017 esitatud ülesütlemisavalduse tühisus. 4.5 Kohustada Y OÜ tema ja XX vahelise töölepingu lõppemise alusena märkima töötamise registrisse TLS § 91 lg 2 punktid 1-3. 4.6 Mõista Y OÜ-lt XX kasuks välja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis 1939.28 eurot (brutosumma) ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 07. detsembrist 2017 kuni põhivõla täitmiseni. 4.7 Mõista Y OÜ-lt XX kasuks välja saamata jäänud töötasu 1412,50 eurot (brutosumma) ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras töötasult 1412,50 eurot (brutosumma) alates 3.septembrist 2019 kuni põhivõla täitmiseni. 4.8 Mõista välja Y OÜ-lt XX kasuks kasutamata jäänud puhkuse hüvitis 225,36 eurot (brutosumma) ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 07.detsembrist 2017 kuni põhivõla täitmiseni. 4.9 Hagimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.
5.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.
6.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
7.Vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Menetluse käik
1.XX (hageja, töötaja) esitas 05.01.2018 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Y OÜ (kostja, tööandja) vastu, milles palus tuvastada töölepingu sõlmimise fakti, hageja poolt esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse, tööandja poolt esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, ja muuta töötamise registris kannet. Samuti palus hageja välja mõista saamata töötasu, töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise, kasutamata jäänud puhkuse
hüvitise ja viivise. Lisaks nõudis hageja isiklike asjade tagastamist, millisest nõudest ta loobus 02.04.2018 avalduses ja 25.04.2018 TVK istungil.
2.TVK tegi 10.05.2018 töövaidlusasjas nr 4-1/43/18 otsuse, millega rahuldas töötaja avalduse täies ulatuses. TVK tuvastas, et poolte vahel 22.09.2017 sõlmitud leping on tööleping, töötaja on tööandjale 06.12.2017 esitatud erakorralise ülesütlemisavaldusega poolte 22.09.2017 sõlmitud töölepingu alates 06.12.2017 üles öelnud ja tööandja poolt töötajale 06.12.2017 esitatud ütlesütlemisavaldus on tühine. TVK määras märkida töötamise registrisse töölepingu lõppemise alusena töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 punktid 1-3. TVK mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja saamata jäänud töötasu 2017. a novembrikuu eest 1550,34 eurot (bruto) ning viivise seadusjärgses määras alates 06.12.2017, 2017. a detsembrikuu eest 1816,25 eurot (bruto) ning viivise seadusjärgses määras alates 09.12.2017. TVK mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise 9411,58 eurot ning viivise seadusjärgses määras alates 07.12.2017. Lisaks mõistis TVK tööandjalt töötaja kasuks saamata jäänud puhkuse eest hüvitise 357,91 eurot (bruto) ning viivise seadusjärgses määras alates 07.12.2017.
22.05.2018 taotles tööandja kohtult töövaidluse läbivaatamist hagimenetluses.
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
4.Pooled sõlmisid 22.09.2017 advokaadi kutsetegevuse lepingu, mille alusel asus hageja alates 23.10.2017 advokaadibüroos tööle vandeadvokaadina. Vastavalt lepingule koosnes hagejale igakuiselt makstav tasu kahest osast – fikseeritud brutotasust 2400 eurot ja 30%-lisest lisatasust hageja poolt büroosse toodud klientidelt laekunud arvetelt. Kutsetegevuse põhitasu maksmise eelduseks oli arvestuskuul vähemalt 60 töötunni ulatuses vähemalt tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta) advokaadibüroo klientidele osutatud õigusteenuse arveldamine. Täiendav kutsetegevuse tasu samade kriteeriumite alusel alates 61. töötunnist ja järgmiste töötundide eest oli 50 eurot ühe töötunni eest brutos.
6.Perioodi 01.11.2017 – 30.11.2017 eest laekus 05.12.2017 hageja arvelduskontole 1300 eurot, selgitusega “novembri kutsetegevuse tasu (osaline)”. Hiljem laekus hagejale veel täiendavalt 169,82 eurot. Novembrikuu eest jättis kostja hagejale lepingus kokkulepitud tasu olulises osas maksmata.
7.06.12.2017 ütles hageja lepingu erakorraliselt üles kostjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 631, 196 lg-te 1 ja 2, 116 lg 2 p-de 1-4 ja TLS § 91 lg 2 p-de 1-3 alusel kokkulepitud tasu maksmata jätmise ja ebaväärika kohtlemise tõttu. Vaatamata poolte töösuhte lõppemisele edastas kostja hageja avalduse saamise järgselt samal päeval omapoolse erakorralise ülesütlemisavalduse. Hageja on seisukohal, et kostjal puudus õiguslik alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, mistõttu on kostja ülesütlemisavaldus tühine. 08.12.2017 esitas hageja kostjale nõude saamata jäänud novembri- ja detsembrikuu tasu, lepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise ja töötamise registrisse korrektse kande tegemiseks. Kostja pole hageja nõuet täitnud.
8.Hageja on seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud tööleping, kuna leping vastab olemuselt töölepingu tunnustele. Advokaadibüroos töötades allus hageja kostja juhtimisele ja kontrollile, kasutas töö tegemiseks kostja töövahendeid, kohustus järgima kostja töökorraldust
reguleerivad juhendeid, kostja kohustus maksma hagejale igakuist tasu, leping oli sõlmitud tähtajatuna, hagejal oli õigus puhata 28 kalendripäeva aastas ja saada sellel ajal kutsetegevuse põhitasu, pooled olid kokku leppinud brutotöötasus, töötasust peeti kinni seaduses ettenähtud maksud ja maksed ning tasuti sotsiaalmaksu. Kostja on ka ise käsitlenud lepingut alates selle sõlmimisest töölepinguna, kuna märkis töötamise registrisse alates 23.10.2017 hageja töötamise liigina “tööleping“.
10.Lepingu punkti 7.2 järgi on hagejal igal juhul õigus saada töötasu 2400 eurot (bruto), sõltumata tehtud töötundide arvust. Lepingu p 7.4 järgi on hagejal õigus saada lisatasu advokaadi poolt advokaadibüroosse toodud klientidelt laekunud arvetelt 30 % käibemaksuta summalt. Hageja tõi advokaadibüroosse C AS-i, kellelt laekus novembris arved kogusummas 3239,17 eurot (käibemaksuta). Seega on hagejal õigus lisatasule 971,75 eurot (bruto). Kokku on hagejal õigus saada novembrikuu eest 3371,75 eurot (2400 + 971,75). Hagejal on saamata 1550,34 eurot (bruto), mille väljamõistmist hageja taotleb.
11.Detsembris laekus hageja poolt advokaadibüroosse toodud kliendilt 4791 eurot (käibemaksuta), millest hagejal on lepingu p 7.4 alusel õigus saada 30 % ehk 1437,30 eurot (bruto). Lisaks on hagejal õigus saada tasu detsembris töötatud päevade eest 378,95 eurot (bruto). Kokku on hagejal õigus detsembri eest saada 1816,25 eurot (bruto), mille väljamõistmist hageja taotleb.
12.Samuti nõuab hageja kasutamata puhkuse hüvitise summas 357,91 eurot (bruto) ja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise summas 9411,58 eurot (bruto) väljamõistmist. Lisaks nõuab hageja kõikidelt summadelt viivist.
13.16.10.2019 palus hageja kostjalt täiendavalt välja mõista saamata jäänud töötasu 1782,15 eurot (bruto) ning seadusjärgse viivise alates 03.09.2019, kuna hageja poolt kostjale toodud kliendilt, C AS-lt, toimus täiendav laekumine 11 076 eurot, mis annab hagejale õiguse lepingu p 7.4 mõistes lisatasule ja lepingu p 7.2 mõistes täiendavale kutsetegevuse tasule, sest tasumine on toimunud valdavalt hageja tehtud töö eest. Kostja vastuväited
Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
15.Kostja on seisukohal, et advokaadibüroo ja vandeadvokaadi vahelist õigussuhet ei reguleeri TLS. Advokaadi kohustus olla õigusteenust osutades sõltumatu advokatuuriseaduse (AdvS) § 43 lg 1 tähenduses, tähendab ka sõltumatust advokaadibüroo pidajast. Vandeadvokaat ei tee advokaadibüroole tööd, vaid osutab büroo klientidele büroo nimel õigusteenust. Advokaadi valida on nii kliendid kui ka konkreetsed kliendiülesanded. Nõuet, et advokaat peab kindlal ajal saabuma büroosse, viibima seal kindlaksmääratud aja ja võib lahkuda kindlaks lõunaperioodiks, ei olnud. Pooled sõlmisid käsunduslepingu, välistasid lepingu p-s 1.6 kokkuleppel TLS kohaldamise. Lepingu p-s 9.1 lepiti kokku, missugustes normidest lähtutakse lepingu lõpetamisel, sealjuures puuduvad viited TLS kohaldamisele.
16.Lepingus sätestatud põhitasu väljamaksmise eelduse kohaselt pidi advokaat osutama kalendrikuus advokaadibüroo klientidele 60 tundi õigusteenust. Hageja seda novembris ei teinud. Töö tooja lisatasu kuulub väljamaksmisele siis, kui advokaat toob büroosse kliendi, kellele teine advokaat osutab teenust. Sellisel juhul on kliendi toojal õigus lisatasule. Praegusel juhul nõuab hageja lisatasu toimingute eest, mida ta ise enda toodud kliendi huvides tegi. 06.12.2017 võttis hageja omaalgatusliku tervisepäeva ja õigusteenust ei osutanud, perioodis 01.12.2017 – 05.12.2017 oli kolm tööpäeva, mille eest enam kui 1800 euro nõue ei ole põhjendatud. Pärast lepingu lõppemist toimunud laekumised ei mõjuta hageja tasu suurust. Poolte vahel ei olnud kokkulepet, et kasutamata puhkus hüvitatakse rahas. Käesoleval juhul on nõutav hüvitis ebaproportsionaalselt suur, kuna hageja töötas advokaadibüroos kuus nädalat.
17.Kostja ei nõustu nõude suurendamisega, kuna lepingu kohaselt kaotab advokaat õiguse tasule, kui klient arved vaidlustab. C AS vaidlustas arved ega olnud nõus neid tasuma. Kuna arved väljastati pärast hagejaga sõlmitud kutsetegevuse lepingu lõppemist, ei lähe need ühegi kuu arvestusse. Maakohtu otsus ja põhjendused
18.Harju Maakohus rahuldas 02.03.2020 otsusega hagi osaliselt. Maakohus tuvastas, et poolte vahel 22.09.2017 sõlmitud leping oli tööleping, hageja on lepingu erakorraliselt alates 06.12.2017 TLS § 91 lg 2 punktide 1-3 alusel kehtivalt üles öelnud. Samuti tuvastas maakohus, et kostja poolt hagejale 06.12.2017 esitatud ülesütlemisavaldus on tühine ning kohustas kostjat märkima lepingu lõppemise alusena töötamise registrisse TLS § 91 lg 2 punktid 1-3. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise 1939,28 eurot (bruto) ja seadusjärgse viivise alates 07.12.2017 kuni täitmiseni. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 2830,13 eurot (bruto) ja viivise seadusjärgses määras põhivõlgnevuselt 1437,30 eurolt alates 09.12.2017 ning põhivõlgnevuselt 1392,83 eurolt alates 03.09.2019 kuni täitmiseni. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja kasutamata jäänud puhkuse hüvitise 225,36 eurot (bruto) ning viivise seadusjärgses määras alates 07.12.2017 kuni tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
19.Maakohus asus seisukohale, et poolte vahel sõlmitud lepingust nähtuvad töölepingule iseloomulikud tunnused. Pooled olid kokku leppinud tööle asumise ajas, lepingu tähtajas, töökohustustes, töökorralduses, töö eest perioodiliselt makstavas tasus, selle arvutamise viisis, maksmise korras ning sissenõutavaks muutumise ajas (palgapäevas), kinnipeetavates maksudes ja maksetes, tööajas, töö tegemise kohas, puhkuse kestuses 28 päeva, tööandja kehtestatud reeglites. Igakuise töötasu ja lisatasu maksmine, tööaeg ja ületunnitöö olid reguleeritud. Maakohus oli seisukohal, et kostja viidatud AdvS sätted ei ole asjakohased töövaidluse lahendamisel, kuivõrd AdvS § 43 lg 1 reguleerib advokaadi ja advokaadibüroo kliendi, mitte advokaadi kui töötaja ja advokaadibüroo kui tööandja vahelisi suhteid. Tunnistajate EE ja SS ütlused hageja tööprotsessi kohta vastavad töölepingu alusel töötamisele TLS § 1 lg 1 mõttes. Vähetähtis on seejuures vaidlus selle üle, kas hageja allkirjastas kostja juures töötamise ajal kirjaliku dokumendina sisekorra eeskirjad või mitte, sest lepingus on sisekorra reeglitele allumise kohustus sätestatud, mistõttu võivad need olla kehtestatud ka suuliste korralduste, juhiste või tavana. Töösuhte olemasolu on tõendatud ka poolte 06.12.2017 e-kirjavahetusega. Kostja on kinnitanud Eesti Vabariigile EMTA kaudu poolte vahel töölepingulise suhte olemasolu. Seega vastab poolte vahel sõlmitud leping olemuslikult töölepingule.
20.Asjaolu, et hageja põhjendas lepingu ülesütlemist esmalt VÕS sätetele tuginedes, ei oma tähtsust, kuna TLS § 95 lg-st 3 tulenevalt ei mõjuta see ülesütlemise kehtivust. Kuivõrd kostja ei ole hageja töölepingu ülesütlemist vaidlustanud, on lepingu ülesütlemine hageja avalduse
alusel kehtiv. Seega loeb kohus tuvastatuks, et poolte vaheline tööleping lõppes 06.12.2017 hageja poolt esitatud ülesütlemisavalduse alusel TLS § 91 lg 2 p 1-3 järgi ja põhjustel, mille tuvastamine ei ole täiendavalt vajalik. Kuna leping lõppes hageja esitatud avalduse kättesaamisega kostja poolt, siis esitas kostja oma avalduse hilinenult ning see ei too enam pooltele kaasa õiguslikke tagajärgi. Hageja nõue töötamise registrisse korrektse kande tegemiseks kuulub eelpool toodud põhjendustel rahuldamisele.
21.Maakohus asus seisukohale, et lepingus sisaldunud tasu kokkuleppel oli kolm osa põhitasu 2400 eurot, mille väljamaksmise eeldus oli kalendrikuus advokaadibüroo klientidele 60 tunni õigusteenuse osutamine ja osutatud õigusteenuse arveldamine (arve esitamine kliendile ja selle mittevaidlustamine kliendi poolt), täiendav tasu 50 eurot iga tunni eest kui advokaat osutab klientidele rohkem kui 60 tundi teenust kalendrikuus ning lisatasu, kui advokaat toob büroosse kliendi, kellele osutavad teenust teised büroo advokaadid. Kuivõrd lepingu tingimuste läbi arutamine on tõendatud, siis ei ole tegemist tüüptingimustega lepinguga.
22.Hageja konto väljavõttega on tõendatud, et oktoobrikuu eest sai hageja tasu 637,14 eurot (netosumma) ning oktoobrikuu eest hageja tasunõuet kostja vastu ei esitanud. Novembrikuu eest on hageja kontole üle kantud kokku 1469,82 eurot (netosumma) (I kd lk 24). Töötamise registri väljavõttega on tõendatud, et hageja kohta EMTA-le deklareeritud palgatulult on arvestatud üldine maksuvaba tulu, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks ja tulumaks (I kd lk 141). Hageja oktoobrikuu palgatulu brutosummas oli 763,64 eurot ja novembrikuu palgatulu brutosummas oli 1821,42 eurot.
23.Väljavõttega Q programmist on tõendatud, et hageja tegi 2017.a novembrikuus tööd kokku 44 tundi ja 10 minutit ning valdavalt oli kliendiks tema toodud C AS, kellele hageja tegi tööd ja esitati arveid kokku 42 tunni ja 10 minuti eest (I kd lk 33). Maksekorraldusega on tõendatud, et 02.11.2017 laekus C AS-ilt 2483,00 eurot ja 14.11.2017 1404,00 eurot arvete eest, mis kajastuvad hageja tehtud tööde arvestuses (I kd lk 34 ja pöördel). 16.oktoobril 2019 suurendas hageja novembrikuu tasude nõuet, paludes mõista kostjalt tema kasuks täiendavalt välja saamata jäänud töötasu 1782,15 eurot (bruto), mis koosnes lepingu punkti 7.4 alusel arvestatud lisatasust 1377,99 eurot ja täiendavast kutsetegevuse tasust 404,16 eurot. Hageja põhjendas seda asjaoluga, et õigusteenust osutati C AS-ile novembrikuus.
24.Maakohus oli seisukohal, et nii esialgses avalduses kui ka 16.10.2019 novembrikuu nõude suurendamise avalduses toodud tasude nõuded tuleb jätta rahuldamata, kuna need ei põhine lepingu punktides 7.2 - 7.4 sätestatul. Lepingu p-s 7.2 sätestatud põhitasu 2400 eurot väljamaksmise eeldus oli kalendrikuus advokaadibüroo klientidele 60 tunni õigusteenuse osutamine. Väljavõttega Q programmist on tõendatud, et hageja töötundide arv jäi novembrikuus alla 60 tunni.
25.Kohtuotsusega, arvetega ja maksekorraldusega on tõendatud, et C AS-ilt mõisteti kostja kasuks välja esitatud arvete alusel võlgnevus 5538 eurot ja viivis, mille C AS ka tasus kostjale 02.09.2019. Arvetest nähtuvalt olid need esitatud hageja töötamise ajal C AS-ile osutatud õigusabi teenuste eest, kuid pärast hagejaga töölepingu lõppemist 07.12.2017, järelikult saaksid need olla lepingu p-dest 7.2 ja 7.4 tulenevalt väljamaksmiseks detsembrikuu eest. Hageja osutas C AS-ile õigusteenust kokku 34 tundi ja 50 minutit. Järelikult oli hagejal õigus saada tasu 2017. a detsembrikuus brutosummas kokku 1360,33 eurot (2400 / 60 x 34 h 50 min). Hageja toodud kliendile, C AS-ile, tegi tööd advokaat EE arvetelt nr 201712011 nähtuvalt 30 minutit (summas 65 eurot) ja arvelt nr 201712013 nähtuvalt 20 minutit (summas 43,33 eurot). Seega on hagejal vastavalt lepingu p-s 7.4 sätestatule õigus töö tooja tasule 30% summast 108,33 eurot ehk 32,50 eurot.
26.Maksekorraldusega on tõendatud, et 08.12.2017 laekus C AS-ilt 5749,00 eurot, mis on 4791 eurot (käibemaksuta). Kuna hageja on väitnud, et maksekorralduses tasutud töö ei ole tehtud tema poolt ja kostja ei ole tõendanud vastupidist, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista detsembrikuus hageja toodud kliendilt C AS-ilt advokaadibüroole laekunud summast vastavalt lepingu p 7.4 järgi tehtud arvestusele 30% (4791*30/100) ehk 1437,30 eurot (brutos). Vaidlus puudub, et 2017. a detsembri eest hagejale töötasu makstud ei ole. Detsembrikuu eest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2830,13 eurot (1360,33 eurot, 32,50 eurot ja 1437,30 eurot).
27.Samuti kuulub hagejale TLS §-de 70 ja 29 lg 8 alusel kostjalt väljamõistmisele põhipuhkuse hüvitis 3,4 kalendripäeva eest brutosummas 225,36 eurot (763,64+1821,42/39x3,4).
28.Maakohus oli seisukohal, et arvestades töösuhte kestust (44 päeva), töölepingu lõppemise alust (TLS § 91 lg 2 p 1-3), kostja poolt osaliselt välja maksmata jäetud töötasu detsembris ning välja maksmata jäetud puhkuse kompensatsiooni, kostja vastuväiteid hüvitise suurusele ja taotlust selle vähendamiseks nullini, tuleb hageja hüvitise nõue rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 2000 eurot (bruto). Kostja esitas kohtule tasaarvestusavalduse paludes tasaarvestada hageja eest tasutud 2017. a liikmemaks 60,72 eurot. Kuna kostja ei ole määranud, millised nõuded tasaarvestada, siis kohus tasaarvestab vastavalt VÕS § 201 lg 1 p-le 1 kostja nõude töölepingu lõpetamise hüvitise nõudega. Järelikult tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista töölepingu lõpetamise hüvitis 1939.28 eurot.
29.Maakohus oli seisukohal, et viivise nõuded hakkasid kulgema järgmiselt puhkusehüvitiselt ja lepingu lõpetamise hüvitiselt 07.12.2017, detsembrikuu tasult 1437,30 eurot alates 09.12.2017 ja detsembrikuu tasult 1392,83 eurot alates 03.09.2019. Apellatsioonkaebus
30.Maakohtu otsuse peale esitas 01.04.2020 apellatsioonkaebuse hageja, kes palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäeti rahuldamata 4994,77 eurot (bruto) ületava põhivõla osas ja sellelt arvestatava viivise osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Hageja palub teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse täies ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
31.Apellatsioonkaebuse kohaselt tõlgendas maakohus ebaõigesti töölepingus sisalduvat tasukokkulepet. Lepingu p-s 7.2 on reguleeritud fikseeritud põhitasu ja see kuulus igal juhul väljamaksmisele sõltumata sellest, mitu tundi arveldatavat tööd oli hageja arvestuskuul teinud.
32.Hageja on tõendanud, et advokaadibüroo poolt arveldati ainuüksi C AS-ile novembrikuu jooksul hageja tööd 68 tundi ja 5 minutit. Hageja tegi tööd ka teistele advokaadibüroo klientidele, millist infot kostja varjab. Hagejal oli lepingu p 7.4 kohaselt õigus saada lisatasu ka nendelt hageja poolt advokaadibüroosse toodud klientidelt toimunud laekumistelt, mille aluseks oli hageja poolt osutatud õigusteenus.
33.Maakohus lähtus tasukokkuleppe sisustamisel ebaõigesti kostja lähikondse tunnistaja ütlustest. Kirjalikus vormis sõlmitud lepingu sisu ei saa tunnistaja ütlustega ümber lükata. Tunnistaja EE ütlused ei ole usaldusväärsed, sest ta on advokaadibüroo osanik. Maakohus rikkus poolte võrdsuse põhimõtet, kui jättis hageja vande all üle kuulamata asjaolude kohta, mille kohta kostja tunnistajat üle kuulati. Maakohus vähendas ebaõigesti seadusega ette nähtud
ja hageja poolt taotletud töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise suurust. Menetluskulude jätmine poolte kanda on hageja suhtes ebaõiglane. Vastuapellatsioonkaebus
34.Kostja esitas 04.05.2020 vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ning teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
35.Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt tuvastas maakohus ebaõigesti, et advokaadibürooga sõlmitud kutsetegevuse leping on tööleping. Advokaadi ja advokaadibüroo vahelist õigussuhet saab reguleerida käsundusleping, mis kajastati lepingu p-s 1.6. Hageja tugines lepingu ülesütlemiselt just VÕS sätetele. Maakohus on omistanud poolte kokkuleppele ja tahteavaldustele põhjendamatult madala tõendusliku tähenduse. Maakohus ei analüüsinud hageja iseseisvust õigusteenuse osutamisel advokaadibüroos. Maakohus on alusetult jätnud kõrvale AdvS sätted, mis reguleerivad õigusteenuse osutamist advokaatide poolt. Maakohus oleks pidanud tuvastama, et töö sisekorraeeskirja, millele hageja tugineb, ei olnud.
36.Maakohus eksis lepingu p 7.4 kohaldamisel. Hageja ei ole kordagi väitnud, et C AS-ile oleks keegi teine peale tema advokaadibüroos teenust osutanud. Lepingu p 7.4 kohaselt oli töö tooja tasule advokaadil õigus vaid siis, kui ta toob büroosse kliendi, kuid ei osuta ise kliendile teenust.
37.Maakohus on rahuldanud nõude, mida hageja ei esitanud. Hageja ei nõudnud kordagi 32,50 euro tasumist lepingu p 7.4 alusel. Lisaks on C AS-ilt toimunud laekumine kaks aastat pärast lepingu lõppemist. Samuti pole hagejal õigust saada tasu C AS-ile väljastatud arvetele tuginedes, kuna klient vaidlustas kõik arved. Maakohus on eksinud hageja detsembrikuu tasu arvutamisel. Hageja nõudis 1816,25 euro tasumist, kuid maakohus on rahuldanud nõude 1000 eurot suuremas ulatuses. TLS § 100 lg 4 järgset hüvitist oleks pidanud vähendama nullini. Maakohus on eksinud viivise arvestusel, st brutosummadelt viivise arvestamine ei vasta viivise olemusele. Vastused apellatsioonkaebustele
38.Pooled vaidlesid apellatsioonkaebustele vastu, palusid jätta need rahuldamata ja menetluskulud teise poole kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
39.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja töötasu 1412,50 eurot (bruto) ületavas osas. Tühistatud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Lisaks tuleb maakohtu otsus tühistada töötasult viivise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab töötasult summas 1412,50 eurot (bruto) välja viivise seadusjärgses määras alates 03.09.2019 kuni põhivõla tasumiseni. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).
40.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et poolte vahel sõlmitud leping oli tööleping, mitte käsundusleping. Maakohus märkis õigesti, et lepingu olemuse üle otsustades
ei saa lähtuda lepingu pealkirjast, vaid lepingu sisust. Maakohus on põhjalikult analüüsinud poolte vahel sõlmitud lepingu sisu ning tuvastanud, et see sisaldab olulises ulatuses töölepingule olulisi tunnuseid. Kuigi lepingus sisalduvad ka mõned käsunduslepingule omased tunnused, on töölepingule vastavaid tunnuseid oluliselt enam. TLS § 1 lg 2 sätestab, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Riigikohus on 14.06.2005 otsuses nr 3-2-1-3-05 (p 18) selgitanud, et juhul, kui pooltevahelisel kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, nii et lepingulise suhte olemust ei ole võimalik üheselt määratleda, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte vahel sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid sõlminud mõne muu lepingu kui töölepingu. Tunnistajate EE ja SS ütlustest ei saa järeldada, et poolte lepinguline suhe ei vastanud oma olemuselt töölepingu suhtele. Samuti on kostja töötamise registris ise märkinud lepingu liigiks töölepingu. Lisaks kinnitab töösuhte olemasolu poolte 06.12.2017 e-kirjavahetuses sisalduvad töökorraldusega seotud kostja viited (I kd tl 25-26). Ülaltoodule tuginedes on maakohus õigesti leidnud, et poolte vahel sõlmitud leping oli tööleping.
41.Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kuna kostja ei ole avaldust hageja ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitanud, siis on hageja ülesütlemine kehtiv (TLS § 105 lg 2). Kuna hageja ülesütlemine on kehtiv ning kostja esitas ülesütlemisavalduse pärast hageja poolt lepingu ülesütlemist, siis ei ole kostja ülesütlemisel õiguslikke tagajärgi (kostja ülesütlemisavalduse ajaks oli leping juba lõppenud).
42.Pooled leppisid lepingu punktis 7.2 kokku, et kutsetegevuse põhitasu makstakse advokaadile brutosummas 2400 eurot. Kutsetegevuse põhitasu maksmise eelduseks eelnimetatud summas on advokaadi poolt arvestuskuul vähemalt 60 töötunni ulatuses vähemalt tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta) advokaadibüroo klientidele osutatud õigusteenuse arveldamine (arve esitamine kliendile ja selle mittevaidlustamine kliendi poolt). Igakuiselt alla 60 arveldatava töötunni ulatuses advokaadibüroo klientidele õigusteenuse osutamist loetakse advokaadipoolseks oluliseks lepingu rikkumiseks tingimusel, et advokaadibüroo pidaja on advokaadile andnud tööd, mis võimaldavad 60 tunni ulatuses arveldamise, kuid advokaat pole õigusteenust osutanud. Advokaadi täiendav kutsetegevuse tasu samade kriteeriumite alusel alates 61. ja järgmiste arveldatud töötundide eest on 50 eurot ühe töötunni eest brutosummas.
43.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et põhitasu summas 2400 eurot kuulus väljamaksmisele igal juhul, s.o sõltumata tehtud töötundide arvust. Lepingu punktist 7.2 tulenevalt on põhitasu summas 2400 eurot väljamaksmise eelduseks hageja poolt vähemalt 60 töötunni ulatuses õigusteenuse arveldamine kuus. Kui põhitasu 2400 eurot kuuluks väljamaksmisele igal juhul, siis kaotaks lepingu punkti 7.2 teine lause mõtte.
44.Lepingu punktis 7.4 on pooled leppinud kokku, et lisaks kutsetegevuse tasule makstakse advokaadi poolt advokaadibüroosse uue kliendi toomisel tasu brutomääras ehk kõiki makse ja makseid, välja arvatud sotsiaalmaksu sisaldavas määras, 30% kliendi poolt advokaadibüroo teiste advokaatide poolt kliendile osutatud õigusteenuse eest laekunud summalt (käibemaksuta). Samuti kohaldatakse 30%-lise tasu osa mahaarvamist advokaadibüroo klientidelt laekunud tasude eest, mille aluseks on advokaadi poolt osutatud õigusteenus. Kolleegiumi hinnangul ei tulene eeltoodust, et hagejal on õigus saada uue kliendi toomisel lisatasu 30 % kliendilt laekunud käibemaksuta summalt sõltumata sellest, kes hageja poolt toodud kliendile õigusabi osutab. Sellest lepingupunktist tuleneb kliendi toomise tasu saamise õigus juhul, kui hageja poolt toodud kliendile osutab õigusabiteenust advokaadibüroo teine advokaat.
45.Hageja on maakohtule ette heitnud, et kohus on lepingu sisu tõlgendamisel põhjendamatult lähtunud kostja osaniku, tunnistaja EE, ütlustest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tunnistaja EE ütlused lepingu sisu tõlgendamisel määravad. Kolleegiumi arvates järeldub lepingu punktide 7.2 ja 7.4 mõte lepingu kirjalikust tekstist. Lisaks on hageja seisukohal, et maakohus oleks pidanud tema vande all üle kuulama. Ringkonnakohtu hinnangul ei järeldu asja materjalidest, et hageja vande all ülekuulamata jätmine oleks toonud kaasa ebaõige kohtulahendi.
46.Maakohus on tuvastanud, et hageja palgatulu novembris oli 1821,42 eurot (bruto). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejal puudub õigus saada täiendavalt novembrikuu eest tasu. Tulenevalt lepingu punktist 7.2 lähtutakse kutsetegevuse põhitasu kindlaksmääramisel mitte arvestuskuul tehtud töötundide arvust, vaid töötundide arvust, mille eest väljastatakse arvestuskuul arve. Hageja on tuginenud sellele, et Q programmi kohaselt esitati hageja tehtud töö eest novembris arveid 44 tunni ja 10 minuti eest (I kd tl 33). Lisaks on hageja tuginenud novembrikuu arvestuses 07.12.2017 esitatud arvetes (II kd tl 68-75) sisalduvatele novembrikuus tehtud töötundidele. Arvestades aga, et need arved väljastati detsembris, siis leidis maakohus ringkonnakohtu arvates õigesti, et arvetes märgitud novembrikuu töötunnid kuuluvad detsembrikuu arvestusse. Kuna hageja töötundide eest ei väljastatud novembris arveid vähemalt 60 töötunni ulatuses, siis ei ole hagejal õigust saada kutsetegevuse põhitasu 2400 eurot (bruto). Kutsetegevuse põhitasu tuleb arvestada seega proportsionaalselt (2400/60 x 44 tundi 10 minutit), millest järeldub, et novembrikuu eest puudub hagejal kostja vastu põhitasu nõue.
47.Hageja on taotlenud ka 02.11.2017 ja 14.11.2017 C AS-ilt laekunud summade (I kd tl 34 ja pöördel) käibemaksuta osalt kliendi tooja tasu väljamõistmist 30 % ulatuses summas 971,75 eurot (bruto). Ringkonnakohus märgib, et see nõue on põhjendamatu, kuna kliendi tooja tasu nõudeõigus on hagejal juhul, kui tema toodud kliendile teeb tööd advokaadibüroo teine advokaat. Hageja ei ole väitnud, et 02.11.2017 ja 14.11.2017 laekunud summade aluseks olnud töö on tehtud kellegi teise kui hageja poolt. Seega ei ole hagejal õigus saada novembrikuu eest lisatasu.
48.Maakohus mõistis kostjalt välja detsembrikuu töötasu 2830,13 eurot (bruto) ja seaduses sätestatud viivise summalt 1437,30 eurot (bruto) alates 09.12.2017 ja summalt 1392,83 eurot (bruto) alates 03.09.3019.
49.Ringkonnakohus märgib, et 07.12.2017 väljastatud arvetest nr 201712008, 201712009, 201712010, 201712011, 201712012, 201712013 ja 201712014 nähtuvalt on hageja osutanud õigusteenust 34 tundi 30 minutit (II kd tl 68-75). Seega on hagejal õigus detsembris väljastatud arvete eest saada 1380 eurot (bruto) (2400/60 x 34 tundi 30 minutit).
50.Hageja on nõudnud ka lisatasu kliendi toomise eest. Kohus on asunud seisukohale, et kliendi toomise tasu saamise õigus on juhul, kui hageja poolt toodud kliendile osutab õigusabiteenust advokaadibüroo teine advokaat. Arvest nr 201712011 (II kd tl 71) ja arvest nr 201712013 (II kd tl 73) nähtuvalt osutas vandeadvokaat EE hageja poolt toodud kliendile C AS teenust kokku 50 minuti eest summas 108,33 eurot (käibemaksuta). Seega on hagejal õigus saada tasu kliendi toomise eest 32,50 eurot (bruto) (30 % summast 108,33 eurot). Ebaõige on kostja seisukoht, et hageja ei nõudnud lepingu punkti 7.4 alusel lisatasu maksmist. Hageja on tuginenud 16.10.2019 hagiavalduse täienduses asjaolule, et tal on 07.12.2017 esitatud arvetelt õigus saada lisatasu lepingu p 7.4 järgi.
51.Lisaks on hageja taotlenud 08.12.2017 C AS-lt laekunud summalt 4791 eurot (käibemaksuta) (I kd tl 37) kliendi tooja tasu väljamõistmist 30 % ulatuses summas 1437,30 eurot. Maakohus on selles osas nõude rahuldanud. Kolleegiumi hinnangul on maakohus ebaõigesti asunud seisukohale nagu oleks hageja väitnud, et tegemist on tööga, mis on tehtud advokaadibüroo teise advokaadi poolt. Maksekorraldusest nähtuvalt on sellega tasutud arved, mille aluseks on Q programmi kohaselt hageja enda poolt tehtud töö (I kd tl 33). Seega puudub hagejal selles osas õigus kliendi tooja tasule.
52.Eeltoodule tuginedes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2017.a detsembri eest saamata jäänud töötasu 1412,50 eurot (bruto) (1380 + 32,50). Tegemist on summaga, millelt hageja palus seadusjärgse viivise välja mõista alates 03.09.2019.
53.Ebaõige on kostja seisukoht, et hagejal ei ole õigus saada 2017.a detsembris väljastatud arvetelt tasu, kuna klient vaidlustas arved. Asjaolu, et klient vaidlustas arved ja arved tasuti 2019.a pärast kohtumenetluse läbimist, ei võta hagejalt õigust nõuda nende arvete pinnalt kostjalt töötasu. Kuna kostja nõue kliendi vastu rahuldati, siis see näitab, et klient vaidlustas arved alusetult.
54.Maakohus mõistis kostjalt välja puhkusehüvitise 225,36 eurot (bruto). Kuna puhkusehüvitis arvutatakse oktoobri ja novembri töötasude alusel ja need ringkonnakohtu otsuse tagajärjel ei muutu, siis ei muutu ka maakohtu poolt väljamõistetud puhkusehüvitise suurus.
55.Maakohus mõistis kostjalt välja ülesütlemise hüvitise 2000 eurot (bruto), mille tasaarvestas kostja poolt hageja eest tasutud advokatuuri liikmetasuga 60,72 eurot. Tasaarvestuse tulemusena mõistis maakohus kostjalt välja ülesütlemise hüvitise 1939,28 eurot. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust selles osas muuta. Hüvitise suuruse määramine on maakohtu diskretsiooniotsus ja ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on piisavalt väljamõistetava hüvitise suurust põhjendanud. Hüvitise suuruse muutmiseks ei anna alust ka asjaolu, et ringkonnakohus vähendab kostjalt väljamõistetavat töötasu suurust.
56.Ebaõige on kostja seisukoht, et hagejal puudub õigus nõuda viivist brutosummadelt. Seadus ei välista seda. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on pidanud võimalikuks viivise väljamõistmist brutosummalt (vt Riigikohtu 15.06.2020 otsus tsiviilasjas 2-18-7821).
57.Hageja leiab, et kostja oleks pidanud vastuapellatsioonkaebuselt tasuma riigilõivu. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei võeta riigilõivu töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. RLS § 59 lg 15 järgi tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 22 lg 1 p-st 1 ei tulene, et riigilõivu tasumisest on vabastatud üksnes töötaja. Seega ei pidanud ka kostja tööandjana vastuapellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu maksma. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
58.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldatud osa, ei saa maakohtu menetluskulude jätmist poolte kanda pidada hageja suhtes ebaõiglaseks. Arvestades, et
apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis peab kolleegium põhjendatuks jätta ka ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1, § 171 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Imbi Sidok-Toomsalu, Helina Luksepp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.