Era Liisingu Inkassoteenused OÜ hagi H.R-i vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2100,28 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (registrikood esindajad 10625474), lepinguline esindaja Kristjan Vahar Kostja: H.R (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Era Liisingu Inkassoteenused OÜ hagi H.R-i vastu tagaseljaotsusega.
2.Mõista H.R-ilt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks välja Creditstar Estonia AS-i ja H.R-i vahel 1. detsembril 2020 sõlmitud kliendilepingu alusel põhinõue 1708,33 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 201,47 eurot ning viivis alates 8. veebruarist 2025 kuni põhinõude (1708,33 eurot) täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Jätta menetluskulud H.R-i kanda.
4.Mõista H.R-ilt eurot.
Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks välja menetluskulud 530
Mõista H.R-ilt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (530 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
7.Toimetada tagaseljaotsus kätte pooltele. H.R-ile toimetada otsus kätte kohtuotsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (hageja) esitas 22. novembril 2024 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse H.R-ilt (kostja) 3600,44 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtu 17. jaanuari 2025 määrusega jäeti hagi käiguta ning anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mh nõuetekohaselt vormistatud hagiavalduse ja nõude aluseks olevate tõendite esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks. Hagiavaldus esitati Viru Maakohtule 7. veebruaril 2025.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista 1. detsembril 2020 sõlmitud lepingu alusel võlgnevus 1909,80 eurot, millest laenu põhiosa on 1708,33 eurot ja viivis 201,47 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 8. veebruarist 2025 kuni põhinõude 1708,33 euro täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
6.Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale loetud kätte toimetatuks 20. aprillil 2025 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
7.Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Creditstar Estonia AS 1. detsembril 2020 2
lepingu, millega võimaldati kostjale kiirlaenu avatud krediidilimiidi ja kasutuslimiidi ulatuses. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale.
9.Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).
10.Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.
11.Leping sõlmiti 1. detsembril 2020. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 20,52%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 56% on seega väiksem, kui lepingu sõlmimise ja täiendavate laenuosade taotlemise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordsed krediidikulukuse määrad ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.
12.Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Hageja märkis, et kostjaga lepingu sõlmimisel ei ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuid ei soovinud ärisaladuse ja pangasaladuse kaitse põhimõtte tõttu kõiki vajalikke andmeid esitada. Seetõttu loobus hageja täielikult intressi nõude nõudmiselt kostjalt ja nõuab tagasi ainult laenuks saadud põhisumma jääki. Esialgne võlausaldaja on maksnud kostjale välja kokku 2113 eurot. Kokku on kostja teinud tagasimakseid 404,67 eurot. Seega on põhivõlg 1708,33 eurot (2113-404,67). Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21. veebruarist 2024, s.o esialgse võlausaldajaga sõlmitud laenulepingu järgsete kõigi osamaksete tagastamise tähtajale järgnevast päevast.
13.Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.
14.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
17.Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 350 eurot ning õigusabikulu 180 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Hagiavalduse järgi kulus hageja lepingulisel esindajal maksekäsukiirmenetluse dokumentidega tutvumisele, hagiavalduse aluseks olevate dokumentidega tutvumisele, hagiavalduse lisaks olevate tõendite komplekteerimisele ja hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele 1,5 tundi, tunnihinnaga 120 eurot. Kokku on õigusabikulu seega 180 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige 3
õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses vajalik ja põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 530 eurot (350 + 180).
18.Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
19.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
20.Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt
4.aprilli 2025 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka tagaseljaotsuse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2). (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.