Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
16. november 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-2217
Tsiviilasi
EE kaebus Tallinna kohtutäitur Hille Kudu 29.01.2020 otsusele täiteasjades nr 035/2011/111, 035/2011/534, 035/2011/535, 025/2011/781, 035/2011/1050, 035/2011/1318, 035/2011/1741 ja 035/2012/2087
Menetlusosalised
Avaldaja – EE (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguine esindaja Aleksei Smelov Puudutatud isik I – Tallinna kohtutäitur Hille Kudu, lepinguline esindaja vandeadvokaat Sandra-Kristin Kärner Puudutatud isik II – Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340), volitatud esindaja Kai Simpson Puudutatud isik III – RR (isikukood xxxxxxxxxx)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. augusti 2020. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
EE määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta EE määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 17. augusti 2020. a määruse tsiviilasjas nr 2-20-2217 resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud EE kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3 kolmas lause).
1.Tallinna kohtutäitur Hille Kudu (kohtutäitur) on algatanud EE (avaldaja) suhtes RRi (puudutatud isik III) avalduse alusel täitemenetluse täiteasjades nr 035/2011/111, 035/2011/534, 035/2011/535, 025/2011/781, 035/2011/1050, 035/2011/1318 ja 035/2011/1741. Kõigis täiteasjades on täitedokumendiks Harju Maakohtu 22.12.2010 määrus tsiviilasjas nr 2-09-18985, millega avaldaja kohustus tasuma puudutatud isikule III 1278,28 eurot 182,60 euro suuruste osamaksetena. Samuti on kohtutäitur algatanud avaldaja suhtes Riigi Tugiteenuste Keskuse (puudutatud isik II) avalduse alusel täitemenetluse täiteasjas nr 035/2012/2087. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 25.04.2012 määrus ja nõude suurus 100 eurot.
2.Kohtutäitur koostas puudutatud isiku II avalduse alusel algatatud täiteasjas 01.09.2019 ja puudutatud isiku III avalduse alusel algatatud täiteasjades 03.09.2019 sissetuleku arestimise aktid, millega arestis 20% ulatuses avaldaja töötasu, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Arestimise aktide järgi ei kuulu palga alammäära ületavast sissetuleku osast arestimisele täiendavalt 1/3 palga alammäärast iga ülalpeetava kohta. Ülalpeetavate puhul arvutatakse arestitav 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud 1/3 osa palga alammäärast iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum.
3.Avaldaja esitas 15.09.2019 kohtutäiturile kaebuse 01.09.2019 ja 03.09.2019 sissetuleku arestimise aktide peale, paludes need tühistada osas, milles arestiti 20% avaldaja sissetulekust. Arestimisaktid on ebaseaduslikud. Avaldaja netosissetulek on 740 eurot kuus ning tema igakuised kulutused on üür ja kommunaalkulud 300 eurot, transpordikulu 44 eurot, lasteaiatasu 75 eurot ja TV/internet 17 eurot. Tal on kaks last ning ta peab ostma endale ja lastele toidu, ravimid, isiklikud tarbed, riided, kingad ja muud isiklikud asjad.
4.Kohtutäitur rahuldas 02.12.2019 otsusega avaldaja kaebuse ning vabastas avaldaja sissetuleku 5% ulatuses arestist. Täitemenetlus täiteasjades on kestnud kaheksa aastat ja selle aja jooksul on avaldaja teinud kaks makset kokku summas 163,68 eurot. Nõuete jääk on kokku 1784,49 eurot. Avaldaja sissetuleku arestimata jätmine kahjustaks sissenõudja põhiseadusega kaitstud omandipõhiõigust ja seetõttu saab selline kahjustamine olla lubatav üksnes väga erandlikel juhtudel. Avaldajal ei ole muud vara, mille arvelt sissenõudjate nõudeid rahuldada. Seetõttu on sissetuleku arestimine 15% ulatuses õiglane. 740 euro suuruse netosissetuleku korral kuulub arestimisele 24,68 eurot.
5.Kohtutäitur koostas 03.12.2019 täiteasjades töötasu aresti muutmise aktid, millega vähendas arestimise ulatust 15%-ni.
6.Avaldaja esitas 16.12.2019 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 02.12.2019 otsuse tühistamiseks ja kohtutäituri kohustamiseks vaadata kaebus uuesti läbi. Harju Maakohus jättis 28.09.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-19724 avaldaja 16.12.2019 kaebuse rahuldamata. Harju Maakohtu 28.09.2020 määrus ei ole jõustunud, sest avaldaja esitas selle peale 13.10.2020 määruskaebuse.
7.Avaldaja esitas 17.01.2020 kohtutäiturile kaebuse 03.12.2019 töötasu aresti muutmise aktide peale, paludes need tühistada osas, milles kohtutäitur arestis 15% avaldaja sissetulekust. Arestimise aktid on ebaseaduslikud. Avaldaja netosissetulek on 740 eurot kuus ning tema igakuised kulutused on üür ja kommunaalkulud 342 eurot, transpordikulu 44 eurot, lasteaiatasu 75 eurot ja TV/internet 17 eurot. Tal on kaks last ning ta peab ostma endale ja lastele toidu, ravimid, isiklikud tarbed, riided, kingad ja muud isiklikud asjad. Ühele avaldaja lapsele ei maksa tema isa elatist, seega peab avaldaja tegema tema ülalpidamiseks täiendavaid kulutusi.
2(6)
2-20-2217
8.Kohtutäitur jättis 29.01.2020 otsusega avaldaja 17.01.2020 kaebuse läbi vaatamata. Kohtutäitur koostas 03.12.2019 töötasu aresti muutmise aktid, kui oli avaldaja 15.09.2019 kaebuse 02.12.2019 otsusega rahuldanud. Avaldaja on kohtutäituri 02.12.2019 otsuse peale esitanud kaebuse kohtule. Kohus peab seda läbi vaadates võtma seisukoha sissetuleku arestimise ulatuse põhjendatuse osas. Kohtutäituri 02.12.2019 otsuse peale kohtule esitatud kaebus ja kohtutäiturile 17.01.2020 esitatud kaebus kattuvad seega täielikult ning 17.01.2020 kaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata.
9.Avaldaja esitas 10.02.2020 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 29.01.2020 otsuse tühistamiseks ja kohtutäituri kohustamiseks vaadata avaldaja 17.01.2020 kaebus läbi. Kohtutäituri viide TsMS § 423 lg 1 p-le 4 on põhjendamatu, kuna kohtutäitur on TMS alusel kohustatud täitemenetluse osalise kaebuse läbi vaatama. Kohtutäituril ei ole õigust keelduda kaebuse menetlemisest olukorras, kus varem on esitatud sarnane kaebus. Kohtutäitur on rikkunud avaldaja õigust osaleda oma kaebuse läbi vaatamisel ning saada kaebusele sisuline lahendus. Kohtutäitur ei analüüsinud, kas ja mis ulatuses on sissenõude pööramine avaldaja sissetulekule TMS § 131 lg 2 alusel lubatav.
10.Puudutatud isik II esitas 18.03.2020 vastuse, milles märkis, et ei pea otstarbekaks esitada sisulist seisukohta, kuna tema avalduse alusel algatatud täiteasi on põhinõude osas aegumise tõttu lõpetatud ja jätkub ainult täitekulude sissenõudmiseks.
11.Kohtutäitur esitas 23.03.2020 vastuse, milles taotleb kaebuse läbi vaatamata jätmist ning kaebuse läbi vaatamise korral tsiviilasjade nr x-xx-xxxx ja y-yy-yyyyy liitmist ühte menetlusse. Kohtutäitur jääb 29.01.2020 otsuse juurde.
12.Harju Maakohus jättis 17.08.2020 määrusega kaebuse ning kohtutäituri taotlused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ja tsiviilasjade liitmiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Avaldaja vaidlustab nii tsiviilasja nr y-yy-yyyyy kui ka tsiviilasja nr x-xx-xxxx aluseks oleva kaebusega sissetuleku arestimise ulatust. Avaldaja on seega esitanud sisuliselt identse kaebuse nii kohtutäituri 02.12.2019 otsusele kui 03.12.2019 töötasu aresti muutmise aktidele. Kohtutäituri 02.12.2019 otsusele ja 03.12.2019 töötasu aresti muutmise aktidele esitatud kaebusi ei ole võimalik erinevalt lahendada. Kui kohus peaks tsiviilasjas nr y-yy-yyyyy leidma, et kohtutäitur on 02.12.2019 otsuses eksinud avaldaja sissetuleku arestimisel, tuleb kohtutäituril väljastada uued töötasu aresti muutmise aktid. Kohtutäitur on seega avaldaja 17.01.2020 kaebuse läbivaatamisest põhjendatult keeldunud ja kohtule esitatud kaebus jääb rahuldamata. Kohtule esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmiseks alust ei ole, mistõttu jääb kohtutäituri sellekohane taotlus rahuldamata. Käesoleva tsiviilasja ja tsiviilasja nr y-yy-yyyyy ühine menetlemine ei võimalda asja kiiremat lahendamist ega lihtsusta nende menetlemist, kuna käesolevas tsiviilasjas ei tule võtta seisukohta avaldaja sissetuleku arestimise ulatuse osas, vaid ainult selle osas, kas kohtutäitur võis avaldaja kaebuse läbi vaatamisest keelduda. Seetõttu jääb kohtutäituri taotlus tsiviilasjade liitmiseks rahuldamata. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
13.Avaldaja esitas Harju Maakohtu 17.08.2020 määruse peale 02.09.2020 määruskaebuse. Harju Maakohus ei pidanud 07.10.2020 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
3(6)
2-20-2217
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
14.Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määrus tühistada ja avaldus rahuldada. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Maakohus on nii käesolevas asjas kui ka tsiviilasjas nr y-yy-yyyyy viivitanud määruse tegemisega ning rikkunud sellega TMS § 218 lg-t 2 ja põhiseaduse §-i 14. Käesoleva asja ja tsiviilasja nr y-yy-yyyyy asjaolud ja nõuded on erinevad. Kohtutäituri 02.12.2019 otsuse vaidlustamisega taotleb avaldaja kohtutäituri 01.09.2019 ja 03.09.2019 sissetuleku arestimise aktide tühistamist, kuid 17.01.2020 kaebusega 03.12.2019 töötasu aresti muutmise aktide tühistamist. Kui avaldaja ei esitaks arestimise aktide peale kaebust, jääksid need kehtima. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et 03.12.2019 töötasu aresti muutmise aktide peale esitatud kaebust ei ole võimalik lahendada, kuna neid ei saa tühistada ega muuta kohtutäituri 02.12.2019 otsust tühistamata või muutmata. 03.12.2019 töötasu aresti muutmise aktide kehtivus ei sõltu kohtutäituri 02.12.2019 otsusest. 03.12.2019 töötasu aresti muutmise aktides ei ole märgitud, et need on tehtud 02.12.2019 otsuse alusel. Maakohus jättis tähelepanuta avaldaja väite, et kohtutäituril puudub õigus jätta kaebus läbi vaatamata. Samas on kohtutäituri otsus õigusvastane ka siis, kui leida, et kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur ei ole analüüsinud, kas ja mis ulatuses on sissenõude pööramine avaldaja sissetulekule TMS § 131 lg 2 alusel lubatav.
15.Puudutatud isik II esitas 14.09.2020 vastuse, milles märkis, et ei pea otstarbekaks esitada sisulist seisukohta, kuna tema avalduse alusel algatatud täiteasi on põhinõude osas aegumise tõttu lõpetatud ja jätkub ainult täitekulude sissenõudmiseks.
16.Kohtutäitur taotleb 23.09.2020 vastuses määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulude avaldaja kanda jätmist. TMS § 7 lg 1 annab kohtutäiturile õiguse keelduda menetlustoimingu tegemisest, sh õiguse jätta kaebus läbi vaatamata. Kui TMS ei sätesta teisiti, kohaldatakse kohtutäituri tegevusele analoogia korras tsiviilkohtumenetluse norme, millest tulenevalt saab kohtutäitur jätta kaebuse läbi vaatamata TMS § 7 lg 1 ja TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel. Kohtutäiturile esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmise võimalust on tunnustatud ka kohtupraktikas. Kuna kohtu menetluses on samade poolte vahel vaidlus sisuliselt sama nõude osas samal alusel, jättis kohtutäitur avaldaja 17.01.2020 kaebuse põhjendatult läbi vaatamata. Avaldaja vaidlustab mõlemal juhul arestimise ulatust ja taotleb lõpptulemina töötasu arestimise tühistamist. Kohus selgitab tsiviilasjas nr yyy-yyyyy välja õiguspärase arestimise ulatuse. Tsiviilasjas nr y-yy-yyyyy tehtav järeldus on kohtutäiturile siduv. Põhjendamatu on pidada kahte paralleelset menetlust küsimuses, kas avaldaja töötasu arestimise ulatus on õiguspärane. Asjaolu, et maakohus ei pidanud kinni TMS § 218 lg-s 2 sätestatud tähtajast, ei mõjuta asja lahendamise tulemust ega too kaasa maakohtu määruse tühistamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
4(6)
2-20-2217
18.Avaldaja on määruskaebuses välja toonud, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõigust, kuna ei vaadanud avaldaja kaebust läbi TMS § 218 lg 2 esimeses lauses sätestatud tähtaja jooksul. Avaldaja leiab, et rikkumine on süstemaatiline, kuna maakohus ei ole viidatud sättest tuleneva tähtaja jooksul läbi vaadanud ka avaldaja kaebust tsiviilasjas nr y-yy-yyyyy. Kuivõrd ringkonnakohus hindab asja lahendades üksnes vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust (TsMS § 651 lg 1 ja § 659), ei oma tähtsust maakohtu võimalikud rikkumised teiste tsiviilasjade, sh tsiviilasja nr y-yy-yyyyy menetlemisel. Ringkonnakohus möönab, et maakohus ei vaadanud avaldaja kaebust läbi TMS § 218 lg 2 esimeses lauses sätestatud tähtaja jooksul. Samas ei ole see asja sisulist tulemust mõjutanud ja ei too seega kaasa maakohtu määruse tühistamist (vt ka Riigikohtu 20.03.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-4482, p 23).
19.Avaldaja on esitanud kohtule kaebuse kohtutäituri 29.01.2020 otsuse peale, millega kohtutäitur jättis avaldaja 17.01.2020 kaebuse TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata. Menetlusosaliste vahel on vaidlus esmalt selle üle, kas kohtutäituril on õigus jätta talle esitatud kaebus läbi vaatamata. Kuigi TMS §-st 217 ei tulene kohtutäiturile alust jätta tema otsuse või tegevuse peale esitatud kaebus läbi vaatamata, nõustub ringkonnakohus kohtutäituriga, et aluse selleks annab TMS § 7 lg 1, mille kaudu saab kohaldada TsMS §-i 423. Selline tõlgendus on kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Ebaotstarbekas oleks see, kui kohtutäitur peaks sisuliselt ja täitemenetluse osaliste osavõtul läbi vaatama ka sellised kaebused, mida ei ole esitanud täitemenetluse osaline, mis on esitatud kaebetähtaega ületades või mis on esitatud kohtutäituri tegevuse või otsuse peale, mille suhtes on juba olemas jõustunud kohtutäituri otsus.
20.Järgnevalt tuleb seega üle kontrollida, kas antud juhul esines TsMS § 423 lg 1 p-s 4 sätestatud alus avaldaja 17.01.2020 kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. TsMS § 423 lg 1 p 4 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Avaldaja 15.09.2019 ja 17.01.2020 kaebuste alus on sama, st neid on põhjendatud samade faktiliste asjaoludega (TsMS § 363 lg 1 p 2). Samas ei kattu nende ese ehk selgelt väljendatud nõue (TsMS § 363 lg 1 p 1). Avaldaja taotleb 15.09.2019 kaebuses kohtutäituri 01.09.2019 ja 03.09.2019 arestimise aktide tühistamist ning 17.01.2020 kaebuses kohtutäituri 03.12.2019 töötasu aresti muutmise aktide tühistamist. Seetõttu ei saanud kohtutäitur jätta avaldaja kaebust TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata. Eelnev ei muuda kohtutäituri 29.01.2020 otsust sisuliselt õigusvastaseks, kuivõrd seda saab käsitada avaldaja 17.01.2020 kaebuse rahuldamata jätmise otsusena. Kohtutäitur oleks saanud samadel põhjendustel, mis sisalduvad 29.01.2020 otsuses, jätta avaldaja 17.01.2020 kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur oli avaldaja töötasu arestimise ulatuse õiguspärasust avaldaja 17.01.2020 kaebuses esitatud asjaoludel kontrollinud juba avaldaja 15.09.2019 kaebust lahendades ehk 02.12.2019 otsuses. TMS § 217 lg-st 6 on tuletatav, et täitemenetluse osaline ei saa esitada kaebustes kohtutäiturile korduvalt samu asjaolusid. Ainus erinev asjaolu 17.01.2020 kaebuses on see, et avaldaja ühe lapse isa ei maksa elatist, mistõttu peab avaldaja tegema lapse peale täiendavaid kulutusi. Samas ei ole avaldaja väitnud, et tegemist oleks sellise uue asjaoluga, mida ei saanud esitada juba 15.09.2019 kaebuses. Kohtutäituril ei olnud seega alust lahendada avaldaja 17.01.2020 kaebuse alusel avaldaja töötasu arestimise ulatuse õiguspärasuse küsimust teisiti kui 02.12.2019 otsuses. See tähendab, et kohtutäitur ei pidanud 29.01.2020 otsuses uuesti hindama, kas ja mis ulatuses on sissenõude pööramine avaldaja sissetulekule lubatav.
5(6)
2-20-2217
21.Eelnevast lähtuvalt puudub alus vaidlustatud määruse tühistamiseks ja määruskaebus jääb rahuldamata.
22.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud määruses menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
23.Kuivõrd kõigis täiteasjades on täitmisel rahaline nõue, see ei ületa üheski neist 2000 eurot ning maakohtu määruse resolutsioon jääb muutmata, ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada (TMS § 218 lg 3 kolmas lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.