Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlgnik on esitanud kohtule väga primitiivseid aruandeid, millest ei nähtu näiteks ka see, kes tasub võlgniku püsikulud. Samuti on menetluse varasemas staadiumis lisatud aruannetele võlgniku arvelduskonto väljavõtted, mille järgi ei ole siiski võimalik hinnata võlgniku majanduslikku olukorda. Näiteks nähtub võlgniku LHV arvelduskonto väljavõttelt, et võlgnik on perioodil 12.01.2016-05.05.2017 teinud ca 40 toimingut. Ei nähtu, et toiminguid oleks tehtud toidupoodides. Ei ole eluliselt usutav, et võlgnik tõepoolest niivõrd vähe toiminguid teeb. Võlausaldajale teadaolevalt ei ole võlgnik oma kehva tervisliku seisundi kohta esitanud ühtegi tõendit. Võlgnik väidab, et on juba aastast 2007 invaliid ning tema ühe silma nägemine on kadunud. Samuti väidab võlgnik, et on korduvalt käinud arstide visiitidel. Siiski ei nähtu arstide vastuvõtu visiiditasud ega muud ravitasud võlgniku poolt esitatud arvelduskontode väljavõtetelt. Selline võlgniku käitumine annab võlausaldajale põhjendatud kahtluse, et võlgnik kasutab lisaks kohtule mainitud arvelduskontodele ka muid arvelduskontosid. PankrS § 173 lg-s 2 nimetatud teabe andmise kohustus kätkeb endas ka seda, et võlgnik annab kohtule teavet ka oma tegevuse kohta. Äriregistri andmetel on võlgnik käesoleval ajal juhatuse liige Rxxxxxxx Rahvusvahelise Kaubanduse OÜ-s. Võlgnik on ka nimetatud osaühingu ainuosanik ning majandusaasta aruannete järgi on osaühing tegutsev ettevõte ning viimane majandusaasta aruanne on võlgniku poolt esitatud 04.04.2020. Võlgniku käitumine on süülise iseloomuga. Võlgnik on teadlikult ja tahtlikult jätnud kohtule osa informatsioonist esitamata. Hooletusest ega raskest hooletusest ei ole võimalik kohtu eest varjata teavet ettevõtlusega tegelemise kohta. Võlgnik on tahtlikult kahjutanud ka võlausaldajate huve. 09.06.2017 esitatud aruandes on võlgnik möönnud, et suudaks võlausaldajate nõude katteks eraldada 90 eurot, kuid võlgniku sõnul oleks sellise summa võlausaldajate vahel jaotamine ’’kui mõnitamine’’. Selline käitumine näitab ilmekalt võlgniku täiesti ükskõikset suhtumist oma kohustustustesse. Tallinna ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-09-43928 selgitanud, et ka iga väiksemagi summa tasumine näitab võlgniku huvi ja soovi oma kohustusi täita ning annab menetluse lõpus suurema tõenäosusega aluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Praegusel juhul on võlgnik selgelt väljendanud seisukohta, et tal puuduvad igasugused kavatsused võlausaldajate nõudeid vähimalgi määral tasuda. Kohustustest vabastamise menetlus ei ole iga võlgniku õigus, vaid on ette nähtud neile võlgnikele, kes oma käitumisega näitavad üles soovi võlausaldajate nõudeid rahuldada.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Eeltoodu alusel on võlgadest vabastamise protsess mõeldud just neile, kes ka reaalselt soovivad võlausaldaja nõudeid tasuda.

KOHTU SEISUKOHT

mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

Registreeringu algus

Registreeringu lõpp

09.10.2017

31.12.2018

04.10.2017 01.04.2020

11.10.2017 14.06.2020

15.06.2020

31.12.2021

Töötamise liik Tasuta töötamine Tööleping Tööleping Tasuta töötamine

Võlgnik on oma aruannetes välja toonud lühikese töösuhte xxxxEhitus OÜ-ga, kuid midagi rohkemat ei ole mainitud, nt töösuhet RxxxxxxxxRahvusvahelise Kaubanduse OÜ-ga. Kohtu andmetel (aruannetest ning selle lisadest saadud info kohaselt) ei ole aga võlgnik pikemat aega tööga hõivatud olnud. Võlgniku sissetulek kohustustest vabastamise menetluse jooksul on olnud peamiselt pension, töövõimetoetus ning sotsiaaltoetus. Võlgnikule on laekunud sissetulekut xxx Ehitus OÜ-lt (hüvitis töölepingu lõpetamise tõttu). Kohtule ei nähtu aruannetele lisatud kontoväljavõtetest, et Rxxxxxxx Rahvusvahelise Kaubanduse OÜ-lt oleks laekunud sissetulekuid perioodil, mil võlgnik oli seal tööl töölepingu alusel (samuti vahepealsel ajal). Laekumisi ei nähtu ka MTA 11.09.2020. a vastusest. Praegusel ajal on võlgnik seal tööl tasuta.

Kohus leiab, et käesolevas menetluses ei ole tasuta töötamine õigustatud. Võlgnikul on kohustus leida endale mõistlikult tulutoov tegevus, mis võimaldaks tal rahuldada võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt. Kui võlgnik töötab tasuta, siis ei ole see eesmärk täidetud, sest võlgnikule ei laeku mingisugust sissetulekut. Tasuta töötamine ei ole mõistlikult tulutoov tegevus menetluses, kus üheks eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine kasvõi osaliselt. Sellele vihjab ka see, et võlgnik peab tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega. Lisaks olles oma firmas (Rxxxxxxx Rahvusvahelise Kaubanduse OÜ) juhatuse liige (samuti ka omanik), kuid ilma tasuta, ei ole samuti mõistlik. Võlgnik on ilmselgelt olnud võimeline tegema tööd oma ettevõttes töölepingu alusel, mis eeldab ka tasu maksmist, kuid praegusel hetkel on tööl tasuta. Asjaolu, et võlgnik on olnud võimeline tööd tegema oma ettevõttes, viitab ka sellele, et ta oleks potentsiaalselt võimeline tegema tööd ka kuskil mujal. Samas ei ole aga võlgnik peale töövõime kindlakstegemist tööd otsinud (aruannetes toodud info kohaselt). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud mõistliku tulutoova tegevusega tegelemise või selle otsimise kohustust. Võlgnik ei ole piisavalt täitnud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Tasuta töötamine selle asemel, et leida töö, mille eest saab sissetulekut, ei ole mõistlikult tulutoov tegevus.

asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (PankrS § 173 lg-d 3-5) Võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud. Võlgniku sissetulekud ei ole olnud arestitavad üldkorras. Küll aga on võimalik töövõimetoetusele pöörata sissenõuet TMS § 131 lg 2 kohaselt. Riigikohus on öelnud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohus on pöördunud võlgniku poole 2017. a ning tegi ettepaneku võlgnikule, et ta võiks hakata eraldama oma mittearestitavast sissetulekust võlausaldajate nõuete katteks 5-10 eurot kuus. Võlgnik on oma 09.06.2017. a vastuses välja toonud, et ei näe selliste väikeste summade eraldamisel mingit mõtet, kuid kui piisab 90 euro maksmisest, et saada kohustustest vabaks, siis võlgnik oleks nõus nimetatud summat maksma. Seega võlgnikul oleks olnud võimalusi teha eelneva viie aasta jooksul võlausaldajatele väikseid eraldusi. Võlgnik pole seda aga teinud. Kohtule ei nähtu sellisest võlgniku käitumisest ning suhtumisest tahet rahuldada kasvõi osaliselt võlausaldaja nõudeid. Eelkõige on võlgnik püüdnud võimalikult kiiresti menetlus ära lõpetada. Kohus leiab, et võlgnik, kelle eesmärk ning tahe oleks suunatud võlausaldajate nõuete kasvõi osaliselt rahuldamisele, peaks ka sellel perioodil, mil tal puudub sissetulek, eraldama võlausaldajatele summasid oma sissetulekutest (vastavalt oma majanduslikule olukorrale summas, mis oleks jõukohane ning kas iga kuu või mingi muu perioodi tagant). Sellele viitab ka see, et TMS kohaselt on võimalik pöörata sissenõue võlgniku sissetulekule ka siis, kui see ei ületa palga alammäära, ning sissetulekutele, mis tavakorras ei ole arestitavad. Kohus leiab, et kohustustest vabastamise menetluses peab lähtuma samadest reeglitest nagu täitemenetluseski ning võlausaldaja võiks saada oma nõude rahuldatud samas suuruses või suuremas ulatuses kui täitemenetluses. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud raha eraldamise kohustust. Kohtule ei nähtu võlgniku tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt. Võlgnikul on olnud vahendeid, et eraldada väikseid summasid, kuid samas pole vaevunud seda tegema, tuues vabanduseks selle, et sellel pole mõtet. Kohus märgib, et osalus äriühingus kujutab endast varalist õigust, mis on vabalt võõrandatav (ÄS § 149 lg.1, lg.2), s.t. raha eest realiseeritav. Võlgnik ei ole seda võimalust kasutanud võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks raha saamiseks, ehkki tema osaluse suurus on 25245 eurot. Võlgnikule kuuluv äriühing on vara omav ja kasumlik ettevõte ja ka sellest ettevõtlusest saadud tulu ei ole võlgnik usaldusisikule loovutanud. Seega on täitmata PankrS §-st 173 lg.3 tulenev kohustus.

Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on mõistliku tulutoova tegevuse kohustuse rikkumisel käitunud vähemalt hooletult, töötades tasuta ning loobudes töö otsimisest kuigi ta oleks võimeline tööd tegema. Võlgnik on jätnud kohtule avaldamata teavet oma elukoha, töösuhte olemasolu ning ettevõtte tegutsemise kohta, mida on võimalik teha ainult teadlikult. Võlgnik ei ole eraldanud võlausaldajatele oma sissetulekust summasid, milleks võlgnik oleks olnud võimeline, et näidata oma tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid, seda samuti ilmselgelt tahtlikult. Kõige selle tulemusel on võlausaldajate huvid saanud kahjustada. Võlausaldajate nõudeid ei ole kohustustest vabastamise menetluse raames rahuldatud kasvõi osaliselt, mis oleks saanud toimuda, kui võlgnik oleks eelnevalt nimetatud kohustui täitnud.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.