Kalev Närep (avaldaja) esitas 19. juulil 2024 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei 18. juuli 2024. a otsuse peale täiteasjades nr 084/2021/35 ja nr 084/2021/46. Avaldaja palus peatada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 2 alusel tagatist andmata menetlused nimetatud täiteasjades.
1.1.Kaebuse kohaselt esitas avaldaja 21. juunil 2024 kohtutäiturile kaebuse, mille kohtutäitur jättis 18. juuli 2024. a otsusega rahuldamata. Avaldaja elab alaliselt Soomes ja on Soome maksumaksja. Avaldaja vaidlustab kohtutäituri tegevuse põhjusel, et kohtutäitur on tema arestimisele mittekuuluva sissetuleku osa määramisel lähtunud ebaõigesti Eesti, mitte Soome elatusmiinimumi normidest. Avaldaja põhihuvide kese on vähemalt alates 2020. a jaanuarist Soomes. Kohtutäitur oleks pidanud avaldaja sissetuleku arestimisel lähtuma Soome vastavatest seadustest või jätma Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. a määruse (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (edaspidi määrus
2-24-11100 nr 2015/848) kohaselt täitemenetlused alustamata ja saatma sissenõudjad edasi Soome kohtutäituri juurde.
1.2.Pärast kaebuse täiendamist jäi avaldaja lisaks täitemenetluste peatamise taotlusele järgmiste taotluste juurde: 1) tühistada 4. jaanuaril 2021 ebaseaduslikult alustatud täitemenetluste algatamise otsused täiteasjades nr 084/2021/35 ja 084/2021/46; 2) tunnistada kehtetuks Richardi Rahvusvahelise Kaubanduse OÜ osa sundmüük; 3) tühistada kõik praeguseni Eestis toimunud sissenõudmised ning kohustada kohtutäiturit tagastama avaldaja pangakontole kõik tänaseni ebaseaduslikult Sotsiaalkindlustusametist (SKA) ja mujalt sissenõutud summad ehk see sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata Soomes kehtestatud korra kohaselt; 4) tunnistada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg-te 1 ja 3 alusel aegunuks kümne aasta möödumisel kõik Swedbank AS-i ja Omega Invest OÜ esitatud nõuded, mis tulenevad Tartu Maakohtu 5. juuni 2015. a määrusest tsiviilasjas nr 2-14-52132; 5) lisakaristusena tühistada kohtutäituri ja tema abi tegevuslitsents kohtutäiturina tegutsemiseks ning kehtestada neile mõlemale ärikeeld vähemalt viieks aastaks.
2.Tartu Maakohus keeldus 24. septembri 2024. a määrusega kaebuse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud avaldaja kanda. Kaebuse menetlusse võtmata jätmise alustena nimetas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-e 1, 3, 9 ja 10, lg 2 p 2 ja § 4771 lg-t 1. Hüvitatavad menetluskulud puudusid. TMS § 4 lg 1 kohaselt on võlgniku varale sissenõude pööramiseks pädev kohtutäitur, kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara. Seejuures ei ole tähtsust, kas avaldaja elas täitemenetluse alustamise ajal veel Eestis või mitte. TMS § 4 lg 4 järgi teeb kohtutäitur täitetoiminguid üksnes Eesti Vabariigi territooriumil. Välisriigis toimuvale täitemenetlusele kohaldatakse selle riigi õigust, kus täitemenetlus toimub. Seega toimub Soomes korraldatav täitemenetlus Soome Vabariigi õiguse kohaselt ja Eestis toimuv täitemenetlus Eesti Vabariigi õiguse kohaselt. Samuti on asjakohatu avaldaja viide määrusele nr 2015/848, sest see kohaldub maksejõuetusmenetluste suhtes. Avaldaja ei väida, et pensioni arestimise ulatus oleks vastuolus TMS-ga. Ühestki Eestis kehtivast õigusaktist ei tulene, et Soomes elava võlgniku sissetuleku arestimisel Eestis tuleb võlgnikule tagada toimetulek minimaalselt vajalikus määras Soome õiguse kohaselt. Seega ei ole kaebusega taotletavat eesmärki – tühistada kõik senised Eestis toimunud sissenõudmised ning kohustada kohtutäiturit tagastama mittearestitav sissetuleku osa – võimalik saavutada ning kaebus tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata. Samuti on perspektiivitu nõue tunnistada kehtetuks enampakkumine, seda tulnuks nõuda TMS § 223 järgse enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagiga. Kui avaldaja leidis, et kohtutäitur algatas täitemenetlused valesti, siis oleks ta pidanud esitama TMS § 217 lg 1 kohase kaebuse seaduses märgitud tähtaja jooksul, kuid avaldaja ei ole kohtutäiturile vastavat kaebust esitanud ega ole kinni pidanud TsMS § 371 lg 1 p 3 nõudest. Avaldaja oleks pidanud vaidlustama ka esimesed sissetulekute arestimise aktid. Nõude täitmise aegumise taotlus ei vasta sisunõuetele, sest õige õiguskaitsevahend ei ole kaebus täituri otsuse peale, vaid TMS §-s 481 või §-s 2231 nimetatud õiguskaitsevahendid, ega vorminõuetele, kuna tasumata on riigilõiv (TsMS § 371 lg 1 p-d 9 ja 10). Maakohus viitas ka sellele, et nõuete aegumise tähtaeg ei ole veel saabunud. Kohtul ei ole pädevust võtta kohtutäiturilt tegevuslitsents või kehtestada ärikeeld (TsMS § 371 lg 1 p 1).
3.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles leidis, et maakohus ei ole analüüsinud seda, kus asub avaldaja põhihuvide kese. Kui kohtutäituri otsus on seadusvastane ja seega õigustühine, siis peaks ta olema õigustühine sõltumata asjaolust, kas avaldaja on seda otsust vaidlustanud või mitte. 2(5)
2-24-11100 Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tartu Ringkonnakohus jättis 12. detsembri 2024. a määrusega maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt määruse põhjendusi. Menetluskulud apellatsiooniastmes jäid avaldaja kanda. Ringkonnakohus märkis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Maakohus leidis õigesti, et Eesti kohtutäitur võib võlgniku Eestis asuva vara suhtes täitemenetlust korraldada ning et Eestis korraldatakse täitemenetlust Eesti õiguse kohaselt. Täitemenetluse käigus võlgniku sissetuleku arestimisel ei ole tähtsust sellel, millises riigis on võlgniku põhihuvide kese EL määruse nr 2015/848 kohaselt. Asjaolu, et võlgnik ei vaidlustanud varasemat sissetuleku arestimise akti, ei võta võlgnikult õigust järgmise sissetuleku arestimise akti vaidlustamisel tugineda asjaoludele, millele ta oleks saanud tugineda varasema arestimise akti vaidlustamisel (vt ka RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-52-17, p 15). Ringkonnakohus ei nõustunud ka maakohtu seisukohaga, mille kohaselt avaldaja ei saa enam vaidlustada täitemenetluse algatamist Eestis. Täitemenetluse põhjendamatule alustamisele saab tugineda ka hiljem täitemenetluse kestel ja nõuda täitemenetluse lõpetamist. Kui täitur taotlust ei rahulda, on võlgnikul võimalik seda vaidlustada kaebusega TMS § 217 lg-s 1 ettenähtud korras. Eeltoodule vaatamata on õige maakohtu lõppjäreldus, mille kohaselt kaebusega ei ole praegusel juhul võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määruse tühistamist, samuti vaidlustatud täiteasjade tühistamist. Avaldaja palub tühistada ka Tartu Maakohtu 5. juuni 2015. a määruse tsiviilasjas nr 2-14-52132. Tagastada tuleb Eesti pensionist kinnipeetud summad, mõista vastutavalt isikult välja 20 000 euro suurune mittevaralise kahju hüvitis ja karistada kohtutäiturit viie aasta pikkuse ärikeeluga. Tuvastada tuleks ka isik, kes vastutab Soome äriregistris registreeritud äriühingu osa ebaseadusliku võõrandamise eest ning avaldaja mittekvalifitseerumise eest Soome tööpensionile. Määruskaebuse kohaselt on kõik täitemenetlused algatatud 5. juuni 2015. a ebaseadusliku kohtumääruse alusel. Pankrotimenetluse algatamisel ei arvestatud avaldaja põhihuvide keset (Soome) ja seega tegi määruse ebapädev kohus. Seetõttu on ka määrusel põhinevad täitemenetluste algatamise otsused tühised. Määruskaebuses tuginetakse põhihuvide keskme osas määruse nr 2015/848 artiklitele 3–5 ja Euroopa Kohtu lahendile kohtuasjas C-341/04. Kuigi kohtutäitur korrigeeris, st vähendas 21. septembril 2023 pärast Justiitsministeeriumi sekkumist täiteasjades sissenõutavaid summasid, on sissenõudjad Soomes täitmisele esitanud ikkagi tervikuna need summad, mis nähtuvad 5. juuni 2015. a määrusest tsiviilasjas nr 2-14-52132. Täiendavas seisukohas leidis avaldaja, et vale on ka tema suhtes tehtud Harju Maakohtu 22. augusti 2011. a tagaseljaotsus, kuna avaldaja ei olnud toona kellelegi võlgu jäänud.
6.Kohtutäitur jäi vastuses määruskaebusele 18. juuli 2024. a otsuses esitatud seisukohtade juurde. Avaldajal on Eestis vara (sissetulek), millele saab sissenõuet pöörata. Eestis asuvale varale pöörab sissenõude Eesti kohtutäitur, lähtudes Eestis kehtivatest seadustest.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. 3(5)
2-24-11100
8.Avaldaja ei ole rahul tema vastu korraldatavate täitemenetlustega ning on kaebusega esitanud neile erinevaid vastuväiteid.
8.1.Avaldaja leiab määruskaebuses, et täitemenetlused on algatatud Tartu Maakohtu 5. juuni 2015. a ebaseadusliku määruse alusel tsiviilasjas nr 2-14-52132. Kohtulahendite infosüsteemi kohaselt on maakohus lõpetanud selle määrusega avaldaja pankrotimenetluse raugemise tõttu. Määrus on jõustunud. Jõustunud kohtulahendit on võimalik erandlikult tühistada teistmismenetluses, kuid selleks ettenähtud tähtajad on möödunud. Riigikohus on keeldunud 25. märtsil 2024 menetlusse võtmast avaldaja teistmisavaldust Tartu Maakohtu 5. juuni 2015. a määruse peale, kuna juba selleks ajaks oli möödunud TsMS § 704 lg 3 esimese lause järgne teistmisavalduse esitamise maksimumtähtaeg.
8.2.Tartu Maakohtu 5. juuni 2015. a pankrotimenetluse raugemise määrust ei ole seega võimalik tühistada. Tühistada ei ole võimalik ka Harju Maakohtu 22. augusti 2011. a tagaseljaotsust tsiviilasjas 2-11-17681. Kohtulahendite infosüsteemi kohaselt on 6. mail 2024 jõustunud Harju Maakohtu
21.septembri 2023. a määrus, millega jäeti menetlusse võtmata avaldaja 1. septembril 2023 esitatud kaja nimetatud tagaseljaotsuse peale.
9.Samuti ei ole õige avaldaja väide, et määrusest nr 2015/848 tuleks lähtuda tema praeguse kaebuse lahendamisel. Kohtud on õigesti selgitanud, et täitemenetluse käigus võlgniku sissetuleku arestimisel ei ole tähtsust sellel, millises riigis on võlgniku põhihuvide kese määruse nr 2015/848 kohaselt. See määrus ei reguleeri praeguseid vaidlusaluseid küsimusi. Pealegi ei oleks praegusel juhul täidetud määruse nr 2015/848 ajaline kohaldamisala, sest seda määrust hakati põhiosas rakendama alles alates
26.juunist 2017 (artikkel 92). Eespool määruse nr 2015/848 sisu kohta öeldu (reguleerimisala on teine) kehtib ka varem sarnaseid küsimusi reguleerinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. mai 2000. a maksejõuetusmenetluse määruse nr 1346/2000 kohta, mis tunnistati määrusega nr 2015/848 kehtetuks (artikkel 91).
10.Avaldaja ei ole menetlusdokumentidest nähtuvalt rahul peamiselt sellega, et talle SKA makstavast pensionist tehakse mahaarvamisi Eesti, mitte Soome seaduste kohaselt. Avaldaja väidab, et kuna tema elukoht on Soomes, tuleb lähtuda Soome täitemenetlust reguleerivatest õigusaktidest.
10.1.Avaldaja pensioni maksmise väidete õigsust eeldades on avaldajal nõudeõigus Eesti Vabariigi (SKA kaudu) vastu saada pensioni. Avaldaja kui võlgniku pensioni saamise nõudele on võimalik sissenõudja kasuks sissenõuet pöörata TMS § 110 jj kohaselt. Võlgnikul on samas õigus täitemenetluses säilitada osa sissetulekust, et katta enda ja ülalpeetavate minimaalsed ülalpidamiskulud. Sissetulekute arestimise piiranguid reguleerivad TMS § 131 jj. Pensioni korral on lisaregulatsioon sätestatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 47 (vt pensionist kinnipidamise ulatuse kohta lähemalt RKTKm 05.06.2019, 2-18-4480, p-d 15–19).
10.2.TMS § 4 lg 1 kohaselt pöörab sissenõude võlgniku varale kohtutäitur, kelle tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara, kui TMS-s ei ole sätestatud teisiti. Nõudeõigus saada pensioni on võlgniku vara selle sätte tähenduses. Avaldajale kui võlgnikule maksab tema väidete kohaselt pensioni Eesti valitsusasutus, SKA. Kohtutäitur algatas täitemenetlused Eestis, kus asub avaldaja vara. Eesti kohtutäitur lähtub Eesti seadustest ning mittearestitava summa osas tuleb kohtutäituril lähtuda eelkõige TMS §-st 131 jj, mitte selle välisriigi seadustest, kus avaldaja elab. Välisriigis ei ole kohtutäitur pädev täitetoiminguid tegema (TMS § 4 lg 4 esimene lause) ega olegi seda praegusel juhul teinud. Eesti kohtutäituril ei ole seega kohustust lõpetada täitemenetlus ainult sellel põhjusel, et võlgnik elab välisriigis või kolib menetluse ajal sinna elama, juhul kui Eestis on jätkuvalt võlgnikule kuuluvat vara, millele saaks pöörata sissenõuet.
4(5)
2-24-11100
11.Avaldaja on esitanud ka väite, et sissenõudjate jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude täitmine on TsÜS § 157 lg-te 1 ja 3 alusel aegunud. Maakohus on selle kohta õigesti märkinud, et aegumise vastuväite saab võlgnik esitada kas TMS §-s 481 või TMS §-s 2231 sätestatud korras (vt ka RKTKo 19.06.2024, 2-22-4074/29, p-d 10–12).
11.1.Kolleegium märgib olulise õigusliku asjaoluna, et Tartu Maakohtu 5. juuni 2015. a määruse alusel kohtutäituri poole pöördumisel sai määrusest nähtuvate nõuete täitmise aegumine katkeda ja uuesti alata (TsÜS § 159 lg 1) vaid osaliselt, sest nimetatud kohtumäärusel oli täitedokumendi tähendus üksnes osaliselt.
11.2.Tartu Maakohus lõpetas 5. juuni 2015. a määrusega avaldaja pankrotimenetluse raugemise tõttu PankrS § 158 alusel ja märkis määruse resolutsioonis mh võlausaldajate nõuete osad, mille ulatuses jäi võlausaldajatel raha saamata (sissenõudja Omega Invest OÜ kaks nõuet vastavalt 4333 eurot 69 senti ja 3574 eurot 49 senti ning sissenõudja Swedbank AS-i nõue 2452 eurot 12 senti). Sellisel juhul võib pankrotimenetluse raugemise määrusel olla PankrS § 168 kohaselt ja nimetatud sättes ettenähtud tingimustel täitedokumendi tähendus. Nendeks tingimusteks on, et võlausaldajate tunnustatud, kuid rahuldamata jäänud nõuded on raugemise määruse resolutsioonis PankrS § 158 lg 4 tingimustel näidatud ja et võlgnik ei ole neile nõuetele esitanud vastuväidet PankrS § 104 lg 1 alusel või kohus on § 104 lg-s 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Praegusel juhul oli 5. juuni 2015. a määruse resolutsiooni juures välja toodud, et võlgnik esitas võlausaldajate, sh praeguste täiteasjade sissenõudjate nõuetele osalise vastuväite. Seega ei olnud 5. juuni 2015. a määrusel vastavas ulatuses täitedokumendi tähendust. Kohtulahendite infosüsteemist ei nähtu, et võlausaldajad oleksid esitanud PankrS §-s 168 (koostoimes PankrS § 104 lg-ga 2 asjakohases redaktsioonis) viidatud nõude tunnustamise hagi.
11.3.Avaldaja on määruskaebuses väitnud, et sissenõudjad on hoolimata praeguse määruse p-s 11.2 kirjeldatust esitanud täitmisavaldused oma nõuete täitmiseks täies ulatuses ja et alles pärast Justiitsministeeriumi sekkumist korrigeeris kohtutäitur oma otsuseid selliselt, et täidetavaks loeti nõuded ainult sellises ulatuses, milles 5. juuni 2015. a määrusel oli täitedokumendi tähendus (vastavalt 1900 eurot Omega Invest OÜ ja 1885 eurot 39 senti Swedbank AS-i kasuks).
11.4.Avaldaja väidab määruskaebuses, et samamoodi on sissenõudjad käitunud ka Soomes: nad on esitanud täitmisavaldused 5. juuni 2015. a määruse alusel oma nõuete täitmiseks täies ulatuses. Seda kinnitab määruskaebusele lisatud Soome pädeva asutuse tõend avaldaja võlgade suuruse kohta seisuga 21. juuni 2023: Omega Invest OÜ-le 7403 eurot 51 senti ja Swedbank AS-ile 2403 eurot 4 senti. Kolleegium selgitab, et kui eelnevad väited peaksid olema tõesed ja sissenõudjad ei ole praeguseni oma nõuete suurust muutnud, peab avaldaja oma õigusi kaitsma Soomes seal kehtivate õigusaktide kohaselt.
12.Kolleegium nõustub kohtute seisukohtadega, mis puudutavad enampakkumise kehtetuks tunnistamise võimalust ainult sellekohase TMS § 223 järgse enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagiga ja ka põhjendustega, mis puudutavad pädevuse puudumist võtta kohtutäiturilt ära tegevuslitsents ja määrata talle ärikeeld. Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebusega ei saa nõuda mittevaralise kahju hüvitamist.
13.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.