Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

seotud

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

tegevuslitsents kohtutäiturina tegutsemiseks ning kehtestada neile mõlemale ärikeeld vähemalt viieks aastaks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

eesmärki – tühistada kõik senised Eestis toimunud sissenõudmised ning kohustada kohtutäiturit tagastama mittearestitav sissetuleku osa – võimalik saavutada ning avaldaja kaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata. Avaldaja ei ole eelduslikult arestimisakte ka õigeaegselt vaidlustanud. 21. juunil 2024 kohtutäiturile esitatud kaebusest nähtuvalt elas avaldaja Soomes juba enne täitemenetluste algatamist. Kui avaldaja hinnangul tuli talle Soome õigusest tulenev elatusmiinimum tagada juba täitemenetluste alguses, oleks avaldaja pidanud vaidlustama seaduses märgitud tähtaja jooksul ka kohtutäituri esialgsed sissetuleku arestimise aktid. Kohtule esitatud kaebusele lisatud 11. juuni 2024. a sissetuleku arestimise akt ei ole asjakohane, kuna see on koostatud teises täiteasjas nr 084/2024/2966. Seoses vaidlustatud kohtutäituri 18. juuli 2024. a otsusega ei ole asjakohased avaldaja taotlused, milles ta palub tühistada 4. jaanuaril 2021 kohtutäituri poolt ebaseaduslikult alustatud täitemenetluste algatamise otsused täiteasjades nr 084/2021/35 ja 084/2021/46 ning tunnistada kehtetuks Richardi Rahvusvahelise Kaubanduse OÜ sundmüük. Kui avaldaja leidis, et kohtutäitur algatas täitemenetlused ebaõigesti, siis oleks ta pidanud esitama TMS § 217 lg 1 kohase kaebuse seaduses märgitud tähtaja jooksul, kuid avaldaja ei ole kohtutäiturile vastavat kaebust esitanud. Seega ei ole avaldaja kinni pidanud eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ning maakohus keeldus selles osas TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel kaebuse menetlusse võtmisest. Avaldaja ei saa enam vaidlustada täitemenetluste algatamist. Avaldaja hinnangul oleks kohtutäitur pidanud keelduma avaldaja suhtes täitemenetluste algatamisest Eestis. Kui avaldaja leidis, et täitemenetluste alustamine on ebaseaduslik, tuli tal esitada kaebus kohtutäituri otsuste peale, millega täitur täitemenetlused alustas. Asja materjalidest nähtuvalt on vaidluse all olevad täitemenetlused alustatud ja täitmisteated mõlemas täiteasjas avaldajale kätte toimetatud 2021. a-l. TMS § 217 lg 6 järgi, kui menetlusosaline ei esita kohtutäiturile selleks ettenähtud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Seega on kaebuse esitaja minetanud õiguse esitada kaebus kohtutäituri tegevusele täitemenetluste algatamisele täiteasjades nr 084/2021/35 ja 084/2021/46. Maakohus jättis avaldaja taotluse tunnistada kehtetuks 2021. a-l toimunud Richardi Rahvusvahelise Kaubanduse OÜ sundmüük TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Kohtutäituri otsuse peale esitatava kaebusega ei ole võimalik kujundada kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku olukorda, st saavutada osaühingu osa enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Kohaseks õiguskaitsevahendiks on enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamine seaduses sätestatud eelduste esinemise korral TMS § 223 lg 1 alusel alates akti kättetoimetamisest 30 päeva jooksul. Avaldaja palub mh TsÜS § 157 alusel tunnistada aegunuks seoses 10 aasta möödumisega kõik Swedbank AS ning Omega Invest OÜ poolt esitatud kõikvõimalikud nõuded, kui jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõuded, mis tulenevad Tartu Maakohtu 5. juuni 2015. a kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-14-52132. Nõude täitmise aegumise küsimuse lahendamiseks ei ole sobivaks õiguskaitsevahendiks kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Kui avaldaja eesmärk on lõpetada täitemenetlused sundtäitmisele esitatud nõuete täitmise aegumise tõttu (TsÜS § 157), on avaldajal õigus esitada vastavasisuline avaldus TMS § 48 1 alusel kohtutäiturile või § 2231 alusel maakohtule. Kohtutäiturile tuleb maksta avalduse läbivaatamise eest 15 eurot (kohtutäituri seaduse § 411 lg 1), maakohtusse pöördumise korral tuleb maksta riigilõivu 30 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 101).

Kuna avaldaja esitatud taotlus seoses nõuete täitmise aegumisega ei vasta sisu- ja vorminõuetele ning taotluselt on tasumata riigilõiv, keeldus maakohus avaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 alusel. Avaldajal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane avaldus. Samas juhtis maakohus tähelepanu, et arvestades täitmisel oleva kohtulahendi tegemise aega, puudub alus arvata, et nõuete täitmine on aegunud. Avaldaja palub tühistada kohtutäitur Oksana Kutšmei ja tema abi tegevuslitsents kohtutäiturina tegutsemiseks ning kehtestada neile ärikeeld viieks aastaks. Kohtul puudub pädevus tühistada kohtutäituri tegevuslitsents või kehtestada kohtutäiturile ärikeeld ja keeldus selles osas TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel kaebuse menetlusse võtmisest. Kohtutäituri seaduse järgi teostavad haldusjärelevalvet kohtutäituri tegevuse üle Justiitsministeerium ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ametikogu juhatus. Kuivõrd kohus keeldub avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest, puudub asjas vajadus esialgse õiguskaitse korras TMS § 218 lg 2 alusel täitemenetluste peatamiseks. Maakohus jättis ka selles osas taotluse menetlusse võtmata.

MÄÄRUSKAEBUS

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.