TYZENEGY DOPUNSKI OÜ hagi H. V. , A. V. ja L. H. i vastu solidaarselt 2500 euro, viivise 662,15 euro ja täiendava viivise nõudes ja KIMBUTAJA OÜ hagi H. V. ja A. V. vastu solidaarselt 2500 euro, viivise 1000 euro ja täiendava viivise nõudes
Tsiviilasja hind
TYZENEGY DOPUNSKI OÜ hagi puhul 3362,15 eurot KIMBUTAJA OÜ hagi puhul 3700 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I TYZENEGY DOPUNSKI OÜ (registrikood: 12862304; asukoht: Veneküla tee 14, Veneküla, Rae vald, Harju maakond) Hageja II KIMBUTAJA OÜ (registrikood: 14497429; asukoht Veneküla tee 14, Veneküla, Rae vald, Harju maakond) Hagejate seaduslik esindaja P. J. (e-post: XXX) Hagejate lepinguline esindaja A.-P. P. (APPLEX Õigusbüroo; e- post: XXX) Kostja I H. V. (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja II A. V. (isikukood: XXX; elukoht: XXX)
Menetluse liik
Kostja III L. H. (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat R. V. (epost: XXX) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta TYZENEGY DOPUNSKI OÜ hagi L. H. i vastu läbi vaatamata.
Jätta TYZENEGY DOPUNSKI OÜ ja KIMBUTAJA OÜ hagid H. V. ja A. V. vastu rahuldamata.
3.Jätta H. V. , A. V. ja L. H. i menetluskulud TYZENEGY DOPUNSKI OÜ kanda 50% ulatuses ja KIMBUTAJA OÜ kanda 50% ulatuses.
4.Jätta TYZENEGY DOPUNSKI OÜ ja KIMBUTAJA OÜ menetluskulud nende endi kanda.
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja poolte seisukohad
1.TYZENEGY DOPUNSKI OÜ esitas kohtule hagi H. V. , A. V. ja L. H. i vastu solidaarselt 2500 euro, viivise 662,15 euro ja täiendava viivise nõudes ja KIMBUTAJA OÜ esitas kohtule hagi H. V. ja A. V. vastu solidaarselt 2500 euro, viivise 1000 euro ja täiendava viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt 06.06.2015 sõlmis H. V. (kostja I) TYZENEGY DOPUNSKI OÜ (varasemalt General Security Group OÜ, hageja I) asutamislepingu ning võttis endale kohustuse tasuda asutatava osaühingu osakapitali sissemakse 1 aasta jooksul, kuid mitte hiljem, kui äriseadustiku (ÄS) § 1401 lõikes 2 nimetatud tingimuse saabumisel. 08.06.2015 kandis Tartu maakohtu registriosakond hageja I äriregistrisse ning kostja I ja A. V. (kostja II) said hageja ühisosanikeks ning kostja I sai juhatuse liikmeks. Kostja I ja kostja II on abikaasad ning hageja I osa oli abikaasade ühisvaraks. L. H. (kostja III) on hageja I juhatuse liige alates 02.01.2017 kuni käesoleva ajani. Hageja I esmase kapitaliseerimise nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 06.06.2016. Hageja I osakapitali sissemakset ei ole tasutud. Hageja I hinnangul on kostjad I, II ja III hageja I esmase kapitaliseerimise nõude osas solidaarselt vastutavad.
3.Hagiavalduse kohaselt 28.09.2013 sõlmis kostja I Security Group OÜ asutamislepingu ning võttis endale kohustuse tasuda asutatava osaühingu osakapitali sissemakse 1 aasta jooksul, kuid mitte hiljem, kui ÄS § 1401 lõikes 2 nimetatud tingimuse saabumisel. 07.10.2013 kandis Tartu maakohtu registriosakond Security Group OÜ äriregistrisse ning kostja I ja kostja II said Security Group OÜ ühisosanikeks ning kostja I sai juhatuse liikmeks. Kostja I ja kostja II on abikaasad ning Security Group OÜ osa oli abikaasade ühisvaraks. Security Group OÜ esmase kapitaliseerimise nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 28.09.2014. Security Group OÜ osakapitali sissemakset ei ole tasutud. 11.07.2019 loovutas Security Group OÜ esmase kapitaliseerimise põhi- ja kõrvalnõued hagejale II.
4.27.07.2020 esitasid kostjad taotluse aegumise vastuväite alusel vaheotsuse tegemiseks, mis oleks võrdsustatav lõppotsusega. Kostjad lähtuvad hagiavalduses märgitust, mille kohaselt hageja I esmase kapitaliseerimise nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 06.06.2016 ning hageja II esmase kapitaliseerimise nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 28.09.2014.
Kostjad leiavad, et mõlemad haginõuded on aegunud. Sissemakse tasumise nõue on tavaline nõue, mis aegub kolme aasta jooksul sissenõutavaks muutumisest (TsÜS § 146 lg 1, § 147). Nõnda on põhistatud K. S. , U. V. , A. V. ja M. V. oma teoses „Ühinguõigus I. Kapitaliühingud“, 2015, lk 277. Kostjad leiavad ka, et kostja II kostja I abikaasana ning kostja III hageja I juhatuse liikmena ei saa vastutada esmase kapitaliseerimise eest, vaid vastutada saab üksnes osanik.
5.Hagejad leiavad, et osakapitali sissemakse kohustus tuleneb seadusest ning tegemist on seadusest tuleneva nõudega, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 149 kohaselt kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Isegi kui asuda seisukohale, et osakapitali sissemaksekohustuse aegumisele tuleb kohaldada TsÜS § 146 toodud tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaegu, tuleb kohaldada samuti 10 aastast aegumise tähtaega, sest asutaja on oma kohustust hagejate kapitaliseerimisel rikkunud TsÜS § 146 lg 3 mõttes tahtlikult. Olles ise hageja asutaja, ainus juhatuse liige ja osakapitali sissemaksekohustuse täitma kohustatud isikuks, on hageja sissemaksekohustuse täitmata jätmine asutaja ja juhatuse liikme poolt üksnes tahtlik isikliku kohustuse täitmisest hoidumine. Kui asuda seisukohale, et osakapitali sissemaksekohustuse aegumisele ei kohaldu TsÜS § 149 või 146 lg 3, ei ole hagejate nõue asutaja ja juhatuse liikme vastu aegunud, sest juhatuse liikme vastu suunatud nõude aegumise tähtaeg on 5 aastat (TsÜS § 37 lg 4 ja ÄS § 187 lg 3).
6.Kostjad ei nõustu, et hageja nõude puhul on tegemist seadusjärgse nõudega. Kostjad jäid seisukohale, et tegemist on tehingust tuleneva nõudega. Antud juhul ei saa lugeda sissemakse tasumise kohustuse rikkumist tahtlikuks rikkumiseks TsÜS § 146 lg 4 mõistes. Kostjad viitasid Riigikohtu 16.09.2009 lahendi tsiviilasjas 3-2-1-7909 väljendatud seisukohale, et TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastase aegumistähtaja kohaldamine eeldab, et lepingupool rikkus oma kohustust tahtlikult heade kommete vastaselt. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav. Praegusel juhul ei ole hagejad esitanud mitte mingeid asjaolusid, mille põhjal saaks teha järeldust, et kostjad käitusid tahtlikult heade kommete vastaselt. Hagide näol ei ole tegemist juhatuse liikme rikkumisest tulenevate nõuetega ja OÜ-le Kimbutaja ei ole omandanud loovutuse teel juhatuse liikme rikkumisest tulenevat kahjude hüvitamise nõuet vaid ÄS § 1401 lg 2 järgi tuletatud nõuet esmaseks kapitaliseerimiseks. Kui hagejad leiavad, et nende nõude puhul on tegemist juhatuse liikme vastutusest tuleneva nõudega, siis on tegemist hagide aluste muutmisega, millega kostjad nõus ei ole. Samuti tuleks sellisel juhul OÜ Kimbutaja nõue üldse läbi vaatamta jätta, sest sellist nõuet see äriühing omandanud ei ole. Samuti ei ole hagejad sõnagagi kirjeldatud ega esile toonud, mida nad juhatuse liikmetele ette heidavad (sealjuures ei ole kostja A. V. olnud üldse juhatuse liige, mistõttu tuleks ka tema vastane nõue jätta läbi vaatamata), st millistele rikkumistele nad tuginevad. Juhatuse liikme rikkumise puhul algab aegumine rikkumisest enesest, mistõttu ei mahuks selline nõue (kui see üldse esitataks) samuti aegumistähtaja sisse.
7.26.10.2020 esitasid kostjad taotluse, milles kordasid oma taotlust kontrollida kostjate esindaja esindusõigust kostja III esindusõiguse osas ja nõuda kostja III esindajalt välja asjakohane volikiri. Samuti palusid hagejad kontrollida, kas kostjate väide või tuginemine osakapitali sissemakskohustuse nõude aegumisele on vastuolus hea usu põhimõttega. Kui kohus peaks
asuma seisukohale, et osakapitali sissemaksekohustuse nõue on kostjate osas aegunud, paluvad hagejad kohtul hagi rahuldada TsÜS § 37, ÄS § 187 lg 2 alusel, kuna kostjad ei ole hageja juhatuse liikmetena tähtaegselt maksma pannud hageja esmase kapitaliseerimise nõuet iseendi, s.o kostjate osas ning on seeläbi tekitanud hagejale kahju.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus märgib esmalt seoses hagejate taotlusega kostjate esindaja esindusõiguse kontrollimiseks kostja III esindusõiguse osas, et kostjad on esitanud kohtule volikirja, millega kostja III andis kostjale I volituse sõlmida enda nimel kliendileping Advokaadibürooga Lillo & Lõhmus tema esindamiseks tsiviilasjas nr 2-19-117829. Samuti on kostjad esitanud kohtule kostja I kinnituse, mille kohaselt ta on sõlminud kostja III antud volituse alusel OÜ-ga Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus kliendilepingu kostja III esindamiseks tsiviilasjas nr 2-19117829. Kohtu hinnangul puudub alus kostjate esindaja esindusõiguses kostja III osas kahelda.
9.Pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt (TsMS § 376 lg-d 1, 2). Kohus on seisukohal, et osakapitali sissemakse tasumise nõude asemel kahju nõudmine seoses sellega, et kostjad ei ole hageja juhatuse liikmena tähtaegselt maksma pannud hageja esmase kapitaliseerimise nõuet, on käsitletav hagi muutmisena. Kostjad on 22.09.2020 seisukohas märkinud, et kui hagejad leiavad, et nende nõude puhul on tegemist juhatuse liikme vastutusest tuleneva nõudega, siis on tegemist hagide aluste muutmisega, millega kostjad ei nõustu. Kuna kostjad hagi muutmisega nõus ei ole, on selleks vajalik kohtu nõusolek. Kohus hagi muutmisega ei nõustu, kuna see venitaks asja menetlemist. Kostjad on taotlenud aegumise kohaldamise taotluse suhtes vaheotsuse tegemist ning nõude aegumise korral on kohtul võimalik teha asjas lõppotsus.
10.Kostjad märkisid 22.09.2020 seisukohas ühtlasi, et kui hagejad leiavad, et nende nõude puhul on tegemist kahju hüvitamise nõudega, siis tuleks hageja II nõue üldse läbi vaatamata jätta, sest sellist nõuet hageja II omandanud ei ole. Kostjad märkisid ka, et kostja II ei ole üldse olnud juhatuse liige, mistõttu tuleks ka tema vastane nõue jätta läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hagiavaldusest nähtuvalt kostja II omandas Security Group OÜ esmasest kapitaliseerimisest tulenevad nõuded loovutamise teel. Kohus nõustub kostjatega, et kui hageja II ei ole omandanud kahju hüvitamise nõuet Security Group OÜ juhatuse liikmete vastu, siis hageja II nõue tuleks jätta läbi vaatamata. Kohus nõustub ka, et kuna kostja II ei ole olnud ei hageja I ega Security Group OÜ juhatuse liige, siis ei saa ta vastutada juhatuse liikmena osaühingutele kahju tekitamise eest, mistõttu tuleks ka nõuded kostja II vastu jätta läbi vaatamata.
11.Poole taotlusel võib kohus teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle (TsMS § 449 lg-d 1, 3).
12.Kohus leiab, et hagejate nõuded kostjate I ja II vastu on aegunud, mistõttu teeb nende suhtes asjas lõppotsuse ning asja edasi ei menetle. Hageja I nõude osas kostja III vastu leiab kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
13.Hagejad on esitanud kohtule hagid hageja I ja Security Group OÜ osakapitali sissemaksete tasumiseks.
14.ÄS § 140 lg 2 kohaselt asutajad peavad tasuma osa eest täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I sõlmis 06.06.2015 hageja I asutamislepingu ning et 28.09.2013 sõlmis kostja I Security Group OÜ asutamislepingu. Mõlemad osaühingud asutati sissemakset tegemata ning osakapitali suurus oli 2500 eurot, mille eest kostja I kohustus tasuma täielikult ühe aasta jooksul, kuid kõige hiljem ÄS § 1401 lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel.
15.Hagiavaldusest nähtuvalt hageja I leiab, et kostja III vastutab osaühingu sissemakse tasumise eest solidaarselt kostjatega I ja II, kuna kostja III on hageja I juhatuse liige alates 02.01.2017. Hageja I ei selgitanud, kust tuleneb kostja III kohustus osakapitali sissemakse tasumiseks. Hageja I viitas küll juhatuse liikme kohustusi ja vastutust reguleerivatele sätetele (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 37 lg 1, ÄS § 187 lg 2), kuid ei kvalifitseerinud oma nõuet kostja III vastu (ega ka teiste kostjate vastu) kahju hüvitamise nõudena. Kostja III kohta märkis hageja I, et ta ei ole täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, kuna on jätnud kinnitamata ja registrile esitamata kõik hageja I majandusaasta aruanded. Hagiavaldusest ei nähtu, kuidas aruannete esitamata jätmise tagajärjel saanuks hagejale I tekkida kahju osakapitali sissemaksele vastavas summas. Kohus on seisukohal, et nõue kostja III vastu on alusetu, ning tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagiavalduses hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
16.Hagejad leiavad, et kostja II vastutab osaühingute sissemaksete tasumise eest solidaarselt kostjaga I, kuna nad on abikaasad ning osaühingute osad olid seega nende ühisvaraks. Kuigi osaühingud on asutanud üks abikaasa, siis abikaasade solidaarkohustus saab tuleneda perekonnaseaduse § 33 lg-st 1. Kohus peab võimalikuks teha asjas vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes, ilma sisuliselt hindamata, kas kostja II vastutab osaühingute sissemaksete tasumise eest solidaarselt kostjaga I.
17.Pooled vaidlevad selle üle, kas osamakse sissemakse nõude aegumisele tuleb kohaldada TsÜS §-is 146 toodud tehingust tuleneva nõude aegumistähtaegasid, või TsÜS §-is 149 toodud seadusest tuleneva nõude aegumistähtaega. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on üldjuhul kolm aastat. Nõude aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult TsÜS § 146 lg 4). TsÜS § 149 esimese lause kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
18.Õiguskirjanduses on selgitatud, et tehingulisteks nõueteks on TsÜS § 146 mõttes ka nn ühinguõiguslikud juriidilise isiku sisesuhtel või põhikirjal põhinevad nõuded. Sätet kohaldatakse kõigile tehingust tulenevate nõuete aegumisele, olgu nende aluseks tehing ise või seadus (P. V., I. K., V. K., M. K.. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010, lk 470). Samuti on õiguskirjanduses selgitatud, et sissemakse tasumise nõue on tavaline nõue, mis aegub kolme aasta jooksul sissenõutavaks muutumisest (TsÜS 146 lg 1, § 147) (K. S. , U. V. , A. V. ja M. V. . Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Juura 2015, lk 277).
19.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et osaühingu sissemakse tasumise nõude puhul on tegemist tehingust tuleneva nõudega, mille aegumisele tuleb kohaldada TsÜS §-s 146 toodud aegumistähtaegasid.
20.Hagiavalduse p 1.3. kohaselt saabus kostja I ja kostja II kohustus TYZENEGY DOPUNSKI OÜ esmase kapitaliseerimise osas hiljemalt 06.06.2016 ning Security Group OÜ kapitaliseerimise osas hiljemalt 28.09.2014. Kohus loeb tuvastatuks, et osakapitali sissemakse tasumise nõuded muutusid sissenõutavaks hiljemalt hagiavalduses toodud asjast, s.o ühe aasta möödumisel nende asutamisest.
21.Vaidlus puudub selles, et TsÜS § 146 lg-s 1 nimetatud kolmeaastane aegumistähtaeg olnuks hagi esitamise ajaks möödunud. Hageja I hagi kostja I vastu saab lugeda esitatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 27.06.2019 vastavalt TsMS § 486 lg-le 2, ülejäänud nõuete puhul on hagi esitamise ajaks 27.09.2019. TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja järgmiseks pidanuks hageja I esitama maksekäsu kiirmenetluse avalduse või hagiavalduse hiljemalt 05.06.2019 ning hageja II hiljemalt 27.09.2017. Seega tuleb hinnata, kas kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Hagejate hinnangul olles ise hageja asutaja, ainus juhatuse liige ja osakapitali sissemaksekohustuse täitma kohustatud isikuks, on hageja sissemaksekohustuse täitmata jätmine asutaja ja juhatuse liikme poolt üksnes tahtlik isikliku kohustuse täitmisest hoidumine.
22.Tahtluse sisustamisel selle sätte kontekstis on Riigikohus juhindunud VÕS § 104 lg-st 5, mille järgi tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel ning sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes väitest, et võlgnik oma kohustust tahtlikult ei täitnud (vt Riigikohtu 17. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-09, p 14;
16.septembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p 11). VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi on kahju tekitamine lepinguvälises suhtes õigusvastane mh eelkõige siis, kui kahju tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Riigikohus on leidnud, et ka TsÜS § 146 lgs 4 ettenähtud tahtlust tuleb sisustada analoogiliselt. Seega on kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Eeltoodust tulenevalt kohaldub TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud aegumistähtaeg nõuetele, mis tulenevad lepingupoole tahtlikust heade kommete vastasest teost, kui viimane soovib õigusvastase tagajärje saabumist (Riigikohtu 16. septembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p 11). Hagejad ei ole toonud välja asjaolusid, millest nähtuks kostjate tahe hagejaid heade kommete vastaselt kahjustada.
23.Olukorras kus osakapitali sissemaksekohustuse aegumisele ei kohaldu ei TsÜS § 149 ega § 146 lg 4, leiavad hagejad, et hagejate nõue asutaja ja juhatuse liikme vastu ei ole aegunud, sest juhatuse liikme vastu suunatud nõude aegumistähtaeg on 5 aastat (TsÜS § 37 lg 4 ja ÄS § 187 lg 3). TsÜS § 37 lg 4 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest. ÄS § 187 lg 3 kohaselt juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega.
24.Kohus on seisukohal, et TsÜS § 37 lg 4 ja ÄS § 187 lg 3 osaühingu sissemakse tasumise nõude puhul ei kohaldu, kuna reguleerivad juhtorgani ja juhatuse liikme vastutust ning juhtorgani ja juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaega. Osakapitali sissemakse tasumise kohustus on osaühingu osanikul.
25.26.10.2020 esitatud seisukohas palusid hagejad kontrollida, kas nõude aegumisele tuginemine võib olla vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138). Kohus leiab, et aegumise vastuväite esitamist ei saa üldjuhul pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Hagejad ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaks alust asuda teistsugusele seisukohale.
26.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hagejate nõuded kostjate I ja II vastu aegusid TsÜS § 146 lg 1 järgi kolme aasta möödumisel nende sissenõutavaks muutumisest.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Arvestades hageja I nõude osalist läbivaatamata jäämist ning ülejäänud osas hagide rahuldamata jäämist, jätab kohus juhindudes TsMS § 168 lg-st 2 ja 162 lg-st 1 kostjate menetluskulud kummagi hageja kanda võrdsetes osades. Hagejate menetluskulud jäävad hagejate endi kanda.
28.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
29.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.