XX hagi Y OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitise, saamata jäänud töötasu, töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise, puhkusetasu ja viivise saamiseks ning töötajate registris töölepingu lõpetamise kohta tehtud märke muutmise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.09.2019 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3059,95 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo esindajad Kostja (vastustaja): Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), seaduslik esindaja juhatuse liige AB Kohtuistungi toimumise aeg
09.09.2020
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 26.09.2019 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis osaliselt rahuldamata töötasu, puhkusehüvitise ja viivise nõude ning jättis menetluskulud osaliselt hageja kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega suurendada nõuete rahuldamise osa vastavalt kohtuotsuse resolutsiooni terviktekstis märgitule ja jätta menetluskulud Y OÜ kanda.
3.2.Tuvastada, et XX ja Y OÜ vahel 01.02.2018 sõlmitud töölepingu nr 1 ülesütlemine Y OÜ poolt alates 27.06.2018 on tühine.
3.3.Lõpetada XX ja Y OÜ vahel 01.02.2018 sõlmitud tööleping nr 1 TLS § 107 lg 2 alusel alates 27.06.2018.
3.4.Mõista Y OÜ-lt XX kasuks välja töötasu 1622,70 eurot (neto). 3.5.Töötasult summas 131,46 eurot mõista Y OÜ-lt XX kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.06.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni ja töötasult summas 1491,24 eurot alates 28.06.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3.6.Mõista Y OÜ-lt XX kasuks välja kasutamata puhkuse hüvitis 172 eurot (neto).
3.7.Mõista Y OÜ-lt XX kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 482 eurot (neto).
3.8.Mõista Y OÜ-lt XX kasuks välja viivis hüvitiselt 482 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.06.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3.9.Parandada töötamise registris andmed Y OÜ ja XX vahel 01.02.2018 sõlmitud töölepingu nr 1 lõpetamise kuupäeva ja töösuhte lõpetamise õigusliku aluse osas ja märkida töölepingu lõpetamise kuupäevaks 27.06.2018 ja töösuhte lõpetamise aluseks TLS § 107 lg 2.
3.8.Jätta rahuldamata XX hagi Y OÜ vastu TLS § 100 lg 5 järgi hüvitise 241 eurot ja viivise saamiseks. 3.9 Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Y OÜ kanda.
3.10.Rahuldada XX taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata maakohtu menetluskulude suuruseks 2090 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks 1176 eurot.
3.11.Välja mõista Y OÜ-lt XX kasuks menetluskulude hüvitis summas 3266 eurot.
3.12.Välja mõista Y OÜ-lt XX kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3266 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 2(14)
1.XX (hageja, töötaja) esitas 26.06.2018 Harju Maakohtule hagi Y OÜ (kostja, tööandja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitise 241 eurot, saamata jäänud töötasu 1622,70 eurot, töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest minimaalselt kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise 1446 eurot, puhkusetasu 172 eurot ja viivise saamiseks ning töötajate registris töölepingu lõpetamise kohta tehtud märke muutmiseks kohustamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt asus hageja tähtajatu kirjaliku töölepingu alusel kostja juures tööle alates 01.02.2018 müügijuhi ametikohale. Hageja töötas täistööajaga (p 1.5). Hageja töötamisele rakendati 4-kuulist katseaega, s.o kuni 01.06.2018 (p 1.3). Töötasuks määrati netotasuna 482 eurot kuus (lepingu p 3.1). Samuti on vastav märge hageja töötamise kohta tehtud töötajate registrisse, kus on töötamise alguseks märgitud 01.02.2018. Hagejale tehti töölepingu alusel 08.03.2018 üks töötasu väljamakse summas 482 eurot veebruaris 2018 tehtud töö eest. Rohkem väljamakseid hagejale tehtud ei ole, samuti ei ole hagejale tasutud töötasu muul viisil.
3.11.06.2018, s.o 10 päeva pärast hageja katseaja lõppu, esitas tööandja hagejale töölepingu lõpetamise teatise, milles märkis, et lõpetab töölepingu töölepingu seaduse (TLS) § 86 lg 1 alusel (töölepingu ülesütlemine katseajal) seisuga 27.06.2018. Hageja sai kostja ülesütlemisavalduse kätte 11.06.2018 e-kirja teel.
4.Poolte vahel oli sõlmitud tööleping, kuna hageja allus oma ülesannete täitmisel tööandja juhtimisele ja kontrollile, kasutas tema vahendeid, tegi tööd tööandja ruumides ning ei kandnud tööga seotud riisikot.
5.Kostjal on maksmata hagejale töötasu 2018. aasta märtsi, aprilli ja mai eest ning juunis töötatud 11 päeva eest (vastavalt 482 + 482 + 482 + 176,70) kokku 1622,70 eurot.
6.Kostja esitas hagejale ülesütlemisavalduse 11.06.2018, töötaja katseaeg lõppes aga 01.06.2018. Seega on kostja esitatud ülesütlemisavaldus tühine. Põhjendused, mis on esitatud töölepingu katseaja ebarahuldavate tulemuste kohta, on naeruväärsed, ei vasta tõele ja on otsitud. Hagejale ei ole tehtud varem ühtegi hoiatust.
7.Ülesütlemisavalduses märkis kostja viimaseks lepingu kehtivuse päevaks 27.06.2018. Töölepingu saanuks tööandja üles öelda korraliselt TLS § 98 lg 1 alusel, seega on etteteavitatud vähem 15 päeva ulatuses. Antud juhul on oluline hüvitise väljamõistmisel lähtuda tööandja suhtumisest töötajasse ning tööandja faktilisest käitumisest oma lepinguliste ja seadusest tulenevate kohustuste täitmisel. Kostja tegi kõik endast oleneva selleks, et hageja tunneks enda halvasti töökohal, tegi teadlikult takistusi töötajale töökohta sisenemisel, blokeeris tema uksekaardi, võttis omavoliliselt ära töötaja töökohal olevad isiklikud esemed ja keeldus nende tagastamisest – piiras tema sissepääsu kontorisse. Hageja oli sunnitud kasutama politsei abi, et enda isiklikke asju kostja kontorist kätte saada. Seega õiglane hüvitis kostja toimepandud rikkumiste eest on vähemalt kuue kuu keskmise palga suurune hüvitis.
8.Hageja tööle asumise päevast 01.02.2018 kuni kostjapoolse ülesütlemisavalduseni 11.06.2018 on 131 päeva. Pooled olid kokku leppinud 28-päevase põhipuhkuse, seega on selle perioodi jooksul kogunenud hagejale 10 kasutamata puhkusepäeva. Hagejal on õigus 172 euro suurusele puhkusehüvitisele.
9.Töötajate registri kande teinud isik (s.o tööandja) saab ka tagasiulatuvalt muuta kande sisu ning selle juurde kuuluvat selgitust, sõltuvalt kande tegemise hetkest möödunud 3(14)
ajast.
10.Seoses kostja vastuväidetega märkis hageja järgmist. AB ei olnud lepingu sõlmimise hetkel juhatuse liige, ta oli lepingute sõlmimiseks juhatuse poolt volitatud isik. Kostja tollane juhatuse liige DD kiitis tehingu heaks.
11.Kostja ei ole tõendanud enda väidet, et tööleping lõppes 09.03.2018, millest alates tekkis hageja ja kostja vahel ametisuhe. Juhatuse liikme kande kinnitamine äriregistris ei lõpeta poolte vahel varem eksisteerinud võlasuhteid.
12.Hageja täitis Hispaanias müügijuhi ülesandeid. Loomulikult on võimalik, et juhatuse liikme lepinguga nähakse ette konkreetsed ülesandeid, kuid käesoleval juhul selline leping puudub. Järelikult tuleb lähtuda sellest, et hagejal olid kostja juhatuse liikmena üldised, põhilised ja spetsiifilised kohustused, mis tulenesid seadusest. Hageja täitis samaaegselt nii juhatuse liikme kui ka töötaja kohustusi, mistõttu oligi vajalik sõlmida hagejaga tööleping. Hageja täitis juhatuse liikme kohustusi olukorras, kus andis kostja töötajatele korraldusi ning juhiseid töö tegemises. Samal ajal tegeles hageja Hispaanias aga turundus- ja müügitööga. Hispaanias hageja poolt läbi viidud tegevus oli koordineeritud ning juhendatud teise juhatuse liikme AB poolt, kes andis töökorraldusi finantsjuhina (seda põhjusel, et tema koordineeris ka omaniku VV-ga suhtlust). Ka neis ülesannetes, mille jooksvalt võttis endale hageja ise, juhindus ta töölepingust tulenevate kohustuste täitmisest, mitte juhatuse liikmena kostja esindamisest. Sellest, et hageja oli kostja suhtes alluvussuhtes, annab tõestust ka hagejapoolne aruandlus juhatuse ees ning täiendavate töökohustuste võtmine ning vabandamine esinenud probleemide eest. Kostja vastuväited
13.Kostja palus hagi jätta rahuldamata.
14.Hageja esitas kohtule töölepingu, mille on kostja nimel alla kirjutanud AB. Hageja töölepingu sõlmimise ajal oli kostja juhatuse liige hageja abikaasa DD ja AB-l ei olnud esindusõigust. DD on väitnud, et hoopis tema asus 01.02.2018 kostja juures tööle tähtajatu töölepingu alusel müügi- ja turundusjuhi ametikohale. Ei ole eluliselt usutav, et mikroettevõttes asus samal päeval korraga tööle kaks müügijuhti. Selleks puudus majanduslik põhjendus.
15.Hageja ei ole kostja juures alates 01.02.2018 müügijuhina tööle asunud. Hageja töötas tegelikult töölepingu alusel tegevjuhina ja tema ülesanne oli korraldada kostja ja Iiri Vabariigi õiguse alusel asutatud ning Eestis püsivat tegevuskohta omava äriühingu Q Ltd, mille ainus juhatuse liige (director) on XX, vahel sõlmitud ettevõtte üleandmise kokkuleppe täitmine.
16.Hageja 01.02.2018 tööleping lõppes tema valimisel kostja juhatuse liikmeks 09.03.2018, millest alates tekkis hageja ja kostja vahel ametisuhe. Hageja valiti juhatuse liikmeks tema tahteavalduse alusel ja see sisaldas konkludentset tahteavaldust töölepingu lõpetamiseks. Teenistuslepingut ei ole kostjaga sõlmitud ega tema tasustamise korda ning tasude ja muude hüvede suurust äriseadustiku (ÄS) § 1801 lg 1 järgi kindlaks määratud. Hagejale on töölepingu alusel tema viimasel tööpäeval 08.03.2018 tehtud üks töötasu väljamakse 482 eurot. Hageja ei asunud kostja juures tööle juhatusest tagasikutsumisel alates 30.05.2018 ega ole muul viisil kaasatud pärast nimetatud kuupäeva ettevõtte tegevusse. 4(14)
17.Ettevõtte asjaajamise korrastamiseks ja õigusselguse loomiseks ütles kostja hageja töölepingu TLS § 86 järgi üles. Võttes arvesse, et töölepingu sõlmimise kõige varasem päev on 30.05.2018, päev mil lõppesid avaldaja juhatuse liikme volitused, on töölepingu lõpetamine TLS § 86 järgi tehtud katseajal, seaduses ettenähtud tähtaega järgides ja kehtiv. Maakohtu otsus
18.Maakohus rahuldas 26.09.2019 otsusega hagi osaliselt, tuvastas, et 01.02.2018 sõlmitud töölepingu ülesütlemine alates 27.06.2018 on tühine, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 27.06.2018, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2018 märtsi töötasu 6 tööpäeva eest 131,46 eurot (neto) ja seadusjärgses määras viivise sellelt alates 14.06.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kasutamata põhipuhkuse hüvitise 32,14 eurot (neto), hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 482 eurot (neto) ja seadusjärgses määras viivise sellelt alates 27.06.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni ning määras parandada töötamise registris andmed 01.02.2018 sõlmitud töölepingu lõpetamise kuupäeva ja töösuhte lõpetamise õigusliku aluse osas, märkides töölepingu lõpetamise kuupäevaks 27.06.2018 ja töösuhte lõpetamise aluseks TLS § 107 lg 2. Maakohus jättis hageja menetluskulud 18,5% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda, rahuldas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 386,65 eurot ja viivise.
19.Pooltel oli maakohtus vaidlus selle üle, kas ja millal oli poolte vahel kehtiv töösuhe.
20.Kohus leidis, et poolte vahel oli 01.02.2018 sõlmitud kehtiv tööleping. Kostja nimel allkirjastas lepingu AB, kes oli sel hetkel kostja töötaja – finantsjuht (TsÜS § 116 lg 2). Lisaks tegi kostja töölepingu kohta märke töötamise registrisse, maksis selle alusel hagejale töötasu ning esitas avalduse töölepingu lõpetamiseks.
21.Kohus asus seisukohale, et kostja ütles töölepingu üles ebaseaduslikult ja seega on töölepingu ülesütlemine tühine, kuna kostja poolt 11.06.2018 hagejale esitatud töölepingu lõpetamise avaldusest nähtub tahe tööleping lõpetada TLS § 86 lg 1 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu 27.06.2018, kuid hageja katseaeg lõppes 01.06.2018. Katseaja ebarahuldavatele tulemustele tuginedes töölepingu lõpetamine on TLS § 86 lg 1 kohaselt võimalik üksnes katseaja jooksul.
22.Kohus lõpetas pooltevahelise töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 27.06.2018, s.o alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral ning avaldusest nähtus tahe leping lõpetada 27.06.2018 seisuga.
23.Kostja väide, et tööleping lõppes konkludentselt hageja asumisega kostja juhatuse liikmeks, ei põhine seadusel. TLS V peatükk, mis sätestab töölepingu lõppemise alused ja võimalused, ei näe ette töölepingu lõppemist konkludentselt. Lisaks ei välista seadus olukorda, kus isik on samaaegselt töötaja ning tööandja juhatuse liige.
24.Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli töösuhe perioodil 01.02.2018 – 27.06.2018. 01.02.2018 töölepingu nr 1 kohaselt alustas hageja kostja juures tööd 01.02.2018 (p 1.1), töötas täistööajaga müügijuhi ametikohal (p-d 1.5 ja 2.2). Töötasuks lepiti kokku 500 eurot kuus brutotasuna (p 3.1), mis tuli maksta hageja pangakontole üks kord kuus hiljemalt 5. kuupäevaks. Hageja tööülesanneteks oli XXX kaubamärki kandvate toodete müügivõrgustiku ülesehitamine Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes ja Rootsis. 5(14)
Tööülesannete hulka kuulus klientide haldamine ja nendega suhtlemine, kauba kohalevedu edasimüüja lattu, kampaaniapakkumiste koostamine, klientide külastamine, müügikohtades toodete väljapanekute parendamine (p 2.2). Kohus leidis, et hageja esitatud tõenditest, mis väidetavalt kinnitavad vaidlusalusest töölepingust tulenevate tööülesannete täitmist (foto sõidukist, kuvatõmmis kaardist, kütuse- ja majutusetšekid, sõiduki registriandmed, kütusekulukalkulaatori väljavõte, üürileping, rahvastikuregistri väljavõte), ei ole võimalik järeldada, et hageja töölepingust tulenevaid ülesandeid täitis. Tõenditest võib üksnes järeldada, et hageja on olnud teekonnal Hispaaniasse ning resideerub hetkel seal. Hageja ei tõendanud, et kostja oleks ta lähetanud Hispaaniasse tööülesandeid täitma, samuti ei ole Hispaania märgitud töölepingus hageja töökohana või –piirkonnana. Hageja soovitud seisukohale ei saa asuda ka 05.03.2018 – 06.03.2018 peetud kirjavahetusest, kuna nimetatud hetkel ei olnud hageja ega AB kostja seaduslikud esindajad ega omanud õigust lähetusi korraldada ja heaks kiita. Seega on tõendamata, et hageja täitis Hispaanias tööülesandeid. Hageja ja kostja 12.04.2018 kirjavahetusest nähtuvalt palus hageja kostjalt raha erinevate kulude (üüri, õppelaenu, elatise, kütuse, telefonikulude ja elamiskulude) katteks, kuid seda nõuet ei saa pidada töötasunõudeks ega teha sellest järeldusi töö tegemise kohta. Lisaks ei vasta nimetatud tasunõue töölepingus kokku lepitud töötasu suurusele. Eeltoodust järeldas kohus, et hageja täitis Hispaanias juhatuse liikme ülesandeid ning nõudis nimetatud kirjas juhatuse liikme ülesannete täitmisega seotud kulude kompenseerimist või avanssi. Ka 22.03.2018 peetud kirjavahetusest nähtus selliste ülesannete täitmine, mida ei ole võimalik kvalifitseerida töölepinguliste ülesannete täitmisena. Hageja andis ülevaate oma tegemistest ning need seondusid suuresti juhatuse liikme ülesannete täitmisega, s.o ettevõtte igapäevategevuse organiseerimine (personaliküsimused, toodete disain ja komplekteerimine, uute turgude avamine / äritegevuse laiendamine, tootmisega seotud küsimused). Samale seisukohale asus kohus ka 25.04.2019 – 26.04.2019 peetud kirjavahetuse osas, mis käsitleb tootearenduse käigus tekkinud probleemistikku, mis kuulub eelduslikult juhatuse liikme pädevusse, mitte müügijuhi tööülesannete hulka.
25.Seega ei olnud hageja kostjaga alluvusvahekorras, kostja ei korraldanud tööprotsessi, ega andnud hagejale juhiseid ja ega kontrollinud hageja tööd. Hageja oli tööprotsessi juhtimisel iseseisev, andes aeg-ajalt ülevaate oma tegemistest ettevõtte omanikule ja teisele juhatuse liikmele. Nimetatud isikud ei andnud hagejale juhiseid ega kontrollinud tema tehtud tööd.
26.Hageja ei tõendanud, et ta oleks pärast juhatuse liikmeks nimetamist, s.o perioodil 09.03.2018 – 27.06.2018 tööülesandeid täitnud. Kuivõrd veebruari 2018 eest sai hageja töötasu, on vaidluse all töötasu perioodi 01.03.2018 – 08.03.2018 eest. Kostja ei väitnud, et nimetatud perioodil hageja tööülesandeid ei täitnud. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja netotöötasu perioodil 01.03.2018 – 08.03.2018 töötatud päevade eest, s.o 6 tööpäeva eest 131,46 eurot (6 p x 21,91 eurot päev) ning viivise töötasult VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates 14.06.2018 kuni kohustuse täitmiseni.
27.Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista TLS § 100 lg 5 alusel kostjalt välja 1 kuu keskmise töötasu suurune hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest. Kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-te 1 ja 2 alusel, siis ei ole võimalik nõuda hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel. Hüvitist saab nõuda TLS § 109 lg-te 1 ja 2 alusel. 6(14)
28.Hageja nõude mõista kostjalt välja õiglane hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest minimaalselt kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 1446 eurot (TLS 109 lg 1 esimene lause) netotasuna, rahuldas maakohus ühe kuu töötasu ulatuses (482 eurot), arvestades asjaolu, et hageja täitis töölepingu alusel tööülesandeid üksnes 26 tööpäeva vältel. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates 27.06.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
29.Arvestades, et hageja täitis töölepingu alusel tööülesandeid 26 tööpäeva vältel, oli tal õigus saada põhipuhkust 2 päeva. Hageja netotöötasu 482 eurot arvestades on päevatasu suuruseks 16,07 eurot (482 / 30) ja seega on puhkusehüvitis 2 päeva eest 32,14 eurot (neto). Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise puhkusetasult VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates 27.06.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
30.Kuivõrd kohus leidis, et tööleping ei lõppenud katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu, on registrikanne muutunud ebaõigeks. Kohus määras parandada töötamise registris andmed töölepingu lõpetamise kuupäeva ja töösuhte lõpetamise aluse osas ja märkida töölepingu lõpetamise kuupäevaks 27.06.2018 ja lõpetamise aluseks TLS § 107 lg 2.
31.Menetluskulude jaotuse määramisel lähtus maakohus TsMS § 163 lg-st 1. Kohus rahuldas kõik hageja mitterahalised nõuded ja viivisenõuded ning rahalised nõuded osaliselt. Kohus lähtus menetluskulude protsentuaalse jaotuse kindlaksmääramisel rahaliste nõuete rahuldamise ulatusest. Hageja esitas rahalised nõuded kogusummas 3481,70 eurot ning kohus rahuldas need 645,60 euro (18,5%) ulatuses. Arvestades asjaolu, et kostja jättis lepingu kehtivuse ajal osaliselt täitmata lepingust tulenevad rahalised kohustused ning ütles töölepingu üles ebaseaduslikult, leidis maakohus, et õiglane on jätta hageja menetluskulud 18,5% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
32.Hagejale osutatud õigusabi tunnihinda 156 eurot (käibemaksuga) pidas kohus käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades põhjendamatuks. Hagejale osutas teenust jurist. Arvestades asja olemust ja õigusbüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, on põhjendatud lugeda mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuga). Kokku luges kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 20,9h, s.o 2090 eurot ja tulenevalt menetluskulude jaotusest mõistis maakohus kostjalt välja menetluskulud 386,65 eurot ja viivise. Apellatsioonkaebus
33.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäeti rahuldamata, ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja lisaks maakohtu poolt väljamõistetud summadele saamata jäänud töötasu 1491,24 eurot, puhkusehüvitis 139,86 eurot, TLS § 109 lg 1 alusel õiglane hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 964 eurot ja viivis. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
34.Maakohus rikkus vaidlustatud otsuses olulisel määral menetlusnorme ja hindas tõendeid ebaõigesti.
35.Kuigi maakohus tuvastas kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse ning lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 27.06.2018, s.o poolte
7(14)
vahel oli töösuhe perioodil 01.02.2018 – 27.06.2018, leidis maakohus üllatuslikult, et 09.03.2018 – 11.06.2018 hageja tööülesandeid ei täitnud.
36.Kostja ei teinud hagejale mitte ühtegi korda märkusi või hoiatusi selle kohta, et hageja Hispaanias viibimise ajal on täitmata hagejale töölepingust tulenevad kohustused. Usutav ei ole olukord, kus töötaja ligikaudu 3 kuud oma tööülesandeid ei täida ja tööandja selles osas midagi ette ei võta. Hageja hinnangul tõendab kostja tegevusetus, et tegelikult läks hageja Hispaaniasse kostja nõudmisel ning täitis seal ülesandeid, mille kostja kui tööandja oli talle andnud.
37.Vale on ka maakohtu seisukoht, et hageja esitatud tõendid, s.t fotod sõidukist, kuvatõmmis kaardist, kütuse- ja majutustšekid, sõiduki registriandmed, kütusekalkulaatori väljavõte, üürileping ja rahvastikuregistri väljavõte ei tõenda, et hageja käis Hispaanias seoses tööülesannetega. Tõendid kinnitavad, et hageja viibis Hispaanias töölähetusel. Hispaaniasse minek oli vajalik, et avada uued turud ja saada uusi klienti. Kulude kokkuhoidmiseks otsustas hageja sõita Hispaaniasse oma isikliku sõiduautoga. Seeläbi hoidis hageja kokku ka kostja kulutusi, sest muidu oleks kostja pidanud tasuma nt rendiauto kulusid. Hageja soovis ka oma auto kasutamise eest kompensatsiooni saada, mille õigus tal tulenevalt töösuhtest on. Kohus leidis valesti nagu oleks hagejal õigus nõuda oma isikliku auto kasutamisest tekkinud kulude hüvitamist vaid juhul, kui ta täitis juhatuse liikme kohustusi.
38.Ebaõige on ka maakohtuga järeldus, et hageja ei tõendanud poolte vahelist lähetuse kokkulepet. Lähetusse minek oli kõigi osapooltega, s.t juhatuse liikmed ja osanikud, Skype’i teel kooskõlastatud ning e-kirjadega enne lähetusse asumist kinnitatud. 05.03.2018 – 06.03.2018 kirjavahetuses mainis hageja Hispaaniasse minekut ning kostja seaduslik esindaja AB andis sellele nõusoleku.
39.Vastuoluline on maakohtu seisukoht, et AB-l ei olnud õigust lähetusi korraldada ja heaks kiita, kuivõrd AB ei olnud kostja seaduslik esindaja. Kohus leidis, et tulenevalt TsÜS § 116 lg-st 2 oli AB-l õigus hagejaga tööleping sõlmida. Seetõttu on üllatuslik kohtu järeldus, et 05.03.2018 – 06.03.2018 ei olnud AB-l õigus töölähetusi korraldada. Lisaks tõendab lähetuse kokkuleppe olemasolu kostja raamatupidaja 09.03.2018 kiri AB-le. Hageja hinnangul nähtub sellest tõendist selgelt, et hageja Hispaanias käimist pidasid kõik pooled töölähetuseks ning hagejale jääb arusaamatuks, miks kohus selle tõendiga otsuse tegemisel ei arvestanud.
40.Lisaks kohaldas maakohus valesti materiaalõigust, leides, et kuivõrd Hispaania ei olnud märgitud hageja töölepingus tööpiirkonnana, siis ei saanud hageja Hispaanias tööülesandeid täita. TLS § 21 lg-st 1 tuleneb, et tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töö tegemise kohta. Tegemist on olukorraga, kus tööandjal on vaja, et töötaja teeks tööd tavapärasest erinevas piirkonnas. Seega ei tulene seadusest, et kõik võimalikud tööpiirkonnad peavad olema töölepingus loetletud.
41.Maakohus leidis ebaõigesti, et kuivõrd hageja ei nõudnud 12.04.2018 e-kirjas kostjalt töötasu, ei ole tõendatud, et hageja täitis Hispaanias töökohustusi. TLS § 40 lg 2 kohaselt võib töötaja nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Hageja märgib, et palus 12.04.2018 e-kirjas kostjalt nii palka kui ka lähetusega seotud kulude hüvitamist. Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, nagu oleks töötajal iga kuu töötasu saamiseks kohustus esitada vastavasisuline nõue oma tööandjale. Ülejäänud e-kirjas 8(14)
nimetatud kulude puhul on tegemist selliste kuludega, mille hüvitamist on hagejal kui töötajal õigus lähetuses viibimise korral kostjalt nõuda.
42.Hageja töölähetuses viibimist tõendab ka hageja poolt kohtule esitatud kostja arvelduskonto väljavõte, millest nähtub, et 08.03.2019, s.t päev enne Hispaania lähetuse algust, tegi kostja DD-le ülekande 1500 eurot „töölähetuskulude hüvitamiseks.“ DD on hageja abikaasa ning nad käisid Hispaanias töölähetusel koos. Seega oli kostja poolt hagejale makstud raha mõeldud ka hageja lähetuskulude katmiseks.
43.Ebaõige on maakohtu järeldus, et kuivõrd enamik 22.03.2018 e-kirjas loetletud ülesannetest seondus juhatuse liikme tegevusega, siis hageja müügijuhi ülesandeid ei täitnud. Tööülesannete täitmist ja töösuhet tõendas asjaolu, et hageja andis oma tegevusest kostjale aru. Kui poolte vahel oleks puudunud alluvussuhe, siis ei oleks põhjendatud, miks hageja andis aru tehtud tööde kohta või miks ta vabandas tekkinud probleemide eest.
44.Maakohus pööras põhjendamatult tõendamiskoormise ümber ja rikkus sellega TsMS § 230 lg 1. Kostja väitis 19.09.2018 vastuses hagile, et hageja tööleping lõppes 09.03.2018, kui hageja sai kostja juhatuse liikmeks, ning pärast juhatuse liikme kohalt 03.05.2018 tagasikutsumist ei asunud hageja uuesti tööülesandeid täitma. Oma väidete kinnitamiseks kostja ühtegi tõendit ei esitanud. Seejuures kohustas kohus hagejat 15.02.2019 selgituskirjas esitama tõendeid kostja väidete ümberlükkamiseks. Tõendamiskoormise ümberpööramist maakohus ei põhjendanud.
45.Maakohus rikkus selgitamiskohustust ja tegi üllatusliku otsuse. Hageja esitas hulgaliselt tõendeid, mis tõendavad, et ka perioodil 09.03.2018 – 11.06.2018 täitis ta töökohustusi. Seejuures esitas hageja vastavalt kohtu 15.02.2019 nõudele täiendavaid tõendeid selle kohta, et Hispaanias viibides täitis ta ka töölepingust tulenevaid müügijuhi kohustusi. Seejuures ei esitanud kostja ühtegi tõendit selle kohta, et hageja täitis Hispaanias vaid juhatuse liikme kohustusi ning mitte tööülesandeid. Kuivõrd kohus rohkemate tõendite kogumist vajalikuks ei pidanud, jäi hagejale arusaam, et ta on töökohustuste täitmist piisavalt tõendanud. Sel põhjusel tuli kohtu seisukoht hagejale üllatusena. Vastustaja seisukoht
46.Vastustaja vaidles kohtuistungil apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
47.Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, milles maakohus jättis töötasu ja kasutamata puhkuse eest hüvitise ning eeltoodult viivise nõuded rahuldamata. Samuti tuleb tühistada menetluskulude jaotus. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab osaliselt apellatsioonkaebuses vaidlustatud ulatuses nõuded ja jaotab menetluskulud.
48.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles maakohus tuvastas, et poolte vahel 01.02.2018 sõlmitud töölepingu ülesütlemine kostja poolt 11.06.2018 avaldusega alates 27.06.2018 oli tühine (maakohtu otsuse 9(14)
resolutsiooni p 2), lõpetas töölepingu alates 27.06.2018 (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3), mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 2018 märtsikuu 6 tööpäeva eest 131,46 eurot ja viivise sellelt alates 14.06.2018 (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4 ja 5), mõistis välja kasutamata puhkuse hüvitise 32,14 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 6), mõistis välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 482 eurot ja viivise sellelt alates 27.06.2018 (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 7 ja 8) ning parandas töötamise registris andmed, märkides töölepingu lõpetamise kuupäevaks 27.06.2018 ja lõpetamise aluseks TLS § 107 lg 2 (maakohtu otsuse resolutsiooni p 9). Eeltoodud osas on maakohtu otsus jõustunud. Lisaks on maakohus otsuse põhjenduste järgi jätnud rahuldamata hageja nõude TLS § 100 lg 5 järgi töölepingu lõpetamisest vähem etteteatamise aja eest hüvitise saamiseks, kuid maakohtu otsuse resolutsioonist vastavat otsustust ei nähtu. Apellatsioonkaebuses ei ole hageja selle nõude rahuldamata jätmist vaidlustanud, mistõttu leiab ringkonnakohus, et seda ei ole vaidlustatud ja nõude rahuldamata jätmine on jõustunud. Selguse huvides parandab ringkonnakohus maakohtu vea ja täiendab vastava otsustusega kohtuotsuse resolutsiooni.
49.Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli 01.02.2018 sõlmitud tööleping (I kd, tl 6-7), mille lõpetamine kostja poolt TLS § 86 lg 1 alusel oli TLS § 104 lg 1 järgi tühine ja tööleping lõppes TLS § 107 lg 2 kohaselt 27.06.2018. Kuna eeltoodud asjaolusid ei ole ringkonnakohtus vaidlustatud, siis apellatsioonkaebuse läbivaatamisel lähtub ringkonnakohus neist asjaoludest.
50.TLS § 28 lg 2 p 2 järgi on tööandja kohustatud maksma töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Hageja on apellatsioonimenetluses vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude töötasu saamiseks perioodi eest alates 09.03.2018 kuni töölepingu lõppemiseni 27.06.2018. Maakohus jättis vaidlusaluse perioodi eest töötasu välja mõistmata, kuna leidis, et hageja ei ole pärast 09.03.2018 kostja juhatuse liikmeks valimist tõendanud, et ta täitis töölepingust tulenevaid kohustusi. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebusega, et eeltoodud osas on maakohtu otsus vastuoluline. Kehtiva töölepingu puhul saab tööandja keelduda töötasu maksmisest ainult töölepingu seaduses sätestatud juhtudel. TLS § 35 sätestab, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
51.See, et hageja ei täitnud alates 09.03.2018 töölepingust tulenevaid kohustusi ja tööleping lõppes seoses hageja valimisega kostja juhatuse liikmeks, oli kostja vastuväide. Maakohus on 15.02.2019 selgituskirjas pooltele selgitanud, et hageja pidi tõendama, et ta täitis perioodil 09.03.2018 kuni 11.06.2018 lisaks juhatuse liikme kohustustele ka töölepingust tulenevaid ülesandeid (I kd, tl 107). 13.05.2019 eelistungil selgitas kohus kostjale, et ka temal tuleb oma väiteid, sh ka seda, et hageja täitis pärast 09.03.2018 ainult juhatuse liikme ülesandeid ja et tööleping 09.03.2018 lõppes, tõendada (I kd, tl 168).
52.Kolleegium leiab, et kuna tööleping kehtis kuni 27.06.2018 ja selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud, siis tuleb eeldada, et sellel ajal täitis hageja töölepingust 10(14)
tulenevaid kohustusi ja kostja pidi tõendama, et hageja tegelikult täitis ainult juhatuse liikme kohustusi või siis olid töölepingust tulenevad kohustused hõlmatud juhatuse liikme kohustustega. Riigikohus on selgitanud, et tööandja peab TLS § 1 lg-s 2 sätestatud eelduse ümberlükkamiseks tõendama eelkõige seda, et töötaja ei allunud tema juhtimisele ja kontrollile ning oli töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-18-6908 p 13). Olukorda, et juhatuse liikmel on lisaks juhatuse liikme suhtele sõlmitud sama äriühinguga ka tööleping, on kohtupraktikas jaatatud, samas peab olema võimalik eristada kummastki suhtest tulenevaid kohustusi. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et tõendatud ei ole, et hageja oleks alates 09.03.2018 lõpetanud töölepingust tulenevate kohustuste täitmise ja oleks tegelenud ainult äriühingu juhatuse liikme kohustuste täitmisega. Maakohtu sellekohane järeldus on ebaõige. Asjaolu, et kostja osa kuulub hageja abikaasale DD-le, ei mõjuta hageja ja kostja vahelisi suhteid. Samuti ei ole oluline, et hageja tegutses Iiri Vabariigis asutatud ettevõttega seonduvalt.
53.Töölepingu p 2.1. järgi asus hageja kostja juures tööle müügijuhina ja tema töö sisuks oli XXXTM kaubamärki kandvate toodete müügivõrgustiku ülesehitamine talle määratud territooriumil, milleks olid Eesti, Läti Leedu, Poola, Soome ja Rootsi. Hageja tööülesannete hulka kuulus klientide haldamine, pidev suhtlus e-maili ja telefoni teel, kauba kohalevedu edasimüüja lattu, kampaania pakkumiste koostamine, klientide külastused kauplustes ja müügikohtades. Töölepingu p 2.3. kohaselt töötaja täpsemad kohustused ja vastutus on määratletud ametijuhendis, kuid ametijuhendit kohtule esitatud ei ole. Juhatuse liikme lepingut ei olnud poolte vahel sõlmitud ega muul moel hagejale juhatuse liikme kohustusi määratud. Seega tuleb eeldada, et juhatuse liikmena pidi hageja täitma ÄS § 180 lg-st 1 tulenevat äriühingu juhtimise kohustust. Ringkonnakohtu arvates on töölepingust tulenevaid kohustusi müügitöö tegemisel ja äriühingu juhtimist üldiselt võimalik eristada ja juhatuse liikmeks valimine ei välistanud töölepingust tulenevate kohustuste täitmist.
54.Poolte vahel ei ole vaidlust, et märtsi alguses 2018 siirdus hageja koos abikaasaga Hispaaniasse ja naases sealt maikuu lõpus 2018. Eeltoodu tõttu ei ole vajalik hinnata hageja esitatud tõendeid Hispaaniasse sõidu ja seal elamise kohta. Hageja väitis, et ta tegutses Hispaanias edasi töölepingust tulenevate kohustuste täitmisega, millega oli kostja kursis ja andis talle selleks ka korraldusi. Poolte selgitustest saab järeldada, et kostja äritegevuseks oli uue toote turule toomine ja hageja töölepingust tulenevaks kohustuseks oli selle toote turustamiseks müügivõrgu loomine. Kuigi töölepingus olid loetletud maad, kus hageja pidi müügivõrgu arendamisega tegelema, nähtub hageja 20.02.2018 e-kirjast kostja osanikele, et tehti ettevalmistusi mh ka Hispaania turule sisenemiseks (I kd, tl 43, tõlge tl 68). Hageja 06.03.2018 e-kirjast osanikele nähtub samuti, et hageja koos DD-ga siirdub Hispaaniasse, et kohtuda sealse turustaja ja äriühinguga P (I kd, tl 184-185). Seega juba enne hageja siirdumist Hispaaniasse ja juhatuse liikmeks valimist plaanis kostja Hispaania turule sisenemist. Kuigi töölepingus ei olnud hageja tööpiirkonnaks märgitud Hispaaniat, ei tähenda see, et poolte kokkuleppel ei oleks saanud hagejat sinna lähetada või kokkuleppel töölepingus kokkulepitud tööpiirkonda laiendada.
11(14)
55.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohtu otsus on vastuoluline osas, milles maakohus leidis, et AB-l ei olnud õigust korraldada lähetusi, kuna hageja Hispaaniasse siirdumise ajal ei olnud ta kostja juhatuse liige. Töölepingute sõlmimine ja töötjate lähetusse saatmine ei ole seadusest tulenevalt juhatuse liikme pädevusse kuuluv. Tegemist on äriühingu sisemise töökorralduse küsimusega. Ringkonnakohtu arvates saab järeldada sellest, et AB võis sõlmida töölepinguid, ka seda, et ta võis kostja töötajaid töölähetusse saata. Kostja pole esile toonud, et töölähetusse saatmine oleks olnud mõne teise kostja töötaja või juhatuse liikme pädevuses. Asjaolule, et AB tegeles kostja töötajate töölähetusse saatmisega, viitab raamatupidaja HH 09.03.2018 e-kiri talle, milles raamatupidaja selgitas AB-le lähetusega seonduvate kulude hüvitamisega seonduvat (I kd, tl 186).
56.Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et tõendatud ei ole pärast 09.03.2018 hageja poolt tööülesannete täitmine. Hageja selgitas, et põhiline suhtlus poolte vahel pärast hageja siirdumist Hispaaniasse toimus telefoni teel, millele kostja vastu ei vaielnud. Poolte 12.-13.04.2018 e-kirjavahetusest tuleneb, et hageja on tegutsenud eesmärgiga müüa Hispaanias kostja toodet ja pidanud läbirääkimisi äriühinguga P ning nõudnud kostjalt palga maksmist (I kd, tl 175-177). Ebaõige on maakohtu järeldus, et ekirjas nõuti muude töölepinguga mitteseonduvate kulude hüvitamist. Pigem saab kirjast järeldada, et hageja selgitas, millised kulud tuleb tal kanda, mistõttu palga maksmine on hädavajalik. 22.03.2018 e-kirjas on hageja esitanud kostja osanikele nende nõudmisel aruande eelneva kahe nädala töö kohta ja plaani järgmiseks nädalaks (I kd, 187-190). Aruandest nähtub, et hageja tegeles nii turundustegevuse kui toote täiendamisega ja organisatoorsete probleemidega. 25.-26.04.2018 hageja, AB ja NN e-kirjadest tuleneb, et tegeleti toote tehnilise arendamisega, et see sobituks ka Apple`ga (I kd, 191-193). Eeltoodust saab järeldada, et Hispaanias olles tegeles hageja sealse müügivõrgu loomisega ja samuti ka toote täiendamisega. Tegevused toote arendamiseks ja töö korraldamiseks ei välista hageja poolt töölepingust tulenevate kohtuste täitmist ja on sellega seostatavad, kuna toote müük eeldab ka selle arendamisega seonduvat. Hageja on osanikele ja juhatuse liige AB-le andnud aru oma tööst ja hageja kirjadest saab järeldada, et hageja täitis talle antud korraldusi. Seega on maakohtu järeldus, et hageja pärast 09.03.2018 tööülesandeid ei täitnud, ebaõige.
57.Kuna kostja oli TLS § 28 lg 2 p 2 järgi kohustatud maksma hagejale töötasu kuni töölepingu lõppemiseni 27.06.2018, siis tuleb hagi töötasu saamiseks rahuldada ja kostjalt välja mõista lisaks maakohtu poolt väljamõistetud 131,46 eurole 1491,24 eurot, kokku kuulub väljamõistmisele 1622,70 eurot. Töötasu arvestuse osas ei olnud poolte vahel vaidlust.
58.TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hageja palus kostjalt välja mõista kasutamata 10 päeva puhkuse eest 172 eurot, millest maakohus rahuldas 32,24 eurot 2 päeva kasutamata puhkuse eest. Töölepingu p 4.1. järgi oli hagejal õigus saada igaaastast puhkust 28 päeva. Hageja arvestas saamata jäänud puhkusetasu perioodi eest 01.02.-11.06.2018. Kuigi tööleping kehtis kuni 27.06.2018, lähtub ringkonnakohus hageja nõudest. Nimetatud perioodi eest oli hageja õigustatud saama puhkust 10 päeva, mille eest on hageja arvutuse kohaselt hüvitis 172 eurot. Arvutusele kostja vastu 12(14)
vaielnud ei ole. Seega, tuleb lisaks maakohtu poolt väljamõistetud kasutamata puhkuse hüvitisele välja mõista 139,76 eurot.
59.Maakohus rahuldas hageja nõude TLS § 109 lg 1 järgi hüvitise saamiseks osaliselt ja mõistis välja hüvitise 482 eurot, s.o hageja ühe kuu palga ulatuses. Maakohus arvestas hüvitise suuruse määramisel seda, et hageja oli töötanud kostja juures faktiliselt ainult 26 tööpäeva. TLS § 109 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hüvituse suurus sõltub töölepingu ebaseadusliku lõpetamise asjaoludest ja mõlema poole huvidest. Kuigi ringkonnakohus tuvastas, et hageja töötas kuni perioodil 01.02.27.06.2018, ei näe ringkonnakohus alust, et välja mõista suurem hüvitis. Ka viiekuulist töötamise perioodi ei saa ringkonnakohtu arvates pidada niivõrd pikaks, mis õigustaks suuremat hüvitist. Töölepingu lõpetamise aluseks olevad asjaolud selleks samuti alust ei anna.
60.Hageja palus kostjalt väljamõistetavatelt summadelt välja mõista viivise. Maakohus on viivise nõude rahuldanud TLS § 109 lg 1 järgi väljamõistetud hüvitiselt viivise väljamõistmise osas alates 27.06.2018 ja töötasult 131,46 eurot viivise väljamõistmise osas alates 11.06.2018. Kasutamata puhkuse hüvitiselt ei ole maakohus viivist välja mõistnud. Apellant on palunud kõigilt väljamõistetavatelt summadelt välja mõista viivise. Ringkonnakohus leiab, et kasutamata puhkuse hüvitiselt viivise väljamõistmiseks puudub alus, kuna hageja ei ole hagiavalduses sellelt summalt viivise väljamõistmise nõuet esitanud. Maakohus sai hagi rahuldada ainult nende nõuete osas, mis olid kohtule esitatud. Apellatsioonkaebuses ei ole võimalik esitada uusi nõudeid. Selles osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Ülejäänud rahuldatud rahalistelt nõuetelt, s.o saamata töötasult ja TLS § 109 lg 1 järgi hüvitiselt, on hagejal õigus viivist saada. TLS § 84 lg 1 järgi töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Seega muutusid hageja nõuded sissenõutavaks 27.06.2018 ja alates 28.06.2018 oli kostja viivituses. Kuna saamata jäänud töötasu ja sellelt viivise osaline rahuldamine maakohtu otsusega on jõustunud, siis ringkonnakohus selles osas viivise väljamõistmise alguse kuupäeva muuta ei saa, kuid ringkonnakohtu poolt täiendavalt väljamõistetud 1491,24 eurolt tuleb viivis välja mõista alates 28.06.2018. TLS § 109 lg 1 järgi väljamõistetud hüvitiselt 482 eurot viivise tasumise kohustuse alguseks jääb maakohtu otsuse järgne 27.06.2018, kuna ringkonnakohtu otsusega ei ole võimalik muuta maakohtu otsust apellandile ebasoodsamaks.
61.Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamisega tuleb tühistada ka maakohtu otsuses toodud menetluskulude jaotus. Ringkonnakohtu istungil nõustus hageja kohtu pakutud kompromissiga menetluse lõpetama, kuid kostja sellega ei nõustunud. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas menetluses on põhjendatud jätta menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus kostja kanda. Tegemist oli töövaidlusega ja esitatud
13(14)
nõuded kuulusid enamuses rahuldamisele. Kostja nõustumine kompromissiga oleks vaidluse lahendanud kiiremini ja ökonoomsemalt.
62.Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuses hageja maakohtu menetluskulude suuruse 2090 eurot (20,9 tundi x 100 eurot). Apellatsioonimenetluses eeltoodud menetluskulude suurust vaidlustatud ei ole.
63.Ringkonnakohtus on hageja kandnud kulusid õigusabile summas 1834 eurot. Hagejat esindanud vandeadvokaat Indrek Lillo teenuse tunnihind oli koos käibemaksuga 168 eurot.
64.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi arvates on muist hageja menetluskuludest põhjendamatud ja ülepaisutatud, arvestades vaidluse sisu ja esitatud menetlusdokumente. Ringkonnakohtu arvates on vajalik aeg maakohtu otsusega tutvumiseks, kliendiga nõupidamiseks ja seisukoha kujundamiseks 2 tundi, apellatsioonkaebuse koostamise ja esitamise ajakuluks tuleb lugeda 3 tundi, kohtuistungi ettevalmistamiseks vajalik aeg on 1 tund ja kohtuistungi aeg 50 minutit, menetluskulude nimekirja ettevalmistamise ajaks tuleb lugeda 10 minutit. Vandeadvokaadist esindaja teenuse tunnihind vastab tavapärasele teenuse hinnale. Seega on ringkonnakohtu menetluses vajalik ja põhjendatud aeg õigusabi osutamiseks 7 tundi, mille eest kuulub hüvitamisele 1176 eurot (koos käibemaksuga). VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb hageja taotlusel kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis.
65.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.