M T hagi Toolcap Manufacturing OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu ülesütlemisega vähem etteteatatud aja eest hüvitise 241 euro, saamata jäänud töötasu 1622,70 euro, töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest minimaalselt kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise 1446 euro, puhkusetasu 270 euro, töötajate registris töölepingu lõpetamise kohta tehtud märke muutmise kohustamise ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
7 246,48 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: M T (isikukood: x; elukoht xxx; elukoht rahvastikuregistri andmete kohaselt: xxx; e-post x; tel: + xxx) Hageja lepinguline esindaja: Reimo Mets (Law Office Mets & Co OÜ, P. Süda 11, Tallinn; E-post: xxx Tel: xxx) Kostja: Toolcap Manufacturing OÜ (registrikood: 14364645; Tuleviku tee 2, Peetri, Rae vald 75312; Epost: xxx; xxx; tel xxx)
Asja läbivaatamine
27.08.2019 kohtuistung hageja esindaja Reimo Metsa ja kostja seadusliku esindaja X Xi osavõtul
Tuvastada, et M T ja Toolcap Manufacturing OÜ vahel 01.02.2018 sõlmitud töölepingu nr 1 ülesütlemine alates 27.06.2018 on tühine.
3.Lõpetada M T ja Toolcap Manufacturing OÜ vahel 01.02.2018 sõlmitud tööleping nr 1 TLS § 107 lg 2 alusel alates 27.06.2018.
4.Mõista Toolcap Manufacturing OÜ-lt M T kasuks välja 2018. a märtsikuu töötasu 6 tööpäeva eest summas 131,46 eurot (neto).
2-18-9221
5.Mõista Toolcap Manufacturing OÜ-lt M T kasuks välja viivis töötasult (131,46 eurot neto) VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 14.06.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
6.Mõista Toolcap Manufacturing OÜ-lt M T kasuks välja kasutamata põhipuhkuse hüvitis summas 32,14 eurot (neto).
7.Mõista Toolcap Manufacturing OÜ-lt M T kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 482 eurot (neto).
8.Mõista Toolcap Manufacturing OÜ-lt M T kasuks välja viivis TLS § 109 lg 1 hüvitiselt (482 eurot neto) VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 27.06.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
9.Parandada töötamise registris andmed Toolcap Manufacturing OÜ ja M T vahel 01.02.2018 sõlmitud töölepingu nr 1 lõpetamise kuupäeva ja töösuhte lõpetamise õigusliku aluse osas ja märkida töölepingu lõpetamise kuupäevaks 27.06.2018.a ja töösuhte lõpetamise aluseks TLS § 107 lg 2. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
10.Jätta M T menetluskulud 18,5% ulatuses Toolcap Manufacturing OÜ kanda ning Toolcap Manufacturing OÜ menetluskulud tema enda kanda.
11.Rahuldada M T taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt.
12.Välja mõista kostjalt Toolcap Manufacturing OÜ hageja M T kasuks menetluskulude hüvitis summas 386,65 eurot.
13.Välja mõista kostjalt Toolcap Manufacturing OÜ hageja M T kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (386,65 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
14.Jätta M T avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 2 873,75 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavaldusest nähtub, et M T (edaspidi ka töötaja või hageja) asus tähtajatu kirjaliku töölepingu alusel alates 01.02.2018.a tööle Toolcap Manufacturing OÜ-sse (edaspidi ka tööandja või kostja) müügijuhi ametikohale. Töötasuks oli määratud netotasuna 482 eurot
2-18-9221 kuus (lepingu p 3.1). Samuti on vastav märge hageja töötamise kohta tehtud kostja poolt töötajate registrisse, kus on samuti töötamise alguseks märgitud 01.02.2018. Hagejale on töölepingu alusel tehtud 08.03.2018 üks töötasu väljamakse summas 482 eurot veebruaris 2018 tehtud töö eest. Rohkem väljamakseid hagejale tehtud ei ole, samuti ei ole hagejale tasutud töötasu muul viisil.
2.11.06.2018, s.o 10 päeva pärast hageja katseaja lõppu, esitas tööandja hagejale töölepingu lõpetamise teatise, milles märkis, et lõpetab töölepingu TLS § 86 lg 1 alusel (töölepingu ülesütlemine katseajal) seisuga 27.06.2018. Hageja avaldab, et sai kostjalt ülesütlemiseavalduse kätte 11.06.2018 e-kirja teel.
3.Poolte vahel oli sõlmitud tööleping, kuna hageja allus oma ülesannete täitmisel tööandja juhtimisele ja kontrollile, kasutas tema vahendeid, tegi tööd tööandja ruumides ning ei kandnud tööga seotud riisikot.
4.Kostjal on maksmata hagejale töötasu märtsi 2018.a (482 € netotasuna), aprilli 2018.a (482 € netotasuna), mai 2018.a (482 € netotasuna) ja juuni 2018.a töötatud 11 päeva eest (176,70 € netotasuna), kokku 482 + 482 + 482 + 176,70 = 1622,70 eurot.
5.Kostja ülesütlemisavaldus hagejale on esitatud 11.06.2018.a, töötaja katseaeg lõppes aga 01.06.2018.a. Seega on kostja esitatud ülesütlemisavaldus tühine. Põhjendused, millised on esitletud töölepingu katseaja ebarahuldavate tulemustena, on naeruväärsed, ei vasta tõele, on otsitud ja esitletud etteheidete kohta pole esitatud varasemalt ühtegi hoiatust. Seega on ilmne, et katseaja ebarahuldavate tulemuste põhistused on sisustamata, pole jälgitavad ega arusaadavad.
6.Ülesütlemisavalduses on kostja märkinud viimaseks lepingu kehtivuse päevaks 27.06.2018.a. Hageja on seisukohal, et tööleping saanuks tööandja üles öelda korraliselt TLS § 98 lg 1 alusel, seega on etteteavitatud vähem 15 päeva ulatuses. Antud juhul on oluline hüvitise väljamõistmisel lähtuda tööandja suhtumisest töötajasse ning tööandja faktilisest käitumisest oma lepinguliste ja seadusest tulenevate kohustuste täitmisest. Hageja lähtus õigustatult eeldusest, et tööandja käitub õiguspäraselt, mida ta aga teinud ei ole ning on teadlikult asunud töötajat mustama, kaastöötajate ees halvustama ning survestas töötajat töökohast lahkuma. Sisuliselt on kostja teinud endast oleneva kõik selleks, et hageja tunneks enda halvasti töökohal, tegi teadlikult takistusi töötajale töökohta sisenemisel, blokeeris tema uksekaardi, võttis omavoliliselt ära töötaja töökohal olevad isiklikud esemed ja keeldus nende tagastamisest – piiras tema sissepääsu kontorisse. Hageja oli sunnitud kasutama politsei abi, et enda isiklikke asju kätte saada kostja kontorist. Eelnevast kogumis lähtudes tuleb asuda seisukohale, et õiglane hüvitis kostja poolt toime pandud rikkumiste eest on vähemalt kuue kuu keskmise palga suurune hüvitis.
7.Hageja arvestuste kohaselt on perioodis 01.02.2018.a (hageja tööle asumise päev) – 11.06.2018.a (kostjapoolse ülesütlemisavalduse kuupäev) 131 päeva. Pooled olid kokku leppinud 28-päevase põhipuhkuse, seega on 131 päevase perioodi jooksul kogunenud hagejale 10 kasutamata puhkusepäeva. Hagejal on õigus tulenevalt tema töötasu suurusest ning kasutamata puhkusepäevade arvust 172 euro suurusele puhkusehüvitisele.
8.Töötajate registri kande teinud isik (so tööandja) saab ka tagasiulatuvalt muuta kande sisu ning selle juurde kuuluvat selgitust, sõltuvalt kande tegemise hetkest möödunud ajast. Hageja arvates saab läbi sooritusnõude edukalt ka nõude rahuldamise korral seda täita.
2-18-9221 Tsiviilasjas nr 2-15-18489 Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2017.a tehtud otsuse resolutsiooni punkt 2.10 ning otsuse punkt 55, samuti samas asjas 07.12.2016.a tehtud Harju Maakohtu otsuse punkt 10 kohaselt pidasid kohtud sellist nõuet põhjendatuks ja täidetavaks.
9.Hageja palub: tuvastada hageja ja kostja vahel 01.02.2018.a sõlmitud töölepingu nr 1 ülesütlemise avalduse tühisus ning lõpetada tööleping tulenevalt TLS § 107 lg-s 2 sätestatust seisuga 11.06.2018.a; mõista TLS § 100 lg 5 alusel tööandjalt välja ühe kuu keskmise töötasu suurune hüvitis töölepingu ülesütlemisega vähem etteteatatud aja eest summas 241 eurot netotasuna (15 kalendripäeva vähem etteteavitatud 482/30x15=241); mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu (märts 2018 – juuni 2018) summas 1622,70 eurot (netotasuna) ja rakendada nende väljamõistmisel viiviseid alates kohtusse pöördumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras; mõista kostjalt välja hagejale õiglane hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest minimaalselt kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 1446 € (TLS 109 lg 1 esimene lause) netotasuna, kuid arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (TLS § 109 lg 1 teine lause) suurendada hüvitise suurust õiglase hüvitise võrra kohtu äranägemisel; mõista kostjalt hagejale välja saamata puhkusetasu (10 päeva eest) summas 172 eurot netotasuna; rakendada punktides 2 ja 4 sätestatud nõuete väljamõistmisel VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määra alates töölepingu lõpetamisest alates kuni kohustuse kohase täitmiseni; kohustada kostjat esitama Maksu- ja Tolliametile avaldus töötajate registris töölepingu lõpetamise kohta tehtud märke muutmiseks (TLS § 86 lg 1), märkides töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 107 lg 2.
10.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. X X ei olnud lepingu sõlmimise hetkel juhatuse liige, küll aga oli ta lepingute sõlmimiseks juhatuse poolt volitatud isik. Kostja tollane juhatuse liige X T kiitis tehingu heaks, seega ei pea paika kostja väide selle kohta nagu oleks tehing tehtud esindusõigust rikkudes.
11.Kostja ei ole mingil viisil tõendanud töösuhte lõppemist. Kostja väidab, et tööleping lõppes 09.03.2018.a, millest alates tekkis hageja ja kostja vahel ametisuhe. Juhatuse liikme kande kinnitamine ka äriregistris ei lõpeta poolte vahel varasemalt eksisteerinud võlasuhteid.
12.Hageja täitis Hispaanias müügijuhi ülesandeid ning need ülesandeid ei kuulu nende tegevuste hulka, mida saaks käsitleda kui ainuüksi juhatuse liikme ülesandeid. Loomulikult on võimalik, et juhatuse liikme lepinguga nähakse ette konkreetsed ülesandeid, kuid käesoleval juhul selline leping puudub. Järelikult tuleb lähtuda sellest, et hagejal olid kostja juhatuse liikmena eeltoodud üldised, põhilised ja spetsiifilised kohustused, mis tulenesid seadusest. Hageja täitis samaaegselt nii juhatuse liikme kui ka töötaja kohustusi, mistõttu oligi vajalik sõlmida hagejaga tööleping. Hageja täitis näiteks juhatuse liikme kohustusi olukorras, kus andis kostja töötajatele korraldusi ning juhiseid töö tegemises. Samal ajal tegeles hageja Hispaanias aga turundus- ja müügitööga. Turundus- ning müügitöö ei ole samastatavad juhatuse liikme kohustustega. Hageja sai töökorraldusi kostja teiselt juhatuse liikmelt X Xilt. Samuti ilmneb, et Hispaanias hageja poolt läbi viidud tegevus oli koordineeritud ning juhendatud teise juhatuse liikme X Xi poolt, kes andis töökorraldusi finantsjuhina (seda lihtsal põhjusel, et tema koordineeris ka omanikuga X Xiga suhtlust). Ka neis ülesannetes, mille jooksvalt võttis endale hageja ise, juhindus ta töölepingust tulenevate kohustuste täitmisest, mitte juhatuse liikmena kostja esindamisest. Kostja ei ole kohtule ka põhjendanud, kuidas sai müügitöö ning toodete tutvustamine olla samastatav juhatuse liikme ülesannetega. Sellest, et hageja oli kostja
2-18-9221 suhtes alluvussuhtes, annab tõestust ka hagejapoolne aruandlus juhatuse ees ning täiendavate töökohustuste võtmine ning vabandamine esinenud probleemide eest. Kui hageja oleks kostjaga seotud olnud üksnes läbi juhatuse liikme võlasuhte, ei oleks esinenud tal mingit vajadust vabandada, kuna ta ei oleks olnud kohustatud teisele juhatuse liikmele üheski küsimuses aru andma. Lisaks märgib hageja, et kostja väited selle kohta, nagu oleks hageja Hispaanias täitnud juhatuse liikme kohustusi, ei pea paika veel ka kostja esindusõiguse aspektist. Alates 09.03.2018.a (samast hetkest, mil hageja asus teele Hispaaniasse), võisid kostjat esindada üksnes kõik juhatuse liikmed ühiselt. Selline esindusõigus on äriregistrisse sisse kantud ning kostja on ka ise sellele tuginenud. Järelikult ei ole ka eluliselt usutav, et hageja oleks käinud kostjat Hispaanias juhatuse liikmena esindamas, kuna kõik sellised tehingud oleksid olnud tühised.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
13.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Hageja on esitanud kohtule 01.02.2018 töölepingu, mille on kostja nimel alla kirjutanud X X. Hageja töölepingu sõlmimise aja oli kostja juhatuse liige hageja abikaasa X T. X X ́il ei olnud 01.02.2018 kostja esindusõigust. X T on väitnud, et hoopis tema asus 01.02.2018 TOOLCAP MANUFACTURING OÜ juures tööle tähtajatu töölepingu alusel müügi- ja turundusjuhi ametikohale. Kostja leiab, et ei ole eluliselt usutav, et mikroettevõttes asus samal päeval korraga tööle kaks müügijuhti. Selleks puudus majanduslik põhjendus.
14.Hageja ei ole kostja juures alates 01.02.2018 müügijuhina tööle asunud. Hageja töötas tegelikult töölepingu alusel tegevjuhina ja tema ülesanne oli korraldada kostja ja Iiri Vabariigi õiguse alusel asutatud ning Eestis püsivat tegevuskohta omava äriühingu Toolcap Ltd, mille ainus juhatuse liige (director) on M T, vahel sõlmitud ettevõtte üleandmise kokkuleppe täitmine.
15.Hageja 01.02.2018 tööleping lõppes tema valimisel kostja juhatuse liikmeks 09.03.2018, millest alates tekkis hageja ja kostja vahel ametisuhe. Hageja valiti juhatuse liikmeks tema tahteavalduse alusel ja see sisaldas konkludentset tahteavaldust töölepingu lõpetamiseks. Teenistuslepingut ei ole kostjaga sõlmitud ega tema tasustamise korda ning tasude ja muude hüvede suurust ÄS § 1801 lg 1 järgi kindlaks määratud. Hagejale on töölepingu alusel tema viimasel tööpäeval, 08.03.2018.a, tehtud üks töötasu väljamakse summas 482 eurot. Võttes arvesse, et hageja tööleping lõppes tema juhatuse liikmeks nimetamisel, on hagi nõue töölepingu lõpetamiseks ja kande tegemiuseks töötamise registris põhjendamatu. Hageja ei asunud kostja juures tööle juhatusest tagasikutsumisel alates 30.05.2018 ega ole muul viisil kaasatud pärast nimetatud kuupäeva ettevõtte tegevusse.
16.Ettevõtte asjaajamise korrastamiseks ja õigusselguse loomiseks ütles kostja hageja töölepingu TLS § 86 järgi üles. Võttes arvesse, et töölepingu sõlmimise kõige varasem päev on 30. mai 2018, päev mil lõppesid avaldaja juhatuse liikme volitused, on töölepingu lõpetamine TLS § 86 järgi tehtud katseajal, seaduses ettenähtud tähtaega järgides ja kehtiv.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise,
2-18-9221 mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
18.Hageja palub tuvastada 01.02.2018.a sõlmitud töölepingu nr 1 ülesütlemise avalduse tühisus ning lõpetada tööleping tulenevalt TLS § 107 lg-s 2 sätestatust seisuga 11.06.2018.a. Seega peab kohus välja selgitama, kas ja millal oli poolte vahel kehtiv töösuhe. 01.02.2018 on pooled sõlminud tähtajatu töölepingu nr 1 (tlk 6-7), mille kohaselt alustas hageja kostja juures tööd 01.02.2018 (p 1.1), töötas täistööajaga (p 1.5) ning rakendati ka 4-kuulist katseaega, mille viimane päev oli lepingu kohaselt 01.06.2018 (p 1.3). Kostja on märkinud, et poolte vahel ei olnud töölepingut, kuivõrd kostja nimel lepingu allkirjastanud isikul puudusid selleks volitused. Kohus märgib, et vastuväide on alusetu. Kostja nimel on lepingu allkirjastanud X X, kes oli sel hetkel kostja töötaja –finantsjuht. Seda on kostja kinnitanud ka eelistungil (tlk 169, protokoll), hageja ei ole sellele vastu vaielnud. TsÜS § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Kostja on töölepingu olemasolu kohtumenetluse käigus ka ise möönnud (tlk 154 pöördel, kostja 29.03.2019 menetlusdokument), lisaks on kostja töölepingu kohta teinud märke töötamise registrisse (tlk 8) ning selle alusel hagejale töötasu maksnud (tlk 9, pangakonto väljavõte), samuti on kostja esitanud avalduse töölepingu lõpetamiseks (tlk 11). Olukorras, kus kostja ei oleks hagejaga töösuhtes olnud, poleks kostja eelduslikult teinud ühtegi eelnimetatud toimingut. Seega leiab kohus eeltoodu pinnalt, et poolte vahel on 01.02.2018 sõlmitud kehtiv tööleping. Kostja on 11.06.2018 esitanud hagejale töölepingu lõpetamise avalduse (tlk 11), kust nähtub tahe tööleping lõpetada TLS § 86 lg 1 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu 27.06.2018 ning on ka märgitud, et hagejale makstakse välja töötasu perioodi eest kuni 27.06.2018 ning ka puhkusetasu kasutamata jäänud põhipuhkuse eest. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on nimetatud avalduse kätte saanud 11.06.2018 e-kirja teel (tlk 22).
19.TLS § 83 sätestab, et tööandjal ja töötajal on õigus tööleping üles öelda üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel. TLS § 86 lg 1 sätestab, et tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Lepingust nähtub, et pooled on kokku leppinud 4-kuulises katseajas, mille viimane päev oli lepingu kohaselt 01.06.2018 (p 1.3). Ülesütlemisavaldus on hagejale edastatud 11.06.2018. Seega on kostja hagejaga sõlmitud töölepingu katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu üles öelnud 11 päeva pärast katseaja lõppu. Katseaja ebarahuldavatele tulemustele tuginedes töölepingu lõpetamine on TLS § 86 lg 1 kohaselt võimalik üksnes katse aja jooksul. Seega on ülesütlemine teostatud ebaseaduslikult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et töölepingu ülesütlemine on tühine. Hageja on palunud lõpetada tööleping kohtulahendiga 11.06.2018 seisuga. TLS § 107 lgtest 1 ja 2 tuleneb, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse
2-18-9221 tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sellisel juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus jõudis kõige eespooltoodu alusel järeldusele, et tööandjapoolne töölepingu hagejale ülesütlemine on tühine. Kohus leiab, et hageja on vääralt palunud lepingu lõpetada 11.06.2018 seisuga. Avaldusest nähtub tahe leping lõpetada 27.06.2018 seisuga. Seega lõpetab kohus pooltevahelise töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 27.06.2018. Kohus märgib täiendavalt, et kostja väide, et tööleping lõppes konkludentselt hageja asumisega kostja juhatuse liikmeks, ei põhine seadusel. TLS V peatükk, mis sätestab töölepingu lõppemise alused ja võimalused, ei näe ette töölepingu lõppemist konkludentselt. Lisaks ei välista seadus olukorda, kus isik on samaaegselt töötaja ning tööandja juhatuse liige. Seda kinnitab ka kohtupraktika. Riigikohus on lahendi nr 3-3-125-15 p-is 11 märkinud, et kuigi üldjuhul ei kuulu juriidilise isiku juhtorgani liikme suhe juriidilise isikuga töölepingu seaduse reguleerimisalasse, ei ole lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt pooltel ka keelatud samaaegselt juhtorgani liikme staatusega olla sama juriidilise isikuga töösuhtes. Muu hulgas võib see olla tingitud töötaja soovist saada suuremaid sotsiaalseid tagatisi.
20.Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu (märts 2018 – 11. juuni 2018) summas 1622,70 eurot (netotasuna) ja rakendada nende väljamõistmisel viiviseid alates kohtusse pöördumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus on ülal leidnud, et poolte vahel oli töösuhe perioodil 01.02.2018 – 27.06.2018. 01.02.2018 töölepingu nr 1 (tlk 6-7) kohaselt alustas hageja kostja juures tööd 01.02.2018 (p 1.1), töötas täistööajaga (p 1.5) müügijuhi ametikohal (p 2.2). Töötasuks lepiti kokku 500 eurot kuus brutotasuna (p 3.1), mis pidi makstama hageja pangakontole üks kord kuus hiljemalt 5. kuupäevaks. Kostja märgib, et alates 09.03.2018, mil hageja sai kostja juhatuse liikmeks, ei ole hageja tööülesandeid täitnud. Hageja väidab, et täitis tööülesandeid ja juhatuse liikme ülesandeid paralleelselt. TLS § 1 lg 1 sätestab, et töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 2 sätestab, et ui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-41-11 p-is 14 märkinud järgmist: „TLS § 1 mõtte kohaselt tuleb töösuhte tuvastamisel teha kindlaks eelkõige see, kas töötaja on tööülesannete täitmisel tööandjaga alluvusvahekorras, st kas väidetaval tööandjal on õigus korraldada tööprotsessi, anda töötajale juhiseid ja kontrollida tööd ning töötaja on kohustatud alluma tööandja korraldustele, juhistele ja töökorrale. Kolleegium märgib, et kui lepinguga on töötajale võimaldatud teatav iseseisvus nt töö tegemise viisi, aja ja koha valikul, on töösuhte kindlakstegemiseks mh oluline töötaja alluvuse määr ehk see, mil määral ta oli seotud kostja korraldustega töö tegemise viisi, aja ja koha kohta (vt ka nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. juuni 2005. a otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-3-05 (p 15) ja nr 3-2-1-9-05 (p 15)). TLS § 28 lg 2 esimese lause järgi on töötaja tegelikult tööle lubamine võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse TLS § 8 järgi, et pooled sõlmisid töölepingu,
2-18-9221 kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Kolleegium on varasemas praktikas korduvalt rõhutanud, et juhul, kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. juuni 2005. a otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-3-05 (p 18) ja nr 3-2-1-9-05 (p 18), 19. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2610 (p 11)).“ Töölepingu kohaselt töötas hageja müügijuhi ametikohal ning tema tööülesanneteks oli Decto kaubamärki kandvate toodete müügivõrgustiku ülesehitamine Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes ja Rootsis. Tööülesannete hulka kuulub klientide haldamine ja nendega suhtlemine, kauba kohalevedu edasimüüja lattu, kampaaniapakkumiste koostamine, klientide külastamine, müügikohtades toodete väljapanekute parendamine (p 2.2). Hageja on esitanud tõendid, mis väidetavalt kinnitavad vaidlusalusest töölepingust tulenevate tööülesannete täitmist (tlk 122 – 140, foto sõidukist, kuvatõmmis kaardist, kütuse- ja majutusetšekid, sõiduki registriandmed, kütusekulukalkulaatori väljavõte, üürileping, rahvastikuregistri väljavõte). Kohus leiab, et nimetatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et hageja on töölepingust tulenevaid ülesandeid täitnud. Nimetatud tõenditest võib üksnes järeldada, et hageja on olnud teekonnal Hispaaniasse ning resideerub hetkel seal. Ühtlasi ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks ta lähetanud Hispaaniasse tööülesandeid täitma, samuti ei ole Hispaania märgitud töölepingus hageja töökohana või –piirkonnana. Sellisele seisukohale ei saa asuda ka 05.03.2018 – 06.03.2018 peetud kirjavahetuse (tlk 184) pinnalt, kuna nimetatud hetkel ei olnud hageja ega A. X kostja seaduslikud esindajad ega omanud õigust lähetusi korraldad ja heaks kiita. Seega leiab kohus, et on tõendamata, et hageja täitis Hispaanias tööülesandeid. Ka hageja esitatud täiendavad tõendid (tlk 175-193, e-kirjavahetus) ei veena kohut vastupidisele seisukohale asuma. Hageja ja kostja on 12.04.2018 pidanud kirjavahetust (tlk 175-177) tasude teemal. Hageja on palunud kostjalt raha erinevate kulude (üüri, õppelaenu, elatise, kütuse, telefonikulude ja elamiskulude) katteks. Kohus märgib, et nimetatud tasunõuet ei saa pidada töötasunõudeks ega teha sellest järeldusi töö tegemise kohta. Lisaks ei vasta nimetatud tasunõue töölepingus kokku lepitud töötasu suurusele, mistõttu leiab kohus, et hageja täitis Hispaanias juhatuse liikme ülesandeid ning nõuab nimetatud kirjas juhatuse liikme ülesannete täitmisega seotud kulude kompenseerimist või nende kulude osas avanssi. Ka 22.03.2018 peetud kirjavahetusest (tlk 187-190) nähtub selliste ülesannete täitmine, mida ei ole võimalik kvalifitseerida töölepinguliste ülesannete täitmisena. Hageja on andnud ülevaate oma tegemistest ning need seonduvad suuresti juhatuse liikme ülesannete täitmisega, s.o ettevõtte igapäeva tegevuse organiseerimine (personaliküsimused, toodete disain ja komplekteerimine, uute turgude avamine / äritegevuse laiendamine, tootmisega seotud küsimused). Samasugune on kohtu seisukoht 25.04.2019 – 26.04.2019 peetud kirjavahetuse osas (tlk 191-193), mis käsitleb tootearenduse käigus tekkinud probleemistikku, mis kuulub eelduslikult juhatuse liikme pädevusse, mitte müügijuhi tööülesannete hulka. Eeltoodud tõenditest nähtuvalt ei olnud hageja kostjaga alluvusvahekorras, kostja ei korraldanud tööprotsessi, ega andnud hagejale juhiseid ja ega kontrollinud hageja tööd. Hageja oli tööprotsessi juhtimisel iseseisev, andes aeg-ajalt ülevaate oma tegemistest ettevõtte omanikule ja teisele juhatuse liikmele. Nimetatud isikud ei andnud hagejale
2-18-9221 juhiseid ega kontrollinud tema tehtud tööd. Seega on selge, et hageja ei täitnud tööülesandeid. Seega leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks pärast juhatuse liikmeks nimetamist, s.o perioodil 09.03.2018 – 27.06.2018 tööülesandeid täitnud. Kuivõrd 2018. a veebruari eest on hageja töötasu saanud, on veel kõne all töötasu perioodi 01.03.2018 – 08.03.2018 eest. Kostja ei ole väitnud, et nimetatud perioodil hageja tööülesandeid ei täitnud. Seega kuulub töötasunõue nimetatud perioodi osas rahuldamisele. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele netotöötasu perioodil 01.03.2018 – 08.03.2018 töötatud päevade eest, s.o 6 tööpäeva eest summas 131,46 eurot (6 p x 21,91 eurot päev). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise töötasult VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus leiab, et viivisenõue on esitatud kujul põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise töötasult VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 14.06.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
21.Hageja palub mõista TLS § 100 lg 5 alusel kostjalt välja 1 kuu keskmise töötasu suurune hüvitis töölepingu ülesütlemisega vähem etteteatatud aja eest summas 241 eurot netotasuna (15 kalendripäeva vähem etteteavitatud 482/30x15=241). Kohus märgib, et nimetatud nõude rahuldamiseks alus puudub. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-126-14 p-is 14 asunud seisukohale, et kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-te 1 ja 2 alusel, siis ei ole võimalik nõuda hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel. Olukorras kus kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-te 1 ja 2 alusel, saab hüvitist nõuda TLS § 109 lg-te 1 ja 2 alusel. Seega jätab kohus kõnealuse nõude rahuldamata.
22.Hageja palub mõista kostjalt välja õiglase hüvitise töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest minimaalselt kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 1446 € (TLS 109 lg 1 esimene lause) netotasuna, kuid arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (TLS § 109 lg 1 teine lause) suurendada hüvitise suurust õiglase hüvitise võrra kohtu äranägemisel. TLS § 109 lg 1 järgi kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Sisulisi vastuväiteid hüvitise suurusele kostja esile ei toonud. Arvestades asjaolu, et hageja on töölepingu alusel tööülesandeid täitnud üksnes 26 tööpäeva vältel, leiab kohus, et kolme kuu suuruse hüvitise väljamõistmine on põhjendamatu. Hageja ühe kuu töötasu oli 482 eurot netos ning sellises ulatuses hüvitise väljamõistmine on põhjendatud. Hageja ei ole esile toonud erilisi asjaolusid, mis tingiksid suurema hüvitise väljamõistmise. Kohus leiab, et TLS § 109 lg 1 nimetatud hüvitis summas 482 eurot (neto) tuleb kostjalt välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates töölepingu lõpetamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus leiab, et viivisenõue on esitatud kujul põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 27.06.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
23.Hageja palub mõista kostjalt välja saamata puhkusetasu (10 päeva eest) summas 172 eurot
2-18-9221 netotasuna. TLS § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva. Samasugune kokkulepe nähtub ka töölepingust (p 4.1). TLS § 68 lg 1 kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest. TLS § 68 lg 4 sätestab, et tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. TLS § 70 lg 1 sätestab, et töötajal on õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. Kohus on eespool tuvastanud, et hageja on töölepingu alusel tööülesandeid täitnud 26 tööpäeva vältel. Seega on töötajal õigus saada põhipuhkust 2 päeva (28 / 365 x 26 = 1,99, ümardatult 2). Hageja netotöötasu oli 482 eurot, millest johtuvalt on päevatasu suuruseks 16,07 eurot (482 / 30). Seega on puhkusehüvitis 2 päeva eest 32,14 eurot (neto). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise puhkusetasult VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates töölepingu lõpetamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus leiab, et viivisenõue on esitatud kujul põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise puhkusetasult VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 27.06.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
24.Hageja on palunud kohustada kostjat esitama Maksu- ja Tolliametile avaldus töötajate registris töölepingu lõpetamise kohta tehtud märke muutmiseks, märkides töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 107 lg 2. Maksukorralduse seaduse (MKS) 31. jaos on sätetatud töötamise register. MKS jaos 31 on sätetatud töötamise register. MKS § 254 lg 1 p 9 kohaselt kannab tööd võimaldav isik töötamise registrisse järgmised andmed: töötamise lõpetamise kuupäev ja alus. MKS § 255 p 3 sätestab, et töötamise registri kanded tehakse vastavalt äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning rahvastikuregistri andmetele ning kande aluseks on jõustunud kohtulahend.
25.Kuivõrd kohus on leidnud, et tööleping ei lõppenud katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu, on registrikanne muutunud ebaõigeks. Kohus määrab parandada töötamise registris andmed töölepingu nr 1 lõpetamise kuupäeva ja töösuhte lõpetamise õigusliku aluse osas ja märkida töölepingu lõpetamise kuupäevaks 27.06.2018.a ja töösuhte lõpetamise aluseks TLS § 107 lg 2. Hagejal on võimalik pärast kohtulahendi jõustumist registripidaja poole pöörduda.
26.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse; lõpetab töölepingu kohtulahendiga alates 27.06.2018; mõistab kostjalt hageja kasuks välja: töötasu 2018.a. märtsikuu 6 tööpäeva eest 131,46 eurot (neto); viivise töötasult VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 14.06.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni; kasutamata põhipuhkuse hüvitise summas 32,14 eurot (neto); TLS § 109 lg 1 hüvitise 482 eurot (neto); viivise TLS § 109 lg 1 hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 27.06.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Lisaks parandab kohus töötamise registris andmed töölepingu nr 1 lõpetamise kuupäeva ja töösuhte lõpetamise õigusliku aluse osas ja märgib töölepingu lõpetamise kuupäevaks 27.06.2018.a ja töösuhte lõpetamise aluseks TLS § 107 lg 2.
27.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
2-18-9221 Tsiviilasja hinna määramine
28.Juhindudes TsMS § 124 lg-st 1, §-st 125, § 132 lg 1, § 133 lg-test 1 ja 2, § 134 lg-test 1 ja 3 ning hageja esitatud nõuetest, leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja hind on 7 246,48 eurot. Kohus selgitab, et asja hind kujuneb järgmiselt: TLS § 100 lg 5 hüvitis 241 eurot + 1-aastane viivis hüvitiselt 19,28 eurot + töötasu 1622,70 eurot + 1-aastane viivis töötasunõudelt 129,82 eurot + TLS 109 lg 1 hüvitis 1446 eurot + 1-aastane viivis hüvitisnõudelt 115,68 eurot + puhkusetasu 172 eurot + registrikande muutmis nõue 3500 eurot; ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet hinna määramisel ei arvestata, kuna sellele tuginevalt on esitatud TLS § 109 lg 1 nimetatud hüvitisnõue. Menetluskulude jaotus
29.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on rahuldanud kõik hageja mitterahalised nõuded ja viivisenõuded. Kohus on hageja rahalised nõuded rahuldanud osaliselt. Kohus lähtub menetluskulude protsentuaalse jaotuse kindlaksmääramisel rahaliste nõuete rahuldamise ulatusest. Hageja on esitanud rahalised nõuded kogusummas 3481,70 eurot ning kohus on need rahuldanud 645,60 euro (18,5%) ulatuses. Arvestades ka käesolevas kohtuotsuses sedastatut, sh asjaolu, et kostja on lepingu kehtivuse ajal jätnud osaliselt täitmata lepingust tulenevad rahalised kohustused ning on öelnud töölepingu üles ebaseaduslikult, leiab kohus, et õiglane on jätta hageja menetluskulud 18,5% ulatuses kostja kanda ning kosja menetluskulud jätta kostja enda kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
30.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
31.Hageja esindaja esitas 26.08.2019 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 ning § 174 lg 10 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hagejale on õigusabi osutatud 20,9h ulatuses (sh 27.08.2019 istungikulu vastavalt protokollile) tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga). Hageja menetluskulud on kokku 3 260,40 eurot. Hageja palub märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega ning et hageja ei ole võimalik esindajakuludelt tasutavat käibemaksu tagasi arvestada. Kohtu põhjendused
2-18-9221
32.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
33.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
34.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
35.Hagejale on õigusbüroo poolt õigusabi osutatud tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Käesolev vaidlus oli sisuliselt keskmise keerukusega. Tõendite maht oli tavapärane. Vaidluse ajaline kestvus oli tavapärane. Asjas toimus eelistung ning põhiistung. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Antud vaidlus ei olnud hageja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Oluline on märkida, et hagejale ei osutanud õigusteenust advokaat, kes pidevalt täiendab end advokatuuri järelevalve all, kes tegutseb advokatuuri järelevalve all, kellele on kehtestatud erinevad kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus ning kes omab vastutuskindlustust. Hagejale osutas teenust jurist, kelle puhul ei pruugi
2-18-9221 eelnimetatud õigusteenuse kvaliteeti tagavaid tegureid esineda, mistõttu on tema põhjendatud töötunni hind madalam kui advokaatidel. Arvestades eeltoodut, asja olemust ja õigusbüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud õigusbüroo mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuga).
36.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 20,9h, mis hageja lepingulise esindaja kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnihinda (100 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 2 090 eurole. Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt välja menetluskulud summas 386,65 eurot (2090 x 18,5%). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 2 873,75 euro ulatuses (taotletud summa 3 260,40 eurot – rahuldatud summa 386,65 eurot).
37.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (386,65 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
38.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.