Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

kohtukulud 17 724,82 eurot, kokku 104 084,82 eurot. Täitekuluks vabatahtliku täitmise korral on täitmisteate kohaselt 144 eurot, seega nõuab kostja sissenõudjana hagejalt kui võlgnikult kahjuhüvitise ja kohtukulude tasumist. Viiviseid ei ole täitemenetluses hagejalt nõutud. Vastavalt PankrS §-s 43 lg 6 sätestatule on võlgnik kohustatud pankroti välja kuulutanud kohtule ja haldurile teatama kõikidest kohtumenetlustest, kus ta osaleb hageja või kostjana või muu menetlusosalisena, ja selles kontekstis on kostja etteheide, et hageja ei teatanud Soome Vabariigi kohtu otsusest ja sellest tulenevast nõudest hageja vastu hageja pankrotihaldurile, kummastav. Määruse põhjendused Kuivõrd kohus ei ole S N hagi HoggTech OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks veel menetlusse võtnud, siis ei saa kohus lahendada kostja taotlust asja läbivaatamata jätmiseks ja see tuleb jätta tähelepanuta. Kohus saab kaaluda, kas esineb alus S N hagist keeldumiseks. Asja menetlusse võtmisest Kohus leiab, et S N hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Vastavalt PankrS § 43 lõikele 6 on võlgnik kohustatud pankroti välja kuulutanud kohtule ja haldurile teatama kõikidest kohtumenetlustest, kus ta osaleb hageja või kostjana või muu menetlusosalisena. PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kohus leiab, et seega on hageja etteheited, et kostja ei teavitanud ja seetõttu pankrotihaldur ei teadnud Soome Vabariigis toimuvast kriminaalmenetlusest või selle raames esitatud tsiviilhagist asjakohatud. Hageja enda seadusest tulenev kohustus on teavitada nii kohut, pankrotihaldurit kui ka pankrotitoimkonda kõikidest kohtumenetlustest ja kohustustest. Tulenevalt PankrS § 167 lõikega 1 võivad pärast pankrotimenetluse lõppemist võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras. Sel juhul pankrotimenetluse aja eest intresse ja viiviseid ei arvestata. Kohtu hinnangul on nimetatud sättest tulenevalt kostja nõude esitamine täitemenetluses lubatav. Tegemist ei ole hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu nõudega. Kostja on veenvalt põhistanud, et täitemenetluses nõuab kostja hagejalt põhivõlgnevust ja menetluskulusid, mistõttu ei ole hageja viited viiviste nõudele põhjendatud. Kohus leiab, et pankrotiseadus ei keela võlausaldajal nõude esitamist peale pankrotimenetluse lõppemist. Kohus leiab, et hageja viited pankrotiseaduse ja Brüssel I bis määruse sätetele on asjakohatud. Soome Vabariigi kohtuotsuse täitmine ei ole vastuolus Eesti Vabariigi avaliku korraga. Arvestades eeltoodut, keeldub kohus TsMS § 371 lg 2 punkti 1 alusel avalduse menetlusse võtmisest. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, siis

loetakse TsMS § 372 lg 6 kohaselt, et avaldust ei ole esitatud ja avaldust ei ole olnud kohtu menetluses. Hagi tagamise avaldusest Hageja on esitanud koos hagiavaldusega ka hagi tagamise taotluse. Riigikohus on oma 16. novembri 2004 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-124-04 asunud seisukohale, et üldjuhul tagatakse vaid sellist hagi, mille kohus on otsustanud menetlusse võtta. Kuivõrd kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, ei ole hagi mida tagada, mistõttu tuleb ka hagi tagamise avaldus jätta rahuldamata. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 390 lg 1 ei näe ette määruskaebuse esitamise võimalust määruse peale, millega kohus jätab hagi tagamise avalduse rahuldamata. Seega ei ole kohtu otsustus hagi tagamata jätmise avalduse rahuldamata jätmise kohta edasikaevatav. Menetluskulude jaotusest Kooskõlas TsMS § 168 lõikele 1 tuleb menetluskulud jätta seoses avalduse menetlusse võtmisest keeldumisega hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Antud juhul leiab kohus, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, kuid hageja ei ole saanud taotlusele esitada seisukohta. Kohtu hinnangul on kostjale seoses seisukoha esitamisega tekkinud kulud, kuid kuivõrd hageja ei ole saanud esitada kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele seisukohta, takistab eelmärgitu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist käesolevas määruses. Kohus peab mõistlikuks enne menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele hageja seisukoha küsimist lahendada hagi menetlusse võtmine ja hagi tagamise taotlus. Kohus määrab käesolevas tsiviilasjas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist kooskõlas TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 2. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.