Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju maakohus, Tallinna kohtumaja Moonika Tähtväli 11. september 2020 2-20-12966 S N hagi HoggTech OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagi menetlusse võtmise ja hagi tagamise avalduse lahendamine, kirjalikus menetluses Hageja: S N (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Hageja esindajad: vandeadvokaat Piret Blankin, vandeadvokaat Priit Lember (Advokaadibüroo Derling Primus; e-post [email protected]; [email protected]) Kostja: HoggTech OÜ (registrikood 11913198, Maakri tn 19/1-7k, 10145 Tallinn) Kostja esindaja: vandeadvokaat Kaidar Sultson (Advokaadibüroo Magnusson, e-post [email protected])
Asjaolud
S N esitas 07.09.2020 hagiavalduse HoggTech OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palub peatada täitemenetlus nr 024/2020/1003 kuni lahendi jõustumiseni käesolevas asjas. Hagi kohaselt kuulutati 26.10.2015 välja hageja pankrot. Hageja anti 23.02.2016 Soome Vabariigis kohtu alla ja kostja esitas kriminaalasjas ka tsiviilhagi kuriteoga põhjustatud rahalise kahju hüvitamiseks. Hageja tunnistati 12.05.2017 otsusega süüdi, kostja tsiviilhagi rahuldati ja hagejat kohustati kostjale hüvitama 86 360 eurot, menetluskulud ja viivised. Kostja ei esitanud nõuet ega teavitanud pankrotihaldurit nõudest kohtuotsuse tegemise järgselt. Kohus kinnitas 01.10.2019 kompromissi ja hageja pankrotimenetlus lõpetati. Kompromiss ei hõlmanud kostja nõuet. Hageja sai 12.08.2020 kätte täiteasja nr 024/2020/1003 täitmisteate, mille kohaselt soovib kostja sundtäita Soome Vabariigi kohtuotsust. Hageja leiab, et täidetav otsus eirab pankrotiseaduse (PankrS) § 35 p 2, § 42, § 43 lg 2 ja § 44 lg 1 ja seetõttu ei ole otsuse täitmine lubatud. Hageja leiab, et pankrotimenetluse-väliste nõuete esitamine ja rahuldamine ei ole lubatud. Hageja leiab, et PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 43 kohaselt ei oleks võlgnik sellise pankrotimenetluse ajal toimuva kohtumenetluse pooleks olla. Menetluses peaks olema pankrotihaldur. Hageja leiab, et Soome 12.05.2017 kohtuotsuse täitmine on lubamatu, sest see on Brüssel I bis määruse artiklite 46 ja 45 lg 1 punkti a kohaselt vastuolus Eesti avaliku korraga. Teadlik ja pahatahtlik pankrotimenetlusest kõrvalehoidmine tagab ühele võlausaldajale eelisseisundi võrreldes teistega, tema nõuet ei kujundatud ümber 01.10.2019 kompromissiga ja seetõttu saab kostja nõuda seda esialgses mahus. Hageja leiab, et kostja on nõudeõiguse hageja vastu kaotanud. Hageja leiab, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lõikest 2 tulenevalt kaotab vastuolulise käitumise tõttu võlausaldaja nõudeõiguse võlgniku vastu enne nõude aegumist. Hageja leiab, et nõudeõiguse kaotamine on erandlik ja haruldane, kuid antud asjaoludel põhjendatud. Kohus küsis kooskõlas TsMS § 384 lõikega 3 kostjalt seisukohta hagi tagamise taotlusele. Kostja esitas 10.09.2020 kohtule taotluse asja läbivaatamata jätmiseks. Kostja leiab, et võlausaldajad, kes pankrotimenetluses nõudeid ei esita, riskivad sellega, et võlgniku vara realiseeritakse ja tulem jagatakse võlgniku pankrotimenetluses osalenud võlausaldajate vahel pankrotiseaduses sätestatud korras ja peale pankrotimenetluse lõppemist ei ole võlgniku vastu esitatavat nõuet millegi arvelt täita, sest võlgniku vara on pankrotimenetluses realiseeritud. Nende võlausaldajate, kes võlgniku pankrotimenetluses nõuet ei esita, nõuded ei muutu sellest tühiseks või kehtetuks. Võlausaldaja riskib sellega, et nõue võib aeguda ja seda ei saa peale pankrotimenetluse lõppemist aegumise vastuväite tõttu maksma panna. Vastavalt PankrS §-s 167 lg 1 sätestatule võivad võlausaldajad pärast pankrotimenetluse lõppemist nõudeid, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on jäänud pankrotimenetluses esitamata, esitada võlgniku vastu üldises korras. Sel juhul pankrotimenetluse aja eest intresse ja viiviseid ei arvestata. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib üldises korras võlgniku vastu esitada samuti nõudeid, mis on tekkinud pankrotimenetluse ajal ja mida ei saanud pankrotimenetluses esitada. Sel juhul algab aegumistähtaeg pankrotimenetluse lõpetamisest. Kostja nõude olemasolu või puudumine sõltus sellest, kas Soome Vabariigi kohus tunnistab kostja kuriteo toimepanemises süüdi või mõistab õigeks. Tsiviilhagi rahuldamise ja kahuhüvitise kostja kasuks väljamõistmise eelduseks oli, et hagejale mõistetakse Soome Vabariigi kohtu poolt karistus kuriteo sooritamise eest. Kuna Soome Vabariigi kohtu otsus on jõus, ei ole vastuolus Eesti Vabariigi õiguskorraga ja on Eesti Vabariigis täidetav ja otsuse täitmist ei välista pankrotiseaduse sätted, millele hageja hagiavalduses viitab, palub kostja hagi jätta läbi vaatamata TsMS §-s 423 lg 2 p 1 sätestatud alusel. Täitmisavalduses, mille alusel täitemenetlus nr 024/2020/1003 algatati, ei ole esitatud viivisearvestust. Soome Vabariigi kohtuotsusega on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud kahjuhüvitis 86 360 eurot ja
kohtukulud 17 724,82 eurot, kokku 104 084,82 eurot. Täitekuluks vabatahtliku täitmise korral on täitmisteate kohaselt 144 eurot, seega nõuab kostja sissenõudjana hagejalt kui võlgnikult kahjuhüvitise ja kohtukulude tasumist. Viiviseid ei ole täitemenetluses hagejalt nõutud. Vastavalt PankrS §-s 43 lg 6 sätestatule on võlgnik kohustatud pankroti välja kuulutanud kohtule ja haldurile teatama kõikidest kohtumenetlustest, kus ta osaleb hageja või kostjana või muu menetlusosalisena, ja selles kontekstis on kostja etteheide, et hageja ei teatanud Soome Vabariigi kohtu otsusest ja sellest tulenevast nõudest hageja vastu hageja pankrotihaldurile, kummastav. Määruse põhjendused Kuivõrd kohus ei ole S N hagi HoggTech OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks veel menetlusse võtnud, siis ei saa kohus lahendada kostja taotlust asja läbivaatamata jätmiseks ja see tuleb jätta tähelepanuta. Kohus saab kaaluda, kas esineb alus S N hagist keeldumiseks. Asja menetlusse võtmisest Kohus leiab, et S N hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Vastavalt PankrS § 43 lõikele 6 on võlgnik kohustatud pankroti välja kuulutanud kohtule ja haldurile teatama kõikidest kohtumenetlustest, kus ta osaleb hageja või kostjana või muu menetlusosalisena. PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kohus leiab, et seega on hageja etteheited, et kostja ei teavitanud ja seetõttu pankrotihaldur ei teadnud Soome Vabariigis toimuvast kriminaalmenetlusest või selle raames esitatud tsiviilhagist asjakohatud. Hageja enda seadusest tulenev kohustus on teavitada nii kohut, pankrotihaldurit kui ka pankrotitoimkonda kõikidest kohtumenetlustest ja kohustustest. Tulenevalt PankrS § 167 lõikega 1 võivad pärast pankrotimenetluse lõppemist võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras. Sel juhul pankrotimenetluse aja eest intresse ja viiviseid ei arvestata. Kohtu hinnangul on nimetatud sättest tulenevalt kostja nõude esitamine täitemenetluses lubatav. Tegemist ei ole hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu nõudega. Kostja on veenvalt põhistanud, et täitemenetluses nõuab kostja hagejalt põhivõlgnevust ja menetluskulusid, mistõttu ei ole hageja viited viiviste nõudele põhjendatud. Kohus leiab, et pankrotiseadus ei keela võlausaldajal nõude esitamist peale pankrotimenetluse lõppemist. Kohus leiab, et hageja viited pankrotiseaduse ja Brüssel I bis määruse sätetele on asjakohatud. Soome Vabariigi kohtuotsuse täitmine ei ole vastuolus Eesti Vabariigi avaliku korraga. Arvestades eeltoodut, keeldub kohus TsMS § 371 lg 2 punkti 1 alusel avalduse menetlusse võtmisest. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, siis
loetakse TsMS § 372 lg 6 kohaselt, et avaldust ei ole esitatud ja avaldust ei ole olnud kohtu menetluses. Hagi tagamise avaldusest Hageja on esitanud koos hagiavaldusega ka hagi tagamise taotluse. Riigikohus on oma 16. novembri 2004 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-124-04 asunud seisukohale, et üldjuhul tagatakse vaid sellist hagi, mille kohus on otsustanud menetlusse võtta. Kuivõrd kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, ei ole hagi mida tagada, mistõttu tuleb ka hagi tagamise avaldus jätta rahuldamata. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 390 lg 1 ei näe ette määruskaebuse esitamise võimalust määruse peale, millega kohus jätab hagi tagamise avalduse rahuldamata. Seega ei ole kohtu otsustus hagi tagamata jätmise avalduse rahuldamata jätmise kohta edasikaevatav. Menetluskulude jaotusest Kooskõlas TsMS § 168 lõikele 1 tuleb menetluskulud jätta seoses avalduse menetlusse võtmisest keeldumisega hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Antud juhul leiab kohus, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, kuid hageja ei ole saanud taotlusele esitada seisukohta. Kohtu hinnangul on kostjale seoses seisukoha esitamisega tekkinud kulud, kuid kuivõrd hageja ei ole saanud esitada kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele seisukohta, takistab eelmärgitu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist käesolevas määruses. Kohus peab mõistlikuks enne menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele hageja seisukoha küsimist lahendada hagi menetlusse võtmine ja hagi tagamise taotlus. Kohus määrab käesolevas tsiviilasjas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist kooskõlas TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 2. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.