lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-15788/52

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.08.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-15788/52
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.08.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4954
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Silhouette Scandinavia OÜ11884775(Hageja)Real Investment OÜ12556820(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-18-15788

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.08.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-15788

Tsiviilasi

Silhouette Scandinavia OÜ hagi Real Investment OÜ ja XX vastu solidaarselt 14 882,48 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. märtsi 2020 otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

16 073,08 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX 29. aprilli 2020 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (vastustaja): Silhouette Scandinavia OÜ (registrikood 11884775, aadress Roheline aas 4, Tallinn, 10150), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Kiir (epost:XXX) Kostja I: Real Investment OÜ (registrikood 12556820, aadress J. Poska tn 34-6, 10150 Tallinn) Kostja II (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Tauno Tark (e-post: XXX ja advokaat Rahel Behrstin (e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 30.03.2020 otsus lõppjärelduses muutmata arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi, välja arvatud menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas, milles maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles

1(11)

Tsiviilasi nr: 2-18-15788 kostjalt II mõisteti hageja kasuks välja menetluskulud 2 294 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatav viivis.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
2.XX apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kehtiv kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Jätta rahuldamata Silhouette Scandinavia OÜ hagi Real Investment OÜ vastu 14 882,48 euro väljamõistmiseks.
3.2.Rahuldada Silhouette Scandinavia OÜ hagi XX vastu 14 882,48 euro väljamõistmiseks. Välja mõista XX-lt Silhouette Scandinavia OÜ kasuks kahjuhüvitis 14 882,48 eurot, perioodil 19.10.2018 – 29.03.2020 põhinõudelt (14 882,48 eurot) sissenõutavaks muutunud viivis 528,43 eurot ja viivis põhinõudelt (14 882,48 eurot) alates 30.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
3.3.Jätta Silhouette Scandinavia OÜ kanda menetluskulud, mis on tekkinud seoses Real Investment OÜ vastu esitatud nõude menetlemisega. Jätta XX kanda menetluskulud, mis on tekkinud seoses XX vastu esitatud nõude menetlemisega.
3.4.Välja mõista Silhouette Scandinavia OÜ-lt Real Investment OÜ menetluskulude katteks 4416,50 eurot (ilma käibemaksuta). Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Silhouette Scandinavia OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 416,5 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.5.Välja mõista XX-lt Silhouette Scandinavia OÜ menetluskulude katteks 2 294 eurot (sh käibemaks). Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb XX-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 294 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta XX kanda. Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata, sest vastustaja ei esitanud menetluskulude nimekirja.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hageja nõue ja hagiavalduse aluseks olevad asjaolud 1.Silhouette Scandinavia OÜ (hageja) esitas 19.10.2018 hagiavalduse Real Investment OÜ (kostja I) ja XX (kostja II) vastu solidaarselt 15 019,48 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Kohus lõpetas 25.02.2020 määrusega osaliselt menetluse hageja nõudes (II kd, lk 23) ja hageja lõplikuks nõudeks jäi välja mõista kostjatelt solidaarselt 14 882,48 eurot ja viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. 2.Hagiavalduse kohaselt asutas kostja II 21.10.2013 kostja I, mille ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks oli kostja II. InvestStart OÜ (edaspidi InvestStart) ja kostja I sõlmisid 21.10.2013 müügilepingu, mille alusel võõrandas InvestStart talle kuulunud korteriomandi aadressil Lootsi 3a-138, Tallinn (edaspidi korter) ja korteriomandi mõttelise osa aadressil

2(11)

Tsiviilasi nr: 2-18-15788 Lootsi 3a-161, Tallinn (edaspidi garaaž/panipaik) kostjale I. 21.03.2013 müügilepingu sõlmisel esindas InvestStarti ja kostjat I kostja II, kes oli mõlema äriühingu juhatuse liige. InvestStardi teine juhatuse liige CC sai müügilepingust teada pärast kinnistusraamatu kande edastamist talle. 3.Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 06.12.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-51919, et InvestStardi ja kostja I vahel 21.03.2013 sõlmitud müügileping on tühine. Ringkonnakohus kohustas kostjat I tagastama müügilepingu alusel saadud korteri ja garaaži/panipaiga InvestStardile. Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2016 otsus jõustus 20.02.2017. InvestStart kanti kinnistusraamatusse korteri ja garaaži/panipaiga omanikuna 02.03.2017. InvestStart ja hageja sõlmisid 19.10.2018 nõude loovutamise lepingu, millega InvestStart loovutas 21.03.2013 müügilepingust tulenevad nõuded kostjate vastu hagejale. 4.Hageja märgib, et kostja I, tegutsedes kostja II juhtimisel, üüris korteri perioodil 21.10.2013 – 02.03.2017 A1 Transport OÜ-le. Igakuiseks üürisummaks perioodil 21.10.2013 – 31.01.2015 oli 306 eurot ja alates 01.02.2015 kuni korteri omandiõiguse ja valduse InvestStardile tagastamiseni 340 eurot. Kostja I sai perioodil 01.11.2013 – 01.03.2017 korteri üürimakseid kokku 12 920 eurot. Hageja ei tea, kas kostja I üüris garaaži/panipaiga vaidlusalusel perioodil, kuid hageja arvates oli kostjal I selline võimalus olemas. Hageja leiab, et kui kostja I oleks vaidlusalusel perioodil garaaži/panipaiga üürile andnud, oleks ta saanud üüri 57,52 euro eest kuus, mis teeb perioodi 26.04.2014 – 01.03.2017 eest kokku 1 962,48 eurot. Kostja I on alusetult rikastunud InvestStardi arvel ja peab hüvitama võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 ja § 1032 alusel kokku 14 882,48 eurot, mis koosneb korteri üüritulust 12 920 eurot ja garaaži/panipaiga kasutuseelisest 1 962,48 eurot. Alternatiivselt peab kostja I hüvitama 14 882,48 eurot VÕS § 1035 lg 3 p 3 alusel, sest kostja I oli pahauskne. 5.Hageja leiab, et kostja II, olles kostja II ja InvestStardi juhatuse liige, sõlmis 21.10.2013 müügilepingu, mille tagajärjel kaotas InvestStart oma vara ja võimaluse teenida varast tulu 14 882,48 eurot. 21.10.2013 müügilepingu sõlmimisel rikkus kostja II InvestStardi juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. 21.10.2013 müügilepinguga kanditi InvestStardi vara ja müügihinna tasumine toimus fiktiivsete nõuete tasaarvestamisega. Kostja II sõlmis müügilepingu teadlikult selleks loodud kostjaga I, kes ei ole võimeline täitma rahalisi kohustusi. 21.10.2013 tehingu tagajärjel tekkis olukord, kus InvestStart omandas nõudeõiguse emaettevõtja vastu, tekitades olukorra, kus emaettevõtjast sai tütarettevõtja võlgnik. See on laenuga samaväärne tehing. Nõude omandamine emaettevõtja vastu oli InvestStardi vastu majanduslikult kahjulik tehing, sest InvestStart jäi ilma oma kinnisvarast ja tuluallikast ning omandas tähtajatu ja intressivaba nõude. Sellisel viisil nõude omandamine emaettevõtja vastu oli tühine äriseadustiku (ÄS) 159 lg 4 või alternatiivselt ÄS § 181 lg 3 alusel. InvestStardi, kui kinnisasjade väljaüürimisega tegeleva ettevõtte huvides ei olnud müüa kinnisvara ja selliselt lõpetada oma majandustegevus. Alternatiivselt vastutab kostja II delikti alusel, sest ta rikkus seadusest tulenevat kohust ning käitus vastuolus heade kommetega ja eesmärgiga tekitada kahju InvestStardile. Kostja II tekitas oma käitumisega InvestStardile kahju kokku 14 882,48 eurot, mis võrdub kostja I poolt korteri üürimisest saadud üüriga 12 920 eurot ja garaaži/panipaiga kasutuseelisega 1 962,48 eurot. InvestStardil oli kavatsus kinnisasjad üürile anda, sest see oli tema ainus majandustegevus. InvestStardil tekkinud kahju oli kostjale II ettenähtav. Kahju ja kostja II käitumise vahel esineb põhjuslik seos. 6.Hageja märgib, et tema nõue kostjate vastu ei ole aegunud. Tõele ei vasta, et InvestStardi osanik võttis vastu 01.10.2010 otsuse müüa InvestStardile kuulunud kinnisasjad. Osaniku 01.10.2010 otsuse vastuvõtmine on tõendamata. Alusetust rikastumisest tulenev kolmeaastane

3(11)

Tsiviilasi nr: 2-18-15788 nõue kostja I vastu muutus sissenõutavaks alates 02.03.2017, millal InvestStart kanti kinnistusraamatusse kinnisasjade omanikuna. Sellest hetkest alates sai InvestStart teada üürniku poolt kostjale I tasutud üüri kohta. Nõude välja anda kasu saab esitada alles pärast kasu saamist. Reaalne võimalus asuda välja nõudma kasu tekkis alates valduse üleandmisest. Kostja II vastu esitatava nõude viieaastane aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 21.10.2013 tehingu tegemisest. Hageja nõuete aegumistähtaeg kostjate osas võib olla ka viis aastat ÄS § 1671 lg 4 alusel. 7.Hageja märgib, et kostja II ei ole tõendanud, et tal on nõue hageja vastu, mida saab tasaarvestada hageja nõudega. Kostja II nõue, mida ta kasutab tasaarvestuseks, on aegunud. 8.Hageja väidab, et kostjad vastutavad 14 882,48 euro hüvitamise eest solidaarselt VÕS § 65 alusel. Kostjate solidaarne vastutus tuleneb ka ÄS §-st 1671. Kostjate vastutus on omavahelises seoses. Ühe kostja poolt nõude rahuldamine vähendab nõuet teise kostja vastu, mistõttu ei teki nõude korduvat rahuldamist. Kostjate seisukoht 9.Kostjad märgivad, et hageja ei ole tõendanud nõudeõigust. Nõuete loovutamine on tõendamata. 19.10.2018 nõude loovutamise lepingus ei ole loovutatavad nõuded piisavalt määratletud, mistõttu on nõuete loovutamine kehtetu. Loovutusest ei selgu nõude tekkimise alus, nõude kujunemine ega millised nõuded on InvestStart hagejale loovutanud. Hageja ei ole esitanud nõude loovutamist kinnitavat dokumenti. Kuivõrd nõude loovutamine on kehtetu, ei ole hagejal õigust nõuda kostjatelt kohutuse täitmist. Seetõttu saavad kostjad keelduda kohustuse täitmisest hagejale, vaatama võlausaldaja teatele nõuete loovutamise kohta. 10.Kostja I märgib, et hageja alusetu rikastumise nõue tema vastu on aegunud. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hageja seob oma nõude kostja I vastu sellega, et formaalsete puudustega 01.10.2010 InvestStardi osaniku otsuse alusel sõlmitud 21.10.2013 müügilepingu järgselt ei saanud InvestStart oma majandustegevust jätkata. InvestStart sai teada osaniku 01.10.2010 otsusest samal päeval. Seega hakkas nõude aegumistähtaeg kulgema 01.10.2010. Alternatiivselt pidi InvestStart alusetust rikastumisest teada saama 21.10.2013 müügilepingu sõlmimise päeval. Seega on hageja nõue aegunud vastavalt 01.10.2013 või 21.10.2016. 11.Kostja I leiab, et hageja nõudest tema vastu tuleb VÕS § 1033 alusel maha arvata kostja I poolt korteri ja garaaži/panipaiga eest 2014 – 2017. aastatel makstud maamaksu summas 137 eurot. Kostja I uskus kinnisasjade omamise kestmisse ja maksis maamaksu. Seetõttu ei pea kostja I saadu välja andma seni, kuni hageja ei hüvita kostja I tasutud maamaksu. Hagejal ei ole nõuet kostja I vastu VÕS § 1035 lg 3 p 3 alusel. Enne tsiviilasjas nr 2-13-51919 Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2016 otsuse jõustumist ei teadnud ega pidanud kostja I teadma 21.10.2013 müügilepingu võimalikust tühisest. 12.Kostja I märgib, et kui kohus rahuldab hageja nõude tema vastu, esitab kostja I menetlusliku tasaarvestuse vastuväite hageja rahuldatud nõude osas. 21.03.2010 müügilepinguga müüs InvestStart kostjale I oma kinnisasjad. Kostja I ostuhinna 80 000 eurot tasumise nõuet loeti tasaarvestatuks kostja I nõudega InvestStardi vastu. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 06.12.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-51919, et 21.03.2013 müügileping on tühine, kuid InvesStart ei tagastanud kostjale I 80 000 eurot. Nimetatud kostja

4(11)

Tsiviilasi nr: 2-18-15788 I nõudest InvestStardi vastu loovutas kostja I 20 000 eurot kostjale II. Kostja I tasaarvestab 60 000 euro suuruse nõude InvestStardi vastu hageja nõudega enda vastu. 13.Kostja II märgib, et hageja juhatuse liikme kohustuse rikkumisest tulenev nõue tema vastu on aegunud. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on ÄS § 187 lg 3 järgi viis aastat. Kostja II väidetavaks kahjulikuks tegevuseks tuleb lugeda formaalsete puudustega InvestStardi osaniku 01.10.2010 otsuse vastuvõtmist müüa InvestStardi korter ja garaaž/panipaik. Nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.10.2010 ja lõppes 01.10.2015. Hagi on esitatud 07.12.2018. Alternatiivselt, kui pidada kostja II juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks 21.10.2013 müügilepingu sõlmimist, aegus nõue 21.10.2018, so samuti enne hagi esitamist. Hageja alternatiivne deliktiline kahjunõue kostja II vastu on aegunud. 14.Kostja II märgib, et ta ei ole juhatuse liikme kohustusi rikkunud ja hageja kahjunõude eeldused on täitmata. Hageja sisustab kosta II juhatuse liikme kohustuste rikkumist formaalsete puudustega InvestStardi osaniku 01.10.2010 otsuse tegemisega müüa InvestStardi kinnisvara. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 06.12.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-51919, et 21.10.2013 müügileping on tühine, sest InvestStardi osaniku 01.10.2010 otsus müüa InvestStardi kinnisvara oli tehtud formaalsete puudustega. Ringkonnakohus ei tuvastanud kostja II juhatuse liikme kohustuste rikkumist. Kostjal II ei olnud tahet InvestStarti kahjustada. Seda kinnitab, et 21.10.2013 müügileping sõlmiti turutingimustel. Müügitehingu tegemine turutingimustel kinnitab, et kostja II ei rikkunud juhatuse liikme kohustusi. 21.10.2013 müügitehing oli tehtud InvestStardi huvides, kuna viimane ja kostja I said tehinguga vastastikused nõuded tasaarvestada. 21.10.2013 müügileping ei tekitanud InvestStardile kahju, sest tehing tehti turutingimustel ja see oli InvestStardile majanduslikult kasulik. Kostja I oli müügilepingu tegemise ajal tegutsev majandusüksus. InvestStardi tegevusalaks oli kinnisvara ostmine/müümine ning rentimine. Seetõttu ei saanud kostjal II tekkida 21.10.2013 tehingu tegemisel kahtlust, et tehing ei ole tehtud InvestStardi igapäevase majandustegevuse raames. Hageja ei ole tõendanud, et InvestStardil oli kavatsus anda korter ja garaaž/panipaik üürile. Tõendamata on ka saamata jäänud tulu suurus. InvestStardil tekkinud kahju ei olnud kostjale II ettenähtav. Kostja II palub võtta arvesse, et InvestStart sai majanduslikku kasu turutingimustel sõlmitud ja vastastikuseid nõudeid lõpetava 21.10.2013 müügitehingu tõttu. Kostja II palub arvata hageja nõudest maha InvestStardi poolt 2014 – 2017. aastatel saadud kasu, st kinnisasjade maamaksu 137 eurot, mida viimane ei maksnud. Kui kohus rahuldab hageja nõude kostja I vastu, tuleb rahuldatud nõue lahutada maha kostja II vastu esitatud kahjunõudest. 15.Kostja II märgib, et kui kohus rahuldab hageja nõude, esitab kostja II menetlusliku tasaarvestuse vastuväite hageja rahuldatud nõude osas. Kostja I loovutas 25.11.2019 kostjale II rahalise nõude InvestStardi vastu summas 20 000 eurot. Kostja II esitab tasaarvestuse vastuväite hageja nõudele, mille hageja omandas InvestStardilt. 16.Kostjad väidavad, et välistatud on nende solidaarne vastutus hageja ees. Solidaarkohustuse tekkimiseks VÕS § 65 lg 2 alusel on määrav sama sisuga kohustus mitmel isikul, mitte üks ja sama kahju. Hageja nõuab kostjatelt erinevatel õiguslikel ja faktilistel alustel tekkinud eri kohustuste täitmist. Erinevad kohustused välistavad solidaarvastutuse tekkimise. Kuna hagejal on eri nõuded kostjate vastu, saavad hageja nõuded olla alternatiivsed. Vastupidisel juhul tekib hageja nõude topelt rahuldamise ja hageja alusetu rikastumise oht. Maakohtu otsus 17.Maakohus jättis rahuldamata Silhouette Scandinavia OÜ hagi Real Investment OÜ vastu 14 882,48 euro väljamõistmiseks. Rahuldas Silhouette Scandinavia OÜ hagi XX vastu 14

5(11)

Tsiviilasi nr: 2-18-15788 882,48 euro väljamõistmiseks. Mõistis välja XX-lt Silhouette Scandinavia OÜ kasuks kahjuhüvitise 14 882,48 eurot, perioodil 19.10.2018 – 29.03.2020 põhinõudelt (14 882,48 eurot) sissenõutavaks muutunud viivise 528,43 eurot ja viivise põhinõudelt (14 882,48 eurot) alates 30.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Jättis Silhouette Scandinavia OÜ kanda menetluskulud, mis on tekkinud seoses Real Investment OÜ vastu esitatud nõude menetlemisega. Jättis XX kanda menetluskulud, mis on tekkinud seoses XX vastu esitatud nõude menetlemisega. Mõistis välja Silhouette Scandinavia OÜ-lt Real Investment OÜ menetluskulude katteks 4416,50 eurot (ilma käibemaksuta) ja viivise. Mõistis välja XX-lt Silhouette Scandinavia OÜ menetluskulude katteks 2 870 eurot (sh käibemaks) ja viivise.

18.Kohus leidis otsuses, et InvestStart loovutas kehtivalt oma nõuded kostjate vastu. 19.10.2018 saatis InvestStart kostjale I, keda esindab kostja II, teate nõuete loovutamise kohta. Teate kohaselt on InvestStart loovutanud 19.05.2017 kõik nõuded kostja I ja kostja II vastu hagejale (v.a nõue, milline tuleneb 20.06.2017 kohtumäärusest kohtuasjas nr 2-1351919 summas 5 931 eurot ja sellele lisanduv viivis – menetluskulude välja mõistmine). Sealhulgas on loovutatud InvestStardile tekitatud kahju hüvitamise, aluselt saadu (sh kasutuseelis) või omastatud raha tagastamise nõuded koos kõigi võimalike kõrvalnõuetega (I kd, lk 6 – 8). Kostjad ei ole vaidlustanud 19.10.2018 teate kättesaamist. Kuigi 19.10.2018 teade oli adresseeritud kostjale I, saab lugeda, et selles sisalduv teave nõuete loovutamise kohta jõudis ka kostjani II kui InvestStardi ees iseseisvalt vastutava isikuni, sest kostja II sai teate kostja I juhatuse liikmena. Kohtu hinnangul on loovutatavad nõuded 19.10.2018 teates piisavalt määratletud. Teate järgi loovutas InvestStart hagejale kahju hüvitamise ja alusetult saadu tagastamise nõude koos kõrvalnõuetega ehk samad nõuded, millised hageja esitas käesolevas vaidluses. Piisavalt on määratletud ka nõude alus, st InvestStardile tekitatud kahju hüvitamine ja alusetult saadu tagastamine. Piisavalt on määratletud ka võlgnik, st kostja I ja kostja II. 19.Hageja esitas kostja I vastu järgmised nõuded: - välja mõista kostjalt I korteri üürimisest saadud kasu (üür) perioodi 01.11.2013 - 01.03.2017 eest kokku 12 920 eurot; - välja mõista kostjalt I garaaži/panipaiga kasutuseelis perioodi 26.04.2014 – 01.03.2017 eest kokku 1 962,48 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt I kokku 14 882,48 eurot (12 920 eurot + 1 962,48 eurot). 20.Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 06.12.2016 lahendiga tsiviilasjas nr 2-13-51919, et InvestStardi ja kostja I vahel 21.10.2013 sõlmitud müügileping on tühine. Kostja I tagastas InvestStardile 21.10.2013 müügilepingu esemeks olnud korteri ja garaaži/panipaiga. InvestStart kanti 02.03.2017 kinnistusraamatusse korteri ja garaaži/panipaiga omanikuna. Asjas on tõendatud, et kostja I andis perioodil november 2013 – veebruar 2017 korteri üürile. Perioodil november 2013 – jaanuar 2015 tasus üürnik korter eest üüri 306 eurot kuus (ilma käibemaksuta);12.01.2015 kokkuleppega tõsteti üüri alates 01.02.2015 kuni 340 euroni kuus (ilma käibemaksuta). Üürnik maksis kostjale I vaidlusalusel perioodil kokku 12 920 eurot. 21.Hageja väidab, et kostjal I oli võimalus anda garaaž/panipaik üürile vähemalt 57,52 euro eest kuus. Oma väite tõendamiseks esitas hageja InvestStardi pangakonto väljavõtte, mille järgi maksis garaaži/panipaiga pikaajaline üürnik Tervisekaubad OÜ InvestStardile perioodil 05.01.2013 – 05.01.2014 üüri 57,72 eurot kuus. Hageja tõendas ka selle, et sarnase garaaži/panipaika antakse üürile hinnaga 75 eurot kuus. Seega on tõendatud, et kostjal I oli

6(11)

Tsiviilasi nr: 2-18-15788 võimalik anda garaaž/panipaik üürile hinnaga vähemalt 57,72 eurot kuus. Perioodil 26.04.2014 – veebruar 2017 oleks kostja I garaaži/panipaiga üürimisel saanud 1 962,48 eurot. 22.Kohus leiab, et hageja nõue kostja I vastu on aegunud. Kostja I vastu esitatava alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 30.10.2013 ja lõppes 30.10.2016. Hageja esitas hagiavalduse kostja I vastu 19.10.2018, st pärast nõude aegumistähtaja lõppemist. 23.Hageja esitas kostja II vastu kahju hüvitamise nõude. Hageja palub välja mõista kostjalt II kahjuna InvestStardi poolt korteri üürimisest saamata jäänud tulu perioodi 01.11.2013 – 01.03.2017 eest summas 12 920 eurot ning garaaži/panipaiga üürimisest saamata jäänud tulu perioodi 26.04.2014 – 01.03.2017 eest kokku 1 962,48 eurot, kokku 14 882,48 eurot. Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue kostja II vastu ei ole aegunud. Hageja väidab, et 21.10.2013 müügilepingu sõlmimisega rikkus kostja II, kui InvestStardi juhatuse liige temal lasuvat lojaalsus- ja hoolsuskohusust, millega tekitas InvestStardile kahju. Hageja seob kostja II kohustuse rikkumist 21.10.2013 müügilepingu sõlmimisega. Seega hakkas kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg kulgema alates 21.10.2013. Hageja pidi TsÜS § 37 lg-s 4 ja ÄS § 187 lg-s 3 sätestatud aegumistähtaja järgimiseks esitama nõuded kostja II vastu viie aasta jooksul alates 21.10.2013, st hiljemalt 21.10.2018. Hageja esitas hagi 19.10.2018, st tähtaegselt ja hageja nõue kostja II vastu ei ole aegunud. 24.Kohus ei nõustu kostja II väitega, et hageja nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 01.10.2010. Kostja II väitel võttis tema, olles InvestStardi osaniku IdealHolding juhatuse liige, 01.10.2010 osaniku otsuse võõrandada InvestStardile kuulunud kinnisasjad. Osaniku otsuse vastuvõtmisele järgnes 21.10.2013 müügilepingu sõlmimine. Kostja II väitel osutus osaniku 01.10.2010 otsus tühiseks formaalsete puuduste tõttu. Seetõttu saab kostjale II, kui InvestStardi juhatuse liikmele heita ette 01.10.2010 otsuse vastuvõtmist. 25.Esiteks märgib kohus, et hageja ei seo kostja II vastu esitatud kahju hüvitamise nõuet InvestStardi osaniku 01.10.2010 otsusega. Teiseks puudub kohtu hinnangul seos InvestStardi osaniku 01.10.2010 otsuse ja kostja II, kui InvestStardi juhatuse liikmel lasuvate kohustuste nõuetekohase täitmise või rikkumise vahel. Kui kostja II, olles IdealHoldingu osanik ja juhatuse liige rikkus 01.10.2010 otsuse vastuvõtmisel mingit temal kui osanikul ja juhatuse liikmel lasuvat kohustust, saab IdealHolding heita talle ette kohustuse rikkumist. Kostja II võimalik kohustuse rikkumine IdealHoldingu ees ei ole samastatav kostja II juhatuse liikme kohustuste rikkumisega InvestStardi ees või ülekantav kostjale II kui InvestStardi juhatuse liikmele. Kolmandaks ei kaasnenud 01.10.2010 otsusega mitte mingeid tagajärgi InvestStardi jaoks. Hageja leiab, et 21.10.2013 müügilepingu sõlmimisega rikkus kostja II InvestStardi juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Nõude alusena kostja II vastu tugineb hageja järgmisele: - 21.10.2013 müügilepingu tagajärjel võõrandas InvestStart kostja II kontrolli all olevale kostjale I InvestStardi ainukeseks varaks olnud korteri ja garaaži/panipaiga; - 21.10.2013 tehingu tagajärjel kaotas InvestStart võimaluse teenida oma varalt kasu; - kostja I ei olnud võimeline tehingust tulenevaid rahalisi kohustusi täitma. Kohus leiab, et sõlmides 21.10.2013 müügilepingut rikkus kostja II InvestStardi juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohusust. 26.Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 06.12.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-51919, et 21.10.2013 müügileping on tühine ÄS § 181 lg 3 alusel, sest 21.10.2013 müügileping tehti osaühingu ja osaühingu juhatuse liikme poolt kontrollitava äriühingu vahel, st sisuliselt juhatuse liikme endaga, tehing väljus igapäevase majandustegevuse raamidest ja puudus

7(11)

Tsiviilasi nr: 2-18-15788 osaniku nõusolek (I kd, lk 18 – 22). Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2013 otsusega on tõendatud, et kostja II sõlmis InvestStardi juhatuse liikmena tühise tehingu. Kui kostja II sõlmis InvestStardi juhatuse liikmena 21.10.2013 müügilepingu kostjaga I, kelle juhatuse liikmeks ja osanikuks oli kostja II, tegi viimane tehingu sisuliselt iseendaga. Kuna kostja II tegi 12.10.2013 tehingu sisuliselt iseendaga, siis eeldatakse TsÜS § 131 lg 1 teise lause alusel, et ta rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Kohus leiab, et kui kostja II sõlmis 21.10.2013 müügilepingu sisuliselt iseendaga ja sooviga vältida InvestStardi vara sattumist XX kontrolli alla, rikkus tema lojaalsuskohust InvestStardi ees, sest kostja II tegutses huvide konfliktis. Kostja II eelistas 21.10.2013 tehingu tegemisel enda huve InvestStardi omadele. 27.21.10.2013 müügilepingu sõlmimiseks oli vajalik InvestStardi osaniku nõusolek. Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2013 otsusega on tõendatud, et 21.10.2013 müügilepingu sõlmimiseks ei olnud InvestStardi osaniku nõusolekut. Sõlmides 21.10.2013 müügilepingu ilma InvestStardi osaniku nõusolekuta, rikkus kostja II juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest ta ei tegutsenud kooskõlas ÄS § 181 lg-ga 3, mis sätestab kohustuse saada tehingu tegemiseks osaniku nõusolekut. 28.Eeltoodust tulenevalt rikkus kostja InvestStardi juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohusust, kui ta sõlmis 21.10.2013 müügilepingu. Kostja II ei ole tõendanud, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. 29.Kostja II väide, et maakohtu 15.08.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-51919 on tõendatud, et InvestStart võõrandas 21.10.2013 müügilepinguga talle kuulunud kinnisasjad turuhinnaga, ei ole põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 06.12.2013 otsusega maakohtu 15.08.2016 otsuse. Kohtu hinnangul ei saa tühistatud ja seetõttu jõustumata kohtulahendit käsitleda dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 tähenduses. Lisaks ei oma kohtu hinnangul kostja II väide InvestStardi kinnisasjade turutingimustel võõrandamise kohta, nagu ka kostja II väide, et 21.10.2013 tehing oli InvestStardile majanduslikult kasulik, määravat tähtsust. 21.10.2013 tehing on tervikuna tühine ja seega kehtetu algusest peale. Sel põhjusel pole vajalik hinnata InvestStardi varalise olukorra muutmist 21.10.2013 müügilepingu tagajärjel. 30.Kohus leiab, et kostja II tekitas kohustuse rikkumisega InvestStardile kahju, mis seisneb saamata jäänud tulus. InvestStart ei saanud tulu korteri üürimisest perioodil 01.11.2013 – 01.03.2017 summas 12 920 eurot ning tulu garaaži/panipaiga üürimisest perioodil 26.04.2014 – 01.03.2017 summas 1 962,48 eurot, kokku 14 882,48 eurot. 31.Kuna hageja nõue kostja I vastu jääb rahuldamata, pole vaja hinnata kostja I tasaarvestuse vastuväidet. Kostja II esitas 25.11.2019 menetlusliku tasaarvestuse vastuväite, kus palub tasaarvestada oma nõuet InvestStardi vastu summas 20 000 eurot hageja kahju hüvitamise nõudega enda vastu. Kohus leiab, et InvestStardi ja kostja I vahel 21.10.2013 sõlmitud nõude loovutamise tehing on tühine ÄS § 181 lg 3 alusel. Pooled ei vaidle ka, et InvestStart tegeles kinnisvara rentimisega. Seega väljus 21.10.2010 nõude loovutamise tehingu sõlmimine InvestStardi igapäevase majandustegevuse raamidest. Seetõttu oli vajalik osaühingu osaniku nõusolek. Kostja II ei ole tõendanud, et 21.10.2013 nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks oli InvestStardi osaniku nõusolek. Seega esinevad ÄS § 181 lg 3 rakendamise eeldused: 21.10.2013 nõude loovutamise tehing tehti osaühingu (InvestStart) ja osaühingu juhatuse liikme (kostja II) poolt kontrollitava äriühingu vahel, st sisuliselt juhatuse liikme endaga, tehing väljus InvestStardi igapäevasest majandustegevuse raamidest ja puudus viimase

8(11)

Tsiviilasi nr: 2-18-15788 osaniku nõusolek. Seega on 21.10.2013 nõude loovutamise leping tühine ÄS § 181 lg 3 alusel. Kuna 21.10.2013 nõude loovutamine on tühine, ei omandanud kostja I kehtivalt nõuet InvestStardi vastu ja järelikult ei saanud ta ka osa nõudest 21.10.2013 müügilepingu tühisuse tagajärjel kostjale II 25.11.2019 lepinguga loovutada. Asjaolu, et kostja I kajastas oma majandusaasta aruannetes nõuet InvestStardi vastu ei tee 21.10.2013 nõude loovutamist kehtivaks (I kd, lk 191 – 203). Kostjal II ei ole nõuet hageja vastu, mida oleks tal võimalik hageja nõudega enda vastu tasaarvestada. Seetõttu on kostja II 25.11.2019 menetluslik tasaarvestus tagajärjetu. Apellatsioonkaebus

32.Kostja II esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi jätta rahuldamata, alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus valesti hinnanud tõendeid ja ebaõigesti kohaldanud seadust, järeldades, et InvestStart on vastustajale nõuded apellandi ja Real Investmenti vastu kehtivalt loovutanud, vastustaja nõue apellandi vastu ei ole aegunud, apellant on rikkunud InvestStarti juhatuse liikmena hoolsus- ja lojaalsuskohustust, apellant tekitas InvestStartile kahju. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme TsMS § 436 lõiget 4 ja TsMS §-i 392, kuna kohtuotsus on otsuse põhjenduste punktis 18.3. esile toodud osas üllatuslik ja eelmenetluse ülesanded on jäänud vastavas osas täitmata. Maakohus ebaõigesti jaotanud menetluskulud ja vastustaja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnates rikkunud menetlusõiguse norme. Vastus apellatsioonkaebusele 33.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht 34.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada, kuid maakohtu otsus sisulise vaidluse osas jätta lõppjärelduses muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda selles osas maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu poolt sisulise vaidluse lahendamiseks esitatud maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid, kuid peab vajalikuks maakohtu otsuse seisukohti täiendada (käesoleva otsuse p 40) ning menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas otsust muuta. Maakohus on käsitletud ulatuses sisulise vaidluse osas apellandi esitatud väiteid piisavalt analüüsinud, mistõttu vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele lühidalt üksnes järgmist.
35.Maakohus analüüsis nõude kehtiva loovutamisega seotud apellandi vastuväidet ning asus seisukohale, et nõue on kehtivalt loovutatud. Apellatsioonkaebuses leiab apellant, et kuna nõude loovutamise teatest ei selgu nõuete tekkimise alused, kujunemine ning see, millised nõuded InvestStart hagejale loovutas, ei ole loovutus kehtiv. Ringkonnakohus leiab, et apellant on jätnud tähelepanuta, et loovutaja loovutas nõude loovutamise teate järgi hagejale kõik nõuded apellandi vastu, märkides muuhulgas, et loovutatud on sealhulgas kahju hüvitamise, alusetult saadu (sh kasutuseelis) või omastatud raha tagastamise nõuded koos võimalike kõrvalnõuetega. Nõude loovutamise teatis sisaldab ainult ühte konkreetset välistust, mille osas nõuet ei loovutatud. Maakohus, analüüsides apellandi vastuväiteid, tõi otsuses esile, et InvestStart loovutas temale kuuluvad kahju hüvitamise nõuded ja alusetult saadu tagastamise nõuded tervikuna. Apellandi seisukohtadest võib aru saada, et kehtivalt ei ole võimalik äriühingul loovutada kõiki temale kuuluvaid nõudeid võlgniku vastu. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Loovutada on võimalik nii üksikuid nõudeid kui ka kogumina kõiki nõudeid. Üksikute nõuete loovutamisel tuleb nõude loovutamise kehtivuseks

9(11)

Tsiviilasi nr: 2-18-15788 nõuded piisavalt määratleda, kuid kõikide nõuete loovutamise korral selleks vajadus puudub. Kuigi õigusselguse huvides võiks kõikide nõuete loovutamise korral olla ka need piisavalt määratletud, ei too nimetatu puudumine kaasa loovutuse kehtetust. Seega leidis maakohus põhjendatult, et apellandi vastu suunatud nõue on kehtivalt hagejale loovutatud. 36.Apellatsioonkaebuses on apellant jätkuvalt seisukohal, et hagis apellandi vastu esitatud kahju hüvitamise nõude 5-aastane tähtaeg hakkas kulgema ajast, kui InvestStart osanik Ideal Holding võttis vastu 01.10.2010 otsuse müüa InvestStart kinnistud. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses ei ole apellant jätkuvalt eristanud apellandi vastu suunatud kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja väidete järgi tekitas apellant InvestStardile kahju sellega, et müüs äriühingule kuuluvad kinnistud tühise tehinguga. Kuivõrd hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt tekitas apellant kahju kinnistute müügitehingu sõlmimise tagajärjel, hakkas aegumise kulg asjas esitatud asjaoludel müügilepingu sõlmimisest. Maakohus leidis õigesti, et hageja nõue apellandi vastu ei ole aegunud.

37.Apellatsioonkaebuses leiab apellant, et maakohus järeldas ebaõigesti apellandi poolt InvestStardi juhatuse liikmena hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumise, kuna kinnisvaratehingu tühisus on tuvastatud vaid formaalse minetuse tõttu osaniku otsuse vormistamisel. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. 06.12.2016 otsusega (I kd, tlk 18-22) tsiviilasjas 2-13-51919 tuvastas ringkonnakohus, et 21.03.2013 toimunud tehing tehti osaühingu ja osaühingu juhatuse liikme poolt kontrollitava äriühingu vahel, st sisuliselt juhatuse liikme endaga, tehing väljus igapäevase majandustegevuse raamidest ja puudus osaniku nõusolek. Ringkonnakohus tuvastas viidatud lahendis, et 21.03.2013 tehinguga võõrandas apellant InvestStardi juhatuse liikmena kogu äriühingule kuuluva kinnisvara ning kuna äriühingu peamiseks tegevusalaks oli kinnisvara üürile andmine ning käitus, siis on tõendatud hageja väide, et kinnisvaratehingu tegemisel äriühingu majandustegevus sisuliselt lakkas. Ringkonnakohtu arvates on maakohus põhjalikult analüüsinud poolte väiteid ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et apellant rikkus InvestStardi juhatuse liikmena kohustusi. 38.Nõustuda ei saa ka apellandi seisukohaga, et apellant ei tekitanud InvestStardile kahju. Apellatsioonkaebuses toob apellant esile, et varalist kahju äriühingule ei saanud tekkida, kuna kinnisasi võõrandati turuhinna eest. Ringkonnakohus osutab, et hageja ei võrdle kahjunõude esitamisel InvestStardi varalist olukorda kinnistu müügist saadud hinna ja hüpoteetiliselt tasumisele kuuluva turuhinna vahena. Hageja kahju nõue baseerub sellel, et apellant, rikkudes äriühingu juhatuse liikmena oma kohustusi, tekitas äriühingule kahju saamata jäänud tulu näol. Maakohus tuvastas ringkonnakohtu arvates kahju tekkimise põhjendatult. 39.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt oli maakohtu otsus üllatuslik, kuna maakohus tugines otsust tehes asjaolule, mida hageja esile ei toonud, täpsemalt tuvastas maakohus ebaõigesti selle, et apellandil ei ole nõuet, mida tal oleks võimalik vastustaja nõudega tasaarvestada, sest InvestStardi ja Real Investmendi vahel sõlmitud 80 000 euro suuruse nõude loovutamine on tühine ÄS § 181 lõike 3 alusel. Ringkonnakohus apellandi seisukohaga ei nõustu. 26.08.2019 menetlusdokumendis (I kd, tlk 160-162) on hageja mh väljendanud seisukohta, et nõude omandamine on ÄS § 181 lg 3 mõttes tühine, kuna 21.10.2010 nõude loovutamise leping väljus InvestStardi igapäevasest majandustegevusest. Seega on põhjendamatu apellandi väide, et otsust tehes kujundas maakohus oma seisukoha asjaolule, mida hageja esile ei toonud.

10(11)

Tsiviilasi nr: 2-18-15788

40.Seonduvalt apellandi tasaarvestuse aluseks oleva nõudega täiendab ringkonnakohus maakohtu otsust, leides, et apellant ei ole tõendanud nõude olemasolu, mistõttu on tasaarvestus tagajärjetu. Hageja väitis asjas, et kuna algsel võlausaldajal nõue puudub ning isegi juhul, kui selle olemasolu oleks tõendatud on nõue aegunud, siis ei ole apellandil loovutusega saadud nõuet, mida hageja nõudega tasaarvestada. Ringkonnakohus leiab, et apellant ei tõendanud nõude olemasolu, millega ta hageja nõude tasaarvestas. Seega on juba seetõttu tasaarvestus tagajärjetu. Maakohus rahuldas hagi apellandi vastu põhjendatult.
41.Apellatsioonkaebuses vaidlustas apellant ka menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise. Kuna hagi apellandi vastu on põhjendatult rahuldatud, siis menetluskulude jaotuse muutmiseks alus puudub. Küll on põhjendatud apellandi apellatsioonkaebus osas, milles ta vaidlustab selle, et maakohus jättis 26.aprilli 2019 määruskaebuse menetlemisega seotud hageja menetluskulud apellandi kanda. 26.04.2019 määruskaebuse esitas hageja Harju Maakohtu 10.04.2019 määrusele (I kd, tlk 125-126), millega kohustati hagejat andma kostja II eeldatavate menetluskulude katteks tagatis 3 500 eurot. Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse 28.06.2019 määrusega rahuldamata (I kd, tlk 144). Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja lepinguline esindaja teenust 26.04.2019 4,5 tundi tutvudes kohtumäärusega, koostades määruskaebuse ning esitades selle kohtule. 11.06.2019 jättis Tallinna Ringkonnakohus määruskaebuse käiguta (I kd, tlk 139) ja hageja esitas 13.06.2019 määruskaebuse täpsustuse. Menetluskulude nimekirjas on fikseeritud määruskaebuse täpsustuse esitamisega seotud hageja lepingulise esindaja kulud 3,25 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et 26.04.2019 määruskaebuse koostamine ja kohtule esitamine, samuti määruskaebuse täpsustuse esitamine ja 28.06.2019 kohtumäärusega tutvumine, millega jäeti määruskaebus rahuldamata, on kulud, mida apellant ei ole kohustatud hoolimata hagi rahuldamisest kandma. Maakohus leidis, et nimetatud hageja kulud on põhjendatud 8 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd hageja määruskaebus jäi rahuldamata, siis määruskaebuse esitamisega ja sellele tehtud lahendi tutvumisega seotud menetluskulu ei ole kulud, mida apellant peaks hagejale hüvitama. Selles osas tuleb maakohtu otsust muuta. Kuna lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi nimetatud toimingute tegemisel tunnihinnaga 144 eurot (koos käibemaksuga), siis ei ole maakohtu poolt arvestatud menetluskulud põhjendatud kokku 8x144 eurot 1 152 euro ulatuses. Arvestades, et maakohtu menetluses oli kaks kostjat, leidis maakohus, et kostjate menetluskulud tuleb jaotada võrdselt kahe kostja vahel, seetõttu, lähtudes eespooltoodud põhjendustest mõistis maakohus ringkonnakohtu arvates ebaõigesti apellandilt vastustaja kasuks välja menetluskulud 576 euro ulatuses. Muus osas ei ole menetluskulude vaidlustamine apellandi poolt ringkonnakohtu arvates põhjendatud. Menetluskulude jaotus
42.Kuigi apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta apellandi kanda, sest TsMS § 178 lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, kuid just selles osas oli apellatsioonkaebus osaliselt põhjendatud. Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata, sest vastustaja menetluskulude nimekirja tähtaegselt ei esitanud. Krista Kirspuu kohtunik

Ulvi Loonurm kohtunik

Indrek Soots kohtunik

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja