Silhouette Scandinavia OÜ hagi Real Investment OÜ ja R P P vastu solidaarselt 14 882,48 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
16 073,08 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Silhouette Scandinavia OÜ (registrikood 11884775), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Kiir Kostja I Real Investment OÜ (registrikood 12556820), lepingulised esindajad vandeadvokaat Tauno Tark ja advokaat Rahel Behrstin Kostja II R P P (isikukood xxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Tauno Tark ja advokaat Rahel Behrstin
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Silhouette Scandinavia OÜ hagi Real Investment OÜ vastu 14 882,48 euro väljamõistmiseks.
2.Rahuldada Silhouette Scandinavia OÜ hagi R P P vastu 14 882,48 euro väljamõistmiseks. Välja mõista R P Plt Silhouette Scandinavia OÜ kasuks kahjuhüvitis 14 882,48 eurot, perioodil 19.10.2018 – 29.03.2020 põhinõudelt (14 882,48 eurot) sissenõutavaks muutunud viivis 528,43 eurot ja viivis põhinõudelt (14 882,48 eurot) alates 30.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
3.Jätta Silhouette Scandinavia OÜ kanda menetluskulud, mis on tekkinud seoses Real Investment OÜ vastu esitatud nõude menetlemisega. Jätta R P P kanda menetluskulud, mis on tekkinud seoses R P P vastu esitatud nõude menetlemisega.
4.Välja mõista Silhouette Scandinavia OÜ-lt Real Investment OÜ menetluskulude katteks 4416,50 eurot (ilma käibemaksuta). Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Silhouette Scandinavia OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 416,5 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Välja mõista R P Plt Silhouette Scandinavia OÜ menetluskulude katteks 2 870 eurot (sh käibemaks). Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb R P Pl tasuda
hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 870 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (30.03.2020). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Silhouette Scandinavia OÜ (hageja) esitas 19.10.2018 hagiavalduse Real Investment OÜ (kostja I) ja R P P (kostja II) vastu solidaarselt 15 019,48 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Kohus lõpetas 25.02.2020 määrusega osaliselt menetluse hageja nõudes (II kd, lk 23) ja hageja lõplikuks nõudeks jäi välja mõista kostjatelt solidaarselt 14 882,48 eurot ja viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt asutas kostja II 21.10.2013 kostja I, mille ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks oli kostja II. Xxxx OÜ (edaspidi Xxxx) ja kostja I sõlmisid 21.10.2013 müügilepingu, mille alusel võõrandas Xxxx talle kuulunud korteriomandi aadressil xxxx (edaspidi korter) ja korteriomandi mõttelise osa aadressil xxxx (edaspidi garaaž/panipaik) kostjale I. 21.03.2013 müügilepingu sõlmisel esindas Xxxxi ja kostjat I kostja II, kes oli mõlema äriühingu juhatuse liige. Xxxx teine juhatuse liige S J P sai müügilepingust teada pärast kinnistusraamatu kande edastamist talle. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 06.12.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-51919, et Xxxx ja kostja I vahel 21.03.2013 sõlmitud müügileping on tühine. Ringkonnakohus kohustas kostjat I tagastama müügilepingu alusel saadud korteri ja garaaži/panipaiga Xxxxle. Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2016 otsus jõustus 20.02.2017. Xxxx kanti kinnistusraamatusse korteri ja garaaži/panipaiga omanikuna 02.03.2017. Xxxx ja hageja sõlmisid 19.10.2018 nõude loovutamise lepingu, millega Xxxx loovutas 21.03.2013 müügilepingust tulenevad nõuded kostjate vastu hagejale. Hageja märgib, et kostja I, tegutsedes kostja II juhtimisel, üüris korteri perioodil 21.10.2013 – 02.03.2017 A1 xxxx OÜ-le. Igakuiseks üürisummaks perioodil 21.10.2013 – 31.01.2015 oli 306 eurot ja alates 01.02.2015 kuni korteri omandiõiguse ja valduse Xxxxle tagastamiseni 340 eurot. Kostja I sai perioodil 01.11.2013 – 01.03.2017 korteri üürimakseid kokku 12 920 eurot. Hageja ei tea, kas kostja I üüris garaaži/panipaiga vaidlusalusel perioodil, kuid hageja arvates oli kostjal I selline võimalus olemas. Hageja leiab, et kui kostja I oleks vaidlusalusel perioodil garaaži/panipaiga üürile andnud, oleks ta saanud üüri 57,52 euro eest kuus, mis teeb perioodi 26.04.2014 – 01.03.2017 eest kokku 1 962,48 eurot. Kostja I on alusetult rikastunud Xxxx arvel ja peab hüvitama võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 ja § 1032 alusel kokku 14 882,48 eurot, mis koosneb korteri üüritulust 12 920 eurot ja garaaži/panipaiga kasutuseelisest 1 962,48 eurot.
Alternatiivselt peab kostja I hüvitama 14 882,48 eurot VÕS § 1035 lg 3 p 3 alusel, sest kostja I oli pahauskne. Hageja leiab, et kostja II, olles kostja II ja Xxxx juhatuse liige, sõlmis 21.10.2013 müügilepingu, mille tagajärjel kaotas Xxxx oma vara ja võimaluse teenida varast tulu 14 882,48 eurot. 21.10.2013 müügilepingu sõlmimisel rikkus kostja II Xxxx juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. 21.10.2013 müügilepinguga kanditi Xxxx vara ja müügihinna tasumine toimus fiktiivsete nõuete tasaarvestamisega. Kostja II sõlmis müügilepingu teadlikult selleks loodud kostjaga I, kes ei ole võimeline täitma rahalisi kohustusi. 21.10.2013 tehingu tagajärjel tekkis olukord, kus Xxxx omandas nõudeõiguse emaettevõtja vastu, tekitades olukorra, kus emaettevõtjast sai tütarettevõtja võlgnik. See on laenuga samaväärne tehing. Nõude omandamine emaettevõtja vastu oli Xxxx vastu majanduslikult kahjulik tehing, sest Xxxx jäi ilma oma kinnisvarast ja tuluallikast ning omandas tähtajatu ja intressivaba nõude. Sellisel viisil nõude omandamine emaettevõtja vastu oli tühine äriseadustiku (ÄS) 159 lg 4 või alternatiivselt ÄS § 181 lg 3 alusel. Xxxx, kui kinnisasjade väljaüürimisega tegeleva ettevõtte huvides ei olnud müüa kinnisvara ja selliselt lõpetada oma majandustegevus. Alternatiivselt vastutab kostja II delikti alusel, sest ta rikkus seadusest tulenevat kohust ning käitus vastuolus heade kommetega ja eesmärgiga tekitada kahju Xxxxle. Kostja II tekitas oma käitumisega Xxxxle kahju kokku 14 882,48 eurot, mis võrdub kostja I poolt korteri üürimisest saadud üüriga 12 920 eurot ja garaaži/panipaiga kasutuseelisega 1 962,48 eurot. Xxxxl oli kavatsus kinnisasjad üürile anda, sest see oli tema ainus majandustegevus. Xxxxl tekkinud kahju oli kostjale II ettenähtav. Kahju ja kostja II käitumise vahel esineb põhjuslik seos. Hageja märgib, et tema nõue kostjate vastu ei ole aegunud. Tõele ei vasta, et Xxxx osanik võttis vastu 01.10.2010 otsuse müüa Xxxxle kuulunud kinnisasjad. Osaniku 01.10.2010 otsuse vastuvõtmine on tõendamata. Alusetust rikastumisest tulenev kolmeaastane nõue kostja I vastu muutus sissenõutavaks alates 02.03.2017, millal Xxxx kanti kinnistusraamatusse kinnisasjade omanikuna. Sellest hetkest alates sai Xxxx teada üürniku poolt kostjale I tasutud üüri kohta. Nõude välja anda kasu saab esitada alles pärast kasu saamist. Reaalne võimalus asuda välja nõudma kasu tekkis alates valduse üleandmisest. Kostja II vastu esitatava nõude viieaastane aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 21.10.2013 tehingu tegemisest. Hageja nõuete aegumistähtaeg kostjate osas võib olla ka viis aastat ÄS § 1671 lg 4 alusel. Hageja märgib, et kostja II ei ole tõendanud, et tal on nõue hageja vastu, mida saab tasaarvestada hageja nõudega. Kostja II nõue, mida ta kasutab tasaarvestuseks, on aegunud. Hageja väidab, et kostjad vastutavad 14 882,48 euro hüvitamise eest solidaarselt VÕS § 65 alusel. Kostjate solidaarne vastutus tuleneb ka ÄS §-st 1671. Kostjate vastutus on omavahelises seoses. Ühe kostja poolt nõude rahuldamine vähendab nõuet teise kostja vastu, mistõttu ei teki nõude korduvat rahuldamist.
2.Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostjad märgivad, et hageja ei ole tõendanud nõudeõigust. Nõuete loovutamine on tõendamata. 19.10.2018 nõude loovutamise lepingus ei ole loovutatavad nõuded piisavalt määratletud, mistõttu on nõuete loovutamine kehtetu. Loovutusest ei selgu nõude tekkimise alus, nõude kujunemine ega millised nõuded on Xxxx hagejale loovutanud. Hageja ei ole esitanud nõude loovutamist kinnitavat dokumenti. Kuivõrd nõude loovutamine on kehtetu, ei ole hagejal õigust nõuda kostjatelt kohutuse täitmist. Seetõttu saavad kostjad keelduda kohustuse täitmisest hagejale, vaatama võlausaldaja teatele nõuete loovutamise kohta. Kostja I märgib, et hageja alusetu rikastumise nõue tema vastu on aegunud. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada
saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hageja seob oma nõude kostja I vastu sellega, et formaalsete puudustega 01.10.2010 Xxxx osaniku otsuse alusel sõlmitud 21.10.2013 müügilepingu järgselt ei saanud Xxxx oma majandustegevust jätkata. Xxxx sai teada osaniku 01.10.2010 otsusest samal päeval. Seega hakkas nõude aegumistähtaeg kulgema 01.10.2010. Alternatiivselt pidi Xxxx alusetust rikastumisest teada saama 21.10.2013 müügilepingu sõlmimise päeval. Seega on hageja nõue aegunud vastavalt 01.10.2013 või 21.10.2016. Kostja I leiab, et hageja nõudest tema vastu tuleb VÕS § 1033 alusel maha arvata kostja I poolt korteri ja garaaži/panipaiga eest 2014 – 2017. aastatel makstud maamaksu summas 137 eurot. Kostja I uskus kinnisasjade omamise kestmisse ja maksis maamaksu. Seetõttu ei pea kostja I saadu välja andma seni, kuni hageja ei hüvita kostja I tasutud maamaksu. Hagejal ei ole nõuet kostja I vastu VÕS § 1035 lg 3 p 3 alusel. Enne tsiviilasjas nr 2-13-51919 Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2016 otsuse jõustumist ei teadnud ega pidanud kostja I teadma 21.10.2013 müügilepingu võimalikust tühisest. Kostja I märgib, et kui kohus rahuldab hageja nõude tema vastu, esitab kostja I menetlusliku tasaarvestuse vastuväite hageja rahuldatud nõude osas. 21.03.2010 müügilepinguga müüs Xxxx kostjale I oma kinnisasjad. Kostja I ostuhinna 80 000 eurot tasumise nõuet loeti tasaarvestatuks kostja I nõudega Xxxx vastu. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 06.12.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-51919, et 21.03.2013 müügileping on tühine, kuid InvesStart ei tagastanud kostjale I 80 000 eurot. Nimetatud kostja I nõudest Xxxx vastu loovutas kostja I 20 000 eurot kostjale II. Kostja I tasaarvestab 60 000 euro suuruse nõude Xxxx vastu hageja nõudega enda vastu. Kostja II märgib, et hageja juhatuse liikme kohustuse rikkumisest tulenev nõue tema vastu on aegunud. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on ÄS § 187 lg 3 järgi viis aastat. Kostja II väidetavaks kahjulikuks tegevuseks tuleb lugeda formaalsete puudustega Xxxx osaniku 01.10.2010 otsuse vastuvõtmist müüa Xxxx korter ja garaaž/panipaik. Nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.10.2010 ja lõppes 01.10.2015. Hagi on esitatud 07.12.2018. Alternatiivselt, kui pidada kostja II juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks 21.10.2013 müügilepingu sõlmimist, aegus nõue 21.10.2018, so samuti enne hagi esitamist. Hageja alternatiivne deliktiline kahjunõue kostja II vastu on aegunud. Kostja II märgib, et ta ei ole juhatuse liikme kohustusi rikkunud ja hageja kahjunõude eeldused on täitmata. Hageja sisustab kosta II juhatuse liikme kohustuste rikkumist formaalsete puudustega Xxxx osaniku 01.10.2010 otsuse tegemisega müüa Xxxx kinnisvara. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 06.12.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-51919, et 21.10.2013 müügileping on tühine, sest Xxxx osaniku 01.10.2010 otsus müüa Xxxx kinnisvara oli tehtud formaalsete puudustega. Ringkonnakohus ei tuvastanud kostja II juhatuse liikme kohustuste rikkumist. Kostjal II ei olnud tahet Xxxxi kahjustada. Seda kinnitab, et 21.10.2013 müügileping sõlmiti turutingimustel. Müügitehingu tegemine turutingimustel kinnitab, et kostja II ei rikkunud juhatuse liikme kohustusi. 21.10.2013 müügitehing oli tehtud Xxxx huvides, kuna viimane ja kostja I said tehinguga vastastikused nõuded tasaarvestada. 21.10.2013 müügileping ei tekitanud Xxxxle kahju, sest tehing tehti turutingimustel ja see oli Xxxxle majanduslikult kasulik. Kostja I oli müügilepingu tegemise ajal tegutsev majandusüksus. Xxxx tegevusalaks oli kinnisvara ostmine/müümine ning rentimine. Seetõttu ei saanud kostjal II tekkida 21.10.2013 tehingu tegemisel kahtlust, et tehing ei ole tehtud Xxxx igapäevase majandustegevuse raames. Hageja ei ole tõendanud, et Xxxxl oli kavatsus anda korter ja garaaž/panipaik üürile. Tõendamata on ka saamata jäänud tulu suurus. Xxxxl tekkinud kahju ei olnud kostjale II ettenähtav. Kostja II palub võtta arvesse, et Xxxx sai majanduslikku kasu turutingimustel sõlmitud ja vastastikuseid nõudeid lõpetava 21.10.2013 müügitehingu tõttu. Kostja II palub arvata hageja nõudest maha Xxxx poolt 2014 – 2017. aastatel saadud kasu, st kinnisasjade maamaksu 137 eurot, mida viimane ei maksnud. Kui kohus rahuldab
hageja nõude kostja I vastu, tuleb rahuldatud nõue lahutada maha kostja II vastu esitatud kahjunõudest. Kostja II märgib, et kui kohus rahuldab hageja nõude, esitab kostja II menetlusliku tasaarvestuse vastuväite hageja rahuldatud nõude osas. Kostja I loovutas 25.11.2019 kostjale II rahalise nõude Xxxx vastu summas 20 000 eurot. Kostja II esitab tasaarvestuse vastuväite hageja nõudele, mille hageja omandas Xxxxlt. Kostjad väidavad, et välistatud on nende solidaarne vastutus hageja ees. Solidaarkohustuse tekkimiseks VÕS § 65 lg 2 alusel on määrav sama sisuga kohustus mitmel isikul, mitte üks ja sama kahju. Hageja nõuab kostjatelt erinevatel õiguslikel ja faktilistel alustel tekkinud eri kohustuste täitmist. Erinevad kohustused välistavad solidaarvastutuse tekkimise. Kuna hagejal on eri nõuded kostjate vastu, saavad hageja nõuded olla alternatiivsed. Vastupidisel juhul tekib hageja nõude topelt rahuldamise ja hageja alusetu rikastumise oht. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
4.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - 21.10.2013 asutati kostja I, kelle osanikuks ja juhatuse liikmeks on kostja II (I kd, lk 9 – 10); - 21.10.2013 sõlmisid Xxxx ja kostja I notariaalse müügilepingu, millega Xxxx müüs kostjale I korteri ja garaaži/panipaiga. Ostuhind 80 000 eurot loeti tasaarvestatuks seoses kostja I nõudega Xxxx vastu, mis tuleneb Xxxx ja kostja I vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust (21.10.2013 müügilepingu p 2.3). Xxxxi ja kostjat I esindas tehingu tegemisel mõlema äriühingu juhatuse liikmena kostja II (I kd, lk 11 – 15); - 21.10.2013 sõlmisid kostja I ja xxxx OÜ (edaspidi xxxx/üürnik) korteri üürilepingu, mille p 3.2 järgi kohustus üürnik tasuma kostjale I üüri 306 eurot kuus. 12.01.2015 kokkuleppega tõsteti üüri alates 01.02.2015 kuni 340 euroni kuus (I kd, lk 56 – 58a); - 06.12.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-51919 tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 15.08.2016 otsuse samas asjas ja tegi uue otsuse, millega tuvastas Xxxx ja kostja I vahel 21.10.2013 sõlmitud müügilepingu tühisuse. Ringkonnakohus kohustas kostjat I tagastama Xxxxle lepingu alusel saadud korteri ja garaaži/panipaiga (I kd, lk 18 – 22). Tallina Ringkonnakohtu 06.12.2016 otsus jõustus 20.02.2017; - 02.03.2017 kanti Xxxx kinnistusraamatusse korteri ja garaaži/panipaiga omanikuna (I kd, lk 52 – 53); - 19.10.2018 saatis Xxxx kostjale I, keda esindab kostja II, teate nõuete loovutamise kohta hagejale (I kd, lk 6 – 8); - kostja II oli InvesStardi juhatuse liige perioodil 06.01.2010 – 08.04.2015. S. J. P on Xxxx juhatuse liige alates 06.01.2010. xxxx OÜ (edaspidi xxxx) oli xxxx osanikuks perioodil 06.01.2010 – 18.09.2017 (I kd, lk 16 – 17); - kostja II oli xxxx osanik perioodil 18.11.2009 – 02.04.2015 ja juhatuse liige perioodil 18.11.2009 – 08.04.2015. S. J. P oli xxxx osanik perioodil 18.11.2009 – 07.10.2015 ja juhatuse liige perioodil 18.11.2009 – 30.05.2015 (I kd, lk 43 – 44); - kostja II ja S. J. P on endised abikaasad. Tallinna Ringkonnakohus jagas 10.12.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-8586 kostja II ja S. J. P ühisvara selliselt, et kohus jättis xxxx osa S. J. P ainuomandisse (I kd, lk 23 – 42). Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2014 otsus jõustus 01.04.2015.
5.Esmalt võtab kohus seisukoha, kas xxxx loovutas 19.05.2017 kehtivalt hagejale nõuded kostjate vastu. Seejärel käsitleb kohus hageja nõuete aegumist ja lahendab hageja nõuded kostjate vastu. Viimasena hindab kohus kostjate tasaarvestuse vastuväidet.
6.Kohus leiab, et xxxx on kehtivalt loovutanud hagejale nõuded kostjate vastu. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama sätte lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 näeb ette, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.
6.1.19.10.2018 saatis xxxx kostjale I, keda esindab kostja II, teate nõuete loovutamise kohta. Teate kohaselt on xxxx loovutanud 19.05.2017 kõik nõuded kostja I ja kostja II vastu hagejale (v.a nõue, milline tuleneb 20.06.2017 kohtumäärusest kohtuasjas nr 2-13-51919 summas 5 931 eurot ja sellele lisanduv viivis – menetluskulude välja mõistmine). Sealhulgas on loovutatud xxxx tekitatud kahju hüvitamise, aluselt saadu (sh kasutuseelis) või omastatud raha tagastamise nõuded koos kõigi võimalike kõrvalnõuetega (I kd, lk 6 – 8). Kostjad ei ole vaidlustanud 19.10.2018 teate kättesaamist. Kuigi 19.10.2018 teade oli adresseeritud kostjale I, saab lugeda, et selles sisalduv teave nõuete loovutamise kohta jõudis ka kostjani II kui xxxxi ees iseseisvalt vastutava isikuni, sest kostja II sai teate kostja I juhatuse liikmena. Kohtu hinnangul on loovutatavad nõuded 19.10.2018 teates piisavalt määratletud. Teate järgi loovutas xxxx hagejale kahju hüvitamise ja alusetult saadu tagastamise nõude koos kõrvalnõuetega ehk samad nõuded, millised hageja esitas käesolevas vaidluses. Piisavalt on määratletud ka nõude alus, st xxxx tekitatud kahju hüvitamine ja alusetult saadu tagastamine. Piisavalt on määratletud ka võlgnik, st kostja I ja kostja II. Nõude loovutamise teates ei olnud vaja määratleda loovutatava nõude suurust, sest xxxx ei loovutanud nõudeid osaliselt, vaid tervikuna. Hageja ei pidanud esitama nõude loovutamise dokumenti, sest xxxx on 19.10.2018 teatega kirjalikult teatanud kostjatele nõuete loovutamisest. Seetõttu loetakse VÕS § 170 alusel, et loovutamine on kostjate suhtes toimunud ja kostjad ei saa VÕS § 172 alusel keelduda kohustuse täitmisest hagejale. Kostjatel on küll VÕS § 171 lg 1 alusel õigus esitada hageja nõudele vastuväiteid, mis tulenevad nõude loovutamisest, kuid selline vastuväide peab olema seotud nõude loovutamise tühisusega (nt vorminõuete rikkumise tõttu) (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-05, p 17). Tehingu tühisuse alused on toodud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-des 86 – 89. Kostjad ei ole põhistanud ega tõendanud, et esineb mingi nõude loovutamise tehingu tühisuse alus. Kohtu hinnangul ei anna kostjate väide, et 19.10.2018 nõude loovutamise lepingus ei ole loovutatavad nõuded piisavalt määratletud, pidada nõude loovutamise tehingut tühiseks. Lisaks on kohus eelnevalt leidnud, et 19.10.2018 nõude loovutamise teates on loovutatavad nõuded piisavalt määratletud, mistõttu on täidetud nõuete loovutamise vorminõue. Kostjad ei ole põhistanud ega tõendanud, et nõuete loovutamist ei ole tegelikult toimunud.
6.2.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et xxxx oli kehtivalt loovutanud hagejale nõuded kostjate vastu, millest teavitati kostjaid 19.10.2018 teatega.
7.Järgnevalt käsitleb kohus, kas hageja nõuded on aegunud. Esmalt hindab kohus hageja poolt kostja I vastu esitatud nõude aegumist ja seejärel kostja II vastu esitatud nõude aegumist.
7.1.Hageja esitab kostja I vastu järgmised nõuded: - välja mõista kostjalt I korteri üürimisest saadud kasu (üür) perioodi 01.11.2013 - 01.03.2017 eest kokku 12 920 eurot; - välja mõista kostjalt I garaaži/panipaiga kasutuseelis perioodi 26.04.2014 – 01.03.2017 eest kokku 1 962,48 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt I kokku 14 882,48 eurot (12 920 eurot + 1 962,48 eurot).
7.2.Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 06.12.2016 lahendiga tsiviilasjas nr 2-13-51919, et xxxx ja kostja I vahel 21.10.2013 sõlmitud müügileping on tühine. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1032 lg 1 esimene lause sätestab, et käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Esemest saadavaks kasuks on TsÜS § 62 lg 1 järgi eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Sama sätte lg 2 sätestab, et asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi anna õigussuhte tõttu.
7.3.Kostja I tagastas xxxx 21.10.2013 müügilepingu esemeks olnud korteri ja garaaži/panipaiga. xxxx kanti 02.03.2017 kinnistusraamatusse korteri ja garaaži/panipaiga omanikuna. Asjas on tõendatud, et kostja I andis perioodil november 2013 – veebruar 2017 korteri üürile. Perioodil november 2013 – jaanuar 2015 tasus üürnik korter eest üüri 306 eurot kuus (ilma käibemaksuta);12.01.2015 kokkuleppega tõsteti üüri alates 01.02.2015 kuni 340 euroni kuus (ilma käibemaksuta) (I kd, lk 56 – 58a). Üürnik maksis kostjale I vaidlusalusel perioodil kokku 12 920 eurot. Kohus järgib hageja arvestust (I kd, lk 1 – 5, lk 69 – 73), mida kostjad ei ole vaidlustanud. Andes korteri üürile, on kostja I saanud kasu (üüri) kokku 12 920 eurot, mille hüvitamist saab hageja nõuda VÕS § 1028 lg 1, § 1032 lg 1 esimese lause, TsÜS § 62 lg-te 1 ja 2 alusel.
7.4.Hageja väidab, et kostjal I oli võimalus anda garaaž/panipaik üürile vähemalt 57,52 euro eest kuus. Oma väite tõendamiseks esitas hageja xxxxi pangakonto väljavõtte, mille järgi maksis garaaži/panipaiga pikaajaline üürnik xxxx OÜ xxxx perioodil 05.01.2013 – 05.01.2014 üüri 57,72 eurot kuus (I kd, lk 60). Hageja tõendas ka selle, et sarnase garaaži/panipaika antakse üürile hinnaga 75 eurot kuus (I kd, lk 59). Seega on tõendatud, et kostjal I oli võimalik anda garaaž/panipaik üürile hinnaga vähemalt 57,72 eurot kuus. Perioodil 26.04.2014 – veebruar 2017 oleks kostja I garaaži/panipaiga üürimisel saanud 1 962,48 eurot. Kohus järgib hageja arvestust (I kd, lk 1 – 5, lk 69 – 73, II kd, lk 1 – 4, lk 12 – 13, lk 16 – 18), mida kostjad ei ole vaidlustanud. Kohtupraktikas märgitakse, et tühise lepingu järgi asja üleandjal on VÕS § 1032 lg 2 järgi õigus nõuda asjast saadud kasu hariliku väärtuse hüvitamist, kui selle väljaandmine natuuras ei ole võimalik. Selliseks kasuks võivad TsÜS § 62 lg 1 järgi olla ka asja kasutamisest saadavad eelised (nn kasutuseelised). Võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-05, p 26). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt I garaaži/panipaiga kasutuseelise 1 962,48 eurot hüvitamist VÕS § VÕS § 1028 lg 1, § 1032 lg 2, TsÜS § 62 lg-te 1 ja 2 alusel.
7.5.Kohus leiab, et hageja nõue kostja I vastu on aegunud. Alusetust rikastumises tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 151 lg 1 esimese lause järgi kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et TsMS § 151 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik pidi teada saama asjaoludest, millest saab järeldada rikastumisnõude olemasolu, st rikastumise toimumisest
ja rikastumise põhjustaja isikust. Oluline ei ole, et isik saaks ka õiguslikult aru nõude olemasolust (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-180-14, p 12, lahend nr 3-2-1-169-15, p 10). Kohus leiab, et Xxxx sai rikastumise toimumisest ja rikastumise põhjustaja isikust teada hiljemalt 30.10.2013. Hageja esitas xxxx juhatuse liikme S. J. P 31.10.2013 notariaalse avalduse xxxx ja kostja I vahel 21.10.2013 sõlmitud müügilepingu tühistamiseks (I kd, lk 212 – 213). Avalduse järgi sai S. J. P teada 21.10.2013 müügilepingust 30.10.2013. Kuna xxxx oli vaidlusalusel perioodil kaks juhatuse liiget, st kostja II ja S. J. P, kelle omavahelised suhted olid kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt juba tollal halvad ja nende vahel või nendega seotud äriühingute vahel on toimunud või toimumas mitmed kohtuvaidlused (I kd, lk 23 – 42, lk 45 – 47, lk 208 – 210), tuleks lugeda, et Xxxx sai rikastumisnõude olemasolust teada hiljemalt 30.10.2013 ehk kuupäeval, millal S. J. P sai teada 21.10.2013 müügilepingu sõlmimisest. S. J. P 31.10.2013 notariaalsest avaldusest nähtub, et tema oli 21.10.2013 müügilepingu vastu, mis ilmestab xxxx soovi märgitud tehingut vaidlustada. Kui Xxxx sai 30.10.2013 teada 21.10.2013 müügilepingust, pidi ta samal päeval teada saama ka sellest, et kostja I rikastus tehingu tagajärjel tema arvel alusetult, sest kostja I oli saanud xxxx korteri ja garaaži/panipaiga ning võimaluse saada nendelt kasu. Nõude aegumistähtaja kulgema hakkamise kontekstis ei ole kohtu hinnangul tähtis kasu suurusest ja kasu tekkimise asjaoludest teada saamine (vt analoogia korras Riigikohtu lahendi nr 2-15-13216, p-i 21). Kostja I vastu esitatava alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 30.10.2013 ja lõppes 30.10.2016. Hageja esitas hagiavalduse kostja I vastu 19.10.2018, st pärast nõude aegumistähtaja lõppemist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus hageja käsitlusega, et nõuet välja anda esemelt saadud kasu alusetu rikastumise alusel saab esitada pärast eseme omandiõiguse tagasisaamist ja eseme üle valduse taastamist. Käesoleval juhul ei esine erandlikke asjaolusid, mis tingiks aegumistähtaja alguse määramise eelnevast erinevalt. Aegumise peatumisele ega katkemisele viitavaid asjaolusid hageja esile ei toonud. Kuivõrd hageja nõue kostja I vastu on aegunud, jätab kohus hageja nõude kostja I vastu rahuldamata. Seetõttu pole vaja vastata poolte sisulistele väidetele kostja I vastu esitatud nõude osas.
7.6.Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja I vastu esitatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat ÄS § 1671 alusel. ÄS § 1671 lg 1 sätestab, et oma mõju osaühingule ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi osaühingu kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama osaühingule sellega tekitatud kahju. Sama sätte lg 2 näeb ette, et käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul oma kohustusi rikkunud juhatuse või nõukogu liige või prokurist vastutab solidaarselt teda mõjutanud isikuga, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama sätte lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul vastutavad mõjutanud isikuga solidaarselt ka isikud, kes said kahjustamisest kasu. Sama sätte lg 4 kohaselt on käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes sätestatud nõuete aegumistähtaeg viis aastat. Kohus märgib, et hageja ei ole tuginenud sellele, et kostja I on tekitanud xxxx kahju ÄS §-s 1671 märgitud teokoosseisu realiseerides. Hageja on menetluses olnud seisukohal, et kostja I vastutab hageja ees alusetu rikastumise alusel. Isegi juhul, kui möönda, et kostja I võib vastutada hageja ees ÄS § 1671 alusel, ei ole hageja tõendanud, et täidetud on märgitud normi teokoosseis. ÄS § 1671 lg 1 on deliktiõiguslik kaitsenorm. ÄS § 1671 lg-st 1 tuleneva vastutuse korral on tegemist vastutusega VÕS § 1045 lg 1 p 7, lg 3 ja § 1050 järgi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-181-15, p 15, lahend nr 2-16-4918, p 15). ÄS § 1671 lg-s 1 toodud teokoosseisu realiseerimiseks peab mõjutal olema oluline mõju osaühingu üle (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-181-15, p 26). Hageja ei ole tõendanud, et kostjal I oli oluline mõju xxxx üle. Kohtu hinnangul ei piisa olulise mõju jaatamiseks sellest, et xxxx ja kostja I juhatuse liikmeks oli kostja II. Mõjutamine ÄS § 1671 lg 1 mõttes on eesmärgipärane tegevus, mille sihiks on panna osaühingu juhtorgani liiget käituma nii, nagu mõjutaja soovib ja osaühingut kahjustavalt (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-181-15, p-d 26 ja 28). Ebaselgeks jääb, kuidas kostja I mõjutas kostjat II, kes oli samaaegselt xxxx juhatuse liige, tegutsema nii, nagu kostja I soovis ja Xxxxi kahjustavalt. Kohtu hinnangul ei ole ÄS § 1671 teokoosseis täidetud olukorras, kus äriühingust väidetaval mõjutajal ja väidetaval äriühingust
mõjutatud isikul on üks ja sama juhatuse liige. Kohtu hinnangul peab mõjutaja ÄS § 1671 mõttes olema isik, kellel on oluline mõju osaühingu üle, kuid kes ei võta osa osaühingu igapäevasest juhtimisest ning kes kasutab ära olulist mõju osaühingu üle tahtlikult ja eesmärgiga mõjutada osaühingu juhtorgani liiget tegutsema nii, nagu mõjutaja soovib ja osaühingut kahjustavalt. Käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga, sest tõendamata on, et kostjal I oli oluline mõju xxxx üle ja et kostja I mõjutas kostjat II käituma xxxx kahjustavalt. Ei ole võimalik, et kostja II, olles kostja I juhatuse liige, mõjutas iseennast käituma xxxx kahjustavalt, kelle juhatuse liige kostja II vaidlusalusel ajal oli. Seetõttu ei kohaldu kostja I vastu esitatud nõude aegumisele viieaastane aegumistähtaeg ÄS § 1671 lg 4 alusel.
7.7.Hageja esitas kostja II vastu kahju hüvitamise nõude. Hageja palub välja mõista kostjalt II kahjuna xxxx poolt korteri üürimisest saamata jäänud tulu perioodi 01.11.2013 – 01.03.2017 eest summas 12 920 eurot ning garaaži/panipaiga üürimisest saamata jäänud tulu perioodi 26.04.2014 – 01.03.2017 eest kokku 1 962,48 eurot, kokku 14 882,48 eurot.
7.8.Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue kostja II vastu ei ole aegunud. Hageja väidab, et 21.10.2013 müügilepingu sõlmimisega rikkus kostja II, kui xxxx juhatuse liige temal lasuvat lojaalsus- ja hoolsuskohusust, millega tekitas xxxx kahju. Osaühingu juhatuse liikme vastu esitatud nõude aegumistähtaeg on ÄS § 187 lg 3 järgi viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Pooled ei toonud esile seaduses sätestatust erineva aegumistähtaja määramist. Järelikult tuleb lähtuda viie aasta pikkusest nõude aegumistähtajast. TsÜS § 37 lg 4 kohaselt algab juhatuse liikme kohustuse rikkumisel rajaneva nõude aegumistähtaja kulgemine kohustuse rikkumisest. ÄS § 187 lg 3 ja TsÜS § 37 lg 4 sätestavad konkreetse õigussuhte liigist tuleneva aegumise eritähtaja, mis erineb nõuete üldistest aegumistähtaegadest. Seega ei hakka juhatuse liikme kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg kulgema mitte kahjust ega rikkumisest teadasaamisest, vaid rikkumise toimepanemisest. Kuna kõnealune äriseadustiku norm on tsiviilseadustiku üldosa seaduse suhtes erisäte, siis muud aegumistähtajad (sh TsÜS § 146 lg 4) ei kohaldu (vt sarnaselt ÄS § 315 lg 3 kohta Riigikohtu lahend nr 3-2-1-19112, p-d 14 ja 15; lahend nr 3-2-1-40-13, p-d 20 ja 21; lahend nr 3-2-1-38-15, p 23). Hageja seob kostja II kohustuse rikkumist 21.10.2013 müügilepingu sõlmimisega. Seega hakkas kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg kulgema alates 21.10.2013. Hageja pidi TsÜS § 37 lg-s 4 ja ÄS § 187 lg-s 3 sätestatud aegumistähtaja järgimiseks esitama nõuded kostja II vastu viie aasta jooksul alates 21.10.2013, st hiljemalt 21.10.2018. Hageja esitas hagi 19.10.2018, st tähtaegselt ja hageja nõue kostja II vastu ei ole aegunud.
7.9.Kohus ei nõustu kostja II väitega, et hageja nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 01.10.2010. Kostja II väitel võttis tema, olles xxxx osaniku xxxx juhatuse liige, 01.10.2010 osaniku otsuse võõrandada xxxx kuulunud kinnisasjad. Osaniku otsuse vastuvõtmisele järgnes 21.10.2013 müügilepingu sõlmimine. Kostja II väitel osutus osaniku 01.10.2010 otsus tühiseks formaalsete puuduste tõttu. Seetõttu saab kostjale II, kui xxxx juhatuse liikmele heita ette 01.10.2010 otsuse vastuvõtmist. Esiteks märgib kohus, et hageja ei seo kostja II vastu esitatud kahju hüvitamise nõuet xxxx osaniku 01.10.2010 otsusega. Teiseks puudub kohtu hinnangul seos xxxx osaniku 01.10.2010 otsuse ja kostja II, kui xxxx juhatuse liikmel lasuvate kohustuste nõuetekohase täitmise või rikkumise vahel. Kui kostja II, olles xxxx osanik ja juhatuse liige rikkus 01.10.2010 otsuse vastuvõtmisel mingit temal kui osanikul ja juhatuse liikmel lasuvat kohustust, saab xxxx heita talle ette kohustuse rikkumist. Kostja II võimalik kohustuse rikkumine xxxx ees ei ole samastatav kostja II juhatuse liikme kohustuste rikkumisega xxxx ees või ülekantav kostjale II kui xxxx juhatuse liikmele.
Kolmandaks ei kaasnenud 01.10.2010 otsusega mitte mingeid tagajärgi xxxx jaoks. xxxx jaoks kaasnesid tagajärjed 21.10.2013 müügilepinguga, sest selle lepingu alusel võõrandas Xxxx talle kuulunud kinnisasjad kostjale I. Xxxxi esindas 21.10.2013 müügilepingu sõlmimisel kostja II. Kohtu hinnangul võib väidetav kahju olla seotud tehinguga, mis põhjustab muudatusi isiku varalises seisundis. Selliseks tehinguks on käesoleval juhul 21.10.2013 müügileping.
7.10.Kohus leiab, et kostja II vastu esitatava nõude aegumisele ei kohaldu ÄS § 1671 lg-s 4 sätestatud viieaastane aegumistähtaeg. Kohus järgib otsuse p-s 7.6 toodud põhjendusi ja ei korda neid.
8.Järgnevalt lahendab kohus hageja nõuet välja mõista kostjalt II kahjuhüvitis 14 882,48 eurot ja viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
9.Hageja leiab, et 21.10.2013 müügilepingu sõlmimisega rikkus kostja II xxxx juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Nõude alusena kostja II vastu tugineb hageja järgmisele: - 21.10.2013 müügilepingu tagajärjel võõrandas Xxxx kostja II kontrolli all olevale kostjale I xxxx ainukeseks varaks olnud korteri ja garaaži/panipaiga; - 21.10.2013 tehingu tagajärjel kaotas Xxxx võimaluse teenida oma varalt kasu; - kostja I ei olnud võimeline tehingust tulenevaid rahalisi kohustusi täitma. 21.10.2013 müügilepingu sõlmimisel oli kostja II xxx juhatuse liige (I kd, lk 16 – 17). Seega heidab hageja kostjale II ette xxxx ja kostja II kui juhatuse liime ametisuhtest tuleneva kohustuse rikkumist. Kostja II võis kohustuse rikkumise toime panna ametisuhte kehtivuse ajal. See välistab kostja II lepinguvälise vastutuse xxxx ees (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-44-08, p 18). Seetõttu pole vaja analüüsida kostja II deliktilist vastutust.
10.ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama sätte lg 2 näeb ette, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Osaühingu poolt oma juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise üldisteks nõudenormiseks on VÕS § 115 lg 1 ja § 187 lg 2. Juhatuse liikme vastu esitatava kahju hüvitamise nõude eeldused on järgmised: - juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); - osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); - juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et kahju on osaühingule tekkinud just selle rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-197-13, p 14; lahend nr 3-2-1-129-15, p 13). Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist 07.11.2019 kirjas (I kd, lk 171 – 175).
11.21.10.2013 müügilepingu sõlmimisel oli kostja II xxxx juhatuse liige (I kd, lk 16 – 17). Seega oli nende vahel kehtiv ametisuhe. Juhatuse liikmel on hoolsus- ja lojaalsuskohustus äriühingu ees. TsÜS § 35 järgi peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema ühingu suhtes majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Hoolsuskohustus hõlmab seda, et juhatuse liige peab
olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Juhatuse liige peab tegutsema hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-45-03, p 21). Hoolsusstandardi sisusse kuulub ka kohustus tegutseda heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku huvides (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-169-14, p 13). Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-38-15, p 14).
12.Kohus leiab, et sõlmides 21.10.2013 müügilepingut rikkus kostja II xxxxi juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohusust.
12.1.Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 06.12.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-51919, et 21.10.2013 müügileping on tühine ÄS § 181 lg 3 alusel, sest 21.10.2013 müügileping tehti osaühingu ja osaühingu juhatuse liikme poolt kontrollitava äriühingu vahel, st sisuliselt juhatuse liikme endaga, tehing väljus igapäevase majandustegevuse raamidest ja puudus osaniku nõusolek (I kd, lk 18 – 22). Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2013 otsusega on tõendatud, et kostja II sõlmis xxxx juhatuse liikmena tühise tehingu. Kui kostja II sõlmis xxxx juhatuse liikmena 21.10.2013 müügilepingu kostjaga I, kelle juhatuse liikmeks ja osanikuks oli kostja II, tegi viimane tehingu sisuliselt iseendaga. Kuna kostja II tegi 12.10.2013 tehingu sisuliselt iseendaga, siis eeldatakse TsÜS § 131 lg 1 teise lause alusel, et ta rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Hageja on tõendanud, et kostja II ja tema endise abikaasa S. J. P suhted on halvad (I kd, lk 208). Kostja II ja S. J. P vahel toimus tsiviilasjas 2-12-8586 ühisvara jagamise vaidlus. Märgitud vaidluses jättis maakohus 27.08.2013 otsusega xxxx osaluse S. J. P ainuomandisse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.12.2014 lahendiga maakohtu otsustuse muutmata. xxxx oli vaidlusalusel ajal xxxx osanikuks. Arvestades kostja II ja S. J. P halbu suhteid, on usutav, et saades teada maakohtu 27.08.2013 otsusest, mille järgi jääb xxxx osalus S. J. P ainuomandisse, sõlmis kostja II 21.10.2013 müügilepingu eesmärgiga säilitada xxxx vara enda kontrolli all ja vältida xxxx vara sattumist S. J. P kontrolli alla tänu xxxx osalusele xxxx. Kohus leiab, et kui kostja II sõlmis 21.10.2013 müügilepingu sisuliselt iseendaga ja sooviga vältida xxxx vara sattumist S. J. P kontrolli alla, rikkus tema lojaalsuskohust xxxx ees, sest kostja II tegutses huvide konfliktis. Kostja II eelistas 21.10.2013 tehingu tegemisel enda huve xxxx omadele.
12.2.21.10.2013 müügilepingu sõlmimiseks oli vajalik xxxx osaniku nõusolek. Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2013 otsusega on tõendatud, et 21.10.2013 müügilepingu sõlmimiseks ei olnud xxxx osaniku nõusolekut. Sellega on lükatud ümber kostja II väide, et 21.10.2013 müügilepingu sõlmimiseks oli xxxx osaniku 01.10.2010 otsus. Kohus leiab, et juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks on see, kui juhatuse liige teeb tehingu ilma osaniku nõusolekuta, kui selline nõusolek on vajalik (vt analoogia korras Riigikohtu lahend nr 3-2-1-20-14, p 12). Sõlmides 21.10.2013 müügilepingu ilma xxxx osaniku nõusolekuta, rikkus kostja II juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest ta ei tegutsenud kooskõlas ÄS § 181 lg-ga 3, mis sätestab kohustuse saada tehingu tegemiseks osaniku nõusolekut.
12.3.Eeltoodust tulenevalt rikkus kostja xxxx juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohusust, kui ta sõlmis 21.10.2013 müügilepingu. Kostja II ei ole tõendanud, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.
13.Kostja II väide, et maakohtu 15.08.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-51919 on tõendatud (I kd, lk 154 – 158), et Xxxx võõrandas 21.10.2013 müügilepinguga talle kuulunud kinnisasjad turuhinnaga, ei ole põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 06.12.2013 otsusega maakohtu 15.08.2016 otsuse. Kohtu hinnangul ei saa tühistatud ja seetõttu jõustumata kohtulahendit käsitleda dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 tähenduses. Lisaks ei oma kohtu hinnangul kostja II väide xxxx kinnisasjade turutingimustel võõrandamise kohta, nagu ka kostja II väide, et
21.10.2013 tehing oli xxxx majanduslikult kasulik, määravat tähtsust. 21.10.2013 tehing on tervikuna tühine ja seega kehtetu algusest peale. Sel põhjusel pole vajalik hinnata xxxx varalise olukorra muutmist 21.10.2013 müügilepingu tagajärjel.
14.Hageja leiab, et kostja II tekitas kohustuse rikkumisega kahju, mis seisneb selles, et Xxxx ei saanud korteri üürimisest tulu (üüri) perioodi 01.11.2013 – 01.03.2017 eest summas 12 920 eurot ning garaaži/panipaiga üürimisest tulu (üüri) perioodi 26.04.2014 – 01.03.2017 eest summas 1 962,48 eurot, kokku 14 882,48 eurot. Hageja nõuab kostjalt II kahjuna xxxxi poolt saamata jäänud tulu hüvitamist. Kohus leiab, et kostja II tekitas kohustuse rikkumisega xxxx kahju, mis seisneb saamata jäänud tulus.
14.1.VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama sätte lg 4 näeb ette, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kasuks on TsÜS § 62 lg 2 järgi eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-55-11, p 12). xxxx majandustegevuseks oli enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitlus (I kd, lk 16 – 17). Pooled ei vaidle ka, et Xxxx tegeles kinnisvara rentimisega. Kostja II ei ole vaidlustanud ja hageja on ka tõendanud, et enne 21.10.2013 müügilepingu sõlmimist andis Xxxx korteri üürile xxxx, kes maksis alates 26.02.2013 kuni 30.09.2013 xxxx korteri eest üüri 306 eurot kuus (I kd, lk 54 – 55). Pärast 21.10.2013 müügilepingu sõlmimist ja korteri omanikuks saamist sõlmis kostja I üürilepingu sama üürnikuga ja jätkas korteri üürile andmist alguses 306 euro (ilma käibemaksuta) eest kuus ja alates 01.02.2015 340 euro (ilma käibemaksuut) eest kuus (I kd, lk 1 – 5, lk 69 – 73). Arvestades asjaolu, et Xxxx tegeles korteri üürileandmisega juba enne 21.10.2013 müügilepingu sõlmimist on usutav ja eeltoodud dokumentidega on tõendatud, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada ka perioodil 01.11.2013 – 01.03.2017. xxxx saamata jäänud tulu kokku on 12 920 eurot. Kohus järgib hageja arvestust (I kd, lk 1 – 5, lk 69 – 73), mida kostja II ei ole vaidlustanud.
14.2.Kostja II ei ole vaidlustanud ja hageja on ka tõendanud, et Xxxx andis üürile garaaži/panipaiga xxxx OÜ-le, kes maksis perioodil 05.01.2013 – 05.01.2014 üüri 57,52 eurot kuus (I kd, lk 60). Hageja esitas ka tõendi, et sarnane garaaž/panipaik võib üürile anda 75 euro eest kuus (I kd, lk 59). Arvestades asjaolu, et Xxxx tegeles garaaži/panipaiga üürileandmisega juba enne 21.10.2013 müügilepingu sõlmimist on usutav ja eeltoodud dokumentidega on tõendatud, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada ka perioodil 26.04.2014 – 01.03.2017. xxxx saamata jäänud tulu kokku on 1 962,48 eurot. Kohus järgib hageja arvestust (I kd, lk 1 – 5, lk 69 – 73, II kd, lk 1 – 4, lk 12 – 13, lk 16 – 18), mida kostja II ei ole vaidlustanud.
14.3.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja II tekitas kahju, mis seisneb selles, et Xxxx ei saanud tulu korteri üürimisest perioodil 01.11.2013 – 01.03.2017 summas 12 920 eurot ning tulu garaaži/panipaiga üürimisest perioodil 26.04.2014 – 01.03.2017 summas 1 962,48 eurot, kokku 14 882,48 eurot.
15.VÕS § 127 lg 1 järgi on lepingu rikkumise korral kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-45-08, p 16). Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse
olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-110-13, p 16; lahend nr 3-2-1-197-13, p 22). Xxxx on sattunud kostja II kohustuste rikkumise tulemusena halvemasse olukorda, st Xxxx kaotas võimaluse teenida tulu korteri ja garaaži/panipaiga väljaüürimisest, võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud kui rikkumist ei oleks toimunud, st Xxxx oleks saanud jätkata oma kinnisasjade üürile andmist ja oleks saanud nendest tulu. Kohus leiab, et xxxx tekkinud kahju on VÕS § 127 lg 2 alusel ÄS § 315 lg 2 kaitsealas. xxxx tekkinud kahju pidi olema kostjale II ettenähtav VÕS § 127 lg 3 järgi. Juhatuse liikmest mõistlik isik peab ette nägema, et kui tema poolt esindatav äriühing võõrandab juhatuse liikme kohustuse rikkumise tagajärjena üüritulu allikaks oleva kinnisasja, väheneb äriühingu vara koosseis ja äriühingul jääb tulevikus tulu saamata. xxxx tekkinud kahju ja kostja II kohustuse rikkumise vahel esineb põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 alusel. Kui kostja II ei oleks oma kohustusi rikkunud, ei oleks xxxx kahju tekkinud. Kohtu hinnangul puudub VÕS § 127 lg 5 alusel põhjus arvata maha kahjuhüvitisest kostja I poolt korteri ja garaaži/panipaiga eest makstud maamaksu 137 eurot (I kd, lk 185 – 188). Hageja tasaarvestas 09.12.2019 menetlusdokumendis kahju hüvitamise nõude garaaži/panipaiga üürimisest saamata jäänud tulu osas kostja I nõudega hüvitada maamaksu 137 eurot. Tasaarvestatud nõude ulatuses loobus hageja osaliselt ka kostja II vastu esitatud kahju hüvitamise nõudest (vt hageja 09.12.2019, 20.01.2019 ja 07.02.2020 menetlusdokumendid (II kd, lk 1 – 4, lk 12 – 13, lk 16 – 18). Seega ei põhjusta kostjalt II kahjuhüvitise väljamõistmine hageja rikastumist xxxxi poolt säästetud maamaksu osas.
16.Kohtupraktikas märgitakse, et kahju hüvitamise nõude esitamisel äriühingu juhatuse liikme vastu tuleb arvestada ka seda, kas hageja on teinud omapoolselt mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või seda vähendada. Kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu, tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna saab käsitada vaid seda osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-197-13, p 30). Kohtu hinnangul puuduvad alused vähendada kahjuhüvitist eeltoodud põhimõtte alusel. Hageja nõue kostja I vastu jääb rahuldamata nõude aegumise tõttu. Seetõttu puudub hagejal võimalus nõuda kostjalt I tagasi viimase poolt saadud kasu. Kohtu hinnangul ei saa hagejale ette heita ka kostja I vastu nõude esitamist pärast nõude aegumistähtaja möödumist. Hageja omandas nõude kostja I vastu alles 19.10.2018 ja esitas hagi samal päeval. Kostja I vastu aegunud nõude esitamise etteheitmine hagejale ja selle alusel kostjalt II väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamine oleks põhjendamatu, arvestades otsuse p-s 12 kirjeldatud kostja kohustuste rikkumisi.
17.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis kokku 14 882,48 eurot ÄS § 187 lg 2, VÕS § 115 lg-te 1 ja 3, § 128 lg-te 2 ja 4 alusel.
18.Järgnevalt käsitleb kohus kostjate tasaarvestuse vastuväidet. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kuna hageja nõue kostja I vastu jääb rahuldamata, pole vaja hinnata kostja I tasaarvestuse vastuväidet. Kostja II esitas 25.11.2019 menetlusliku tasaarvestuse vastuväite, kus palub tasaarvestada oma nõuet xxxx vastu summas 20 000 eurot hageja kahju hüvitamise nõudega enda vastu. Kostja II tugineb tasaarvestuses järgmistele faktilistele asjaoludele: - äriühing xxxx ja kostja I sõlmisid 21.10.2013 nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutas xxxx kostjale I nõude 80 000 eurot xxxx vastu (I kd, lk 216, lk 217, II kd, lk 14);
- kostja I ja Xxxx sõlmisid 21.10.2013 nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutas kostja I xxxx nõude 80 000 xxxx vastu. Xxxx kohustus maksma kostjale I 80 000 eurot loovutatud nõude eest (I kd, lk 218); - kostja I ja Xxxx sõlmisid 21.10.2013 tasaarvestuse lepingu, mille alusel tasaarvestasid pooled järgmised vastastikused nõuded: 1) kostja I nõue xxxx vastu 80 000 euro tasumiseks 21.01.2013 nõude loovutamise lepingu järgi; 2) xxxx nõue kostja I vastu 80 000 euro tasumiseks 21.10.2013 müügilepingu järgi (I kd, lk 219); - kuna 21.10.2013 müügileping on tühine, peavad lepingupooled tagastama tehingu alusel saadu, st kostja I peab tagastama xxxx korteri ja garaaži/panipaiga, mis on tänaseks toimunud ja Xxxx peab tagastama kostjale I kinnisasjade ostuhinna 80 000 eurot. Seega on kostjal I nõue xxxx vastu 80 000 eurot; - kostja I ja kostja II sõlmisid 25.11.2019 nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutas kostja I kostjale II nõude xxxx vastu osaliselt summas 20 000 eurot (I kd, lk 189).
18.1.Käesolevas vaidluses esitab hageja xxxx kahju hüvitamise nõude kostja II vastu. Kostja II soovib aga kasutada tasaarvestuseks talle loovutatud kostja I nõuet xxxxi vastu. Nõue tekkis kostja I ja xxxx vahel 21.10.2013 sõlmitud nõude loovutamisest ja muutus uuesti sissenõutavaks 21.10.2013 müügilepingu tühisuse tulemusena. Kohus leiab, et kostjal II ei ole nõuet, mida tal oleks võimalik hageja nõudega tasaarvestada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
18.2.Xxxx ja xxxx moodustasid vaidlusalusel ajal kontserni ÄS § 6 lg 3 tähenduses, sest xxxx oli xxxx osanik. Järelikult oli Xxxx tütarettevõtjaks ja xxxx emaettevõtjaks ÄS § 6 lg 1 tähenduses. Hageja leiab, et kostja I ja xxxx vahel 21.10.2013 sõlmitud nõude loovutamise leping on tühine, sest tehingu tagajärjel omandas Xxxx nõude oma emaettevõtja xxxx vastu. Tekkinud olukord on samaväärne laenu andmisega tütarettevõtja poolt emaettevõtjale. Kuna 21.10.2013 tehing kahjustas xxxx majanduslikku seisundit, sest viimane omandas intressivaba nõude oma emaettevõtja vastu, on tehing tühine ÄS § 159 lg 2 alusel. ÄS § 159 lg 2 esimene lause sätestab, et tütarettevõtja võib anda laenu oma emaettevõtjale või emaettevõtja aktsionärile, osanikule või liikmele, mis moodustab tütarettevõtjaga sama kontserni, kui sellega ei kahjustata osaühingu majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve. Sama sätte lg 4 järgi on käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut rikkuv tehing tühine. ÄS § 159 lg-s 2 sätestatud laenukeeld ei laiene mitte üksnes tehingutele, mis on formaalselt laenud, vaid kõigile majanduslikult samaväärsetele tehingutele (Ühinguõigus I, K. Saare jt, Juura 2015, Tallinn, lk 285). Samas on kohus seisukohal, et olukord, kus tütarettevõtjast Xxxx omandas 21.10.2013 nõude loovutamise tulemusel nõude emaettevõtjast xxxx vastu ei ole võrreldav ÄS § 159 lg-s 2 sätestatud laenukeeluga. Kohtu hinnangul peab ÄS § 159 lg 2 teokoosseisu realiseerimiseks olema tehtud kontsernisisene tehing, mille alusel saab emaettevõtja rahaliselt hinnatava soorituse tütarettevõtjalt. Käesoleval juhul ei ole 21.10.2013 nõude loovutamise tehingu puhul tegemist sellise olukorraga. Seetõttu ei ole täidetud ÄS § 159 lg 2 koosseis.
18.3.Kohus leiab, et xxxx ja kostja I vahel 21.10.2013 sõlmitud nõude loovutamise tehing on tühine ÄS § 181 lg 3 alusel. Märgitud sätte näeb ette, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Hageja esitas tõendi, et 21.10.2013 nõude loovutamise lepingu sõlmimisel esindas kostja II juhatuse liikmena Xxxxi ja kostjat I (I kd, lk 218). Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-51919 on tõendatud, et kostja I oli vaidlusalusel perioodil kostja II kontrolli all (I kd, lk 18 – 22). Seetõttu kohaldub ÄS § 181 lg-st 3 tulenev esindusõiguse piirang ka 21.10.2013 nõude loovutamise lepingu suhtes. Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-51919 ja xxxx äriregistri väljavõttega on tõendatud, et xxxx majandustegevuseks oli enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitlus (I kd, lk 16 – 22). Pooled ei vaidle ka, et Xxxx
tegeles kinnisvara rentimisega. Seega väljus 21.10.2010 nõude loovutamise tehingu sõlmimine xxxx igapäevase majandustegevuse raamidest. Seetõttu oli vajalik osaühingu osaniku nõusolek. Kostja II ei ole tõendanud, et 21.10.2013 nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks oli Xxxx osaniku nõusolek. Seega esinevad ÄS § 181 lg 3 rakendamise eeldused: 21.10.2013 nõude loovutamise tehing tehti osaühingu (Xxxx) ja osaühingu juhatuse liikme (kostja II) poolt kontrollitava äriühingu vahel, st sisuliselt juhatuse liikme endaga, tehing väljus Xxxx igapäevasest majandustegevuse raamidest ja puudus viimase osaniku nõusolek. Seega on 21.10.2013 nõude loovutamise leping tühine ÄS § 181 lg 3 alusel. Kuna 21.10.2013 nõude loovutamine on tühine, ei omandanud kostja I kehtivalt nõuet Xxxx vastu ja järelikult ei saanud ta ka osa nõudest 21.10.2013 müügilepingu tühisuse tagajärjel kostjale II 25.11.2019 lepinguga loovutada (I kd, lk 189). Asjaolu, et kostja I kajastas oma majandusaasta aruannetes nõuet Xxxx vastu ei tee 21.10.2013 nõude loovutamist kehtivaks (I kd, lk 191 – 203). Kostjal II ei ole nõuet hageja vastu, mida oleks tal võimalik hageja nõudega enda vastu tasaarvestada. Seetõttu on kostja II 25.11.2019 menetluslik tasaarvestus tagajärjetu.
19.Kohus mõistab TsMS § 367 alusel kostjalt II hageja kasuks välja põhinõudelt 14 882,48 eurot viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest 19.10.2018 kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsuse tegemise seisuga moodustab viivis kokku 528,43 eurot. Viivise arvestus on toodud tabelis: Võlaperiood
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
20.Kohus jätab hageja nõude kostja I vastu rahuldamata. Seetõttu jätab kohus kostja I vastu esitatud nõude menetlemisega seoses tekkinud hageja ja kostja I menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Kohus rahuldab hageja nõude kostja II vastu. Seetõttu jätab kohus kostja II vastu esitatud nõude menetlemisega seoses tekkinud hageja ja kostja II menetluskulud kostja II kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Kuigi hageja loobus osaliselt nõudest kostja II vastu, toimus loobumine, arvestades kostja II vastu rahuldatud nõude suurust, ebaolulises ulatuses, mis ei mõjuta menetluskulude jaotust.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
22.Esmalt määrab kohus rahaliselt kindlaks kostja I vastu esitatud nõude menetlemisega seoses tekkinud kostja I menetluskulud. Seejärel määrab kohus rahaliselt kindlaks kostja II vastu esitatud nõude menetlemiseks seoses tekkinud hageja menetluskulud.
23.Kostja I 17.07.2019 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja I käesoleva tsiviilasja raames kandnud lepingulise esindaja kulusid 2 429,50 eurot (ilma käibemaksuta). 03.03.2020 esitatud menetluskulude nimekirja järgi on kostja I käesolevas tsiviilasjas kandnud lepingulise esindaja kulusid 3 675,63 eurot (ilma käibemaksuta).
Hageja hinnangul on kostjate menetluskulud osaliselt põhjendamatud.
23.1.Kostjale I on 06.03.2020 menetlusdokumendi järgi õigusabi osutatud tunnihinnaga 121 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostjale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 121 eurot (ilma käibemaksuta), on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades advokaadist lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-39-16 p-s 13 märkinud, et menetlusosalise põhjendatud ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb muuhulgas hinnata esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Mõistlikuks saab pidada tunnitasu 120 käibemaksuga või – maksuta. Kostjale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga. Kohus märgib hageja väidetele, et asi ei ole keerukas ning mahukas, kahe esindaja kulud ei ole põhjendatud ning kahe esindaja kulu on tõenäoliselt hõlmatud kostjate esindaja töötunni maksumusega, milline tuleb jagada kahega, järgmist. Kohus arvestab kostja I poolt käesolevas tsiviilasjas tehtud menetlustoimingute põhjendatust ja vajalikkust lähtuvalt menetlustoimingu sisust ning sellele kulunud ajast. Kohus ei arvesta kostja I menetluskulu suurust selle järgi, mitu esindajat on teda menetluses esindanud. Tehtud menetlustoimingu raskusaste ja sisu peab olema proportsionaalne eelkõige sellele kulunud ajaga. TsMS § 175 lg 3 järgi mitmele lepingulisele esindajale kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kostja I ei ole taotlenud mitmele lepingulisele esindajale kulutuste hüvitamist. Kostja I on 06.03.2020 menetlusdokumendis märkinud, et kostjale I on õigusabiteenust osutatud 121 euro eest tunnis (ilma käibemaksuta). Kohus leidis eelnevalt, et tunnitasu 121 eurot ilma käibemaksuta on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Põhjendatud ei ole hageja väide, et esindaja töötunni tasu tuleks jagada kahega. Kostja I töötunni tasu kahega jagades tuleks sellisel juhul vandeadvokaadist või advokaadist esindaja tunnitasuks 60 eurot ja 50 senti (121 / 2), kuid eeltoodud tunnitasu oleks tööturul kehtivast keskmisest advokaadi või vandeadvokaadi tunnitasust oluliselt madalam.
23.2.Kohus märgib kostja I 17.07.2019 menetluskulude nimekirjas märgitud kulude kohta järgmist. Kostja I lepingulise esindaja kulu koosneb 17.07.2019 menetluskulude nimekirja järgi kliendilt teabe saamisest seoses hagiavalduse menetlusse võtmisega, taotluse kohtule esitamisest materjalidele ligipääsu saamiseks, hagi esmasest analüüsimisest 30 minutit; hagiavalduse analüüsimisest, hageja majandusliku seisu analüüsimisest, tõendite kogumisest, taotluse koostamisest kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks, lisade komplekteerimisest ja kliendile edastamisest kokku 3 tundi; 12.02. taotluse täiendamisest, vormistamisest ja vastaspoolele edastamisest 15 minutit; hagiavalduse ja nõude analüüsimisest, kliendiga suhtlemisest ja õigusliku positsiooni kujundamisest 1 tund; hagi tagamise avalduse täpsustuse koostmaisest ja edastamisest 30 minutit; kohtuga suhtlemisest ja e-toimikuga tutvumisest 15 minutit. Eeltoodust lähtuvalt kulus nimetatud toimingutele kokku 5 tundi ja 30 minutit. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatud kuluks eeltoodud toimingutele kokku 5 tundi. Kostja I on menetluskulude nimekirjas kolm korda märkinud, et tal on kulunud aega hagiavalduse analüüsimiseks, teiste toimingutega koos esmalt 30 minutit, seejärel 3 tundi ja seejärel 1 tund. Kohus vähendab hagiavalduse analüüsimiseks kulunud aega 30 minuti võrra. Kostja I lepingulise esindaja kulu koosneb 17.07.2019 menetluskulude nimekirja järgi muuhulgas kohtumääruse analüüsimisest, toimiku analüüsimisest ja vastuväidete esitamisest hagile 1 tund; menetlusliku olukorra analüüsimisest (tagatise määrus ja selle jõustumine ning tagajärjed) 15 minutit; määruskaebuse analüüsimisest, kliendi teavitamisest 30 minutit; kohtunõudele vastamisest (seisukoht vastaspoole määruskaebusele), kliendiga kooskõlastamisest ja dokumentide edastamisest 2 tundi. Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingutele kulunud aeg 4 tundi ja 15 minutit (4,25 h) põhjendatud ja vajalik, arvestades tehtud toimingute mahtu ja raskusastet. Lisaks koosneb kostja I lepingulise esindaja kulu hagi vastuse koostamisest 4 tundi; materjalide analüüsimisest, õigusliku positsiooni täiendamisest ja kostja I vastuse koostamisest 1
tund; hagimaterjali, hagi lisade ning võimalike vastuväidete analüüsimisest 1 tund; kohtumääruse analüüsimisest ja kliendi teavitamisest 15 minutit; xxxx 13.06.2019 menetlusdokumendi analüüsimisest 15 minutit; 28.06. kohtumääruse analüüsimisest, kliendile ülevaade andmisest menetluslikust olukorrast 15 minutit; vastaspoole teavitamisest ja menetlusliku olukorra analüüsimisest 15 minutit; menetlusdokumendi lõplikust formuleerimisest, kliendiga kooskõlastamisest ning dokumendi edastamisest 2 tundi. Eeltoodust lähtuvalt kulus viimati nimetatud toimingutele kokku 9 tundi. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatud kuluks viimati nimetatud toimingutele kokku 6 tundi. Kostja I on märkinud, et tal on hagivastuse koostamiseks kulunud kokku 7 tundi (toimingud nimega „hagi vastuse koostamine“, „kostja I vastuse koostamine“ ja „menetlusdokumendi lõplik formuleerimine“). Kostja I 17.07.2019 esitatud vastusest nähtub, et kostja I on esitanud hagile vastuse pooleteisel leheküljel (lk 8(12)-9(12)). Arvestades kostja I vastuse mahtu, vähendab kohus kostja I vastuse esitamisele kulunud aega 3 tunni võrra. Kohus märgib, et 17.07.2019 menetluskulude nimekirja järgi on kostjal I kulunud toiminguteks aega kokku 18 h ja 45 minutit (18,75 h), kuluga 2429,50 eurot. Arvestades, et kostja I on 06.03.2020 menetlusdokumendis märkinud, et talle on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 121 eurot, pole aru saada, millisel moel on tekkinud 17.07.2019 menetluskulude nimekirjas märgitud kulu suuruses 2429,50 eurot. Kohtu arvutuste kohaselt on 17.07.2019 menetluskulude nimekirjas märgitud kulu kokku 2268,75 (18,75 x 121 = 2268,75). 2429,50 euro suuruse kulu juures oleks õigusabiteenuse tunnihind 129,57 eurot (2429,50 / 18,75 = 129,57). Kuivõrd kohus pidas 17.07.2019 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute tegemiseks põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 15 tundi ja 15 minutit (5 + 4,25 + 6), on kostja kulu 17.07.2019 menetluskulude nimekirja alusel 1845,25 eurot ilma käibemaksuta (15,25 x 121 = 1845,25).
23.3.Kohus märgib kostja I 03.03.2020 menetluskulude nimekirjas märgitud kulude kohta järgmist. Kostja I lepingulise esindaja kulu koosneb 03.03.2020 menetluskulude nimekirja järgi kohtukirja koostamisest ja menetlusliku olukorra ülevaatamisest 15 minutit; hageja 26.08. seisukoha ja tõendite analüüsimisest ning kliendi teavitamisest 45 minutit; kohtu selgituste analüüsimisest 30 minutit; tõendamiskoormise analüüsimisest ja seisukoha koostamisest 30 minutit; seisukoha koostamisest 07.11. kohtukirjas märgitu osas 6 tundi; seisukoha koostamisest
07.11.kohtukirjas märgitu osas, büroosisesest arutelust, tasaarvestuse vastuväidete küsimustest 1 tund; seisukoha koostamisest, õiguslikust analüüsist ja arutelust kliendiga 30 minutit; tõendite tõendite analüüsist 30 minutit; kliendi poolt 21.11. edastatud materjali analüüsimisest ja seisukoha koostamisest 07.11. kohtukirjas märgitu osas 1 tund; nõude loovutamise küsimustest ja loovutamisest 1 tund; seisukoha koostamisest 07.11. kohtukirjas märgitu osas 2 tundi ja 45 minutit; seisukoha osas kliendiga suhtlemisest ja seisukoha täiendamisest 1 tund ja 30 minutit; lisade komplekteerimisest ja dokumendi esitamisest kohtule 30 minutit. Eeltoodust lähtuvalt kulus nimetatud toimingutele kokku 16 tundi ja 45 minutit. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatud kuluks eeltoodud toimingutele kokku 10 tundi. Kostja I on menetluskulude nimekirjas märkinud, et tal on kulunud 07.11. kohtukirjale vastamiseks 10 tundi ja 45 minutit. Kostja I on esitanud 25.11.2019 menetlusdokumendi (sisaldab kostja I ja kostja II ühist seisukohta ja taotlust, kostja II eraldiseisvat seisukohta ja kostja I eraldiseisvat seisukohta), milles 3,5-lehekülge on kostjate ühine seisukoht ja taotlus ning 3-lehekülge kostja I omapoolne seisukoht. Kohus arvestab 25.11.19 menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aega selliselt, et kostja I on omalt poolt kostjate ühisele seisukohale ja taotlusele kulutanud 2 tundi ning isikliku seisukoha esitamiseks 2 tundi. Vaadates 25.11.19 menetlusdokumendi mahtu tervikuna ning arvestades, et kostja II 03.03.2019 menetluskulude nimekirjas on märgitud, et tal kulus omalt poolt 25.11.19 menetlusdokumendi koostamiseks pea 8 tundi ja 45 minutit, ei ole kohtu hinnangul mõistlik ajakulu 25.11.19 menetlusdokumendi koostamiseks tervikuna 19 tundi ja 30 minutit. Eeltoodud põhjustel vähendab kohus kostja I poolt 25.11.2019 koostamiseks kulunud aega 6 tundi ja 45 minutit ning peab 25.11.2019 menetlusdokumendi koostamiseks kostja I poolt mõistlikuks 4 tundi.
Kostja I lepingulise esindaja kulu koosneb 03.03.2020 menetluskulude nimekirja järgi muuhulgas hageja 25.11.19 seisukoha ja tõendite ning võimalike vastuväidete analüüsist 1 tund; vastuse koostamisest hageja 25.11.19 seisukohale 5 tundi ja 45 minutit; hageja 25.11.19 seisukoha ja lisade analüüsist ning kostjate seisukoha täiendamisest 1 tund ja 30 minutit; vastuse lõplikust vormistusest ja selle esitamisest 15 minutit; hageja 09.12.19 menetlusdokumendi analüüsist ning argumentide kõrvutamisest tõenditega 45 minutit. Eeltoodust lähtuvalt kulus nimetatud toimingutele kokku 9 tundi ja 15 minutit. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatud kuluks eeltoodud toimingutele kokku 8 tundi. Arvestades kostja I vastuse mahtu ja sisu, kohus vähendab vastuse koostamiseks 25.11.2019 seisukohale kulunud aega 1 tunni ja 15 minuti võrra ning peab seisukoha koostamiseks piisavaks ajakuluks 4 tundi ja 30 minutit. Kostja I lepingulise esindaja kulu koosneb 03.03.2020 menetluskulude nimekirja järgi muuhulgas hageja 20.01.2020 menetlusdokumendi analüüsimisest 15 minutit; hageja 20.01. seisukoha koostamisest ja tõendite analüüsimisest 15 minutit; kohtu 04.02 ja 11.02. nõuetega hagejale tutvumisest ning hageja 07.02. ja 13.02. vastustega kohtu nõuetele tutvumisest; kohtu ja hageja kirjavahetuse ja nõuete täpsustuste analüüsimisest 30 minutit; kohtunõude ja materjalide analüüsimisest 15 minutit. Eeltoodust lähtuvalt kulus nimetatud toimingutele kokku 1 tund ja 30 minutit. Kohtu hinnangul on nimetatud toimingutele kulunud aeg põhjendatud ja vajalik. Lisaks on kostja I 03.03.2020 menetluskulude nimekirja järgi kulunud aega Harju Maakohtu 17.02.2020 kohtukirjaga tutvumiseks, menetlusliku olukorra analüüsimiseks seoses haginõudest osalise loobumisega ja vastuskirja kirjutamiseks 30 minutit; kohtumääruse analüüsimiseks ja kliendile ülevaate andmiseks 30 minutit; kohtu 25.02. kirjaga tutvumiseks 15 minutit; täiendavate seisukohtade esitamise vajalikkuse analüüsimiseks 30 minutit; menetlusdokumendi koostamiseks 1 tund ja 15 minutit. Eeltoodust lähtuvalt kulus viimati nimetatud toimingutele kokku 3 tundi. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatud ajakulu 1 tund ja 45 minutit. Kohus ei pea põhjendatud ja vajalikuks viimasena märgitud kuluna menetlusdokumendi koostamist. Kostja I ei ole märkinud, millise menetlusdokumendi on ta kohtule esitanud, mille eest ta tasu arvestab. Pärast 25.02. kohtukirja on kostja I esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, kuid Riigikohtu seisukoha järgi ei kuulu hüvitamisele menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud kulu. Kohus märgib, et 03.03.2020 menetluskulude nimekirja järgi on kostjal I kulunud toiminguteks aega kokku 30 h ja 30 minutit (30,5 h), kuluga 3675,63 eurot. Arvestades, et kostja I on 06.03.2020 menetlusdokumendis märkinud, et talle on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 121 eurot, pole aru saada, millisel moel on tekkinud 03.03.2020 menetluskulude nimekirjas märgitud kulu suuruses 3675,63 eurot. Kohtu arvutuste kohaselt on 03.03.2020 menetluskulude nimekirjas märgitud kulu kokku 3690,5 eurot (30,5 x 121 = 3690,5). 3675,63 euro suuruse kulu juures oleks õigusabiteenuse tunnihind 120,51 eurot (3675,63 / 30,5 = 120,51). Kuivõrd kohus pidas 03.03.2020 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute tegemiseks põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 21 tundi ja 15 minutit (10 + 8 + 1,5 + 1,75), on kostja kulu 03.03.2020 menetluskulude nimekirja alusel 2571,25 eurot ilma käibemaksuta (21,25 x 121 = 2571,25).
23.4.Eeltoodust tulenevalt on kostja I põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 36 tundi ja 30 minutit, summas 4416,5 eurot (2571,25 + 1845,25 = 4416,5). Kostja I ei taotle käibemaksu hüvitamist. Kostja I taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale I hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
24.Hageja 03.03.2020 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesoleva tsiviilasja raames kandnud menetluskulusid kokku 6582 eurot, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 700 eurot, määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 5832 euro (koos käibemaksuga).
Kostjate hinnangul on võimalik, et hageja menetluskulud on osaliselt põhjendamatud.
24.1.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagihinnalt riigilõivu 700 eurot ja määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 16 073,08 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb hagilt hinnaga kuni 17 500 eurot tasuda riigilõivu 700 eurot. Põhjendatud ja vajalik on hageja poolt tasutud riigilõiv 700 eurot. Tallinna Ringkonnakohus jättis hageja määruskaebuse 28.06.2019 määrusega rahuldamata. TsMS § 171 lg 1 järgi määrusekaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot jääb hageja kanda. Kohus ei mõista määruskaebuselt tasutud riigilõivu vastaspoolelt välja.
24.2.Hagejale on 03.03.2020 menetluskulude nimekirja järgi õigusabi kuni 31.12.2018 osutatud tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga). Alates 01.01.2019 on hagejale õigusabi osutatud tunnihinnaga 144 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et kostjale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 120 eurot (käibemaksuga) ja 144 eurot (käibemaksuga) on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades vandeadvokaadist lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-39-16 p-s 13 märkinud, et menetlusosalise põhjendatud ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb muuhulgas hinnata esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Mõistlikuks saab pidada tunnitasu 120 käibemaksuga või –maksuta. Kostjale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-131-16 taotles kostja lepingulise kulu hüvitamist tunnihinnaga 165 eurot. Riigikohus märkis, et kostja õigusteenuse tunnihind ei ületa keskmise sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 144 eurot koos käibemaksuga on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga.
24.3.Hageja 03.03.2020 menetluskulude nimekirja järgi koosneb lepingulise esindaja kulu 19.10.2018 hagiavalduse koostamisest 6 tundi ja 07.12.2018 kohtunõudega tutvumisest ning hagiavalduse täiendamisest 1,5 tundi. Nimetatud toimingute tegemiseks kulus aega kokku 7,5 tundi. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, võttes arvesse, et hageja on esitanud kohtule 6-leheküljelise hagiavalduse ning 7 leheküljelise täpsustuse. Hagejalt ei saa oodata hagiavalduse koostamist lühema ajakuluga, kuivõrd hagejal tuleb hagis formuleerida selgelt väljendatud nõue, esile tuua faktilised asjaolud ning neid veenvalt põhistada. Hagiavalduse koostamine eeldab hagiavalduse aluseks olevate dokumentide läbitöötamist. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Lisaks koosneb hageja lepingulise esindaja kulu 06.03.2019 kohtu menetlusdokumentidega tutvumisest, kostja taotlusega tutvumisest ja kliendiga nõupidamisest 1,75 tundi; 06.03.2019 seisukoha koostamisest ja kohtule esitamisest 2 tundi. Viimati nimetatud toimingutele kulus kokku 3,75 tundi. Kohus peab viimati nimetatud toimingute puhul põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 3 tundi. Kohus vähendab hageja 06.03.2019 seisukoha koostamiseks kulunud aega 0,75 tunni võrra (45 minutit). Arvestades hageja seisukoha sisu ja mahtu, on selle koostamiseks piisav 1,25 tundi (1 tund ja 15 minutit). Hageja lepingulise esindaja kulu koosneb 03.03.2020 menetluskulude nimekirja järgi muuhulgas 26.04.2019 kohtumäärusega tutvumisest, määruskaebuse koostamisest ja kohtule esitamisest 4,5 tundi. Arvestades toimingu sisu ja mahtu, peab kohus nimetatud kulu põhjendatud ja vajalikuks. Lisaks koosneb hageja lepingulise esindaja kulu 13.06.2019 kohtunõudele vastuse koostamisest ja toimikumaterjaliga tutvumisest 3,25 tundi. Kohtu hinnangul on 13.06.2019 kohtunõudele vastuse koostamiseks piisav 2,5 tundi. Muuhulgas on hageja lepingulise esindaja tutvunud 28.06.2019 kohtumäärusega ja selgitanud kliendile menetluse küsimusi 1 tund; 26.08.2019 tutvunud hagi vastusega, andnud kliendile selgitusi ja koostanud seisukoha 4,75 tundi. Eeltoodud toimingutele kulus kokku 5,75 tundi. Arvestades toimingute mahtu ja sisu, kohus peab ajakulu 5,75 tundi
põhjendatud ja vajalikuks. Samas peab kohus osaliselt põhjendatud ja vajalikuks ajakulu 6,25 tundi 25.11.2019 kliendiga nõupidamisele ja kohtule menetlusdokumendi koostamisele. Kohus arvestab viimati nimetatud menetlustoimingute ajakuluks 5 tundi. Hageja on kohtule esitanud 6leheküljelise seisukoha, sellest sisulist teksti 4-lehekülje. Hageja väited osaliselt kattuvad hageja varem esitatud väidetega. Kohtu hinnangul on 5 tundi kliendiga nõupidamiseks ja menetlusdokumendi koostamiseks piisav. Samas peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 4,75 tundi 09.12.2019 kohtutoimiku materjalidega tutvumisele, kohtule menetlusdokumendi koostamisele ja selle esitamisele. Menetlustoimingule kulunud aeg on proportsionaalne selle sisuga. Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks 03.03.2020 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingut, millega lepinguline esindaja pidas 10.12.2019 kliendiga nõu ja vastas tema menetluslikele küsimustele; samuti 03.03.2020 kohtutoimiku materjalidega tutvumist ja kliendile menetluslike küsimuste selgitamist. Eeltoodud toimingud ei nähtu toimikust ja kulu tekkimine on tõendamata. Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks 20.01.2020 kohtutoimikuga tutvumist ja kohtunõudele vastamist 1,5 tundi; 07.02.2020 kohtutoimikuga tutvumist ja kohtunõudele vastamist 1,5 tundi; 13.03.2020 kohtutoimikuga tutvumist ja kohtunõudele vastamist 0,25 tundi. Viimati nimetatud toimingute kohta märgib kohus, et kostjad on õigesti märkinud, et menetlusdokumendid tuleb koostada selgelt ja arusaadavalt. Samas on vastavad selgitusnõuded esitanud hagejale kohus ning hagejal oli kohustus kohtule vastata. Vastava kulu tekkimine on nähtav kohtutoimikust.
24.4.Eeltoodust tulenevalt on hageja esindamisega seotud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 36,25 tundi (36 tundi ja 15 minutit), summas 5040 eurot (koos käibemaksuga; 7,5 x 120 = 900; 28,75 x 144 = 4140; 900 + 4140 = 5040). Hageja taotleb käibemaksu hüvitamist. Lepingulise esindaja kulule 5040 eurole lisandub hageja kantud riigilõiv 700 eurot. Seega on hageja poolt käesolevas tsiviilasjas kantud põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 5740 eurot (5040 + 700 = 5740).
25.5.Hageja menetluskulud, mis tekkisid kostja I vastu esitatud nõude menetlemisega, jäid hageja enda kanda. Hageja menetluskulud, mis tekkisid kostja II vastu esitatud nõude menetlemisega, jäid kostja II kanda. Hageja esitas kostjate vastu solidaarsed nõuded; hinnanguliselt on hageja 50% väidetest esitanud kostja II vastu ja 50% väidetest kostja I vastu. Kuivõrd hageja 03.03.2020 menetluskulude nimekirjast ei ole võimalik eristada, millised kulud on kantud kostja I või kostja II vastu esitatud nõudega, tuleb kohtu poolt hageja rahaliselt kindlaksmääratud kulud jagada pooleks. Eeltoodust tulevalt on kostja II vastu nõude menetlemisega seotud hageja kulu 2 870 eurot (5 740 / 2 = 2 870), mis tuleb kostjalt II välja mõista. Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal II tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov Kohtunik osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.