OS (endine P) hagi AMi vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.09.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OS apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apelllant): OS (endine P) (isikukood xxxxxxxxx) Kostja (vastustaja): AM (isikukood xxxxxxxxx), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Võtta vastu apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid: Harju Maakohtu 02.09.2019 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsus.
2.Harju Maakohtu 18.09.2019 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis OS hagi AMi hagi kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks rahuldamata, jaotas menetluskulud ja määras kindlaks nende suuruse.
3.Kohtuotsus on jõustunud osas, milles jäeti OS hagi AMi vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata, lõpetati menetlus OS hagis JM vastu ja jagati JM vastu esitatud hagiga seonduvad menetluskulud.
5.2.Kohustada AMit andma kinnistu Xxxxxxxxxx xx xxxxxxxxx küla xxxxxxxxx vald xxxxxxmaaa valdus üle OSle. Valduse üleandmata jätmisel tõsta AM kinnistult välja.
5.3.Jätta rahuldamata OS hagi AMi vastu kahju hüvitamiseks.
5.4.Lõpetada menetlus OS hagis JM vastu seoses hagist loobumisega.
5.5.JM maakohtu menetluskulud jätta OS kanda. JMl menetluskulud puuduvad.
5.6.Jätta OS hagiga AMi vastu seotud maakohtu menetluskulud nende endi kanda.
5.7.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud AMi kanda.
5.8.Määrata OS menetluskulude suuruseks 300 eurot. Välja mõista AMilt OS kasuks 300 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OS (endine P, hageja) esitas Harju Maakohtule 28.11.2016 hagi (03.12.2018 hagi terviktekst) AMi (kostja) vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja kahju 10 362,66 euro hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub kinnistu asukohaga Xxxxxxxxxx xx, Xxxxx küla, Xxxxx vald, Xxxxxmaa (registriosa nr xxxxxxx, kinnistu) hageja omandisse ja kostja, kes on hageja endine elukaaslane, elab nimetatud kinnistul õigusliku aluseta. Hageja ja kostja elasid koos 1999. aastast kuni 16.03.2014, mil kostja tõstis hageja koos lastega kinnistul asuvast elamust välja. Hageja soovib, et kostja kinnistu valduse vabastaks ja hagejale üle annaks. Kuna kostja ei võimalda hagejal kinnistut vallata, on hageja koos lastega sunnitud elama alates 30.09.2014 üürikorteris. Üürikulude tasumisest on hagejale tekkinud kahju. Hüvitatava summa suurus kokku on 10 362,66 eurot.
3.Hageja väitel ei olnud poolte vahel seltsingulepingut. Kostja ei ole teinud kinnistule rahalisi panuseid, kuna kostjal puudusid selleks vahendid. Kostja kandis poolte kooselu ajal vangistust. Hageja väitel oli kostja kasiinosõltlane, vägivaldne ja tööl ei käinud.
4.Hageja esitas algselt kinnistu valduse vabastamise nõude ka JM vastu, kuid loobus menetluse ajal sellest nõudest. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles esitatud nõudele vastu.
2(9)
6.Hageja on kinnistu omanik üksnes formaalselt, kostja ostis suvila 1999. aastal. Alguses oli suvila elamiskõlbmatu, käesoleval ajal võib seal elada aastaringselt. Kostja tegi töid suvilas 18 aasta jooksul ja paigutas sinna oma raha. Kostja tegi kulutusi kinnisasjale 200 000 euro ulatuses. Poolte kokkuleppe kohaselt pidid nad suvila hiljem vormistama kostja nimele. Alates 2004. aastast ei ela pooled koos, kuid elasid ühisel territooriumil laste pärast. Lepiti kokku, et suheldakse kuni noorema lapse 5-aastaseks saamiseni. Poolte vahel oli seltsinguleping, mille eesmärk oli ühise pere ja majapidamise korraldamine ühise eluaseme kaudu.
7.Hagejal ei ole vajadust korterit üürida, kuna poolte lapsed võivad elada koos kostjaga või kostja vanematele kuuluvas korteris. Lapsed elavad tegelikkuses vanaema juures ja üürikorterit ei vaja. Hageja ei ole sunnitud üürikulusid kandma. Kostja jättis lastele kolmetoalise korteri, mis jäi kostjale tema vanematest, kuid hageja üürib seda välja.
8.Kahjunõue on aegunud. Menetluse käik
9.Maakohus rahuldas 06.11.2017 otsusega hagi kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja osaliselt kahju hüvitamise nõudes, mõistes kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 3432,66 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 75 % ulatuses kostja kanda ja 25 % ulatuses hageja kanda.
10.Kostja esitas maakohtu 06.11.2017 otsuse peale apellatsioonkaebuse.
11.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31.05.2018 otsusega maakohtu 06.11.2017 otsuse osas, milles maakohus hageja nõude rahuldas, ja saatis asja tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu otsus jõustus osas, milles maakohus jättis hageja nõude kostja vastu rahuldamata 3737,34 euro ulatuses. Maakohtu otsus
12.Maakohus jättis 18.09.2019 otsusega hagi rahuldamata, võttis vastu hageja loobumise haginõudest JM vastu. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 1475 eurot.
13.Poolte vahel oli vaidlus selles, kas nad tegutsesid seltsingus või mitte. Hageja arvates seltsingut ei olnud ja kostja arvates oli.
14.Maakohus tuvastas käesolevas asjas tõenditena esitatud tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx antud tunnistajate ütluste alusel, et kostja töötas kinnistul, kuid kohus leidis, et VÕS 603 lg 3 tõlgendades ei ole asjaolu, et kostja isiklikult panustas oma tööd kinnistu parendamisse, panus seltsingusse.
15.Kostja esitatud kirjalikke tõendeid hinnates leidis maakohus, et kostja tegi seltsinguvarasse panuseid vähemalt 512 083 krooni ehk 32 826 euro ulatuses. Kostja rahalisi panuseid tõendasid kohtu hinnangul kviitungid maksete tegemise kohta 19.11.2008 Xxxxxxxxx OÜ-le 463 380 krooni ulatuses ja 16.04.2010 Yyyyyyyyy OÜ-le 48 703 krooni ulatuses. Nimetatud kirjalike tõenditega olid kooskõlas ka tunnistaja TTi tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx antud ütlused, mille kohaselt tema ettevõtted tegid Xxxxxxxxxxx xx kinnistul ehitustöid ja kostja tasus sularahas.
16.Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et kostja ei saanud kinnistule kulutusi teha, kuna ta viibis vanglas ja mängis kasiinodes ning tal ei olnud rahalisi vahendeid, et kinnistut 3(9)
parendada ja kinnistu ehitamiseks teenuseid osta. Kostja esitatud Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtuvalt sai kostja sotsiaalmaksuga maksutavat tulu 2005 veebruaris kuni juunis, 2007 juulis kuni detsembris, 2008 jaanuaris, 2012 augustis ja 2014 veebruaris kuni augustis. Tunnistaja HHi antud ütluste kohaselt rentis kostja temale piljardisaalis Xxxxxxx piljardilaudu ajavahemikul 1997 – 2014 ning sai renditulu 500 – 1000 eurot kuus. Summad pani tunnistaja igakuiselt seifi ja kostja võttis need sealt ära. Aastatel 2000 – 2004 käis raha järel muu isik. Tunnistaja MMi ütluste kohaselt tõi ta koos kostjaga aastatel 1996 – 2008 sisse puuvilju xxxxxxx ja xxxxxx. Kostja sai ettevõtlusest tulu sularahas 30 000 – 40 000 krooni kuus, hiljem 3000 – 4000 eurot kuus. Kui kostja oli vangis, käis raha järel muu isik. Seega olid kostjal mingid sissetulekud, millest kinnistule panustada.
17.Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et kostja oli vangistuses aastatel 2002 – 2005. Seega nendel aastatel kostja seltsingus ei osalenud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nende kooselu lõppes xx.xx.xxxx, kui hageja Xxxxxxxxxxx xx elukohast lahkus ja asus elama üüripinnale. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et seltsing, mille esemeks oli Xxxxxxxxxxx xx kinnistu ehitamine, algas kinnistu omandamisega 1999. Kohus tuvastas, et seltsing lõppes poolte kooselu lõppemisega xx.xx.xxxx.
18.Maakohus jättis tuvastamata, kelle vahenditest kinnistu soetati, kuna tegemist ei ole käesoleva vaidluse esemega. Samuti jättis maakohus käesolevas vaidluses tuvastamata poolte panuse suuruse.
19.Tõendatud on, et pooled osalesid seltsingus. Seltsingu eesmärk oli poolte ja nende kolme lapse pereelu hoidmine ja laste üleskasvatamine vähemalt aastast 1992, kui sündis poolte vanim laps NN ning hiljem aastast 1999 Xxxxxxxxxxx xx kinnistu omandamine, elamiskõlblikuks muutmine ja parendamine. Maakohtu hinnangul ei olnud kogutud tõenditele tuginedes eluliselt usutav, et kinnistu omandamine, korrastamine ja parendamine, mis kestis kokku 15 aastat aastatel 1999 – 2014, toimus vaid hageja vahenditest ja hageja pereliikmete abiga.
20.Maakohus jättis hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata, kuna tuvastas, et kostja oli hagejaga seltsingulises suhtes ning kuni seltsingu lõppemiseni xx.xx.xxxx valdas kinnistut õiguslikul alusel. Seltsinguvara on käesoleva ajani jagamata. Nii hagejal kui ka kostjal on õigus vallata jagamata seltsinguvara. Hageja väide, et kostja on põhjustanud selle, et hageja ei saa kinnistut kasutada ning ta on sunnitud korterit üürima tulenevalt kostja tegevusest, ei leidnud menetluses tõendamist. Asjaolu, et hageja koos lastega kinnistult lahkus, ei tõenda kostjapoolset sundi kinnistult lahkuda ja kinnistul viibimise takistamist. Hageja ei tõendanud, et kostja takistas tal kinnistule ligipääsu ja kinnistul viibimist. Kostja tegevuse ja hageja üürikulude vahel ei ole tõendatud põhjuslikku seost. Apellatsioonkaebus
21.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi kinnisasja valduse väljanõudmiseks ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi kostja vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 4(9)
22.Maakohus kohaldas ja tõlgendas vääralt VÕS § 580 lg 1, § 581 lg 1 ja § 603 lg 3 ning rikkus oluliselt menetlusnorme ja hindas ebaõigesti ja ühekülgselt kogutud tõendeid.
23.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping. Pooled ei sõlminud abielu, ei ostnud kinnistut ühis- ega kaasomandisse, kuna ei olnud kokkulepet ja lähtudes kostja käitumisest (kostja oli töötu ja kandis poolte kooselu ajal vangistust) ei tundnud hageja ja lapsed end turvaliselt. Kooselu ajal ei osalenud kostja ühises majapidamises, laste toetamises ega panustanud rahaliselt kinnistusse. Asjaolu, et pooltel on 3 last ja kostja töötas hagejale kuuluvale kinnistul, ei tähenda, et sellisel juhul tuleks eeldada kinnistut ja sellel töötamist seltsinguvarana ning kostjal on õigus vallata ja kasutada hageja kinnistut.
24.Maakohus viitas otsuses tsiviilasjale nr x-xx-xxxxx ja leidis, et kostja tegi seltsinguvarasse panuseid vähemalt 512 083 krooni ehk 32 826 euro ulatuses. Hageja juhib tähelepanu, et viidatud asjaolud ei ole tõendatud ning tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tehtud otsus ei ole jõustunud. Hageja ei ole nõus kohtu seisukohaga, et kostja on teinud seltsinguvarasse panuseid, mida on vaja jagada. Hagejale jääb arusaamatuks, mille alusel kohus leidis, et lisaks kogutud tõenditele ei ole ka eluliselt usutav, et kinnistu omandamine, korrastamine ja parendamine aastatel 1999 kuni 2014 toimus vaid hageja vahenditest ja hageja pereliikmete abiga. Hageja esitas seletused ja dokumentaalsed tõendid, mille alusel on selgelt näha, et kostja ei saanud kinnistule kulutusi teha, kuna ta viibis vanglas ja mängis kasiinodes ning kostjal ei olnud rahalisi vahendeid, et kinnistut parendada ja kinnistu ehitamiseks teenuseid osta.
25.Seltsinguleping, mille eesmärk on kinnisasja omandamine seltsinglaste ühisomandisse, peab olema notariaalselt tõestatud. Riigikohus on asunud seisukohale, et abieluväline kooselu ei muuda iseenesest poolte omandisuhteid. Kumbki isik jääb enda asjade omanikuks. Kooselu ajal omandatud asjad omandatakse asjaõiguse üldreeglite järgi, s.t kas kummagi poole ainuomandisse või kaasomandisse (vt Riigikohtu 03.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p 17). Hageja on kinnistu ainuomanik. See tähendab, et kostjal puudub õiguslik alus kinnisasja kasutada ja ta on kohustatud kinnistu vabastama.
26.Hageja on nõus sellega, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nende kooselu lõppes xx.xx.xxxx, kuid maakohus tuvastas ebaõigesti, et poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping ja seltsing lõppes poolte kooselu lõppemisega xx.xx.xxxx. Maakohus järeldas, et kuni seltsingu lõppemiseni valdas kostja kinnistut õiguslikul alusel. Maakohtu tuvastatu tähendab, et alates xx.xx.xxxx valdab kinnistut ilma õigusliku aluseta.
27.Hagejale jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel maakohus tuvastas, et kinnistu kuulub seltsinguvarasse ja seltsinguvara on käesoleva ajani jagamata. Riigikohus on asunud seisukohale, et abieluvälise kooselu lõppemisel ei peaks toimuma kõikehõlmav likvideerimismenetlus panuste tagastamise ja kogu seltsingusse soetatud vara jaotamisega, nagu see on ette nähtud VÕS §-des 603 ja 604 (vt Riigikohtu 03.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p 18).
28.Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme ja hindas ebaõigesti ja ühekülgselt kogutud tõendeid. Kostja ei esitanud mitte ühtegi tõendit, mille alusel kohus oleks saanud teha järelduse poolte vahel seltsingulepingu sõlmimise kohta ja kostja tehtud raha panuste kohta ühisele majapidamisele/kinnistule. Hageja esitatud dokumentidest on selgelt näha, et kinnistu omandamine, korrastamine ja parendamine aastatel1999 kuni 2014 toimus 5(9)
vaid hageja vahenditest ja hageja pereliikmete abiga. Maakohus ei põhjendanud, miks hageja kogutud tõendid ei ole eluliselt usutavad. Vastustaja seisukoht
29.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada ja hageja nõue kinnistu väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest rahuldada.
31.Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata kahju hüvitamise nõude. TsMS § 651 lg 1 järgi eeltoodud osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ringkonnakohus ei kontrolli. Kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas on maakohtu otsus jõustunud. Samuti on maakohtu otsus jõustunud osas, milles maakohus võttis vastu loobumise JM vastu esitatud hagist ja jaotas selle hagiga seotud menetluskulud. Kolleegium märgib, et maakohus on vaidlustatud otsuses JM vastu esitatud nõude osas jätnud otsuse resolutsiooni märkimata, et selles osas kuulub tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 428 lg 1 p 3). Eeltoodud osas tuleb kohtuotsust TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi täiendada.
32.Hageja esitas ringkonnakohtu ettepanekul uued tõendid, milleks on jõustunud Xxxxx Maakohtu 02.09.2019 ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsus tsiviilasjas nr x-xxxxxxx AMi hagis OS vastu 233 803,99 euro saamiseks. Tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx nõudis kostja hagejalt hüvitust hagejale kuuluvale kinnistule (registriosa xxxxxxx) Xxxxxxxxxx xx Xxxxxx külas Xxxxxxxx vallas tehtud kulutuste eest ajavahemikul alates 1999–2014. Maakohus rahuldas hagi 02.09.2019 otsusega osaliselt ja mõistis välja VÕS § 1018 lg 1 järgi 12 040 eurot perioodil 2014 ja 2016 kostja poolt tehtud kulutuste hüvitamiseks. Maakohus leidis, et kulutuste hüvitamise nõue perioodi eest 1999 – 2005 on aegunud ja ülejäänud kulutuste tegemine oli tõendamata. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja otsus jõustus 04.06.2020. Kostja vastuväiteid tõendite vastuvõtmisele ega arvamust tõendite sisu kohta esitanud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud kohtuotsused tuleb TsMS § 238 lg 1 ja § 652 lg 4 järgi vastu võtta, kuna need on olulised käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevate asjaolude tuvastamisel.
33.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu poolt nõude kinnistu kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks lahendamist. Hageja väitis, et kostja valdab hagejale kuuluvat kinnisasja ilma õigusliku aluseta. Kostja vastuväidete kohaselt oli kinnisasi seltsinguvara, mis kuulub hagejale ja temale ning see on kostja raha eest ostetud ja kostja on seal olevad hooned ja rajatised ehitanud.
34.Hageja nõude kinnisasja valduse üleandmiseks õiguslik alus on AÕS § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-110-11 p-s 12 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. AÕS § 83 lg 1 kohaselt valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata.
6(9)
35.Vaidlust ei ole, et hageja on kinnistusraamatu järgi asja omanik. Pooled vaidlesid, kas kostjal on õigus asja vallata. Kostja esitas hageja nõudele vastuväite, et kuigi kinnistusraamatusse on omanikuna kantud hageja kuulub kinnisasi kui seltsinguvara kostja ja hageja ühisomandisse (VÕS § 589 lg 1). Lisaks võib kostja vastuväidetest aru saada, et tal on hageja vastu rahaline nõue, kuna ta on 18 aasta vältel hageja kinnisasja parendanud, panustanud selle ostmiseks rahaliselt ja poolte vahel oli kokkulepe, et kinnistu vormistatakse hiljem kostja nimele. Eeltoodu annab aluse keelduda kostjal hagejale valduse üleandmisest VÕS § 110 lg 1 järgi.
36.Maakohus on vaidlustatud lahendis tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping, mille eesmärgiks oli poolte ja nende kolme lapse pereelu hoidmine, laste üleskasvatamine ning Xxxxxxxxxx xxkinnistu omandamine, muutmine ja parendamine. Maakohtu otsuse sisust lähtuvalt on maakohus jätnud hagi rahuldamata põhjusel, et kinnistu on poolte kui seltsinguosaliste ühisomand. Seda, kas seltsing on lõppenud ning millised olid konkreetsed poolte panused ja nende tagastamist maakohus ei ole hinnanud. Riigikohus on selgitanud, et vabaabielu ei saa iseenesest lugeda seltsinguks VÕS § 580 lg 1 mõttes ja seega kohaldada sellele VÕS § 580 jj (RKTK otsus tsiviilasjas nr 3-2-1129-16, p 21 ja otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p-d 13-15). Samas on võimalik esiletoodud asjaoludel analoogia korras seltsingu likvideerimise sätete kohaldamine ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele (ja seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest), kui mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes) ja pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt RKTK otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p 19 ja otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16 p 22). Seega on maakohtu otsus ebapiisavalt põhjendatud.
37.Riigikohus on selgitanud, et kooselu partnerite nõuete lahendamisel tuleb ühe partneri rahalist nõuet teise vastu esmalt kontrollida lepingulisel alusel, seejärel käsundita asjaajamise sätete järgi ja alles viimases järjekorras alusetu rikastumise sätete järgi (vt RKTK määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p-d 30, 32 ja RKTK otsus tsiviilasjas nr 3-2-123-16, p 11). Kuigi tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx otsuses ei ole tuvastatud, kas poolte vahel oli seltsing ja kostja rahaline nõue hageja vastu rahuldati osaliselt käsundita asjaajamise kulude hüvitamise sätete järgi, olid nõude aluseks täpselt samad asjaolud, mis praeguses menetluses on kostja vastuväidete aluseks.
38.Nii tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kostja poolt hageja vastu esitatud nõude kui ka praeguses tsiviilasjas kostja vastuväidete aluseks olid järgmised asjaolud: Pooled alustasid kooselu 1991 ja neil on 3 last; 1999 ostis hageja vallasasjana suvila asukohaga Xxxxxxxxxx xxXxxxxx küla Xxxxxxxx vald; suvila eest tasus kostja; kinnisasi (registriosa nr xxxxxxx) moodustati ja kanti kinnistusraamatusse 31.07.2000 ning hageja on selle omanik;
7(9)
pooled elasid koos alates 1991 kuni 2014, mil hageja asus elama mujale ja ei ole kinnistul Xxxxxxxxxx xxenam viibinud; kinnistu on kostja valduses; 1999 maikuust kuni 2000 oktoobrini olid teostatud kostja poolt ehitustööd summas 108 754,71 eurot; 2004 korraldas kostja uue maja vundamendi kraavi kaevamise ja vundamendi valamisega seotud tööd ja maksis tasu tööde eest; 2005 valas kostja vundamendi, vahetas eluruumide katuse ja muretses edasisteks töödeks materjale kokku 33 670,40 euro eest; 2008 olid teostatud kostja poolt ehitustööd seoses uue maja vundamendi ehitamisega ja materjalide ostuga summas 27 404,57 eurot; 2010 olid teostatud kostja poolt ehitustööd seoses uue maja vundamendi ehitamisega (vee ja kanalisatsiooni paigaldamine) kokku summas 3112,71 eurot; 2011 lõpetati kostja poolt elumaja laiendamine; 2014 teostas kostja betoonitöid, paigaldas drenaaži ja vihmaveetorud kokku 9154,56 euro eest. 2016 teostas kostja töid 4920,80 euro eest.
39.Hageja (tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kostja) vaidles kostja (tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx hageja) väidetele vastu ja selgitas, et suvila ostu eest tasus tema ja vajalikud tööd kinnistul tehti tema ja sugulaste poolt ja hageja vahendite eest. Kostja oli perioodil 2000-2005 vangis ja tal puudusid sissetulekud, et kinnistut osta ja ümber ehitada.
40.TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx lahendatud kostja rahaline nõue samade kulutuste hüvitamise osas, mille üle käesolevas tsiviilasjas on vaidlus, kas on tegemist seltsingulepingust tulenevate panustega või mitte. Kohus ei ole seotud hageja väidetud nõude õigusliku alusega (õigusliku kvalifikatsiooniga), vaid kontrollib nõuet kõigil õiguslikel alustel, mille alusel selle saab hageja esitatud asjaoludel rahuldada. See tähendab, et kui poolte vahel oleks olnud perioodil 1999-2014 seltsinguleping, siis oleks kohus pidanud selle ka tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tuvastama ja lahendama kostja hagi seltsingu likvideerimise sätete järgi. Kuna tsiviilasjas nr x-xxxxxxx tehtud otsuses on tuvastatud, et kostjal oli hageja vastu käsundita asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamise nõue samade kulude osas, mille osas praeguses menetluses kostja väidab, et tegemist on panustega seltsingusse, siis samadel asjaoludel ei saa täpselt samad kulutused olla panus seltsinguvarasse. Arvestades, et tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tehtud Xxxxx Maakohtu 02.09.2019 otsus on jõustunud, siis kostja poolt kinnisasjale Xxxxxxxxxx xxtehtud kulude lugemine seltsinglase panuseks ei ole võimalik. See, et tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx ei ole hinnatud pooltevahelist õigussuhet seltsingut reguleerivate sätete järgi, ei tähenda, et täpselt samadel asjaoludel saaks käesolevas tsiviilasjas tuvastada, et poolte vahel oli seltsinguleping.
41.Kuigi tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tehtud otsuses oli hinnatud kostja väiteid kinnistul asuvate hoonete ja rajatiste ehitamisse alates 2006. aastast, kuna enne seda esitatud perioodi kohta oli VÕS § 1018 lg 1 ja/või § 1042 lg 1 järgi esitatud nõue aegunud, ei saa
8(9)
käesolevas asjas hinnata, kas seltsinguleping oli sõlmitud kostja poolt viidatud ajal, s.o 1992 või 1999, ja seltsingusse olid panused tehtud perioodil 1999 kuni 2005, kuna ka asjaolud sellel perioodil kulude tegemise kohta olid hagi aluseks tsiviilasjas nr x-xxxxxxx ja nende kulude osas on hagi jäetud rahuldamata.
42.Lähtudes eeltoodust, ei ole kostjal õiguslikku alust kinnistut asukohaga Xxxxxxxxxx xxXxxxxx külas Xxxxxxxx vallas valdamiseks ja hageja nõue kinnistu kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks tuleb AÕS § 80 lg 1 alusel rahuldada. Kuna eeltoodud põhjendustel kuulub hagi osaliselt rahuldamisele, siis ei hinda ringkonnakohus apellatsioonkaebuses toodud väiteid ega tuvasta asjaolusid seonduvalt seltsingulepinguga.
43.Hageja taotlus, milles hageja palub kostja kinnistult asukohaga Xxxxxxxxxx xxXxxxxx küla Xxxxxxxx vald välja tõsta, kui ta keeldub kinnistu vabatahtlikust vabastamisest, tuleb rahuldada TsMS § 445 lg 1 järgi.
44.Seoses otsuse osalise tühistamise ja hagi osalise rahuldamisega esitab ringkonnakohus käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 22 järgi kohtuotsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
45.Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb tühistada ka maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja hagejalt väljamõistmise osas. Kuna hageja kahest kostja vastu esitatud nõudest üks rahuldati, s.t hagi rahuldati osaliselt, siis leiab kolleegium, et maakohtu menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jätta poolte enda kanda.
46.Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega kostja kanda. Hageja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 300 eurot, mis kuulub väljamõistmise kostjalt. Muude menetluskulude hüvitamiseks hageja taotlust esitanud ei ole.
47.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.