Tallinna Ringkonnakohus Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. juuli 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-5059
Tsiviilasi
VV hagi XXXXXXXXXXX OÜ vastu töötasu ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 31.01.2020 otsus ja 04.03.2020 täiendav otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XXXXXXXXXXX OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
4878,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): VV (isikukood xxxxxxxxxx), lepingulised esindajad Indrek Põder ja Aire Põder Kostja (apellant): XXXXXXXXXXX OÜ (registrikood
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Erki Casar Kirjalikus menetluses
1.Jätta VV 22.06.2020 taotlus täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata ning taotlustes märgitud tõendid vastu võtmata.
2.Jätta Harju Maakohtu 31.01.2020 otsuse ja 04.03.2020 täiendava otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt 31.01.2020 otsuse põhjendusi.
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale (välja arvatud resolutsiooni p 1) võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Tsiviilasi nr 2-19-5059 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.VV esitas 16.01.2019 töövaidluskomisjonile avalduse XXXXXXXXXXX OÜ vastu saamata jäänud töötasu nõudes, ajavahemiku 2018. a jaanuari kuni 2018. a oktoobri eest kokku summas 4516,85 eurot. Töövaidluskomisjoni 15.03.2019 otsusega nr 4-1/164/19 rahuldati hageja nõuded saamata jäänud töötasu saamiseks täies ulatuses. Kostja esitas 01.04.2019 Harju Maakohtule taotluse vaadata töövaidluskomisjonile esitatud taotlus läbi kohtus hagimenetluse korras.
2.Hageja esitas 30.04.2019 kohtule hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 2018. a jaanuari eest 100 eurot (neto), 2018. a aprilli eest 500 eurot (neto), 2018. a mai eest 797,48 eurot (neto), 2018. a juuni eest 797,48 eurot (neto), 2018. a juuli eest 97,48 eurot (neto), 2018. a augusti eest 797,48 eurot (neto), 2018. a septembri eest 797,48 eurot (neto) ja 2018. a oktoobri eest 629,46 eurot (neto). Kokku seega 4516,85 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise nõude kogusummalt 4516,85 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni.
3.Hageja asus kostja juures tööle alates 01.08.2016 xxxxxxxxxx, tähtajatu töölepingu alusel. Hageja tööülesandeks kostja xxxxxxxxis oli 5 korda nädalas xxxxxxxx ja xxxxxxxxit xxxxxxxx. Kogu xxxxxxxxi tegevus oli üles ehitatud hageja nime ja xxxxxxxxi peale. Xxxxxxxx oli avatud iga päev. Lisaks teenindas hageja kliente ja koristas xxxxxxxxi ruume.
4.Hageja ja kostja leppisid kokku, et katseajal, s.o perioodil 2016. a augustist kuni novembrini, on hageja töötasuks 372,50 eurot (neto) ning alates 2016. a detsembrist on hageja töötasuks 740,98 eurot (neto). Pooled leppisid kokku, et töötasu makstakse hageja pangakontole üks kord kuus. Osa palgast maksti hagejale sularahas, osa ülekandega. Kostja on jätnud hagejale osaliselt töötasu maksmata.
5.Hagejaga pole nõuetekohaselt töölepingut üles öeldud. Hagejale on saanud teatavaks, et kostja on teinud kande Maksu ja Tolliameti Töötamise registris (TÖR) hageja töölepingu lõpetamise kohta alates 31.10.2018. Kostja vastuväited
6.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oli töösuhtega. Hageja oli kostja juhatuse liige ajavahemikul 02.06.2016 kuni 10.10.2018. Samuti oli hageja kostja osanik. Hageja täitis kõiki juhatuse liikme kohustusi – korraldas töötajate tööd, tellis kaupa, suhtles klientidega, reklaamis ettevõtet jne. Xxxxxxxxit xxxxx ja xxxxx hageja omaalgatuslikult. Tegemist oli ja on xxxxxxxxettevõttega - xxxxxxxxiga, mis asub xxxxxxx tn xx xxxxxx ning mille osanikud ja juhatuse liikmed tegid igapäevaselt kõike seda, mis on seotud antud tegevusalal tegutseva äriühinguga. 2 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-5059
8.TÖR-i olid kantud kõik juhatuse liikmed, kuid seda tehti ekslikult. Ühelgi juhatuse liikmel ei olnud töölepingut. Juhatuse liikmetele, sealhulgas hagejale, maksti juhatuse liikme tasu. Seda tehti aga üksnes siis, kui kostjal oli rahalisi vahendeid. Juhatuse liikmed said endale ise ülekandeid teha. Hagejale ei ole kunagi makstud puhkusetasu, mis kinnitab samuti, et tegemist ei olnud töösuhtega. Hageja ei allunud ka kellegi kontrollile ega juhtimisele. Maakohtu otsus
9.Harju Maakohus rahuldas 31.01.2020 otsusega hagi ja 04.03.2020 täiendava otsusega jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 2018. a jaanuari eest 100 eurot (neto), 2018. a aprilli eest 500 eurot (neto), 2018. a mai eest 797,48 eurot (neto), 2018. a juuni eest 797,48 eurot (neto), 2018. a juuli eest 97,48 eurot (neto), 2018. a augusti eest 797,48 eurot (neto), 2018. a septembri eest 797,48 eurot (neto) ja 2018. a oktoobri eest 629,46 eurot (neto). Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise ajavahemiku 30.04.2019 kuni 31.01.2020 eest summas 274,14 eurot ning alates 01.02.2020 saamata jäänud töötasult kuni selle tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
10.Maakohus leidis, et ehkki hagejaga kirjalikku töölepingut ei sõlmitud, on tõendatud, et hageja ja kostja vahel oli töösuhe lisaks hageja juhatuse liikmeks olekule. Samaaegselt juhtorgani liikme staatusega ole keelatud olla sama juriidilise isikuga töösuhetes.
11.Maakohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et hageja tegutses regulaarselt vähemalt viiel õhtul nädalas kostja xxxxxxxxis muuhulgas xxxxxxxxxx, kelle ülesandeks oli xxxxxxxx ja xxxxxxxx xxxxxxxxit. Seda tegevust saab käsitleda tööna, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.
12.Maakohus tutvus internetis avalikult kõigile kätte saadava informatsiooniga aadressil xxxxxxxxxxxx, millest nähtub, et kostja põhitegevusala on xxxxxxxxi pidamine. Tegemist on xxxxxxxxiga, kus viiel õhtul xxxxxxxx xxxxxxxx ning saab xxxxxxxxxxx. Maakohtu hinnangul on tuvastatud, et xxxxxxxx, mida hageja xxxxxxxxt tehes kasutas, ei kuulunud hagejale. Seega kuulusid töövahendid, mida hageja kasutas ja millega xxxxxxxx tehti, kostjale. Samuti oli vastavalt kostja juhistele määratud, mis päevadel ja aegadel hageja xxxxxxxxxx. Sellest tulenevalt järeldas maakohus, et hageja allus tööülesannete täitmisel kostjale.
13.Maakohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et hageja kohta on tehtud TÖR-i mitmeid kandeid, erinevate isikute poolt erinevatel aegadel. Samas registris on tehtud kostja poolt kanne töölepingu lõpetamise kohta töölepingu seaduse (TLS) § 85 lg 1 alusel. Registri kanne maakohtu hinnangul iseenesest õiguslikke tagajärgi ei tekita, kuid kannetest tulenevalt poleks juhul, kui kostja poleks hagejat käsitlenud töötajana, olnud vajalik ega põhjendatud teha korduvalt kandeid hageja töötamise kohta kostja juures.
14.Maakohus tuvastas, et hagejale on kostja teinud perioodil 31.10.2016 – 30.10.2018 vähemalt 27-l korral panga kaudu regulaarselt periooditi sarnaseid summasid sisaldavaid ülekandeid selgitusega „palgaleht“. Maakohtu hinnangul on selline korduv regulaarne tegevus, koos ülekande igakordse sarnase selgitusega, omane vaid palga maksmisele töösuhetes.
15.Maakohus märkis, et vaatamata kohtu poolsest selgitusest, ei tõendanud kostja, et tegemist oleks olnud poolte vahel muu tsiviilõigusliku lepinguga. Hageja seevastu selgitas usutavalt kohtule töölepingu sõlmimise asjaolusid, töölepingu tingimusi, äriettevõtte tegevust ja töökorraldust ning esitas tõendeid, mis koosmõjus kinnitavad ja toetavad hageja väiteid. 3 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-5059 Hageja tegevust xxxxxxxxxx ei saa, kostja põhitegevust arvestades, pidada juhatuse liikme tegevuseks. Xxxxxxxxxx tegutsemine ja xxxxxxxx ega ruumide koristamine pole äriühingu juhtimine ega juhatuse liikme funktsioonide täitmine. Maakohus leidis, et juhatuse liikme tasu maksmine ei oma selle vaidluse seisukohalt tähendust. Juhatuse liikme kohustustega võis samaaegselt sama isik täita ka töösuhtest tulenevaid kohustusi.
16.Lisaks leidis maakohus, et tähtsust ei oma see, et ka teised juhatuse liikmed olid kantud TÖR-i. Töösuhe on individuaalne suhe ja seda hinnatakse konkreetse töötaja seisukohalt. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et kostja ei tasunud hagejale puhkusetasu. See ei tõenda töösuhte puudumist. Samuti ei ole asjakohased kostja väited hageja võimaluse kohta ise endale ülekandeid teha.
17.Maakohus leidis, et ka hageja viivisenõue on põhjendatud alates hagi esitamisest 30.04.2019. Apellatsioonkaebus
18.Kostja esitas 04.03.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu 31.02.2020 otsuse ja 04.03.2020 täiendava otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
19.Kostja leiab, et maakohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud, mh on kohus hinnanud tõendeid valesti ning on jätnud tähelepanuta olulised asjaolud ning tõendid, mis on viinud ebaõige lahendini.
20.Maakohus on jätnud arvestamata kostja vastuväidetega, mille kohaselt ei allunud hageja kunagi kostja juhtimisele ega kontrollile ning et hageja vabatahtlikult ja omaalgatuslikult mängis xxxxxxxxi ja xxxx. Tööfunktsiooni täitmisel on töötaja tööandjaga alluvusvahekorras, kohustudes alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile, st tööandja annab töötajale tööprotsessis kohustuslikke juhiseid töö tegemise kohta, kontrollib, millal ja kuidas tööd tehakse, määrab kindlaks töötamise ajalise kulgemise ja kehtestab töötaja jaoks kohustuslikud käitumisreeglid. Just need on töölepingule iseloomulikud tunnused, mis eristavad töösuhet sama töö tegemisest võlaõigusliku lepingu alusel, kus pooled on võrdsed lepingupartnerid. Kostja hinnangul ei ole hageja toonud välja asjaolusid, millest nähtuksid töösuhtele omased tunnused. Need asjaolud, millele hageja tugineb, seda ei näita. Tõendamata on töölepingu osas kokkuleppe sõlmimine, töötasu osas kokkuleppe sõlmimine ning see, et hagejale tasuti osa palgast sularahas. Kostja leiab, et olukorras, kus hageja on ka juhatuse liige ja osanik, on temal esmane tõendamiskoormis, mitte kostjal. Juhatuse liikmel on õigus siis, kui viimane soovib, xxxxxxxx xxxxxxxxit ja xxxxxxxx, mis ei tee sellist tegevust automaatselt töö tegemiseks töölepingu alusel.
21.Maakohus ei ole arvestanud kostja vastuväitega, mille kohaselt on üheks töösuhte tunnuseks puhkus, mida hagejale kunagi antud ega puhkusetasu makstud ei ole. Samuti on jäetud arvestamata, et väidetava töösuhte ajal omas hageja juhatuse liikmena võimalust tasuda endale töötasu. Hageja ei ole kunagi pöördunud teiste juhatuse liikmete või raamatupidaja poole töötasu nõudega.
22.Hagejale tehti ülekanded vastavalt palgalehele ja asjaolu, et tehti kanne TÖR-i, ei tõenda töösuhte olemasolu, sest ka teiste juhatuse liikmetega käituti sarnaselt ning kellegiga neist ei ole sõlmitud töölepingut.
23.Maakohus on tuginenud tõendile (otsuse p 26), mille kohus on ise kogunud. See ei ole hagimenetluses lubatav. 4 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-5059
24.Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja taotlused kuulata üle tunnistajad AT ja JL. AT oleks saanud oma ütlustega tõendada, et hageja tegutses kostja juures kui juhatuse liige ja omanik ning xxxxxxx ja xxxxxxx vabatahtlikult. JL, kes oli juhatuse liige 02.06.2016 – 14.03.2018, oleks saanud oma ütlustega tõendada, et kostjaga ei ole lepitud kokku töölepingu sõlmimises.
25.Maakohus rikkus menetlusõigust, kui jättis teavitamata eelmenetluse lõppemisest ning selgitamast kostjale, et kostja peab täiendavalt tõendama, et poolte vahel puudus tööleping. Vastustaja seisukoht
26.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning kõik menetluskulud kostja kanda.
27.Hageja esitas 22.06.2020 täiendavad tõendid selle kohta, et kostja osanikud RL ja JL on enda osad võõrandanud OÜxxxxxx (registrikood xxxxxx). Samuti selle kohta, et RL ei ole enam kostja juhatuse liige, vaid alates 30.12.2019 on kostja juhatuse liikmeks märgitud SR, kelle puhul on tegemist ettevõtete likvideerijaga. Osade müük näitab hageja hinnangul kostja pahatahtlikku käitumist. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 31.01.2020 otsuse ja 04.03.2020 täiendava otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
29.Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha hageja poolt esitatud täiendavate tõendite osas. TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et tegemist ei ole tõenditega, mis oleksid vajalikud asja õigemaks lahendamiseks. Kolleegium leiab, et kostja osanike ja juhatuse liikme vahetumine ei oma hageja töötasu nõude lahendamisel tähtsust. Hageja nõue on suunatud kostja kui juriidilisest isikust tööandja vastu. Samuti ei saa võimalikust kostja osanike ja juhatuse liikme pahatahtlikust käitumisest sõltuda hageja töötasu nõude rahuldamine. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus hageja taotluse rahuldamata ja täiendavad tõendid vastu võtmata. Tõendite elektroonilise esitamise tõttu puudub vajadus neid hagejale füüsiliselt tagastada.
30.Maakohus jõudis õigele järeldusele, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping ja hageja saamata jäänud tasu nõue on põhjendatud. Seejuures kohaldas maakohus materiaalõiguse norme õigesti.
31.Samas ei järginud maakohus kõiki menetlusnorme, kuid need rikkumised ei mõjuta lõppjäreldust. Maakohus võttis otsuse tegemisel aluseks internetis saadaoleva 5 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-5059 informatsiooni. Kostja väitel ei ole pooled maakohtule tõendit aadressil xxxxxxxxxxx nähtuva kohta esitanud. Kolleegium nõustub sellega. Samuti ei nähtu ühestki poolte esitatud seisukohast, et menetlusosalised oleksid soovinud tõendina kasutada viidatud interneti leheküljel asuvat informatsiooni. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt Riigikohtu 20.06.2011 otsust tsiviilasjas nr 32-1-57-11, p 40). TsMS § 5 lg 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tegemist on hagimenetlusele omase võistlevuse põhimõtte ühe alusprintsiibiga. Samuti tuleb hagimenetluses arvestada poolte võrdõiguslikkusega, mis tähendab, et kohus peab pooli kohtlema võrdselt ja kohus ei saa ühe poole kasuks tõendeid ise koguda. Tõendi omaalgatuslik kogumine hagimenetluses on nimetatud põhimõtete rikkumine, mis tähendab ühtlasi menetlusõiguse olulist rikkumist. Maakohus on aga vaatamata nimetatud tõendi kasutamisele jõudnud õigele järeldusele, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping ja hagejal on õigus saamata jäänud töötasule. Viited nimetatud internetileheküljele ja sellelt nähtuvale informatsioonile tuleb maakohtu otsuse põhjendustest välja jätta. Samuti tuleb seoses sellega muuta maakohtu põhjendusi ning asendada need ringkonnakohtu järgnevate põhjendustega.
32.Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hageja kasutas xxxxxxxxx kostja töövahendeid. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud hageja väitele, et kostja põhitegevusala on xxxxxxxxi pidamine, mis oli avatud iga päev ja kus 5 päeva nädalas kindlatel päevadel hageja xxxxxxx ja xxxxxxx xxxxxxxxil. Kuna kogu kostja äriline kontseptsioon oli üles ehitatud elavale xxxxxxxxle, hageja kasutas kostja töövahendeid ning xxxxxxx kindlatel päevadel, ei ole põhjendatud kostja väide selle kohta, et hageja xxxxxxx ja xxxxxxx xxxxxxxxis omaalgatuslikult. Kolleegium peab põhjendatuks hageja väidet, et vastavalt kostja juhistele oli hagejale määratud, millal xxxxxxx. TLS § 1 mõtte kohaselt tuleb töösuhte tuvastamisel teha kindlaks eelkõige see, kas töötaja on tööülesannete täitmisel tööandjaga alluvusvahekorras, st kas väidetaval tööandjal on õigus korraldada tööprotsessi, anda töötajale juhiseid ja kontrollida tööd ning töötaja on kohustatud alluma tööandja korraldustele, juhistele ja töökorrale (vt Riigikohtu 15.06.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-141-11, p 14). Kolleegiumi hinnangul viitab eeltoodud korraldus tööandja juhtimisele ja tööandja poolt kehtestatud töökorraldusele, mis on omane töölepingule. Olukorras, kus tööandja määrata on xxxxxx arv ja koht, ei ole tegemist võrdsete lepingupartneritega, mis oleks omane võlaõiguslikule lepingule.
33.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hageja on kostjale teinud tööd – xxxxxxxx ja xxxxxx. Samuti ei ole kostja vastuväiteid esitanud hageja väitele, et hageja xxxxxxxxx ja xxxxxxxx. Selliste tööde tegemist võib eeldada üksnes tasu eest. TLS § 1 lg 2 kohaselt juhul kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Hageja kui töötaja võis seega põhjendatult kohtu ette tuua üksnes eeldused, millest saab järeldada töösuhte olemasolu. Vaidluse korral lepingu olemuse üle tuleb kostjal kui väidetaval tööandjal kõigepealt esile tuua, missugune teistsuguse olemusega leping poolte vahel oli sõlmitud ja tõendada seejärel sellise lepingu sõlmimist. Kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et hageja tegi tööd mingi muu lepingu alusel. Ainus muu õigussuhe, millele kostja viitas, on juhatuse liikmeks olek. Maakohus on seda väidet arvesse võtnud ja õigesti leidnud, et kostja väited hageja juhatuse liikme staatusele ei välista, et poolte vahel võis olla sõlmitud lisaks ka tööleping. Seejuures leidis maakohus õigesti, et juhatuse liikme kohustuste hulka ei kuulu olemuslikult xxxxxxxx ega xxxxxxxx. Seda isegi olukorras, kus tegemist on xxxxx 6 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-5059 xxxxxxxxt xxxxxxx xxxxxxxxiga. Ringkonnakohus täiendab maakohtu põhjendusi veel sellega, et juhatuse liikme kohustuste hulka ei kuulu ka xxxxxx ega xxxxxxxx .
34.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
35.Kostja leiab, et tõendamata on lisaks töölepingu sõlmimisele ka töötasu osas kokkuleppe sõlmimine ning see, et hagejale tasuti osa palgast sularahas. Kõigepealt märgib kolleegium, et hagejale osa töötasust sularahas maksmist ei ole käesolevas asjas vajalik tuvastada, kuna hageja tugineb oma nõudes summale, mis tasuti talle pangaülekandega. Hageja on leidnud, et selles osas oli poolte vahel kokkulepe ja selles ulatuses oleks talle pidanud töötasu maksma. Kostja ei ole maakohtus tuginenud sellele, et poolte vahel ei olnud kokkulepet alates 2016. a detsembrist tasu, summas 740,98 eurot (neto), hagejale maksmise kohta. Kuna poolte vahel on tuvastatud töölepingu sõlmimine, järeldab kolleegium, et pooled pidasid makstava tasu osas silmas hageja töötasu. Kohus lahendab tsiviilasja lähtudes poolte esitatust, mistõttu olukorras, kus kohus tuvastab poolte vahel töösuhte olemasolu ja kostja ei ole esile toonud, kui suur osa sellest võis töölepingu tuvastamise korral olla igakuine juhatuse liikme tasu, ei jää kohtul üle muud võimalust, kui järeldada, et kogu summa (740,98 eurot) on tasutud töölepingu alusel. Seejuures ei oma, nii nagu maakohus õigesti leidis, tähtsust asjaolu, kas teisele juhatuse liikmele oli samuti tehtud ülekandeid selgitusega „palgaleht“ või mitte. Millised suhted teise juhatuse liikme ja kostja vahel olid, ei ole käesoleva asja lahendamisel olulised.
36.Kostja leiab, et olukorras, kus hageja on ühtlasi ka juhatuse liige ja osanik, on temal esmane tõendamiskoormis, mitte kostjal. Kolleegiumi hinnangul ei muuda hageja kuulumine kostja kui tööandja juhatusse TLS § 1 sätestatud eeldust ega sellest tulenevalt ka tööandja tõendamiskoormust. Töötaja jääb endiselt nõrgemaks pooleks, kelle kaitseks on TLS §-s 1 sätestatud eeldus kehtestatud.
37.Ehkki õige on kostja väide selle kohta, et ülekannete tegemine selgitusega „palgaleht“ ja töötamise registrisse kandmine ei tõenda töösuhte olemasolu, võivad need asjaolud koosmõjus teiste tõenditega olla siiski töösuhet kinnitavad. Maakohus ei järeldanud üksnes ülekannete tegemisest viidatud selgitusega ja hageja registrisse kandmisest, et hagejaga oli sõlmitud tööleping, vaid võttis need asjaolud arvesse koosmõjus kohtu poolt tuvastatuga, et hageja allus kostja töökorraldusele.
38.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuses esitatud etteheide, et maakohus ei ole arvestanud kostja vastuväitega, mille kohaselt ei ole hagejale kunagi makstud puhkusetasu. Maakohtu otsuses (punktis 43) on seda vastuväidet hinnatud ja maakohus leidis õigesti, et puhkusetasu maksmata jätmine ei tõenda töösuhte puudumist.
39.Samuti on kostja väitel jäetud maakohtu poolt arvestamata, et väidetava töösuhte ajal oli hageja ise kostja juhatuse liige ja omas võimalust tasuda endale töötasu perioodil, mil see jäi väidetavalt aluseta välja maksmata. Kostja väitel ei ole hageja kunagi pöördunud teiste juhatuse liikmete või raamatupidaja poole töötasu nõudega. Kolleegium leiab, et kostja väide ei ole asjakohane. Nii nagu maakohus õigesti leidis, ei omanud asja lahendamisel tähtsust see, kas hageja on juhatuse liige või mitte. Sellest tulenevalt ei pidanud maakohus täiendavalt hindama, kas hageja poolsest võimalusest juhatuse liikmena talle endale tasu maksta, peaks saama järeldada töösuhte puudumist.
40.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus jätnud põhjendamatult rahuldamata kostja taotlused kuulata üle tunnistajad AT ja JL. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud, et maakohus oleks taotlust rahuldamata jättes rikkunud menetlusnormi ning seda, kuidas 7 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-5059 taotluse rahuldamine mõjutanuks asja lahendamist. TsMS § 652 lg 3 p 1 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult jätnud kostja taotluse rahuldamata. TsMS § 238 kohaselt saab kohus vastu võtta tõendi, mis on asjakohane. Antud juhul ei nähtu, et kostja taotlus oleks olnud asjakohane. Kostja ei ole käesolevas asjas esile toonud, milline muu leping poolte vahel sõlmitud oli. Kolleegiumi hinnangul ei piisa kostja taotluse rahuldamiseks sellest, kui kostja soovib üksnes üldsõnaliselt tõendada asjaolu, et töölepingut ei olnud sõlmitud. Milliste konkreetsete töölepingu olemuslike tunnuste puudumist (alluvusvahekord) soovis kostja tunnistajate ütlustega tõendada, ei ole kostja esile toonud. Rahaliste vahendite olemasolul töötasu maksmisest ei saa kostja soovitud asjaolu (töölepingu puudumist) järeldada. Kostja väitest, et hageja oli kostja juhatuse liige, võib kohus järeldada, et poolte vahel oli sõlmitud ka käsundusleping, kuid sellest ei saa teha järeldust, et välistatud oleks töölepingu olemasolu. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt ei ole keelatud samaaegselt juhtorgani liikme staatusega olla sama juriidilise isikuga töösuhtes (vt Riigikohtu 11.09.2015 otsust haldusasjas nr 3-3-1-25-15, p 11).
41.Kostja väitel rikkus maakohus menetlusõigust, kui jättis teavitamata eelmenetluse lõppemisest ning selgitamast kostjale, et kostja peab täiendavalt tõendama, et poolte vahel puudus tööleping. Kolleegium kostjaga ei nõustu. Maakohus selgitas 03.12.2019 toimunud kohtuistungil kostjale, et tema peab tõendama töölepingu puudumise. Sisuliselt tähendas see seda, et kostja peab tõendama, et poolte vahel oli sõlmitud mingi muu tsiviilõiguslik leping. Kostja oleks saanud seepeale taotleda vajalike tõendite vastuvõtmist. See, et kostja esitas asjakohatud tunnistajate ülekuulamise taotlused, on kostja enda risk. Lisaks märgib kolleegium, et kohus ei pea juba eelmenetluse käigus võtma seisukohta, kas poolte esitatud tõenditega on võimalik lugeda üks või teine asjaolu tõendatuks. Kohus peab eelmenetluses otsustama, kas esitatud tõendid on asjakohased ja lubatavad (TsMS § 238 lg-d 1–4). Alles otsuse tegemisel saab kohus hinnata tõendeid ja otsustada, mis asjaolud on tuvastatud (TsMS § 438 lg 1) (vt Riigikohtu 29.04.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2141-15, p 19). Seega ei pidanud maakohus omal algatusel pakkuma kostjale võimalust täiendavate tõendite esitamiseks.
42.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
43.Kuna maakohus ei ole otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, määrab need kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.