BART ESTONIA OÜ taotlus töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagi menetluses (töövaidlusasi nr 4-1/164/19, hageja T P) saamata töötasu ja viivise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: T P (isikukood xxx, aadress: xxx Hageja lepinguline esindaja: Indrek Põder, Aire Põder, ASIS Consult OÜ Kostja: Bart Estonia OÜ (reg. kood 14060098, aadress: Tammelehe tee 35-1, 76403 Alliku küla, Saue vald) Kostja lepinguline esindaja: Erki Casar (menetluspost: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada
2.Mõista välja Bart Estonia osaühingult T P kasuks saamata jäänud töötasu perioodi jaanuar 2018 eest summas 100 eurot (neto), aprilli 2018 eest summas 500 eurot (neto), mai 2018 eest summas 797,48 eurot (neto), juuni 2018 eest summas 797,48 eurot (neto), juuli 2018 a summas 97,48 eurot (neto), august 2018 eest summas 797,48 eurot (neto), september 2018 eest summas 797,48 eurot (neto), oktoober 2018 eest summas 629,46 eurot (neto)
3.Mõista välja Bart Estonia osaühingult viivis ajavahemiku 30.04.2019 kuni 31.01.2020 eest summas 274,14 eurot ning alates 01.02.2020 saamata jäänud töötasult kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord:
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.T P (edaspidi hageja) esitas 16.01.2019 aastal töövaidluskomisjonile avalduse OÜ BART ESTONIA (edaspidi kostja) vastu saamata jäänud töötasu nõudes perioodi jaanuar 2018 kuni oktoober 2018 eest kokku summas 4516,85 eurot.
2.Töövaidluskomisjoni 15.03.2019 a otsusega nr 4-1/164/19 hageja nõuded saamata jäänud töötasu nõuetes rahuldati täies ulatuses.
3.Kostja esitas 1.aprillil 2019 Harju Maakohtule taotluse läbi vaadata töövaidluskomisjonile esitatud taotlus kohtus hagimenetluse korras. Kohus rahuldas kostja taotluse. Hagiavaldus 4.Hageja esitas 30.04.2019 a kohtule nõuetekohase hagiavalduse (t 12-13), kus kordas töövaidluskomisjonile esitatud saamata jäänud töötasu nõudeid ja lisas hagiavalduses punkti 2 täiendava nõude – välja mõista kostjalt viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 ja 113 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kohus võttis kohtumäärusega 09.05.2019 a hagi menetlusse.
5.Hagiavalduses (p 2.5) märkis hageja, et ta asus kostja juures tööle alates 01.08.2016 aastal muusikuna tähtajatu töölepingu alusel. Hageja ja kostja leppisid kokku, et katseajal perioodil august kuni november 2016 on hageja töötasuks 372,50 eurot (neto). Alates detsembrist 2016 on hageja töötasuks 740,98 eurot (neto). Pooled leppisid kokku, et töötasu makstakse hageja pangakontole üks kord kuus, mida kinnitab ka pangakonto väljavõte. Hageja töösuhet tõendab lisaks pangakonto väljavõttele ka Maksu ja Tolliameti töötamise registri kanne. Hageja tööülesandeks kostja juures oli 5 (viis) korda nädalas muusikuna laulda ja klaverit mängida.
6.Hageja leiab, et temaga pole nõuetekohaselt ka töölepingut ülesöeldud. Hagejale on saanud teatavaks, et kostja on teinud kande Maksu ja Tolliameti töötamise registris hageja töölepingu
lõpetamise kohta alates 31.10.2018. Hageja nõuab avalduses märgitud kalendrikuude eest saamata jäänud töötasu summasid ja tasu maksmisega viivitamise eest viivist. Kostja vastus
7.Kostja esitas 22.mail 2019 a vastuse milles märgib, ei tunnista enda vastu esitatud nõudeid. Kostja leiab, et nõue on tõendamata ning puuduvad alused, mis annaksid aluse hagi rahuldamiseks.
8.Kostja leiab, et hageja on kohustatud tõendama, et poolte vahel oli töösuhe, millised olid töölepingu olulised tingimused mh et hageja on täitnud töölepinguga võetud kohustusi, hageja eeltoodut tõendanud ei ole.
9.Kostja leiab, et hageja on tegutsenud pahatahtlikult, eesmärgiga tekitada kostjale kahju, esitades valeandmeid, sest hageja teadis ja pidi teadma, et tema ja kostja vahel ei ole kunagi sõlmitud töölepingut. Hageja oli juhatuse liige 02.06.2016 – 10.10.2018, samuti A T oli juhatuse liige 13.12.2016 – 25.05.2018 ja J L oli juhatuse liige 02.06.2016- 14.03.2018. Kõik eelnimetatud isikud olid ka kostja osanikeks alates selle asutamisest kuni 24.05.2018 siis kinkis A oma osaluse kostja praegusele juhatuse liikmele.
10.Eeltoodu kohaselt sai ta töölepingu kokkuleppe sõlmida üksnes J L, kes on kinnitanud, et hagejaga pole lepitud kokku töösuhtes.
11.Hageja oli ise kostja juhatuse liige, mistõttu ei ole eluliselt usutav hageja väide katseajast ja töölepingu sõlmimisest.
12.Hageja tegutses kostja juures juhatuse liikmena ja omanikuna st täitis kõiki juhatuse liikme kohustusi, nagu ka teised juhatuse liikmed: korraldati töötajate tööd, telliti kaupu, suheldi klientidega, reklaamiti ettevõtet jmt.
13.Asjaolu et hageja mõnikord omaalgatuslikult laulis ja mängis klaverit klientidele, ei ole antud juhul oluline, sest see oli tema vaba valik, keegi teda selleks ei kohustanud ega sundinud. Eeltoodut saab oma ütlustega kinnitada A T.
14.Juhatuse liikmed olid ekslikult kantud töötajate registrisse, tegemist oli teadmatusest tehtud veaga, mida saab kinnitada ütlustega juhatuse liige J L. Kõik kanded on tehtud 01.08.2016 aastal soovist vältida sekeldusi Maksuametiga.
15.Ülekandes märgitud selgitus „vastavalt palgalehele“ ei saa olla asjakohaseks tõendiks, et tõendada väidet et hageja ja kostja vahel oli töösuhe, sarnaselt märgiti teistele juhatuse liikmetele tasu maksmisel selgituseks „vastavalt palgalehele“. Ühtegi palgalehte kostjal ei ole, mida teab ka hageja, sest oli juhatuse liige.
16.Tegemist oli ja on toitlustusettevõttega, baar, mis asub xxx ja mille osanikud ja juhatuse liikmed tegid igapäevaselt kõike seda, mis on seotud antud tegevusalal tegutseva äriühinguga. Juhatuse liikmed said maksta endale tasu üksnes siis, kui äriühing oli selleks vajalikud vahendid teeninud, kui neid ei olnud, siis ei saanud ka juhatuse liikmed midagi või siis said jagada seda , mida oli võimalik jagada. Prioriteediks olid alati maksud, tasumised tarnijatele ja isikutele, kellega oli sõlmitud töölepingud nt kokk, baarmen jne. Eeltoodut kokkulepet ja asjaolu tõendab kostja tunnistajate A T ja J L ütlustega.
17.Hagejale pole kunagi makstud puhkusetasu, mis on üheks töösuhte tunnuseks.
18.Kostja tegevus kuni juhatuse liikmest tagasikutsumiseni on samuti kinnitanud, et kostja ja hageja vahel ei ole kunagi töösuhet. Olles ise juhatuse liige omas ta võimalusi teha endale ülekandeid, mida viimane aga ei ole teinud. Samuti ei ole viimane pöördunud teiste juhatuse liikmete või raamatupidaja poole palvega kanda üle töötasu.
19.Töösuhte peamiseks tingimuseks on alluda tööandja juhtimisele ja kontrollile, see aga antud isikute vahelises suhtes puudus, sest hageja otsustas ise mida ta kostja juhatuse liikmena teeb, mida mitte.
20.Kostja leiab, et hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega, hageja teadis selgelt, millised suhted ja kohustused on hageja ja kostja vahel, enne kui esitas avalduse töövaidluskomisjonile.
21.Hageja ei saa tugineda inimlikele eksimustele, jättes kõrvale tegelikud kokkulepped ja faktilised asjaolud.
Kohtu põhjendused
22.Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära poolte seletused, hinnanud tõendeid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Töölepingu seaduse (TLS) § 4 (töölepingu sõlmimise erisus) lg 2 sätestab – tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.
23.Riigikohus on märkinud lahendis 3-3-1-25-15 kuigi üldjuhul ei kuulu juriidilise isiku juhtorgani liikme suhe juriidilise isikuga töölepingu seaduse reguleerimisalasse, ei ole lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt pooltel keelatud samaaegselt juhtorgani liikme staatusega olla sama juriidilise isikuga töösuhetes. Muu hulgas võib see olla tingitud töötaja soovist saada suuremaid sotsiaalseid tagatisi. 24.Seega pole eelnevat silmas pidades keelatud ega välistatud et hageja tegutses kostja juures nii osanikuna, juhatuse liikmena kui ka töölepingu alusel. Kuigi töölepingu seadus eeldab et töösuhte fikseerimiseks sõlmitakse kirjalik tööleping et tähenda et kui töötaja on asunud tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest saab lugeda tööleping sõlmituks vaatamata sellele, et kirjaliku töölepingut ei sõlmitud. Vaidlus puudub, et hageja tegutses regulaarselt vähemalt viiel õhtul nädalas kostja juures muuhulgas muusikuna, kelle ülesandeks oli laulda ja mängida klaverit. Kohus leiab, et seda tegevust saab käsitleda tööna, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.
25.Hageja selgitas, et ta töötas kostja juures töölepingu alusel muusikuna 01.08.2016 kuni 31.10.2018 aastani.
26.Kohus on tutvunud internetis avalikult kõigile kätte saadava informatsiooniga xxx millest nähtub, et kostja põhitegevusala on pianobaari pidamine, tegemist on meelelahtus asutusega baariga, kus 5 (viiel) õhtul nädalas kõlab terve õhtu-öö vältel live-muusika ja saab
mh nautida kvaliteetseid veine. Reklaamis väidetakse mh – et T P on suurepärane ja tuntud pianist Itaaliast, kelle lauluhääl ei jäta kedagi külmaks. Kohus tuvastas menetluse käigus, et klaver mida hageja muusikat tehes kasutas ei kuulunud hagejale seega töövahendid mida hageja kasutas ja millega muusikat tehti kuulus kostjale. Kostja poolt oli määratud millistel päevadel ja millistel aegadel hageja esineb. Kohtupraktikas on Riigikohus lahendis nr 3-2-141-11 selgitanud - töösuhte tuvastamisel tuleb kindlaks teha eelkõige see, kas töötaja on tööülesannete täitmisel tööandjaga alluvusvahekorras st kas väidetaval tööandjal on õigus korraldada tööprotsessi, anda töötajale juhiseid ja kontrollida tööd ning töötaja on kohustatud alluma tööandja korraldustele, juhistele ja töökorrale.
27.Kohus leiab, et menetluse käigus nii hageja selgitustega kui ka avalikule teabele toetudes saab teha järelduse, et hageja kasutas kostja töövahendit, vastavalt kostja juhistele oli hagejale määratud aeg ja koht st millal ja kus esineda. Kogu kostja äriidee kontseptsioon oli ülesehitatud live-piano muusikale ja hageja esinemisele vähemalt 5 korda nädalas õhtuti, hageja esines kasutades kostja töövahendeid. Eelnevaga on tuvastatud, et hageja allus tööülesannete täitmisel kostjale (hageja mängis klaverit ja laulis), kasutas kostja töövahendeid (klaveri olemasolu ja kasutamise tagas kostja), kostja korraldas tööprotsessi ja andis juhiseid (esinejaks reklaamiti just hagejat ja kostja määras aja millal ja kus hageja esineb).
28.Kostja oli kandnud hageja andmed Maksu – ja Tolliameti töötamise registrisse (t 26). Vaidlus puudub, et hageja kohta on tehtud nimetatud registrisse mitmeid kandeid, erinevate isikute poolt erinevatel aegadel. Samas registris on tehtud kostja poolt kanne töölepingu lõpetamise kohta TLS § 85 lg 1 (töötaja soovil). Kohus leiab, et kui hagejat poleks kostja käsitlenud töötajana poleks olnud vajalik ega põhjendatud teha korduvalt mistahes kandeid hageja töötamise kohta kostja juures. Lisaks tegi kostja registris töösuhet lõpetav kande, mis on põhjendatud ja vajalik vaid juhul, kui kostja ja hageja vahel oli sõlmitud töösuhe. Töösuhet ei saa lõpetada kui töösuhet ei ole sõlmitud seega nimetatud registrikanded tõendavad koosmõjus teiste tõenditega hageja ja kostja vahel sõlmitud tähtajatu töösuhte sõlmimist (TLS § 85 lg 1).
29.Hagejale on kostja teinud perioodil 31.10.2016 – 30.10.2018 korduvalt vähemalt 27 korral panga kaudu regulaarselt periooditi sarnaseid summasid sisaldavaid ülekandeid märkega „palgaleht“ (t 14). Selline korduv regulaarne tegevus koos ülekande igakordse sarnase selgitusega on omane vaid palgamaksmisele töösuhetes. Mõistet palk kasutatakse ainult töösuhetes ja seda mõistavad ühtemoodi kõik mõistlikud mistahes ärivaldkonnas tegutsevad isikud eriti isikud kes tegelevad raamatupidamisega sh panga ülekannete tegemisega, selleks ei pea omama raamatupidamise ega juristi eriteadmisi. Iga mõistlik kõrvalseisja mõistab väljendit palk- töötasuna töösuhetest tulenevalt.
30.Riigikohus on korduvalt (lahendites 3-2-1-26-10 ja 3-2-1-7-09 ) sedastanud – juhul, kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määrata ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut.
31.Kostja esindaja oli kohtusse pöördumisel eksituses, kui leidis, et hageja kohustuseks on tõendada, et hageja ja kostja vahel on töösuhe. Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist ja selgitas, et hagejal on vajalik kohtule usutavalt põhistada, selgitada töösuhte olemasolu, kuid
kostjal on kohustus tõendada et poolte vahel oli hagejaga muusikuna ja lauljana kostja juures sõlmitud mõni muu tsiviilõigusega reguleeritav leping.
32.Hageja selgitas usutavalt kohtule töölepingu sõlmimise asjaolusid, töölepingu tingimusi, äriettevõtte tegevust ja töökorraldust ning esitas tõendeid, mis kossmõjus hinnates kinnitavad ja toetavad hageja väiteid. Kohus arvestab hageja piiratud võimalusi töösuhte sõlmimise osas tõendite esitamisel.
33.Kohus on seisukohal, et kostja pole esitanud tõendeid et hageja tegutses kostja juures mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu alusel. Selline tõendamiskoormise ümberpööramine kohtupraktikas tuleneb sellest et lepingu pool/töötaja on üldjuhul töösuhte nõrgemaks pooleks ning töötajal puuduvad efektiivsed võimalused tõendeid esitada, kuna üldjuhul asuvad tõendid lepingu teise poole/tööandja kui tugevama lepingu poole valduses (nt juhatuse otsused, protokollid, raamatupidamise dokumendid, personalidokumentatsioon, äriplaan, jmt lepingud jne). Hageja tegevust, kostja põhitegevust silmas pidades, muusikuna ei saa pidada juhatuse liikme tegevuseks.
34.Järgnevalt vastab kohus kostja vastuses (t 23-24) esitatud väidetele: Kohus on eespool selgitanud poolte tõendamiskoormisega seonduvat – vastupidiselt kostja vastuses märgitule on töösuhte tuvastamise korral kostjal hagejaga mistahes muu tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise tõendamise kohustus, kui seda tõendada pole suudetud tunnustab kohtupraktika töösuhte olemasolu. Kostja muu lepingu olemasolu tõendada pole suutnud (kostja vastuse p 6).
35.Hageja on tuginenud käesolevas hagi menetluses, milleks on võistlev menetlus, enda valikul, piiratud võimalustel talle kätte saadavatele olemasolevatele tõenditele, milleks võivad olla muuhulgas ka TÖR väljavõte ja pangakonto väljavõtted. Kohus leiab, et nimetatud tõendeid saab koosmõjus teiste tõenditega hinnata. Kohus möönab et iseseisvalt TÖR registri kanne õiguslikke tagajärgi ei tekita, samuti ka selgitused pangaülekannetes, kuid koosmõjus teiste tõenditega on võimalik neid hinnata. Kostjal on võimalik esitada vastu tõendid, et TÖR registri kanded ja panga konto väljavõttega tõendatud väited ümber lükata.
36.Kohus märgib, et menetluse käigus on kohus tuvastanud, et TÖR kandeid tehti korduvalt ja erinevatel aegadel pikema perioodi jooksul (2016/2018), kannetes on viidatud selgelt töösuhte olemasolule vt kanne: Lõpetamise alus: TLS § 85 lg 1 töötaja soovil – mis viitab otseselt tööandja arusaamale et sõlmitud oli töösuhe. Kohus tuvastas, et kandeid ei teinud hageja vaid erinevatel aegadel erinevad isikud, kes tegutsesid kostja esindajatena kostja huvides. Kohus lahendas hageja tunnistaja ära kuulamise taotlust lähtudes TsMS § 252 p 2 koosmõjus § 238 lg 1 ja leidis, et üksi J Li ütlused TÖR kannete kohta ei lükkaks ümber väiteid kannete tegemise asjaolude kohta, kuna kandeid on tehtud korduvalt mitme aasta jooksul ja erinevate isikute poolt sh R Li poolt keda hageja tunnistajana/vande all (seadusliku esindajana) üle kuulata ei soovinud. Samuti pidas hageja töölepingu sõlmimisega seonduvaid läbirääkimisi just R Liga. Kohus ei saa kostjale ette öelda millise tõendiga ta millist vaidlusalust asjaolu peab tõendama, valiku teeb alati pool ise. Kuid kohus ei rahulda tunnistaja ära kuulamise taotlust , kui need ütlused ei anna lõpliku vastuseid ega kõrvalda vaidlust. Ühe isiku hüpoteetilist eksimust ei saa omistada teistele isikutele, kes samuti kandeid tegid. Kohus selgitab, et kandeid tegid mitu isikut aga tunnistajaks kutsuti vaid üks neist.
37.Kohus möönab et pangaväljavõttes märgitud selgitus – vastavalt palgalehele- iseenesest üksinda töösuhet alati ei tõenda, kuna kandeid tehakse sinna kande tegija omal teksti valikul ja ülekande selgituses olev kanne iseseisvalt õiguslikke tagajärgi ei tekita, kuid arvestades käesoleval juhul nende korduvust ja hinnates pangakonto väljavõtet koos teiste tõenditega saab väita et pooled möönsid töösuhet.
38.Asjaolu et hageja oli kostja juhatuse liige 02.06.2016 – 10.10.2018 ei välista et hagejal oli kostjaga ka töösuhe, seda seisukohta on Riigikohus ja kohtupraktika korduvalt jaatanud. J Li ütlused töösuhte sõlmimise või mittesõlmimise osas ei oma vaidluse lahendamise seisukohalt tähendust, kuna hageja on kohtu menetluses selgitanud, et töösuhte sõlmimise läbirääkimisi peeti xxx R Liga mitte J Liga. Kostja pole R Li tunnistajana üle kuulamist vajalikuks pidanud (protokoll t 40).
39.Kohus kaalunud kostja taotlust tunnistajana üle kuulata A T`it lähtus samuti TsMS § 252 p 2 koosmõjus § 238 lg 1. Asjaolud mida tunnistaja ütlustega sooviti tõendada polnud selles tsiviilasjas vaidlusalused. Kostjal oli kohustus tõendada mõne muu tsiviilõigusliku lepingu sõlmimist hagejaga. Kostja vastuses punktis 11 märgitud väited polnud vaidlusalused. Kõigile kätte saadavas avalikus interneti keskkonnas on võimalik veenduda, et kostja kogu äriplaan oli ülesehitatud elava muusika - klaverimängule ja lauludeesitamisele, mida esitas just hageja, just hagejat ka reklaamiti ja just teda tuldi kuulama, ka käesoleva menetlusgrupi liige on seda asutust mõned korrad külastanud ja veendunud et just hageja oli see kes igal õhtul seal esines ja pakkus külastajatele muusikalist elamust : xxx
40.Kostja pole esitanud tõendit teiste esinejate kasutamise kohta.
41.Kohus leiab, et muusikuna tegutsemine ja laulude esitamine vähemalt viiel õhtul nädalas ega ruumide koristamine pole äriühingu juhtimine ega juhatuse liikme funktsioonide täitmine. Vaidluse seisukohalt ei oma tähendust et ka teiste juhatuse liikmed olid kantud TÖR registrisse. Töösuhe on individuaalne suhe ja seda hinnatakse konkreetse töötaja seisukohalt. Vaidluse all pole teiste isikutega sõlmitud töösuhte olemasolu. Kohus leiab, et TÖR kanded iseenesest ei aita vältida võimalikke sekeldusi Maksu ja Tolliametiga nagu väidab kostja esindaja, kohus märgib, et kanded peavad olema asjakohased ja tehtud kandeid käsitletakse õigetena.
42.Juhatuse liikmete teadmisi ja võimalikke eksimusi töösuhete valdkonnas ja töösuhete vormistamisega seonduvalt lükkab ümber kostja esindaja väiteid teatud töötajatega töölepingu sõlmimised nt kokkadega baarmen jt (kostja vastus p 15). Seega juhatuse liige teadis töölepingu ja töösuhte tähendust ja oskas seda eristada muudest lepingutest. Kas juhatuse liikme tasu maksti, millal ja kelle maksti ei oma selle vaidluse seisukohalt tähendust. Juhatuse liikme kohustustega võis samaaegselt täita sama isik ka töösuhtest tulenevaid kohustusi. Juhatuse liikmeks olek ei olnud vaidluse all seega tunnistaja A Ti ütlused ei omaks asjas mingit tähendust (TsMS § 238 lg1). Vaieldakse hagejaga sõlmitud töösuhte asjaolude üle.
43.Puhkusetasu maksmine on kostja otsene kohustus. Hageja on selgitanud et ta on vähemalt ühel korral viibinud puhkusel (tal tuli ise leida endale õhtuseks esinemiseks asendaja), puhkusetasu maksmata jätmine on kostjapoolne rikkumine. Rikkumisega ei saa tõendada töösuhte puudumist. Puhkusele lubamine ja puhkusetasu maksmine on suurel määral kostja mõjusfääris. Asjaolu, et kostja ei tasunud hagejale puhkusetasu ei tõenda töösuhte puudumist (kostja vastus p 16).
44.Kostja väide hageja tagasikutsumise kohta juhatuse liikme staatusest pole selles vaidluses asjakohane st ei oma tähtsust, samuti väited võimaluse kohta ise endale ülekandeid teha. Hageja on selgitanud menetluse käigus, et töölepingu sõlmimisel lepiti kokku et osa töötasust makstakse sularahas ja osa ülekandega, kohtule esitatud pangakonto väljavõttest nähtub et talle on töötasu makstud ja summad ja perioodid mida hageja saamata jäänud töötasuna kohtu kaudu nõuavad kinnitavad usutavalt et osaliselt on hageja töötasu siiski saanud. Hageja ei nõua kogu perioodi eest kogu saamata jäänud töötasu vaid osaliselt erinevate kalendrikuude eest ja erinevates summades. Kui suures summas hageja hagi esitab on tema otsustada (kostja vastuse p 17).
45.Kostja vastuse punktis 18 märgitud väited ei oma selle vaidluse seisukohalt tähendust, juhatuse liikme kohustuste täitmine pole vaidluse all. Kohtumenetluses on tuvastatud, et hageja kasutas kostjale kuuluvaid muusikariistu, kasutas kostja ruume, kostja äriidee baseerus just hageja isikule st just tema esinemisele, tema tuntusele ja välja oli reklaamitud hageja esinemised vähemalt viiel õhtul nädalas seega ei saa väita, et hageja ei allunud kostja juhtimisele ja kontrollile (kostja vastuse p 18).
46.Kostja pole selgitanud ja kohus ei jõudnud ka ise järeldusele, milles seisnes kostja väidetud hagejapoolne hea usu põhimõtte rikkumine. Juhatuse liikmena tegutsemine ja samas ettevõttes töösuhte alusel teatud ülesannete täitmine pole hea usu põhimõttega vastuolus.
Viivise nõue
47.Hageja palub kostjalt välja mõista viivis saamata jäänud töötasult kogusummas 4516,85 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 ja 113 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kohtule on hagi esitatud 30.04.2019 aastal. Kohus leiab, et viivise nõue kuulub rahuldamisele. Hageja viivisenõude alus saab olla VÕS § 101 lg 1 p 6, mille kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on viivise määraks nimetanud VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud 8 % aastas. Kohus arvestab sissenõutavaks muutunud viivise järgmise valemi abil: põhivõlgnevus alates hagiavalduse esitamisest 30.04.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 31.01.2020 x viivitatud päevade arv x seadusjärgne viivisemäär tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Võlaperiood
Võlasumma % aastas
(EUR)
% päevas
Perioodis viivitatud Perioodi summa päevi
(EUR)
30.04.2019 31.01.2020
Jaanuar 2018 töötasu
0.02
6,07
Aprill 2018 töötasu
0.02
30,35
Mai 2018 töötasu
797,48
0.02
48,4
Juuni 2018 töötasu
797,48
0.02
48,4
Juuli 2018 töötasu
97,48
0.02
5,92
August 2018 töötasu
797,48
0.02
48,4
September 2018 töötasu
629,45
0.02
38,2
Oktoober 2018 töötasu
797,48
0.02
48,4
Kohus mõistab VÕS § 101 lg 1 p 6, § 94 ja § 113 alusel kostjalt hageja kasuks viivistena välja 274,14 eurot. Sellele lisandub VÕS § 113 lg 1 II lause kohane viivis alates 01.02.2020. Menetluskulud
48.TsMS § 162 (menetluskulude jaotus hagimenetluses) sätestab lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks seega tuleb käesoleva tsiviilasja poolte kõik menetluskulud kanda kostjal.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunikpo Otsuse põhjendusi muudetud Tallinna RK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.