Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 04. detsembril 2019 tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus
Tsiviilasja number
2-18-15106
Kohtuasi
xxx hagi Eesti Vabariigi vastu Viru Vangla kaudu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
10 528,90 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: xxx (isikukood xxx, elukoht xxx Harju maakond) lepinguline esindaja adv. Nele Tammemäe
Kohtuistungi toimumise aeg
Kostja: Eesti Vabariik Viru Vangla kaudu (registrikood 70008144, asukoht Ülesõidu 1 41536 Jõhvi), volitatud esindaja xxx 13. november 2019
Resolutsioon
Jätta xxx hagi Eesti Vabariigi vastu Viru Vangla kaudu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Hagimenetluse kulud jätta xxx kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Jätta Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) menetluskulud kindlaks määramata ja xxx väljamõistmata
Hageja nõue
1.xxx (edaspidi ka hageja, psühhiaater, töötaja) palus kohtule Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) (edaspidi ka kostja, vangla, tööandja) vastu esitatud hagis tuvastada hagejaga TLS § 88 lg 1 p 5 alusel töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, mõista kostjalt välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 4 kuu keskmise neto töötasu ulatuses 6 499,32 eurot, TLS § 100 lg 5 alusel hüvitis töölepingu ülesütlemisest ette
teatamata jätmise eest 60 päeva keskmise neto töötasu ulatuses 3 249,66 eurot, alternatiivselt (st sekundaarse nõudena) mõista kostjalt välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 6 kuu keskmise neto töötasu ulatuses 9 748,98 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt 9 748,98 eurot alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse asjaolud
2.Pooled sõlmisid 03.09.2013 töölepingu nr 3.-4/73-1 (edaspidi tööleping), mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle 03.09.2013 Viru Vangla meditsiiniosakonna spetsialistpsühhiaatrina ja tema peamisteks tööülesanneteks oli kinnipeetavatele isikutele ambulatoorse psühhiaatrilise eriarstiabi osutamine. 12.09.2018 hommikul kutsuti hageja direktori asetäitja juurde, kus teatati, et tema suhtes on usaldus kaotatud ning ta peab kirjutama omal soovil lahkumisavalduse, millest hageja keeldus. Seejärel teatas direktori asetäitja, et hagejaga lõpetatakse tööleping erakorraliselt päevapealt, hageja kaotas õiguse vanglasse siseneda ning oma asjadele sai ta järele minna vaid koos saatjaga. Hageja ootas vangla ooteruumis mitu tundi ülesütlemisavalduse kättesaamist, kuid tema tervislik seisund oli pärast eelkirjeldatud hingelisi üleelamisi oluliselt halvenenud, mistõttu ta lahkus vangla territooriumilt ning suundus SA Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda. Samal päeval saadeti hageja elektronposti aadressile töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus, milles on märgitud, et kostja ütleb töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, s.o usalduse kaotuse tõttu alates 12.09.2018. Ülesütlemisavalduse kohaselt sai kostjale 26.07.2018 teatavaks informatsioon selle kohta, et hageja on 26.01.2018 e-kirjas vastanud Advokaadibüroo xxx e-kirjale seoses ühe kinnipeetava tervisliku seisundiga, tehes mh „mitmeid olulisi etteheiteid oma tööandja suhtes“. Ülesütlemisavalduse kohaselt oli tegemist „tugevalt vangla mainet kahjustavate hinnangutega, mis võisid tekitada kolmandatele isikutele vale ning eksitava arusaama vangla töökorralduse kohta.“ Täiendavalt on leitud, et hageja lähtus isiklikust hinnangust, ei tegutsenud tööandja huvides ega lojaalselt ning edastas tööandja kohta halvustavat ja ebatõepäraseid väiteid.
3.Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on tühine, sest alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ei olnud. Ülesütlemisavaldusest ei nähtu, kelle ees on vangla mainet kahjustatud. E-kiri on adresseeritud vandeadvokaadile, seega ühele isikule, mis ei saa olla piisav põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Töösuhte lõpetamine isiklikult epostiaadressilt advokaadile saadetud e-kirja tõttu on põhjendamatu ning ebaseaduslik, olles käsitletav mh erakordselt raske sõnavabaduse riivena. Hageja on seisukohal, et e-kiri pigem tõstis vangla mainet kirja adressaadi silmis, kuna sellest nähtub, et vanglas töötas tõeliselt professionaalne ning oma patsientide tervendamisele orienteeritud psühhiaater. Ülesütlemisavalduses on ka ette heidetud, et hageja ei informeerinud kostjat temale saadetud kirjast ega sellele vastuse koostamisest. Töölepingust ega ühestki õigusaktist ei tulene hageja kohustust teavitada kostjat isiklikule e-posti aadressile saadetud kirjast ja sellele vastamisest, kusjuures pöördumise sisuks oli patsiendi tervislik seisund ning patsiendi ja tema esindaja informeerimine kuulub tervishoiuteenuse osutaja ülesannete hulka.
4.Ülesütlemisavalduses esitatud väited, et hagejal on olnud varasemalt tööalaseid eksimusi, on ebaõiged, sest hagejale ei ole kogu 5 aaastase töötamise perioodil esitatud ühtki tööalast pretensiooni tööandja ega patsientide poolt. Tööandja ei ole töötajat enne töölepingu
ülesütlemist hoiatanud. Tõendamist ei leidnud väidetava rikkumise eriline raskus ja olulisus, mis tooks kaasa töölepingu ilma hoiatamiseta lõpetamise vajaduse. Töölepingut ei öeldud üles mõistliku aja jooksul, kuna hagejale heidetakse ette kaheksa kuud varem (26.01.2018) aset leidnud e-kirja saatmist. Ülesütlemisavalduse kohaselt sai kostja e-kirjast teadlikuks väidetavalt 26.07.2018, seega kaks kuud varem. Eesti kohtupraktika on käsitlenud mõistlikuna ühe kuu pikkust perioodi alates rikkumisest teadasaamisest kuni ülesütlemiseni.
5.Hageja on seisukohal, et tal on alust nõuda kostjalt suuremas määras hüvitist kui on ette nähtud TLS § 109 lg-s 2 ja hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada, et hageja on vanglas töötanud üle viie aasta, tema töö suhtes ei olnud pretensioone, kostja ei andnud hagejale mõista, et tal on tahe öelda tööleping üles, tööleping lõpetati päevapealt ning temalt võeti ära õigus vangla territooriumile siseneda ning seal liikuda vaid koos saatjaga. Kostja käitumine, töölepingu ülesütlemise ootamatus ja hagejale osakssaanud ebaõiglus tekitasid hagejale ka tervisehäired. Hageja esitas koos põhinõudega ka viivisenõude.
6.Hagiavalduse täienduses nõuab hageja hüvitist nii TLS § 109 lg 1 kui ka TLS § 100 lg 5 alusel, kuna TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetav hüvitis ei kata hüvitist etteteatamistähtaja mittejärgimise eest. Kui kohus ei saa välja mõista hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel, palub hageja alternatiivselt suurendada TLS § 109 lg 1 järgi väljamõistatavat hüvitist ning mõista hageja kasuks välja hüvitis 6 kuu keskmise neto töötasu ulatuses 9 748,98 eurot, arvestades asjaolu, et kostja oleks pidanud hagejale lepingu ülesütlemisest ette teatama vähemalt 60 kalendripäeva tulenevalt TLS §-st 97 lg 2 p 3. Pärast töölepingu ebaseaduslikku lõpetamist oli hagejal väga raske majanduslikult toime tulla, septembrist kuni novembrini 2018.a töötas hageja vaid 0,5 koormusega ning oluliselt väiksema töötasuga, kuivõrd uuel tööandjal Adeli Eesti OÜ-l ei olnud talle rohkem tööd pakkuda ning tunnitasu suuruseks oli vaid 12 eurot (kostja juures oli hageja tunnitasu 18 eurot (neto)). Alles detsembris 2018.a. leidis hageja täiendava töökoha ning asus paralleelselt töötama ka AS-is Medicum Tervishoiuteenused.
7.Hageja ei nõustu kostja kohtumenetluses esitatud vastuväidetega ülesütlemise põhjuste s.o kinnipeetava terviseandmete lekkimise kohta, kuna gmail.com meiliaadressi kasutamine on sama turvaline kui just.ee serveris; kinnipeetava nimi, isikukood ja terviseandmed olid avalikku käsitlemist leidnud kahes kohtuasjas ning hageja esitas kinnipeetava kinnituse selle kohta, et kui kirjavahetus peaks lekkima, siis ei ole tal kostja vastu pretensioone. Hageja ei ole kostjat meditsiiniosakonnas esinevatest probleemidest teadmatusse jätnud, vaid on 2017.a detsembris palunud vangla sisekontrollilt abi vangla meditsiiniosakonnas esinevate probleemide lahendamisel, rääkinud probleemidest meditsiiniosakonna juhatajaga ning sellest, et hageja poolt meditsiinilise abi osutamine on raskendatud, kuid probleemid jäid vangla juhtkonna ja/või vahetu juhi poolt lahendamata. Kostja viide ametijuhendi punkti 16 väidetavale rikkumisele ei ole samuti põhjendatud.
8.Kostja pidi vaidlusalusest e-kirjast teada saama 25.06.2018, mil kostja on e-toimiku vahendusel vastu võtnud sama kinnipeetava kaebuse koos lisadega haldusasjas nr 3-18-487 (kinnine menetlus), mille lisa nr 10 oli hageja 26.01.2018 e-kiri. Seega on kostja rikkunud TLS §-s 88 lg-t 4, öeldes töölepingu üles peaaegu kolm kuud pärast ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada saamist. Kostja vastuväited
9.Kostja nõustus hageja faktiväidetega poolte vahel sõlmitud töölepingu kohta. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja vastuse kohaselt sai talle 26.07.2018 teatavaks, et hageja isiklikule meiliaadressile laekus 24.01.2018 ühe Viru Vangla kinnipeetava advokaadi päring, mis puudutas kinnipeetava seisundit ja millele hageja 26.01.2018 vastas. Päringule vastamisel kasutas hageja oma isiklikku meilikontot, ei informeerinud vanglat esitatud päringust ega sellele antud vastusest. Samuti ei kooskõlastanud ta vastuskirja meditsiiniosakonna juhatajaga, millega rikkus ametijuhendist tulenevaid kohustusi. Kinnipeetav on vangla meditsiiniosakonna patsient, mitte hageja erapatsient ja tervishoiuteenuse osutamisel peab hageja alluma vangla üldisele korrale. Vanglat juhib direktor, kes vastutab vangla struktuurüksuste, k.a meditsiiniosakonna, häireteta töö eest. Direktor on 06.06.2018 käskkirja nr 1-1/67 punktides 17.1 ja 17.2 volitanud meditsiiniosakonna juhatajat läbi vaatama ja allkirjastama tervishoiuteenuse osutamist puudutavaid taotlusi, selgitustaotlusi, teabenõudeid, märgukirju jm. Lisaks sätestas ka hageja ametijuhend kohustuse kooskõlastada vastuskirju meditsiiniosakonna juhatajaga. Hagejal ei olnud õigust saata välja vastust ilma meditsiiniosakonna juhataja kooskõlastuseta ja oma allkirjaga.
10.Hageja rikkus ka töölepingu punkti 5.1.7, mille kohaselt töötaja kohustub täitma kõiki andmete turvalisust puudutavaid õigusakte ja eeskirju. Tervishoiuteenuse osutajal on kohustus kaitsta patsientide andmeid, eelkõige delikaatseid terviseandmeid ravi kohta. Vangla meditsiiniosakonna tervishoiutöötajatele on tööasjade ajamiseks tagatud e-posti aadress, mis on Justiitsministeeriumi infotehnoloogia infoturbe keskkonnas ning tööasjad edastatakse üksnes nende kanalite kaudu. Töö asjus isikliku meilikonto kasutamine on keelatud, kuna see ohustab vangla julgeolekut. Edastades kinnipeetava kohta käivaid andmeid oma isikliku meilikonto kaudu ja krüpteerimata, seadis hageja ohtu kinnipeetava konfidentsiaalsed andmed. Kostja heidab hagejale ette, et hageja ei täitnud oma tööülesandeid korrektselt ning tööandja kaotas ebaõige tegevuse tõttu tema vastu usalduse, mitte kriitika tõttu. Kui töötajal tekivad arusaamatused tööülesannete täitmisel või asutusesisese töökorralduse kohta, sh kahtlused töö takistamisel, siis on tööandjal õigustatud ootus, et võimalikest probleemidest teavitab töötaja esmalt tööandjat (TLS § 16 lg 2 p 7). Hageja töölepingu punkti 5.1.5 kohaselt kohustub töötaja tegema kõik endast sõltuva, et teistel ametnikel ja töötajatel oleks võimalik täita nende tööülesandeid ning ametijuhend nägi ette pidevat koostööd üksuse spetsialistidega ja meditsiiniosakonna erialaspetsialistidega. Seega pidi hageja tekkinud probleeme lahendama koostöös oma kolleegidega või pöörduma abi saamiseks oma vahetu juhi või vangla juhtkonna poole, mitte jätma vanglat teadmatusesse.
11.Kostja on seisukohal, et kinnipeetava ravijuhtumit oleks olnud võimalik lahendada vangla siseselt, kui hageja oleks täitnud oma otseseid töökohustusi kui ka tervishoiutöötajalt tavapäraselt oodatavaid ülesandeid. Novembris 2017 pöördus sama kinnipeetav vangla poole selgitustaotlusega, kus juhtis tähelepanu, et psühhiaatri väidete kohaselt peaks ta paiknema meditsiiniosakonnas kuni 31.10.2017 aga 20.10.2017 paigutati ta eluosakonda. Viru Vangla selgitas välja, et kinnipeetava ümberpaigutamine meditsiiniosakonnast eluosakonda oli meditsiiniosakonna juhataja poolt kooskõlastatud ja teadaolevalt konsulteeriti sellest ka hagejaga. Eelnevale tuginedes andis vangla kinnipeetavale selgitusi, mis ei ühti hageja 26.01.2018 väljastatud e-kirja sisuga. Seega tuli vanglalt sama sündmuse kohta kaks erinevat
seisukohta, mis ei näita vanglat heast küljest ja kahjustas mainet, kuna kinnipeetavale ja tema esindajale jäi arusaamatuks, mis tegelikult toimus. Arvestades, et kinnipeetava esindaja kasutas kogutud materjale kohtule esitamiseks, kahjustab selline tegevus vangla mainet ka kohtu ees. Eelnev on tingitud sellest, et hageja õigel ajal ei teavitanud tööandjat võimalikest probleemidest ega püüdnud neid koostöös kolleegide ja juhtidega lahendada, mistõttu saab väita, et töötaja ei tegutsenud tööülesannete täitmisel tööandja huvides ja tööandjale lojaalselt.
12.Vanglateenistuse jaoks on oluline, et teenistuja on usaldusväärne, käitub vastavalt töötajale seatud üldtunnustatud normidele, peab kinni töölepingu seadusest ja temaga sõlmitud töölepingust. Tuvastatud rikkumise valguses ei saanud olla kindel, et hageja edaspidi oma teenistusülesandeid täites suudaks õiguslikult korrektselt käituda. Hageja lõi oma käitumisega ebakindluse, mille tõttu ei saa teda võrreldes varasemaga täiel määral usaldada, eeldada töösuhte jätkamist ega oodata hea usu põhimõtte järgi tööandjalt eelnevat hoiatamist. 14.08.2018 toimus vestlus, kus osalesid hageja, direktori asetäitja ja järelevalveosakonna juhataja direktori ülesannetes ja mille sisuks oli hageja isiklikult meilikontolt saadetud kiri. Vestlusel hageja möönis, et ta ei tohtinud oma isiklikult meilikontolt saata tööalast infot ja põhjendas oma käitumist sellega, et ta oli endast väljas ja tegi seda kõike emotsioonide pinnalt. Vangla tõi lõppsõnana välja, et kuuldu põhjal ei tekkinud veendumust, et hageja on valmis töötama asutuses kokkulepitud reeglite järgi ning lähiajal antakse teada, kuidas vangla asjaga edasi liigub. Eeltooduga anti hagejale mõista, et tema töösuhe vanglaga võib lõppeda.
13.Kostja leiab, et töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus on esitatud mõistliku aja jooksul. Hageja töötas osalise koormusega käies tööl 2-3 korda nädalas ja ajavahemikul 17.07.2018-30.07.2018 oli ta puhkusel, mistõttu ei saanud vangla koheselt tegeleda asjaolude väljaselgitamisega. 14.08.2018 toimus hagejaga vestlus, kus käsitleti põhjalikult hageja käitumist. Hageja vahetu juht on varem korduvalt temaga vestelnud erinevatest tööalastest probleemidest ja selgitanud vanglas kehtivat töökorraldust ning vanglas sees ja väljaspool töötava arsti töö eripärasid. Hageja eksitab kohut väites, et pidi ooteruumis ootama mitu tundi direktori asetäitja juurde kutsumist ja töölepingu erakorralise ülesütlemise teatist ning sellisest ebaõiglusest tekkisid tal tervisehäired. Hageja sisenes vangla territooriumile 12.09.2018 kell 8.57, hiljem toimus vestlus, mille järel võeti seoses kavandatava töölepingu ülesütlemisega u kell 10 hagejalt ära õigus üksinda liikuda vangla territooriumil. Hageja viis oma isiklikud asjad meditsiiniosakonna teenistujate abi kasutades territooriumilt välja kell 10.31-11.32, kell 11.32-12.32 viibis ta meditsiiniosakonnas asuvas puhkeruumis, kus käisid ka kolleegid. Kell 12.32 läks hageja koos kolleegidega vangla personalisööklasse lõunat sööma. Hageja lahkus ilma töölepingu ülesütlemise dokumente kätte saamata ja kostja nõusolekuta vanglast umbes kell 13.05. Hagejaga vahetult suhelnud isikute sõnul oli ta väliselt vaoshoitud, rahulik. Vangla ei hoidnud hagejat kuskil ooteruumis, vaid ta liikus ringi, suhtles oma kolleegidega ja jõudis rahulikult vangla personalisööklas lõunat süüa. Seega ei ole usutavad hageja väited väidetavast tervise halvenemisest ülesütlemise teatist oodates.
14.Kostja on seisukohal, et TLS § 100 lg 5 hüvitise nõue ei ole asjakohane, kuna ei käsitle juhtumeid, mil tuvastatakse töölepingu ülesütlemise tühisus. Ülesütlemise tühisuse vaidluse korral katab TLS § 109 lg 1 alusel välja mõistetav võimalik hüvitis kõik nõuded, millele viitab ka TLS § 109 lg 3. TLS § 109 lg 1 alusel taotletud hüvitise suurus on ülemäärane.
Kohtuotsuse põhjendused
15.Töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.
16.Pooltel ei ole vaidlust selles, et 03.09.2013 sõlmisid nad töölepingu nr 3.-4/73-1, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle 03.09.2013 Viru Vangla meditsiiniosakonna spetsialist-psühhiaatrina; et töötaja tööülesanded olid kindlaksmääratud töölepingus ja selle lisaks olevas töötaja ametijuhendis; et hageja on ametijuhendiga tutvunud; et kostja ütles töölepingu ülesütlemisavaldusega erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, s.o usalduse kaotuse tõttu alates 12.09.2018; et hageja on ülesütlemisavalduse kätte saanud ega keskmise palga suuruses.
17.Pooltel on vaidlus selles, kas hagejaga töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv ning kas ja kui suures ulatuses tuleks hagejale välja mõista hüvitis töölepingu ülesütlemise tühisuse korral.
18.Töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega (tl 9-10) on tõendatud, et 12.09.2018 hageja elektronposti aadressile saadetud avalduse järgi ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, s.o usalduse kaotuse tõttu alates 12.09.2018. Avalduse põhjenduste kohaselt sai kostjale 26.07.2018 teatavaks, et hageja vastas 26.01.2018 oma isiklikult e-posti aadressilt Advokaadibüroo xxx advokaadi e-kirjas tema isiklikule eposti aadressile saadetud päringule seoses kinnipeetava tervisliku seisundiga; et advokaadi päringust ning sellele vastuse koostamisest hageja vanglat ei informeerinud; et vangla ei olnud teadlik asjaolust, et hageja esitas kinnipeetava kohta delikaatseid terviseandmeid; et kolmandatele isikutele esitati vangla töökorralduse kohta väiteid, mis põhinesid üksnes hageja hinnangutel; et pöördumise vastuses välja toodud pretensioonide esinemise korral oleks hageja pidanud TLS § 16 lg 2 p 7 tulenevalt pöörduma tööandja poole, et selgitada välja asjaolud ja lahendada tekkinud olukord. Ülesütlemisavalduse kohaselt on vanglateenistuse jaoks oluline, et teenistuja on usaldusväärne, käitub vastavalt töötajale seatud üldtunnustatud normidele, peab kinni TLS-ist ja temaga sõlmitud töölepingust ning töötaja peab hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda töötajana või kahjustaks ametiasutuse mainet, kuid antud juhul oli tegemist tugevalt vangla mainet kahjustavate hinnangutega, mis võisid tekitada kolmandatele isikutele vale ning eksitava arusaama vangla töökorralduse kohta; et hageja lähtus isiklikust hinnangust ega tegutsenud tööandja huvides ja lojaalselt ning edastas tööandja kohta halvustavaid ja ebatõepäraseid väiteid. Veel on ülesütlemisavalduses märgitud, et hagejal on olnud tööalaseid eksimusi ka varasemalt, mille osas ei ole koostatud tööandja poolt kirjalikke hoiatusi, kuid hagejaga on eksimuste tõttu korduvalt viidud läbi vestlusi ning, et hageja on Viru Vanglas tööl olnud alates 2013. aastast ja teadlik töötajale seatud kohustustest. Kostja on selgitanud ülesütlemisavalduses, et antud juhtum põhjustas olukorra, kus vanglal tekkis hageja suhtes usalduse kaotus, leitakse, et töölepingu erakorraline ülesütlemine ilma etteteatamis tähtajata on TLS § 97 lg 3 alusel põhjendatud ning mõistlik tähtaeg töölepingu lõpetamiseks tähendab esimest võimalust.
19.03.09.2013 hagejaga sõlmitud töölepinguga (tl 6-7) on tõendatud, et töölepingu p 1.5. kohaselt oli töötaja peamisteks tööülesanneteks kinnipeetavatele isikutele ambulatoorse psühhiaatrilise eriarstiabi osutamine, st arstlik läbivaatus, haiguste diagnoosimine ja haigete ravimine, tervishoiuteenuste osutamist tõendavate ja kinnipeetavaid ning vahistatuid puudutavate dokumentide vormistamine, haiguslugude täitmine, kinnipeetava isiku lahkumisel teise vanglasse ravisoovituste edastamine, individuaalne tervisekasvatus, meditsiiniline nõustamine.
20.Töölepingu punkti 5.1. alapunktidest tulenevalt olid töötaja kohustusteks tegutseda tööülesannete täitmisel tööandja huvides ning talle lojaalselt, tegema kõik endast sõltuva, et teistel ametnikel ja töötajatel oleks võimalik täita nende tööülesandeid, täitma kõiki andmete turvalisust puudutavaid õigusakte ja eeskirju, hoiduma tegudest, mis kahjustavad teiste töötajate, ametnike või kolmandate isikute elu, tervist, vara, au või väärikust ning tööandja mainet.
21.Töölepingu punkti 8.1 järgi tulenesid poolte kohustused veel seadustest (sealhulgas avaliku teenistuse seadusest selle töötajatele kohaldatavas osas), määrustest, ametijuhendist, tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitest ning muudest reeglitest ja eeskirjadest. Kõik tööandja poolt määratavad muud tingimused tehakse töötajale teatavaks allkirja vastu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis e-posti teel, dokumendihaldussüsteemis või tööandja siseveebis. Pooled on kokku leppinud, et töötajal on kohustus nendega tutvuda ning oma tegevuses nendest lähtuda.
22.Lisaks töölepingus sätestatule olid töötaja tööülesanded kindlaks määratud ametijuhendis, mis oli töölepingu lisaks (tl 20-21). Ametijuhendiga on tõendatud, et töötaja ülesandeks oli muuhulgas pidev koostöö üksuse spetsialistidega ja meditsiiniosakonna erialaspetsialistidega (ametijuhendi punkt 8) ja kinnipeetavate pöördumistele vastuskirjade koostamine koostöös meditsiiniosakonna referendiga ning vastuskirjade kooskõlastamine meditsiiniosakonna juhatajaga (ametijuhendi punkt 16).
23.Direktori 16.03.2017 käskkirjaga nr 1-/36 (tl 125-127) punktis 15 on sätestatud, et meditsiiniosakonna juhataja on volitatud läbi vaatama ja allkirjastama tervishoiuteenuse osutamist puudutavat kirjavahetust, taotlusi, teabenõudeid, märgukirju jne.
24.Justiitsministri 13.06.2006 määrusega nr 20 kinnitatud „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ ja Vabariigi Valitsuse 26.02.2001 määruse nr 80 „asjaajamiskorra ühtsed alused“ alusel Viru Vangla direktori 28.08.2014 käskkirjaga nr 1-1/172 (tl 60) kinnitatud Viru Vangla asjaajamiskorraga (tl 61-93) on tõendatud, et käskkirja punktides 1.4.5 - 1.4.7 sätestati, et igale teenistujale on tööalastel eesmärkidel suhtlemiseks omistatud elektronposti aadress domeeniga just.ee kujul [email protected], et tulenevalt sisust võivad nimetatud aadressile/aadressilt vahetatavad dokumendid kuuluda registreerimisele ning, et delikaatseid isikuandmeid sisaldavad sõnumid edastatakse elektroonselt ainult krüpteeritud kujul. Asjaajamiskorra punkti 4.1.3 kohaselt oli igal vangla elektronposti aadressi kasutajal elektronposti aadressilt edastatavate või aadressile laekuvate dokumentide registreerimise kohustus. Tulenevalt töölepingu punktist 8.1 oli Viru Vangla asjaajamiskord hagejale täitmiseks kohustuslik. Vaidlus puudub, et asjaajamiskord oli jooksvalt avaldatud vangla siseveebis.
25.Hagejale ei tulenenud töölepingust, ametijuhendist ega muudest tema tööd reguleerivatest õigusaktidest õigust kasutada tööalastel eesmärkidel oma isiklikku elektronposti aadressi, millelt 26.01.2018 e-kiri Advokaadibüroo xxx advokaadile oli saadetud. E-kirjaga (tl 10 pöördel-11) on tõendatud, et e-kirja sisust tulenevalt oli tegemist tööalase, mitte hageja erakirjaga. Järelikult rikkus hageja ametijuhendi punkte 1.4.5-1.4.7. Vaidlus puudub, et hageja tema isiklikule e-posti aadressile saadetud advokaadi päringust kinnipeetava tervisliku seisundi kohta ega oma 26.01.2018 e-kirjas saadetud vastusest sellele vanglat ei informeerinud ega kirjavahetust vastavalt käskkirja punktile 4.1.3 ei registreerinud. Samuti ei kooskõlastanud ta vastuskirja meditsiiniosakonna juhatajaga, millega rikkus ametijuhendi punktist 16 tulenevat kohustust. Kinnipeetava advokaadile saadetud e-kirjas märgib hageja muuhulgas, et ta oli stressis ja solvunud tööandja peale, kuna teda ei kaasatud kinnipeetava haigusjuhtumi läbiviimise protsessi, mistõttu saab kohus järeldada, et hagejal oli tahtlus ekirja saates jätta tööandja advokaadi päringust, vastuskirja saatmisest ja vastuse sisust teavitamata. Tunnistaja xxx ütlustega on tõendatud samuti, et hageja möönis nende vestlusel, et oli e-kirja saates emotsionaalne, tal oli kinnipeetavast kahju ning ta tahtis tööandjat mõjutada otsuseid muutma.
26.VÕS § 768 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud peavad hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta, samuti hoolitsema selle eest, et käesoleva seaduse §-s 769 nimetatud dokumentides sisalduvad andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti.
27.E-kirjaga on tõendatud, et hageja ei väljastanud vastavalt asjaajamiskorra punktile 1.4.7 vangla kinnipeetava kohta oma isiklikult e-posti aadressilt esitatud delikaatseid isikuandmeid krüpteeritud kujul. Järelikult jättis hageja Viru Vangla direktori 28.08.2014 käskkirjaga nr 11/172 kinnitatud Viru Vangla asjaajamiskorra punktides 4.1.3 ja 1.4.7 sätestatud kohustused täitmata. Ühtlasi rikkus hageja töölepingu punkti 5.1.7, mille kohaselt töötaja kohustub täitma kõiki andmete turvalisust puudutavaid õigusakte ja eeskirju ning VÕS § 768 lg-s 1 sätestatut. Hagejale ei tulenenud töölepingust, ametijuhendist ega muudest tema tööd reguleerivatest õigusaktidest õigust väljastada 26.01.2018 vastust oma allkirjaga ilma meditsiiniosakonna juhataja kooskõlastuseta. Kuivõrd hageja on 25.06.2019 menetlusdokumendi punktis 14 esile toonud, et tal puudus enne 26.01.2018 igasugune kokkupuude e-kirja adressaadiks olnud advokaadiga, siis edastas ta kinnipeetava delikaatsed isikuandmed eelnevalt kontrollimata, kas tegemist on ikka kinnipeetava esindajaga, rikkudes sellega VÕS § 768 lg-s 1 sätestatut kohustust hoida saladuses tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta ning hoolitseda, et need ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele. Eelnevate tõenditega on tõendatud ka kostja väide, et vangla pidas töö asjus isikliku meilikonto kasutamist vangla julgeolekut ohustavaks, mistõttu see oli keelatud.
28.Kinnipeetava kohtule esitatud kinnitus (tl 55) selle kohta, et ta tagasiulatuvalt annab oma advokaadile nõusoleku esitada järelepärimisi ning saada püsivalt informatsiooni tema terviseandmete kohta on allkirjastatud alles 06.06.2019, seega kohtumenetluse käigus. Hageja ei saanud advokaadi päringule vastamise ajal kinnipeetava eelnimetatud kinnituse sisust teadlik olla ega sellega ka arvestada, sest sellesisulist kinnitust advokaadi e-kirja teel
saadetud päring hagejale ei sisalda. Kohus ei pea hageja väidet, et tema isiklikult e-posti aadressilt saadetud kirja sisu oli sama hästi kaitstud, kui just.ee meiliserverilt xxx vastusega advokaadi päringule (tl 57) tõendatuks, kuivõrd see käsitleb küll üldiselt Google kasutatavate turvalahenduste kirjeldust, kuid selles puudub võrdlus just.ee meiliserveri turvalisusega ning konkreetset hageja gmail.com kontot ja krüpteerimata e-kirja sisu turvalisust puudutav käsitlus.
29.Hageja e-kirjas toodud põhjused, et psühhiaatrilise abi andmine antud kinnipeetavast patsiendile oli raskendatud ja kohtuistungil antud seletused selle kohta, et ta pidi kiiresti sekkuma, sest kinnipeetav oli suitsiidne, on ümber lükatud tunnistaja xxx ütlustega (tl 131132) selle kohta, et hageja raviotsuseid kahtluse alla ei seatud, kuid hagejal tuli arvestada vangla töökorraldustega, mida hageja alati ei järginud ning kinnipeetava raviloo (tl 27) ja avaldusega (tl 115), millest nähtuvalt ei olnud kinnipeetav suitsiidne.
30.Vaidlus puudub, et kinnipeetava ja kostja vahel toimusid vaidlused halduskohtus kinnipeetava käitumisest tingitud rikkumiste osas. Tõendiga (tl 28), vastustega märgukirjale (tl 29, 116) ja pöördumistele (tl 30, 110, 118) ning tunnistaja xxx ütlustega on tõendatud, et kostja suhtles oma teenistujate kaudu kinnipeetava ja tema esindajaga kinnipeetava tervise, ravi ja erinevatesse kambritesse paigutamise üle 2017.aasta lõpus ja 2018.aasta alguses ning vangla juhtkond arutas hagejaga kinnipeetava raviotsuseid, mistõttu oli hageja otsesuhtlus kinnipeetava esindajaga vangla teiste teenistujate tööd segav ja ka vangla mainet kahjustav, kuivõrd kinnipeetava esindajale saadetud teave ei olnud kooskõlas.
31.TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 1 p 5 alusel töölepingu lõpetamine usalduse kaotuse tõttu ei eelda töötaja eelnevat hoiatamist.
32.Kohus on seisukohal, et eelpool käsitletud tõenditega on põhjendatud ja tõendatud kostja ülesütlemisavalduses ja vastuses hagile esile toodu, et töötaja käitumine kogumis põhjustas kostjas usalduse kaotuse tema suhtes, et tuvastatud rikkumise valguses ei saanud kostja olla kindel, et hageja edaspidi oma teenistusülesandeid täites suudaks õiguslikult korrektselt käituda ning, et hageja lõi oma käitumisega ebakindluse, mille tõttu ei saa teda võrreldes varasemaga täiel määral usaldada, eeldada töösuhte jätkamist ega oodata hea usu põhimõtte järgi tööandjalt eelnevat hoiatamist. Kohus leiab, et hageja tegu kogumis oli käsitletav töökohustuse olulise rikkumisena, mille puhul ei olnud TLS § 88 lg 3 teisest lausest tulenevalt eelnev hoiatamine vajalik. Ülesütlemisavalduses on esile toodud ja tunnistaja xxx ütlustega tõendatud, et kostja oli hagejaga varasemalt tööalastest eksimustest korduvalt vestelnud. Viru Vangla 23.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/40 kinnitatud töökorralduse reeglite (tl 94-105) punktist 13.4 tuleneb, et teenistuskohustuse rikkumine on oluline, kui see toob endaga kaasa usalduse kaotuse teenistuja vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et teenistuja ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist. Teenistuskohustuse oluliseks rikkumiseks on punkti 13.4.4 järgi ka tegu, mis segab teisi teenistujaid nende teenistuskohustuste täitmisel. Poolte vahel sõlmitud töölepingus on muuhulgas punktis 5.1.11 kokkulepitud, et töödistsipliini rikkumine võib kaasa tuua töölepingu lõpetamise ilma eelneva hoiatuseta, mistõttu pidi hageja eelnevate sätetega
arvestama.
33.Kohus võttes arvesse eelpool toodut on ka seisukohal, et hageja poolset teenistuskohustuste rikkumist ei saa õigustada hageja ja vangla vahel tekkinud lahkarvamustega kinnipeetavate ravi üle ega hageja tehtud meditsiiniliste otsuste tühistamisega kostja poolt ilma hageja osavõtuta, sest selliste olukordade lahendamiseks oli hagejal võimalik pöörduda vangla direktori või Justiitsministeeriumi kui kostja üle järelevalve teostaja poole. Seejuures ei ole asjakohane ega tõendatud hageja väide, et Justiitsministeeriumi poole probleemidega pöördumine oli keelatud.
34.TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu ning § 97 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. TLS § 97 lg 3 järgi võib tööandja töölepingu TLS § 88 lg-s 1 nimetatud alusel üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlema poole huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Ülesütlemisavaldusest nähtuvalt öeldi leping hagejaga üles ilma ette teatamiseta. Tunnistaja Anu Möldri ütlustega on tõendatud, et etteteatamistähtaega ei saanud hagejaga töölepingu ülesütlemisel järgida, kuivõrd oli oht, et kinnipeetavad manipuleerivad temaga ja nende palved võivad tulla raviotsustena. Kohus võttes arvesse hagejaga töölepingu erakorraliselt ülesütlemise asjaolusid ja kostja argumente, peab töölepingu ülesütlemist ilma ette teatamistähtaega järgimata põhjendatuks ja tõendatuks.
35.TLS § 88 lg 4 näeb ette, et tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.
36.Kohus on seisukohal, et hagejaga töölepingu ülesütlemine toimus mõistliku aja jooksul. Töölepingust ja ametijuhendist nähtuvalt ei ole vangla juristil ega meditsiiniosakonna psühhiaatril alluvussuhet ega mingit tööalast puutumust, mistõttu ei saa lugeda tööandjat hageja rikkumisest teadlikuks xxx poolt 25.06.2018 teises kohtuasjas e-toimikus dokumendi vastuvõtmisega (tl 30 pöördel). Kostja on väitnud, et tööandja sai hageja rikkumisest teada 26.07.2018, mil vangla juristil xxx tõusetus kohtuasjas 3-18-487/1 vastust koostades hageja kirja osas küsimus ning vastav info edastati vangla juhtkonnale. Antud väide on tõendatud vaidlusaluse kirjavahetuse xxx edastamisega hageja poolt 26.07.2018 (tl 111).
37.Seega saab mõistlikku aega töölepingu ülesütlemiseks hakata arvestama alates 26.07.2018, kui e-kirja saatmisest sai teada hageja juht. Kostja on põhjendanud, et hageja ei viibinud töögraafiku järgi vanglas igal tööpäeval, vaid 2-3 päeva nädalas, mistõttu ei olnud võimalik temaga igal tööpäeval vahetult suhelda, et hageja viibis 26.072018 puhkusel ja naasis puhkuselt tööle augustis ning, et kahekümne kahest augusti tööpäevast viibis hageja vanglas kohapeal kolmeteistkümnel päeval, septembris kuni töölepingu ülesütlemiseni (12.09.2018 kaasa arvatud) viibis hageja vanglas viiel tööpäeval. Selliselt arvestas kostja, et ta ütles hageja töölepingu üles hageja kaheksateistkümnendal tööpäeval.
38.Kohus on seisukohal, et TLS § 88 lg-s 4 kirjeldatud mõistliku aja puhul saab võtta arvesse töösuhte olemust ja asjaolu, kas töötaja viibib töö tegemise kohas igal tööpäeval või mitte
ning rikkumisest teada saamise ja töölepingu ülesütlemise vahelisel ajal töötaja puhkusel viibimist. Samuti on asjas tõendatud, et hagejaga ei lõpetatud töölepingut üksnes e-kirja alusel, vaid sellele eelnevalt viis vangla juhtkond temaga läbi vestluse, mille tulemusena jõudis kostja veendumusele, et hagejaga tuleb tööleping erakorraliselt ülesöelda. Järelikult oli rikkumisest teadasaamisest kuni töölepingu ülesütlemiseni kulunud aeg asjaolusid arvestades TLS § 88 lg 4 tähenduses mõistlik.
39.Hageja ei ole esile toonud, miks oleks temaga töölepingu lõpetamine lühema aja vältel olnud tema suhtes soodsam või mõistlikum arvestades, et tööleping lõpetati etteteatamiseta ning hageja on väitnud, et tal ei õnnestunud koheselt leida uut töökohta. Kohus on seisukohal, et hageja pöördumine 12.09.2018 SA Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna poole, ei anna alust töölepingu etteteatamiseta ülesütlemise osas tehtud järeldusi ümber lükata. Patsiendikaardiga nr R671274 (tl 7 pöördel – 8) on tõendatud, et hageja viibis haiglas 12.09.2018 ajavahemikul kell 13.03 – 14.21, kus tal diagnoositi rahutus ja ärevus, mistõttu määrati ravimina rahusti, kuid põhihaigusena diagnoositi ka kaelavalu ja sellega seoses määrati ravimid. Hageja on väitnud, et kostja käitus temaga töölepingu lõpetamise päeval alandavalt ja mõnitavalt, kuid oma väiteid ta tõendanud ei ole.
40.Järelikult oli kostjal alus hagejaga lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ilma TLS § 87 ja § 97 lg 1 ja 2 p 3 sätestatud etteteatamise tähtajata, töölepingu ülesütlemine toimus mõistliku aja jooksul, töölepingu ülesütlemine ei ole tühine ning tööleping on lõppenud ülesütlemisega. Seega puudub alus TLS § 109 lg 1 või § 100 lg 5 alusel hüvitise ning hüvitiselt kõrvalnõudena viivise väljamõistmiseks, mistõttu tuleb hagi jätta tervikuna rahuldamata. Menetluskulude jaotus
41.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab menetluskulud hageja.
42.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja on kohtule teatanud, et tal menetluskulud puuduvad, mistõttu jäävad need kindlaksmääramata ja vastaspoolelt väljamõistmata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.