Kaija Kaijanen, Villem Lapimaa ja Vahur-Peeter Liin
Määruse tegemise aeg ja koht
20.05.2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-6015
Kohtuasi
Tallinna linna (Pirita linnaosa valitsuse kaudu) avaldus XX-le eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.06.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinna linn (Pirita linnaosa valitsuse kaudu), lepinguline esindaja Ilona Raudsep Puudutatud isikud: XX (isikukood XXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti YY (isikukood XXXXXXXXXX) QQ (isikukood XXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 19.06.2019 määrus osas, millega seati XX-le eestkoste kõigi asjade ajamiseks ja tunnistati ta valimisõiguse osas teovõimetuks. Teha tühistatud osas uus määrus, millega lubada XX-l teha eestkostja nõusolekuta rahalisi tehinguid kuni 150 eurot kuus ja lugeda, et XX-l on valimisõigus. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
2.2.Määrata XX eestkostjaks Tallinna Linnavalitsus (Pirita linnaosa valitsuse kaudu).
2.3.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.
2-19-6015 Jätta XX-le õigus eestkostja nõusolekuta teha rahalisi tehinguid, millest tulenevad kohustused täidetakse kohe, 150 eurot kuus.
2.5.Tuvastada, et XX-l on valimisõiguse tähenduses teovõimeline ja tal on hääleõigus.
2.6.Tuvastada, et XX ei ole võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
2.7.Eestkostja ülesanne on esindada XX kõikide õiguslike ja varaliste tehingute tegemisel, v.a määruse punktis 2.4 nimetatud juhul, ning korraldada tema elu ja tagada temale inimväärsed elutingimused, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenused ja ravi.
2.8.Eestkostja on kohustatud: a. esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta 15.07.2019. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta. b. Esitama kohtule iga aasta 15. juuniks aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuleb eraldi välja tuua kulutused ning lisada neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära keskmiselt kuluv summa kuus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata.
2.9.Kohus otsustab XX üle seatud eestkoste lõpetamise või jätkumise hiljemalt 19.06.2024.
2.10.Jätta riigi õigusabi kulud ja ekspertiisikulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Rahuldada YY määruskaebus osaliselt.
4.Võtta tõendina asja materjalide juurde Harju Maakohtu 26.11.2018 määrus asjas nr X-XX-XXXX.
5.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda.
Selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (TsMS § 532).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna linn (Pirita linnaosa valitsuse kaudu) esitas 18.04.2019 Harju Maakohtule avalduse XX-le eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on XX viibinud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus
2-19-6015 (PERH) statsionaarsel ravil viiel korral (03.02.–29.02.2016, 14.03.–04.04.2016, 05.04.– 03.05.2016, 13.05.–30.09.2016, 10.06.–19.07.2018), tal on diagnoositud püsiv luululine häire ja skisotüüpne häire. XX hakkas 2016. a pärast haiglaravi lõppemist elama oma ema YY juures. Tema ravi jätkus koostöös raviarstiga ning määratud ravimite võtmisega. XX sissetulekuks oli töövõimetoetus koos puudetoetusega. Mustamäe linnaosa valitsuse sotsiaaltöötaja teatas 24.07.2018 Pirita linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale, et XX kasutas oma ema suhtes vägivalda. XX viidi agressiivse käitumise tõttu psühhiaatriahaiglasse. YY selgitas 13.08.2018 toimunud vastuvõtul sotsiaalhoolekande osakonnas, et tal ei olnud ülevaadet XX raviplaanist, sest XX ei jaganud seda teavet temaga. XX tervislik seisund muutus märgatavalt. Ta ei vastanud ema küsimustele ravimite võtmise kohta, sulges end kööki, lõhkus mööblit, viskas aknast välja oma riided. XX ja YY vahel tekkisid ägedad sõnavahetused. YY kahtlustas, et XX ei võta korrapäraselt ravimeid. XX väitis Mustamäe linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna spetsialistile, et tal ei olnud raha uute ravimite ostmiseks, sest YY ei anna talle raha. Kuna ta ei võtnud ravimeid, muutus ta tervislik seisund halvemaks. YY väitel muutus poja käitumine järjest hullemaks, tülitsemine järjest sagedasemaks, XX ei suutnud oma emotsioone ja käitumist kontrollida, ta kasutas oma pereliikmete suhtes nii füüsilist kui ka vaimset vägivalda. XX ettearvamatu ja agressiivne käitumine hirmutab ja kahjustab kõiki pereliikmeid. XX isa QQ väidab, et XX käib tihti teda Pirital kimbutamas, nõuab oma vanu asju, mida alles ei ole, sõimab ja ähvardab. Kohale kutsutud politsei saabudes käitub XX isa sõnul vaguralt ja on taltsas. Tema vanemad ei ole nõus osalema XX elus. Nad ei ole suutelised tagama, et XX võtaks järjepidevalt ravimeid, ega suunama teda iseseisvumisele. Ka tema õde on keeldunud olema XX eestkostja. Raviarsti hinnangul on XX ravisoostumus halb. Ta ei võta tõenäoliselt ravimeid, tal ei ole haiguskriitikat ega võimet hinnata adekvaatselt ravi vajadust. Ta võib oma ettearvamatu käitumise tõttu olla ohtlik iseendale ja teda ümbritsevatele inimestele. Teiste pereliikmete ohutuse tagamiseks tuleb XX teovõimet piirata ning määrata talle eestkostja, kes korraldab XXle eluasemeteenuse saamise, töövõime ja puude raskusastme hindamise ja sotsiaalteenused erihoolekandeasutuses. XX viibis alates 2018. a septembrist seitse kuud kinnipidamisasutuses (poevarguste eest), kust ta vabanes 2019. a märtsis. Ta viibib alates 2019. a aprillist statsionaarsel ravil psühhiaatriahaiglas. XX-l ei ole elukohta. XX-le määratud esindaja arvamus
2.Esindaja arvates ei tule XX-le eestkostet seada. XX orienteerub ajas ja ruumis. Ta vastab küsimustele (sh sellele, mis ta nimi on) pika ajavahemiku järel, kuid asjakohaselt. Ta teab, kes on president ja peaminister. Ta kinnitab, et tema suhted lähedastega on normaalsed. Ta ei suhtle eriti õega. XX arvab, et ta saab kõikide toimingutega ise hakkama. Ta kasutab pangakaarti ja -automaati, telefoni ning arvutit. Ta soovib pärast haiglaravi hakata tööle ehitusel, milles tal on ka varasem kogemus.
2-19-6015
3.XX-l on psüühikahäire ning tal ei ole ravisoostumust. Tema suhted lähedastega on kas halvad või on need katkenud. Esindaja arvates on XX-ga seotud elukondlikke küsimusi võimalik lahendada sotsiaalhoolekande abinõudega. Eksperdiarvamus
4.Harju Maakohus määras XX vaimse seisundi hindamiseks kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Ekspertiisiakti nr 7.1-3/84 kohaselt on XX vaimuhaige, ta põeb paranoidset skisofreeniat. XX ei ole kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima ning tema vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid ega teostada valimisõigust. XX ei saa oma huve kaitsta volituste andmise või muude abiliste kaudu, vaid vajab eestkostjat viieks aastaks. Eestkostja ülesanneteks oleks tema esindamine kõigi varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmisel ja XX-le adekvaatse ravi ja hoolduse tagamine. XX võib teha eestkostja nõusolekuta väiksemaid rahalisi tehinguid, näiteks osta poest toitu. XX ei ole võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. XX tervislik seisund ei võimalda tema kohtuistungil osalemist ega ärakuulamist. XX ärakuulamine võib oluliselt ohustada tema tervist, sest ta on oma psüühikahäire tõttu väga kahtlustav ja kartlik. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohus rahuldas 19.06.2019 määrusega avalduse ja seadis XX-le eestkoste, määras eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse (Pirita linnaosa valitsuse kaudu) ning piiras XX teovõimet täielikult, sh perekonnaõiguslike tehingute tegemiseks ning valimisõiguse teostamiseks. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb XX-le perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 alusel seada eestkoste. XX on piiratud teovõimega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 1 tähenduses. XX ei saa aru oma majanduslike, õiguslike ja tervislike huvide olemusest ega suuda enda huvide eest seista. Ekspertiisiakti kohaselt on XX-l diagnoositud vaimuhaigus (paranoidne skisofreenia), mille tõttu ei ole ta võimeline iseseisvalt elus toime tulema. Ta orienteerub ajas ja ruumis, kuid tema üldine orientatsioon, huvi päevasündmuste ja ka oma lähedaste vastu on puudulik. XX oli ekspertiisi tegemisel pinges ja umbusklik. XX andis vastused väga pika latentsaja järel ja sageli ühesõnaliselt. Vestlust ei tekkinud ning tema sõnavara oli vaesunud. XX-l avaldub suhtumisluul (temasse suhtutakse halvasti, üleolevalt) ning esinevad kuulmismeelepetted. Ta kuuleb enda kohta sosistamist ning naermist. Emotsionaalselt esineb märgatav tuimenemine ja selle foonil pidev hirmutunne ning pinge. Ta on otsustusvõimetu ja kõhklev. Tema tahteaktiivsus on madal. XX ei saa oma elukorraldusega hakkama, pingelisemates olukordades ja kui psüühiline haigus on ägenenud, on ta agressiivne. Tema mälu on rahuldav, intellekti rasket kahjustust ei ole, kuid uuringu kohaselt on tähelepanu, töötluskiirus ja kognitiivne paindlikkus alanenud. Eksperdi hinnangul ei ole XX kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima, mistõttu vajab ta eestkoste seadmist. XX vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid, teostada valimisõigust, samuti ei ole ta võimeline aru saama abielu sõlmimise ega muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. XX-le tuleb seada täielik eestkoste kõigi asjade ajamiseks. Seetõttu tuleb piirata ka tema õigust valida. XX ei ole võimeline iseseisvalt tegema mistahes tehinguid, sh perekonnaõiguslikke
2-19-6015 tehinguid. XX saab jätkuvalt osaleda pisitehingutes (nt poest enda tarbeks toidu ostmine), kuid seda eestkostja kontrolli all ja vastutusel. XX huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmisega või perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 3 järgi menetlusosaliste enda kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud ning ekspertiiskulud, mis jäävad riigi kanda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
6.YY esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse. Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole arusaadav, miks on vajalik XX teovõimet piirata. Kuigi varem ei mõistnud XX oma ravivajadust, on praeguseks olukord muutnud. XX pöördus kahel korral (06.04.2019 ja 30.04.2019) vabatahtlikult ning omal initsiatiivil PERH-i psühhiaatriakliinikusse ravile. Ta võtab korrapäraselt ravimeid. XX-le on viimase kahe aasta jooksul tehtud kaks kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi, mille kummagi järeldused on vastandlikud. Kriminaalasjas nr 18231501504 tehtud ekspertiis pidas XX võimeliseks aru saama oma tegude tähendusest, nende eest vastutama ning osalema kohtuprotsessis. Kohus leidis, et XX on kohtuotsusest aru saanud ja sellega nõustunud ning väljendanud oma tõelist tahet. 2019. a mais tehtud ekspertiisiakt ei ole objektiivne. Ekspertiisiakt põhineb enamjaolt Pirita linnaosa valitsuse teovõime piiramise taotluse avalduses märgitule ning QQ sundmõtetele. Ekspertiisiaktis esitatud väide, et XX süütas oma isa maja, on tõenäoliselt vale. Asjaolust, et XX ei esitanud Eesti Töötukassale 2018. a suvel haiglaravil täidetud töövõimetuspensioni saamise taotlust, ei saa järeldada, et ta ei saa asjaajamisega hakkama. XX-l on viimase nelja aasta jooksul esinenud kaks tugevat psüühilise seisundi halvenemist: 2015. ja 2018. aastal. 2018. aastal toimunud haiglaravi järel halvenes tema seisund. Vahetult pärast haiglast väljumist sattus ta politsei huviorbiiti. XX ebaadekvaatne ja kaaskodanikke häiriv käitumine jätkus kuni vangistamiseni. XX-l diagnoositi skisofreenia, kui oli juba teada, et taotletakse tema teovõime piiramist. Skisofreenia diagnoosist ei saa järeldada, et isik ei ole kestvalt võimeline oma tegudest aru saama. Skisofreenia ei tähenda nõrgamõistuslikkust ning on ravimitega täiesti kontrolli all hoitav haigus. Teovõime sõltub inimese intellektist, mitte diagnoosist. Skisofreeniadiagnoosile ei pea järgnema teovõime piiramine. XX probleeme saab lahendada eestkostet seadmata. YY saab XX abistada igapäevaelu korraldamisel. YY-l ei ole võimalik talle eluruumi pakkuda, mistõttu vajab XX abi elukoha leidmisel. Kohus ei ole välja selgitanud YY kui XX ema arvamust eestkoste seadmise suhtes ning on asja lahendanud kallutatult.
2-19-6015 Arvestades, et XX tegeleb enda ravimisega ning ta ei ole viimase aasta jooksul käitunud ebaadekvaatselt ja kaaskodanikke häirivalt, on eestkoste seadmine ebaproportsionaalne meede.
7.XX-le määratud esindaja palub määruskaebuse rahuldada. Kuigi kriminaalasjas ja praeguses asjas tehtud ekspertiisid annavad vastused erinevatele küsimustele, ei saa ignoreerida asjaolu, et XX on tunnistatud kohtumenetluskõlbulikuks ja võimeliseks kandma reaalset vanglakaristust. Samuti on oluline, et XX on olnud võimeline vormistama dokumente ja pöörduma ravi saamiseks haiglasse.
8.Tallinna Linnavalitsus (Pirita linnaosa valitsuse kaudu) palub jätta määruskaebus rahuldamata.
9.QQ palub jätta määruskaebus rahuldamata. Ekspert on õigesti leidnud, et XX vajab eestkostet viieks aastaks. XX on ebastabiilne ja tema teod on ettearvamatud.
10.Ringkonnakohus andis 07.05.2020 kirjas menetlusosalistel teada, et võtab asja lahendamise juurde Harju Maakohtu 26.11.2019 määruse kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, millele määruskaebuses viidatakse, ning andis menetlusosalistele tähtaja esitada sellele soovi korral seisukoht. Määruskaebuse esitaja (YY) oli nõus määruse asja lahendamise juurde võtmisega. Teised menetlusosalised ei esitanud seisukohta.
11.Ringkonnakohus palus 12.05.2020 kirjas menetlusosalistel teada anda, kuidas toimub praegusel ajal XX igapäevane elukorraldus, sh kui palju on tema käsutuses raha poes käimiseks jm pisitehinguteks (nt söögi ja esmatarbekaupade ostmiseks). Ringkonnakohus palus täiendavalt Pirita Linnaosa Valitsusel teada anda, kas ta peab võimalikuks XX-le jätta pisitehinguteks 150 eurot kuus, arvestades ka, et eksperdiarvamuse kohaselt võib XX teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid. YY vastuse kohaselt elab XX alates 10.07.2019 sotsiaalmajutusüksuses. XX arvelduskonto kasutuslimiit oli esimestel kuudel 0 eurot. Kogu raha läks kohtutäiturile. Eestkostja sõlmis kohtutäituriga kokkuleppe, mille kohaselt saab kohtutäitur iga kuu 300 eurot. XX-l on pangakaart, mis on CC nimel. Pangakaardi limiit on 35 eurot nädalas: 25 euro ulatuses tohib teha kaardimakseid ning 10 eurot välja võtta sularahas. XX ei pääse ligi enda arvelduskontole internetipangas, et vaadata arveldusarve saldot. XX saab igapäevasteks kulutusteks raha YY-lt, ligikaudu 200 eurot kuus. XX teeb ise enda ostud. YY on maksnud sotsiaalmajutusüksuse üüriarve, v.a detsembrikuu arve. XX-le määratud esindaja märkis, et kui kohtu hinnangul on vajalik eestkostja määramine, on põhjendatud lubada XX-le pisitehingute tegemiseks 150 eurot kuus. Tallinna Linnavalitsus (Pirita linnaosa valitsuse kaudu) vastuse kohaselt on XX alates 01.07.2019 Tallinna sotsiaaltöö keskuse (TSK) Varre üksuses, kus XX-le osutatakse iga päev eluks vajalikku tuge ja nõustamist. XX sissetulekuks on töövõimetoetus 413,70 eurot ja sotsiaaltoetus 41,17 eurot kuus. Tal ei ole oskust iseseisvalt rahaga ning igapäevaelu korraldamisega toime tulla. AS-i SEB Panga eksituse tõttu olid XX-le jäänud 2008. a-l sõlmitud lepinguga internetipanga paroolid ja XX kuritarvitas 10.02.2020 – 01.03.2020 tema arvelduskontol olevat raha hasartmängude mängimiseks. Kokku kulutas ta selleks kõik oma arveldusarvel oleva raha 504 eurot. Pirita linnaosa valitsus maksis XX-le 2020 märtsis
2-19-6015 100 eurot toetuseks, et katta tema eluasemekulusid. XX võlad on kokku 3417,26 eurot. Iga kuu tegeletakse vastavalt võimalusele sellega, et vähendada XX võlga. XX sissetulekust tasutakse ka TSK Varre üksuse eluaseme majutuskulu. Pirita linnaosa valitsus toetab klienti vajadusel toiduabiga ja on maksnud ühekordseid toetusi toimetuleku tagamiseks. Ka TSK Varre üksuses on võimalus saada toidupanga toiduabi. Pirita linnaosa valitsus võimaldab XX-l teha iseseisvalt pisitehinguid kuni 150 eurot kuus. Kaardimakse limiit on 25 eurot päevas ja sularaha väljavõtu limiit 10 eurot päevas. Raha on mõeldud toidu- ja majapidamistarvete ostmiseks. TSK Varre sotsiaaltöötaja RM andis 14.05.2020 lühiülevaate XX toimetuleku kohta. RM ülevaate kohaselt ei saa XX kõrvalise abita hakkama. Pirita linnaosa valitsuse arvamuse kohaselt on XX eeskoste jätkamine vajalik. XX vajab igapäevaselt eluga toimetulemiseks varaliste ja isiklike õiguste huvide kaitset ning igapäevaeluga toimetulekuks püsivat kõrvalabi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada osas, milles kohus seadis XX-le täieliku eestkoste kõikide asjade ajamiseks ning tunnistas ta valimisõiguse osas teovõimetuks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega annab XX-le õiguse teha eestkostja nõusolekuta tehinguid kuni 150 eurot kuus ning jätab XX-le valimisõiguse. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
13.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et XX-le tuleb PKS § 203 lg 1 ning TsÜS § 8 lg 2 järgi seada eestkoste. Maakohus määras aga XX-le eestkoste põhjendamatult suures ulatuses.
14.PKS § 203 lg 1 kohaselt määratakse täisealisele isikule eestkostja, kui ta ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, s.t isik on piiratud teovõimega TsÜS § 8 lg 2 tähenduses. PKS § 203 lg 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
15.Ringkonnakohus selgitab, et eestkoste normistiku eesmärk ei ole isikut alandada või teda karistada. Eestkoste seadmise ning selle tarbeks isiku teovõime piiramise eesmärk on aidata isikut ning tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Eestkoste seadmisel tuleb kohtul esmalt tuvastada, millises ulatuses on inimesel piiratud teovõime. Piiranguid tuleb seada nii vähe kui võimalik ning isiku õigust vabale eneseteostusele tuleb austada neis küsimustes, milles isik saab oma tegude tähendusest aru ja suudab neid juhtida (Riigikohtu 09.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p 19). Kui kohus tuvastab, et isik on piiratud teovõimega ning vajab seetõttu osas või kõigis eluvaldkondades eestkostet, tuleb isiku õiguste ja huvide kaitseks määrata talle eestkostja. Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet (Riigikohtu 23.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-17315, p 13; 09.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p-d 20–21).
2-19-6015
16.Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel õigesti, et XX-l on vaimuhaigus, mille tõttu ei ole ta kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima. Ekspertiisiakti kohaselt on XX alates 2016. aastast viibinud korduvalt psühhiaatriahaiglas statsionaarsel ravil, kus ta viibis ka eestkoste seadmise avalduse ja ekspertiisi tegemise ajal (alates 06.04.2019). XX suunati psühhiaatriakliinikusse PERH-i põletusosakonnast, kuhu ta sattus seetõttu, et ta süütas nii ennast kui ka enda isa maja. Ekspertiisiaktist nähtub üheselt, et XX psüühikahäire on läbi aastate püsiv. Tal on diagnoositud püsiv luululine häire F22.8 ja skisotüüpne häire F21, viimase diagnoosi järgi on tal paranoidne skisofreenia F20.0 (jälgimisperiood alla ühe aasta F20.09). Kõige hiljutisemalt avaldas XX 2019. a aprillis kuulmismeelepetteid (kuuleb enda kohta sosistamist ja enda üle naermist), ta oli amiimiline, pidurdunud, vastas latentsiga ja napisõnaliselt. Tema tahteaktiivsus oli alanenud, mõttekäik segane ja rigiidne. Samuti avaldas XX suhtumisluulu – temasse suhtutakse halvasti ning üleolevalt. Pingelistes olukordades, ja kui psüühiline haigus on ägenenud, esineb agressiivset käitumist. Tema mälu on rahuldav ning tema intellekt ei ole raskelt kahjustatud, kuid tema tähelepanu, töötluskiirus ja kognitiivne paindlikkus on alanenud. Ekspert märkis, et 2018. a suvest on ilmne skisofreeniale omane defekt tahte- ja tundeelus ning iseloomulik kognitiivse võimekuse langus, samuti püsiv, kuigi nõrgalt väljendunud psühhoosisümptomaatika (kuulmismeelepetted, suhtumisluul, paranoiline luul, hirmutunne). Arvestades võrdlemisi äärmuslikku tegu, mille tõttu XX esmakordselt ravile sattus, aastaid püsivat psüühikahäire diagnoosi, sümptomeid ning seda, et tal endal haiguskriitikat ei ole, nähtub, et XX-l on psüühikahäire, mis ei võimalda tal oma tegude tähendusest aru saada ega neid juhtida.
16.1.Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda eksperdi järelduste põhjendatuses. Ekspertiisiakti õigsust ning XX-le vajadust määrata temale eestkoste ei mõjuta asjaolu, et kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ei tunnistanud kohus XX süüdimatuks. Määruskaebuse esitaja väidab ebatäpselt, et viimase kahe aasta jooksul on XX suhtes tehtud kaks ekspertiisi, mille kummagi järeldused on erinevad. Ringkonnakohus võtab TsMS § 477 lg 7 teise lause järgi asja lahendamise juurde Harju Maakohtu 26.11.2018 määruse kriminaalasjas nr X-XX-XXXX. Sellest määrusest nähtub, et eksperdiarvamuse kohaselt oli XX-l psüühikahäire, mille tõttu ei olnud ta võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Maakohus leidis viidatud kriminaalasjas siiski, et XX psüühikahäire ei teinud teda konkreetse süüteo toimepanemises süüdimatuks. Praeguses tsiviilasjas on eksperdiarvamuse kohaselt XX-l samuti psüühikahäire, mille tõttu ei ole ta suuteline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Ringkonnakohus selgitab, et ei ole välistatud, et isik, kellel on vaimuhaigus, tegutseb teatud hetkedel kaalutletud ja läbimõeldult, mis ei välista tema karistusõiguslikult süüdi tunnistamist. Öeldu aga ei tähenda seda, et isikule ei saaks PKS § 203 lg 1 alusel eestkostet seada. TsÜS § 8 lg 2 alusel tuleb kohtul hinnata isiku teovõimet laiemalt, hõlmates isiku võimet saada aru kõikide tema tegude tähendusest ja neid juhtida. Ringkonnakohtule nähtub asjas esitatud tõenditest, et kuigi XX võib kohati käituda adekvaatselt ja oma tegusid eesmärgipäraselt juhtida, on vaimsest seisundist tingituna tema võime oma tegudest aru saada ja neid juhtida piiratud ning see seisund on püsiv.
2-19-6015
16.2.Ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda ekspertiisiakti usaldusväärsuses. Ekspertiisiakt ei põhine enamjaolt Pirita linnaosa valitsuse ega QQ väidetel. Ekspertiisiakt rajaneb eelkõige XX enda esitatud väidetel ning meditsiinilisest dokumentatsioonist saadud infol.
17.Maakohus leidis õigesti, et eestkoste seadmine on praegusel juhul vajalik. XX huve ei saa kaitsta volituse andmise ega perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Toimikust tervikuna nähtub, et XX-l on vaja püsivat eestkostjat, kes kaitseks tema õigusi ja huve. XX ei suuda iseseisvalt toime tulla selliselt, et tema heaolu ei satuks ohtu. Samuti ei ole tal teisi, kes suudaksid teda piisavalt abistada. Isik, kellel on vaimuhaigus, vajab reeglina püsivat hoolt ja tähelepanu, et vältida tehingute ning toimingute tegemist, mis kahjustaksid teda. XX ei saa isaga läbi ega suhtle õega. Ema sõnul on ta valmis oma poega abistama igapäevaelu korraldamisel, kuid arvestades, et XX ei saa emaga koos elada, ei oleks ema pakutav abi XX huvide kaitsmiseks piisav. Toimikust nähtub ka see, et XX suhted emaga on olnud pingelised. XX asus 2016. aastal pärast haiglaravi lõppemist ema juurde elama, kuid nendevaheliste suhete halvenemise tulemusel jäi XX kodutuks. Samuti ei ostnud XX ema juures elades välja talle määratud ravimeid. Asjaolu, et XX pöördus 2019. a-l ise psühhiaatriahaiglasse ega ole viimasel ajal enam teisi kodanikke häirivalt ja agressiivselt käitunud, ei kinnita eestkoste seadmise vajaduse puudumist.
18.Kuigi praegusel juhul esineb alus eestkoste seadmiseks, ei olnud maakohtu seatud eestkoste ulatus põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vajalik ega põhjendatud täielik eestkoste seadmine. Maakohtu määruse põhjendustest ei selgu, millistel kaalutlustel tuleks lugeda XX teovõime piiratuks sedavõrd suures ulatuses, et tal ei oleks iseseisvalt õigust teha mistahes õigusliku sisuga tahteavaldusi, sh igapäevase elu tehinguid nagu toidu või esmatarbekaupade ostmine. Selles osas on määrus põhjendamata ega vasta seaduse nõuetele. 19. Ringkonnakohus leiab, et XX-le tuleb jätta õigus teha rahalisi pisitehinguid. Eksperdiarvamuse kohaselt võib XX teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid. Arvestades, et XX orienteerub ajas ja ruumis ning tal ei ole intellekti rasket kahjustust, ei ole põhjendatud piirata tema õigust rahaliste tehingute tegemiseks täielikult. Ringkonnakohus peab vajalikuks jätta XX-le õiguse teha iseseisvalt tehinguid, millest tulenevad kohustused täidetakse kohe (eelkõige toidu ja esmatarbekaupade ostmine), 150 eurot kuus, arvestades XX sissetulekuid, rahaliste kohustuste ja elamiskulude suurust ning käitumist. Eestkostja 12.05.2020 vastuse kohaselt saab XX töövõimetuspensioni 413,70 eurot kuus ning sotsiaaltoetust 41,17 eurot kuus. Seega on XX sissetulek 454,87 eurot kuus. Eestkostja vastuse kohaselt kulub XX sissetulekust raha eluasemekuludeks ning täitemenetluses toimuvate nõuete täitmiseks. Eestkostja 12.03.2020 aruande kohaselt on eluasemekulu 2020. a 70 eurot. XX suhtes toimuvad täitemenetlused, milles nõutakse võlga kokku 3417,26 eurot, mille kustutamisega eestkostja tegeleb. Arvestades XX kulusid, oleks talle mõistlik jätta 150 eurot kuus pisitehingute tegemiseks, mille jaoks ei ole tal vaja eestkostja nõusolekut. Selline summa on piisav, et osta toitu ning esmatarbekaupu. Eestkostja vastuse kohaselt toetab Pirita linnaosa valitsus XX ka vajadusel toiduabiga. Samuti jääks sellisel juhul piisav summa, et maksta XX võlgasid. Eestkostja vastuse kohaselt on eestkostja ka senimaani võimaldanud XX-l teha
2-19-6015 pisitehinguid kuni 150 eurot kuus. Järelikult tuleb XX sellise summaga toime. XX-le määratud esindaja on samuti pidanud võimalikuks jätta XX-le pisitehingute tegemiseks 150 eurot kuus. Ringkonnakohus ei pea praegusel juhul vajalikuks ja mõistlikuks määrata kõrgemat summat pisitehingute tegemiseks, arvestades ka XX varasemat käitumist. XX kasutas vahemikus 10.02.-01.03.2020 internetipanga parooliga oma kontol olevat raha hasartmängude mängimiseks. Eestkostja aruande kohaselt kulutas ta seeläbi 504,40 eurot ning arvatavate võitude väljamaksetena laekus kontole 120,50 eurot. XX senisest käitumisest (kiirlaenude võtmine, hasartmängude mängimine) nähtub, et ta võib teha endale kahjulikke tehinguid, mistõttu peab ka edaspidi toimuma XX raha kasutamine eelkõige eestkostja järelevalve all. Lubatud pisitehingud ei hõlma pikaajalise kohustuse võtmist nagu järelmaksuga kaupade ostmine, laenu võtmine või sideteenuse lepingu sõlmimine – sellised tehingud ei ole eestkostja nõusolekuta jätkuvalt lubatud.
20.Põhjendatud ei ole lugeda XX teovõimetuks valimisõiguse osas. XX ei ole täielikult teovõimetu, millest saaks järeldada ka tema teovõimetust valimiseks (TsMS § 526 lg 5). Samuti ei nähtu eksperdiarvamusest asjaolusid, mis praegusel juhul annaksid alust piirata XX valimisõigust. Ka maakohus ei ole välja toonud selliseid asjaolusid (nt XX ei saa aru valimiste tähendusest ja tema valimisõigust võidakse ära kasutada). Seda arvestades tuleb XX-le jätta õigus valida.
21.Õige on maakohtu lõppjäreldus, et XX teovõime on piiratud ka perekonnaõiguslike tehingute tegemiseks, kuid selles osas tuleb täiendada maakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus selgitab, et perekonnaõiguslikud tehingud (sh abielu) võivad kaasa tuua kohustusi teiste isikute ees. Perekonnaõiguslikest tehingutest ei pruugi tekkida üksnes rahalised kohustused. Kuna XX-l on psüühikahäire ning ta ei ole kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima, ei oleks põhjendatud võimaldada tal iseseisvalt võtta täiendavaid kohustusi teiste isikute ees.
22.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et maakohus lahendas asja kallutatult, ei kaasanud YY menetlusse ega andnud temale võimalust seisukohta esitada. TsMS § 525 lg 2 kohaselt küsib kohus üldjuhul ka isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse, tema abikaasa, vanemate, kasuvanemate ja laste ning rehabilitatsioonimeeskonna liikmete arvamust, välja arvatud juhul, kui isik vaidleb sellele vastu ja kohus ei pea arvamuse küsimist vajalikuks. TsMS § 525 lg 2 eesmärk on tagada, et maakohtul oleks võimalikult palju informatsiooni õige otsustuse tegemiseks. Maakohus edastas YY-le Tallinna linna avalduse ja menetlusse võtmise määruse, millega kaasas menetlusse mh YY. Lisaks pöördus YY poole arvamuse saamiseks ka XX-le määratud esindaja. Maakohtul oli olemas vajalik teave ning YY-l oli võimalik enda arvamus esitada. Lisaks kuulas maakohus YY vahetult ära määruskaebemenetluses ja jõudis järeldusele, et YY väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada.
23.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud tuleb TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 alusel jätta menetlusosaliste enda kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.
2-19-6015
24.Kohtunik Liis Arraku ajutise töövõimetuse tõttu asendab teda Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p 17 alusel kohtunik Villem Lapimaa.
(digitaalselt allkirjastatud)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.