Määruse tegemise aeg ja koht 20.09.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-19-6015
Kohtuasi
XX eestkoste pikendamise otsustamine kohtu algatusel
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.06.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinna linna määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Puudutatud isik I XX (isikukood xxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar Puudutatud isik II Tallinna linn (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu), seaduslik esindaja Doris Raudsepp Puudutatud isik III YY (isikukood xxxxxxxxxx) Puudutatud isik IV KK (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Tallinna linna 03.07.2024 määruskaebusele lisatud tõendid (lisad 1–2).
2.Võtta asja materjalide juurde kohtute infosüsteemist Harju Maakohtu 09.09.2024 määrus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx, psühhiaatrite PT ja KT 06.09.2024 arvamus ning KK 08.09.2024 e-kiri.
3.Tühistada Harju Maakohtu 19.06.2024 määrus osas, millega kohus lõpetas XX üle seatud eestkoste (resolutsiooni p 1), ning teha tühistatud osas uus määrus, millega pikendada XX üle seatud eestkostet vastavalt määruse tervikresolutsioonis toodule.
5.2.XX eestkostjana jätkab Tallinna linn (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu).
5.3.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.
2-19-6015
5.4.XXl on õigus teha eestkostja nõusolekuta rahalisi tehinguid, millest tulenevad kohustused täidetakse kohe, kokku kuni 200 euro ulatuses igas kuus.
5.5.XX on valimisõiguse osas teovõimeline ja tal on hääleõigus.
5.6.XX ei ole võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
5.7.Eestkostja ülesanne on esindada XXt kõigi õiguslike ja varaliste tehingute tegemisel, välja arvatud määruse resolutsiooni punktis 4.4 nimetatud tehingute tegemisel, korraldada XX elu ja tagada XXle inimväärsed elutingimused, toimetulekuks vajalik kõrvalabi, sotsiaalteenused ja ravi.
5.8.Eestkostja on kohustatud esitama kohtule iga aasta 15. juuniks aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuleb eraldi välja tuua kulutused ning lisada neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära keskmiselt kuluv summa kuus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata.
5.9.Kohus otsustab XX üle seatud eestkoste lõpetamise või jätkumise hiljemalt 19.06.2029.
6.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 19.06.2019 ja Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2020 määrustega seati XX (puudutatud isik I) üle eestkoste. Puudutatud isiku I eestkostjaks määrati Tallinna linn (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu) (eestkosteasutus). Eestkostja ülesanneteks määrasid kohtud puudutatud isiku I esindamise kõigi õiguslike ja varaliste tehingute tegemisel (välja arvatud selliste rahaliste tehingute tegemisel, millest tulenevad kohustused täidetakse kohe, kuni 150 euro ulatuses igas kuus) ning puudutatud isiku I elu, elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi korraldamise. Kohtud määrasid, et hiljemalt 19.06.2024 tuleb otsustada eestkoste lõpetamine või jätkumine.
2.Harju Maakohus tegi 19.01.2024 määruse, millega määras puudutatud isikule I riigi õigusabi korras esindaja ning palus puudutatud isiku I esindajal, eestkosteasutusel, YYul (puudutatud isik III) ja KKl (puudutatud isik IV) esitada seisukoht puudutatud isiku I üle seatud eestkoste pikendamise vajaduse kohta. Maakohus selgitas menetlusosalistele, et kohus kontrollib perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 4 alusel, kas eestkoste jätkumine puudutatud isiku I üle on tema huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesannete laiendamiseks või kitsendamiseks.
2-19-6015 Puudutatud isikute seisukohad
3.Eestkosteasutuse 21.02.2024 seisukoha järgi ei ole puudutatud isiku I eestkostevajadus ära langenud. Eestkosteasutus esindab puudutatud isikut I kõikides õiguslikes ja varalistes tehingutes, korraldab puudutatud isiku I elu, tagab elutingimused, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenused ja ravi. Puudutatud isik I elab Xxxxxxxx. Puudutatud isik I suudab iseseisvalt toimetada, nt käib poes ja on käinud ise perearsti juures, kuid on eraklik. Puudutatud isiku I jaoks on keeruline olla võõras keskkonnas ja suhelda võõraste inimestega. Puudutatud isik I ei tule toime ilma kõrvalise abi, juhendamise ja suunamiseta.
4.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja 27.03.2024 seisukoha kohaselt ei ole eestkostevajadus ära langenud, kuid eestkostevajaduse ulatust ei osanud esindaja talle kättesaadavate materjalide alusel hinnata. Esindaja külastas Xxxxxxx, suhtles puudutatud isiku I kaaselanike ja töötajaga, kuid puudutatud isikuga I esindajal kohtuda ei õnnestunud. Esindaja kirjeldas, et puudutatud isikul I on Xxxxxxxx omaette tuba. Puudutatud isiku I telefon oli välja lülitatud ja sõnumitele ta ei vastanud. Esindajal õnnestus puudutatud isikuga I kohtuda hiljem, 05.03.2024, sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaiga psühhiaatriakliinikus, kuhu puudutatud isik I oli toimetatud raskes psüühilises seisundis. Puudutatud isiku I suhtes oli kohaldatud kohtumääruse alusel tahtest olenematut ravi. Puudutatud isik I oli suhtlemisel väga kinnine ja napisõnaline, emotsioonideta ja veidi kahtlustav. Haiglasse sattumisele eelnevast ajast ei soovinud puudutatud isik I rääkida. Puudutatud isik I ütles, et tema telefon oli laadimata. Eestkostet puudutatud isik I enda arvates ei vaja, kuna ta saab kõigega ise hakkama. Ta teeb endale süüa, suhtleb aeg-ajalt emaga, samuti käib linnas. Esindaja võttis ühendust ka eestkosteasutuse töötaja AAga, kes ei teadnud täpselt, mis puudutatud isikuga I enne haiglasse sattumist juhtus, peale selle, et puudutatud isik I oli oma toa tühjendanud ja lahkunud.
5.Puudutatud isiku III (s.o puudutatud isiku I ema) 27.02.2024 seisukoha kohaselt ei ole eestkoste pikendamine vajalik. Puudutatud isik I elab Xxxxxxxx ja tuleb iseseisvalt toime. Ta käib regulaarselt polikliinikus arsti vastuvõtul, poes ja apteegis. Puudutatud isik I on noor inimene, tal on täielik arusaamisvõime ja ta suudab oma käitumist kontrollida ja juhtida. Puudutatud isikut I ei ole vaja hoida sotsiaalses isolatsioonis ja sellega kahjustada tema võimet iseseisvalt hakkama saada.
6.Puudutatud isik IV (s.o puudutatud isiku I isa) eestkoste jätkumise või lõpetamise vajaduse kohta oma seisukohta ei esitanud. Eksperdiarvamus
7.Maakohus määras ekspertiisi puudutatud isiku I üle eestkoste seadmise vajalikkuse kohta.
7.1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatri VSi 14.05.2024 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 7.1-3/266 (eksperdiarvamus) kohaselt viis psühhiaater 08.05.2024 läbi ekspertiisi puudutatud isiku I vaimse seisundi hindamiseks.
7.2.Eksperdiarvamuse kohaselt on puudutatud isikul I kroonilise kuluga püsikujuline paranoidne skisofreenia (F20.00), mille tõttu puudutatud isik I ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ega oma elu iseseisvalt korraldada. Puudutatud isiku I vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid ega teha tehinguid (välja arvatud pisitehingud). Eksperdiarvamuse kohaselt on eestkoste pikendamine vajalik. Eestkostja ülesanneteks peaks olema puudutatud isiku I esindamine kõikides sotsiaalsetes, juriidilistes ja majanduslikes tehingutes, tagamaks tema majanduslikud huvid ja juriidilised õigused. Eeldatav aeg, mille kestel puudutatud isik I eestkostet vajab, on viis aastat.
2-19-6015
7.3.Psühhiaatri läbivaatusel orienteerus puudutatud isik I enda isikus, kohas ja osaliselt ajas, kuid oli raviprotsessis desorienteeritud. Puudutatud isik I ennast haigeks ei pea. Puudutatud isiku I sõnul toodi ta haiglasse ema mahitusel ning suunamisel. Puudutatud isik I rääkis vaikselt ja natuke ebaselgelt ning tema mõttekäik oli kohati psühhootiliselt seosetu. Puudutatud isikul I on esinenud kuulmis- ja nägemishallutsinatsioone, kuid ta eitab neid osaliselt. Puudutatud isik I väljendas paranoilisust erinevate situatsioonide ja inimeste käitumise suhtes. Puudutatud isik I on luululiselt veendunud, et teda jälitavad paljud isikud nii psühhiaatriakliinikus kui ka väljaspool seda. Emotsionaalselt on puudutatud isik I tuim ja monotoonne – ta on pikka aega olnud väga isoleeruv ja ei soovi või ei saa suhelda teiste inimestega. Sotsiaalselt on puudutatud isik I abitu, kergesti mõjutatav ja psühhoosist tingitud suhtlemisprobleemidega.
7.4.Eksperdiarvamuses on märgitud, et viimati toodi puudutatud isik I sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikusse 29.04.2024 kiirabiga tugikodust. Psühhiaatriakliiniku valvetoas kõneles puudutatud isik I pidevalt omaette ja avaldas luulumõtteid kahjustamisest. Puudutatud isiku I käitumine viitas kuulmismeelepetete esinemisele. Valvearstil tekkis kahtlus, et puudutatud isik I on katkestanud toetusravi, kuna puudutatud isik I rääkis talle määratud ravimist negatiivses võtmes. Valvearst tegi 29.04.2024 otsuse, millega paigutas puudutatud isiku I tema raske psüühikahäire ägenemisest tuleneva nii teda ennast kui ka ümbritsevaid inimesi ohustava ebaadekvaatse käitumise tõttu tahtest olenematule vältimatule ravile.
7.5.Puudutatud isik I viibis psühhiaatrikliinikus ravil ka ajavahemikus 03.03.2024– 12.04.2024, mis oli puudutatud isiku I jaoks 13. kord statsionaarsel ravil viibida. Sellele eelnevalt viibis puudutatud isik I ravil ajavahemikus 27.06.2023–31.07.2023. Puudutatud isiku I ärakuulamine
8.Maakohus kuulas 28.05.2024 puudutatud isiku I isiklikult ära. Puudutatud isik I avaldas kohtule, et ta ei vaja enam eestkostet ja saaks oma asjadega ise hakkama. Puudutatud isik I nimetas oma sissetulekuid ja kulusid ning kirjeldas oma elu. Kuigi puudutatud isik I oli ärakuulamise hetkel psühhiaatriakliinikus ravil, oli isiku arusaamisvõime maailmast ja elukorraldusest rahuldav. Puudutatud isik I soovib teostada valimisõigust ja tal on poliitilised eelistused. Maakohtule jäi mulje, et puudutatud isik I saaks hakkama ilma eestkosteta, kasutades muid toetavaid teenuseid. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohus tegi 19.06.2024 määruse, millega lõpetas puudutatud isiku I üle seatud eestkoste.
9.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt eeldab isikule eestkoste seadmine ning eestkoste jätkumine, et isik ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on piiratud teovõime isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. PKS § 203 lg 1 järgi määrab kohus täisealisele isikule eestkostja, kui isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 529 lg 1 järgi lõpetab kohus eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud.
2-19-6015
9.2.Lähtudes puudutatud isiku I vahetul ärakuulamisel saadud muljest ja hinnates kogumis asjas esitatud tõendeid ja seisukohti, leidis maakohus, et puudutatud isik I ei ole kestvalt võimetu oma tegudest aru saama või neid juhtima. Puudutatud isik I oli ärakuulamisel mõistliku jutuga ja põhjendas enda seisukohti arusaadavalt. Vahetevahel esineva arusaamisvõime või tegude juhtimise võime kaotamise näol ei ole tegemist püsiva võimetusega oma tegudest aru saada või neid juhtida PKS § 203 lg 1 tähenduses. Seega on puudutatud isikule I eestkoste seadmise alused ära langenud. Puudutatud isik I võis varem eestkostet vajada, kuid on maakohtu veendumuse kohaselt praegusel ajal piisavalt adekvaatne, et saada oma elu korraldamisega hakkama, kasutades muid toetavaid teenuseid ja abilisi. Määruskaebus
10.Eestkosteasutus esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega seada puudutatud isiku I üle eestkoste ja määrata eestkostjaks Tallinna linn.
10.1.Määruskaebuse kohaselt ei ole puudutatud isik I võimeline ise oma huve kaitsma. Puudutatud isikul I on diagnoositud paranoidne skisofreenia. Puudutatud isik I on 2024. aastal tahtest olenematul ravil viibinud kolmel korral ning viibib ravil ka määruskaebuse esitamise ajal. Puudutatud isiku I probleeme ei ole võimalik lahendada muude toetavate teenuste ja abiliste kaudu. Puudutatud isikul I puudub haiguskriitika ja ta võtab ravimeid kaootiliselt. Aastaid kestnud psüühikahäire ei võimalda puudutatud isikul I oma tegude tähendusest aru saada ega neid juhtida. Puudutatud isiku I ärakuulamine kohtuniku poolt oli ühekordne toiming, mille ajal puudutatud isik I viibis tahtest olenematul ravil. Ärakuulamise ajal oli isiku arusaamisvõime maailmast ja elukorraldusest rahuldav. Puudutatud isik I avaldas kohtule, et ta ei vaja enam eestkostet ja leiab, et saab ise oma asjadega hakkama. Tuleb arvestada, et haiguskriitikata inimene võibki ravil viibimise ajal arvata, et ta on terve ja saab kõigega ise hakkama. Puudutatud isiku I ärakuulamisel saadud mulje ei ole eestkosteasutuse hinnangul piisav põhjus puudutatud isiku I üle seatud eestkoste lõpetamiseks.
10.2.Eestkosteasutus esitas ringkonnakohtule Tallinna Vaimse Tervise Keskuse Tugikodu sotsiaaltöötaja MTu 21.06.2024 kirjelduse puudutatud isiku I toimetuleku kohta. Kirjelduse kohaselt esinevad puudutatud isikul I meelepetted nägemises ja kuulmises ning ta tõlgendab elusituatsioone enda suhtes negatiivselt, luues n-ö situatsiooniluulud. Puudutatud isik I elab pidevas hirmus, et talle tullakse järele ja ta viiakse ära. Sellised negatiivsed mõtted kutsuvad esile haiguse ägenemise, millele puudutatud isik I reageerib agressiivselt ja teistele mõistetamatult. Puudutatud isik I tarvitab ravimeid kaootiliselt. Suhtlemisel on puudutatud isik I endassetõmbunud, kasina jutu ja tõrksa olekuga. Puudutatud isiku I kontaktiloomise oskused on kesised. Ta väljendab end ähvardavate liigutuste ja sõnadega ning võib lüüa vastu uksi ja seinu. Puudutatud isikul I on ka mängusõltuvus. Puudutatud isik I ei ole võimeline asjaajamisteks ametiasutustes. Ta ei ole suuteline ametiasutusse ka iseseisvalt minema. Enne vajalike toimingute tegemist tuleb talle anda lisaselgitusi. Eesti Töötukassas puuduva töövõime hindamise protsessi puudutatud isik I ei mõistnud, arvates, et seda ei ole vaja, kuna ta on terve. Puudutatud isikul I on probleeme ka toitumisega – iseseisvalt ostab ta toiduks vaid kartulikrõpse ja limonaadi. Kui puudutatud isikul I tekib võimalus oma sissetulekuid vabalt kasutada, on oht, et ta kulutab raha toidu asemel mängimisele. Puudutatud isik I on korduvalt oma elukohast kellelegi ütlemata lahkunud ja enne lahkumist visanud ära kõik oma asjad (sh tehnika, riided, jalatsid, toidu ja ravimid).
10.3.Eestkosteasutus esitas ringkonnakohtule ka Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti eestkoste spetsialisti RPe kirjelduse puudutatud isiku I elukorralduse ja talle osutatud teenuste tulemuslikkuse kohta. Kirjelduse kohaselt on puudutatud isiku I vaimne tervis eestkoste teostamise ajavahemikus olnud ebastabiilne. Aeg-ajalt esineb agressiivset käitumist ja vara
2-19-6015 lõhkumist. Puudutatud isikul I on mängusõltuvus. Kui puudutatud isik I ise oma rahaasjade eest vastutama hakkab, võib ta jääda raskustesse tugikeskuse teenuse eest tasumisel. Kui tugikeskuse teenus lõpetatakse, ei taga enam keegi, et puudutatud isik I ravimeid võtab. Puudutatud isikul I ei ole toetavat perekonda, kes teda abistaks. Eestkostespetsialist on esitanud Sotsiaalkindlustusametile taotluse puudutatud isiku I suunamiseks ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele. Kui puudutatud isik I saab ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele, kus on tagatud talle igapäevaeluks vajalik abi ning kontroll ravimite võtmise üle, siis neis ülesannetes puudutatud isik I eestkostet enam ei vaja, kuid ta võib sattuda rahalistesse raskustesse, kui tema rahaasjade korraldamine jääb tema kanda. Ööpäevaringse erihooldusteenuse tasu on üle 500 euro kuus ning puudutatud isiku I ainsad sissetulekud on töövõime- ja puudetoetus. Puudutatud isik I vajab tingimata eestkostet rahaasjade korraldamisel ja kõrvalabi sotsiaalteenuste ja ravi korraldamisel.
10.4.Eestkosteasutusele teadaolevalt toimetati puudutatud isik I 26.06.2024 taas tahtest olenematule ravile. 26.06.2024 hommikul võttis sotsiaalhoolekande osakonnaga ühendust Iru tugikeskuse töötaja Rita Pinn, kes andis teada, et öösel vastu 26.06.2024 oli puudutatud isik I olnud ebaadekvaatses seisundis. Puudutatud isik I oli öösel alasti mööda maja ringi jooksnud ja külmkapist kogu enda ning teiste toidu põrandale ja treppidele loopinud. Samuti oli puudutatud isik I ähvardanud teisi majaelanikke. Samal päeval kutsuti puudutatud isikule I kiirabi ja puudutatud isik I viidi psühhiaatriakliinikusse.
10.5.Sotsiaalhoolekande osakond võttis ühendust puudutatud isikuga IV, kes märkis 26.06.2024 toimunud telefonivestluses, et ta ei soovi hakata oma poja eestkostjaks, kuna peresuhted on halvad.
10.6.Eestkosteasutuse hinnangul peaks eestkostja ülesanneteks olema puudutatud isiku I kõikide õiguslike ja varaliste tehingute tegemine, välja arvatud juhul, kui isik saab ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele. Puudutatud isik I on võimeline iseseisvalt sooritama pisitehinguid kuni 200 euro ulatuses igas kuus. Menetlusosaliste seisukohad
11.Puudutatud isik III esitas määruskaebuse kohta seisukoha, mille kohaselt hakkas puudutatud isiku I tervis halvenema 2023. a suvel, kui muudeti tema raviskeemi. Alates sellest ajast on puudutatud isiku I enesetunne olnud halb ja see on viinud ravimite ebakorrapärase kasutamiseni. Tahtevastasele ravile paigutamise juhtumid on tekkinud viimasel ajal, kuid ülejäänud eestkoste all viibimise aja jooksul ei ole puudutatud isiku I seisund nii halb olnud. Määruskaebuse kirjeldused keskenduvad ajale alates 2024. a märtsist ning on liialdatud. Puudutatud isiku III hinnangul ei vaja puudutatud isik I eestkostet, kuigi vajab mõningast nõustamist ja toetamist. Puudutatud isik III on nõus puudutatud isikut I abistama.
12.Puudutatud isiku I riigi õigusabi korras määratud esindaja märkis 05.08.2024 seisukohas, et puudutatud isik I vajab eestkostet, et oleks tagatud tema õiguste kaitse ja toimetulek. Menetluse edasine käik
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-19-6015
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldada ja maakohtu määrus tühistada eestkoste lõpetamist puudutavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega pikendab puudutatud isiku I üle seatud eestkostet viie aasta võrra.
15.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o maakohtu määruse resolutsiooni p 1 osas. Maakohtu määrus on TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 alusel jõustunud resolutsiooni p 1 osas.
16.Puudutatud isik II esitas koos määruskaebusega dokumentaalseid tõendeid, mille ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 alusel vastu. TsMS § 662 lg 3 lubab määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Tõendid on asjakohased (TsMS § 238 lg 1).
17.Ringkonnakohus kogus TsMS § 230 lg 3 alusel omal algatusel täiendavaid tõendeid, millest teavitas menetlusosalisi 17.09.2024 kirjaga. Ringkonnakohus võtab täiendavalt asja materjalide juurde kohtute infosüsteemist kohtu algatusel kogutud täiendavad tõendid, s.o Harju Maakohtu 09.09.2024 määruse tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx, psühhiaatrite PT ja KT 06.09.2024 arvamuse ning KK 08.09.2024 e-kirja. Ringkonnakohus arvestab määruskaebuse lahendamisel ka nende tõenditega.
18.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus puudutatud isiku I eestkostevajaduse jätkumise hindamisel rikkunud menetlusõiguse norme ja eksinud tuvastatud asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel, mis on viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Maakohus omistas ülemäära suure tähtsuse puudutatud isiku I ärakuulamisele ning jättis arvestamata olulised asjas esile toodud asjaolud ja esitatud tõendid puudutatud isiku I arusaamisvõime kohta. Sellega ületas maakohus ühtlasi diskretsioonipiire PKS § 203 lg 4 kohaldamisel.
19.Ringkonnakohus selgitab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause järgi piiratud teovõime. Seejuures mõjutab täisealise isiku piiratud teovõime isiku tehtavate tehingute kehtivust TsÜS § 8 lg 2 kolmanda lause järgi üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Seega võib isikul olla üksnes osaliselt piiratud teovõime, s.o osas, milles ta vaimse tervise seisundi tõttu ei saa oma tegude tähendusest aru ega suuda arukalt tegutseda. Neis küsimustes, kus isik saab oma tegude tähendusest aru ja suudab neid juhtida, ei ole isiku teovõime piiratud, st neis küsimustes tuleb austada isiku õigust vabale eneseteostusele ning selles osas võib isik iseseisvalt oma elu puudutavaid otsuseid vastu võtta ning iseseisvalt õiguskäibes osaleda (vt nt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p 19; vt ka 11.05.2011, 3-2-1-31-11, p 14). Kui täisealine isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, st isik on piiratud teovõimega TsÜS § 8 lg 2 mõttes, määrab kohus tema õiguste ja huvide kaitseks talle PKS § 203 lg 1 järgi eestkostja. Eestkostja määramise eesmärgiks on piiratud teovõimega isikut aidata ja tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Seetõttu tuvastab kohus eestkostjat määrates esmalt, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Kui kohus tuvastab, et isik on piiratud teovõimega ning vajab seetõttu osas või kõigis eluvaldkondades eestkostet, tuleb isiku õiguste ja huvide kaitseks määrata talle eestkostja (vt RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 13; 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p-d 20–21).
2-19-6015 Seejuures tuleb arvestada, et isikule eestkostja määramine on sekkumine tema eraellu põhiseaduse (PS) § 26 mõttes, mis on lubatud üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras, ning selline sekkumine riivab isiku õigust vabale eneseteostusele PS § 19 mõttes. Sellest tulenevalt tuleb täisealisele isikule eestkostjat määrates kohtul silmas pidada esmalt seda, et PKS § 203 lg 2 esimese lause järgi võib kohus määrata eestkostja ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet. Lisaks tuleb PKS § 203 lg 2 teise lause järgi arvestada isikule eestkostja määramisel ka seda, et eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise isiku huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste vahendusel. Viidatud sättest tuleneb, et isegi juhul, kui kohus tuvastab isiku piiratud teovõime, ei vaja isik hoolimata piiratud teovõimest eestkostet osas, milles tema õigused ja huvid on kaitstud muul viisil, sh kui isik on volitanud kedagi oma asju ajama ja/või tema perekonnaliikmed või muud abilised tagavad tema toimetuleku ja heaolu. Seega tuleb eestkostja määramisele kui kõige äärmuslikumale abinõule eelistada võimaluse korral muid abinõusid (vt RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 13; 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p-d 20–21). Eelnev on asjakohane ka eestkoste jätkumise üle otsustamisel (PKS § 203 lg 4).
20.Eestkostevajaduse jätkumise hindamiseks peab kohus koguma ja võtma arvesse mitmesuguseid tõendeid. Siinsel juhul on maakohus omistanud määrava kaalu puudutatud isiku ärakuulamisel tajutule, jättes piisava tähelepanuta eksperdiarvamuse ning teiste menetlusosaliste seisukohtadest nähtuva. Eelkõige on maakohus jätnud arvestamata ja vaidlustatud määruses hindamata asjaolud ja väited selle kohta, et puudutatud isik I ei oska rahaga ümber käia ja seda oma vajaduste rahuldamiseks kasutada, ta ei mõista oma tegude (sh mängusõltuvus; enda asjade äraviskamine, ravimite võtmata jätmine) tähendust ja tagajärgi mh oma toimetulekule ja tervisele ning ta käitub viisil, mis seab tema tervise ning toimekuleku vahetusse ohtu. Eelnevaga on maakohus rikkunud diskretsiooniõigust puudutatud isiku eestkostevajaduse jätkumise hindamisel ning ühtlasi ka kohtulahendi põhjendamise kohustust (TsMS § 465 lg 2 p 8, § 442 lg 8 ja § 463 lg 2).
21.Ekspertarvamuse järgi esineb puudutatud isikul I kroonilise kuluga vaimuhaigus (püsikululine paranoidne skisofreenia – F20.00), mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ja oma elu iseseisvalt korraldada (dtl 469). Eksperdi järeldusi kinnitavad ka kaebemenetluses esitatud ja kohtu algatusel kogutud tõendid. Õiguskirjanduses on käsitatud vaimuhaigust TsÜS § 8 lg 2 tähenduses psüühilise tegevuse sügava häirena. Meditsiinialaselt kuuluvad need terminid katusmõiste psüühikahäire alla (TsÜS komm, § 8, p 3.2.3.1.). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa siinses menetluses esile toodud asjaolusid ja tõendeid, sealhulgas määruskaebemenetluses täiendavalt esitatud ja kogutud tõendeid arvestades pidada põhjendatuks järeldust, et puudutatud isiku I üle seatud eestkoste jätkumine ei ole vajalik. Eksperdiarvamuses on esile toodud, et puudutatud isik I oli enne ekspertiisi tegemist statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil viibinud enam kui kolmeteistkümnel korral; samuti on kirjeldatud puudutatud isiku I seisundit viimase psühhiaatriakliinikusse saabumise ajal (dtl 466–468). Eksperdiarvamuses on edasi antud ka puudutatud isiku I läbi vaadanud psühhiaatri vahetu mulje puudutatud isiku I vaimsest seisundist läbivaatuse ajal (dtl 468–469). Eksperdiarvamuse kohaselt on puudutatud isiku I psüühikahäire püsiv. Eestkosteasutus esitas ringkonnakohtule määruskaebusele lisatuna Tallinna Vaimse Tervise Keskuse Tugikodu sotsiaaltöötaja MTu iseloomustuse (dtl 548–549) ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti eestkoste spetsialisti RPe iseloomustuse (dtl 551–552), milles on kirjeldatud puudutatud isiku I igapäevast elu ja toimetulekuvõimet.
2-19-6015 Psühhiaatrite PT ja KT 06.09.2024 arvamuse kohaselt on puudutatud isiku I käitumine psühhootilisest seisundist juhituna ettearvamatu, desorganiseeritud ja ebaadekvaatne, mistõttu ta ohustab nii enda kui ka ümbritsevate turvalisust. Puudutatud isik I toodi 05.09.2024 sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku valvetuppa kiirabiga Vaimse Tervise Keskuse tugikodust, kus ta oli käitunud ettearvamatult, jooksnud sihitult ringi ja lõhkunud kaaselanike asju. Puudutatud isik I tundis, et teistel on tema suhtes halvad kavatsused. Samuti kolas puudutatud isik I öösiti teiste tubades ja jäi kahtlus, et ta ei tarvita ravimeid. Puudutatud isiku I käitumine on teistele hirmutav – puudutatud isik I tegi ähvardavaid liigutusi, jälitas inimesi ja sõimas neid. Puudutatud isik I peab end FBI agendiks ja tunneb, et peab jälgima kõike ja kõiki. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub nii eksperdiarvamusest, määruskaebusele lisatud iseloomustustes esitatud informatsioonist ning psühhiaatrite PT ja KT 06.09.2024 arvamusest, et puudutatud isiku I võime oma tegudest aru saada ja neid juhtida on endiselt kestvalt piiratud. KK 08.09.2024 e-kirja kohaselt ei ole puudutatud isiku I seisund muutunud. Kuigi puudutatud isiku I tervislik seisund on ebastabiilne, tuleb puudutatud isiku I võimetust oma tegudest aru saada ja neid juhtida pidada kestvaks, arvestades puudutatud isiku I haiguse iseloomu, haiguse ägenemiste sagedust ning ka puudutatud isiku I üldist toimetulekuvõimet haiguse ägenemiste vahelisel ajal.
22.Puudutatud isiku I ärakuulamisel saadud maakohtuniku vahetu mulje on küll oluline, kuid ei ole siinses asjas kogutud muudest tõenditest ja menetlusdokumentidest nähtuvaid andmeid arvestades piisavalt kaalukas tuvastamaks, et puudutatud isiku I eestkostevajadus on ära langenud. Kohtunikuga toimunud vestluse ajal viibis puudutatud isik I tahtest olenematul ravil. Seega sai kohtunik oma mulje puudutatud isiku I seisundist hetkel, mil haiguse sümptomid olid eeldatavasti keskmisest paremini kontrolli all. Arvestades puudutatud isiku I eelnevat haiguslugu ja toimetulekut ning eksperdiarvamusi, leiab ringkonnakohus, et eestkoste lõpetamine peamiselt kohtuniku enda muljele tuginedes oli siinsel juhul ennatlik. Ka piiratud teovõimega isik võib teatud hetkedel või olukordades käituda adekvaatselt ja oma tegusid eesmärgipäraselt juhtida, kuid teovõime piiratuse ja eestkostevajaduse tuvastamisel tuleb kohtul hinnata isiku teovõimet laiemalt. Eksperdiarvamuse kohaselt ei suuda puudutatud isik I kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ega oma elu iseseisvalt korraldada (dtl 469, p 1).
23.Ringkonnakohus võttis asja materjalide juurde mh Harju Maakohtu 09.09.2024 määruse tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx, millega kohus pikendas sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlusel puudutatud isiku I suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema hiljutisest psühhiaatriakliinikusse paigutamisest (s.o alates 05.09.2024 kell 16.51 kuni 15.10.2024 kell 16.51). Määruse kohaselt kuulas maakohus puudutatud isiku I tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx vahetult enne 09.09.2024 määruse tegemist isiklikult ära. Kohtunik veendus ärakuulamisel, et puudutatud isik I ei ole psüühikahäirest tulenevalt suuteline oma käitumist juhtima ja on ohtlik iseendale ja teda ümbritsevatele inimestele; samuti on puudutatud isiku I reaalsustaju psüühikahäirest tulenevalt häirunud ning ravivajadust puudutatud isik I ei tunnista (vt Harju Maakohtu 09.09.2024 tsiviilasjas nr x-xxxxxxx tehtud määruse p-d 6 ja 14). Ringkonnakohus tugineb käesoleva määruse tegemisel muu hulgas Harju Maakohtu viidatud määruses kajastatud puudutatud isiku I vahetu ärakuulamise tulemusele. Puudutatud isiku I on hiljuti läbi vaadanud ka psühhiaatrid PT ja KT, kelle (tsiviilasja nr x-xx-xxxxx menetluses esitatud) 06.09.2024 kirjalikust arvamusest nähtub, et puudutatud isik I ei ole võimeline enda tervislikku seisundit, ravivajadust ega tegevuse tagajärgi adekvaatselt hindama.
24.TsMS § 529 lg 1 järgi lõpetab kohus eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused
2-19-6015 on täielikult või osaliselt ära langenud. Puudutatud isiku I eestkostevajadus tuvastati Harju Maakohtu 19.06.2019 ja Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2020 määrustega. Viidatud määruste kohaselt diagnoositi puudutatud isikul I ka 2019. aastal paranoidne skisofreenia (F20.00) ning kohtud tuvastasid, et psüühikahäirest tulenevalt ei olnud puudutatud isik I kestvalt võimeline oma tegudest aru saama või neid juhtima. Siinses asjas kogutud materjalidest ei nähtu, et puudutatud isiku I seisund oleks võrreldes eestkoste seadmise ajaga paranenud. Toimikus olevaid tõendeid arvestades leiab ringkonnakohus, et puudutatud isikul on piiratud teovõime, mis puudutab tema rahaliste vahendite kasutamist ja rahaliste tehingute tegemist (v.a pisitehingud), vaimse tervisega seotud küsimuste otsustamist ning vajaliku ravi ja ravimite tagamist ning igapäevase elukorraldusega seotud küsimuste otsustamist, ning ta vajab selles osas eestkostet. Ekspertarvamuse kohaselt ei ole puudutatud isik I võimeline arusaama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
25.PKS § 203 lg 1 järgi ei ole eestkoste vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Puudutatud isik I ei ela oma perekonnaliikmetega koos, samuti ei paku perekonnaliikmed puudutatud isikule I muul viisil abi sellises ulatuses, mis tagaks puudutatud isiku I elutingimuste ja ravi korraldamise. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 20.05.2020 määruses, et puudutatud isik I asus 2016. aastal pärast haiglaravi lõppemist ema juurde elama, kuid nendevaheliste suhete halvenemise tulemusel jäi puudutatud isik I kodutuks. Samuti ei ostnud puudutatud isik I ema juures elades välja talle määratud ravimeid. Eestkosteasutuse selgitused, et puudutatud isiku I elutingimuste ja ravi korraldamata jätmine praegusel ajal jätaks puudutatud isiku I huvid vajaliku kaitseta, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud.
26.Eestkosteasutuse ja puudutatud isiku III menetlusdokumentides on esile toodud vajadus eestkostja nõusolekuta lubatavate tehingute rahalise ulatuse suurendamiseks. Ringkonnakohus muudab eestkoste tingimusi selliselt, et puudutatud isikul I on õigus teha eestkostja nõusolekuta rahalisi tehinguid, millest tulenevad kohustused täidetakse kohe, kokku kuni 200 euro ulatuses igas kuus. Ülejäänud osas jäävad eestkostja ülesanded endiseks.
27.Eelnevast tulenevalt tuleb puudutatud isikule I seatud eeskostet pikendada.
28.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus määruskaebemenetluses kantud menetluskulude jaotuse. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Muu hulgas võib kohus TsMS § 172 lg 3 järgi jätta isikule eestkostja määramise menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud puudutatud isiku I riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
29.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasus eestkosteasutus määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-le 15 tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule. RLS § 59 lg 7 järgi tasutakse piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas riigilõivu 10 eurot. Enamtasutud riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 6).
2-19-6015
30.TsMS § 532 lg 1 ning TsMS § 696 lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada siinse määruse peale määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.