M Ki hagi hind 3500 eurot T Me hagi hind 3500 eurot
Kohtuasi
M Ki (K) hagi T Me (M) vastu A S pärandvara jagamiseks ja T Me vastuhagi M Ki vastu A S pärandvara jagamiseks
Menetlusosalised
Hageja ja/või vastuhagis kostja: M K (isikukood xxx; elukoht xxx) M Ki lepinguline esindaja: advokaat Risto Käbi (e-post: [email protected]) Kostja ja/või vastuhagis hageja: T M (isikukood xxx; elukoht xxx ); T Me lepinguline esindaja: Mare Sepp (e-post: [email protected])
Menetluse liik
Asja arutamine 01.10.2019 toimunud kohtu korraldaval istungil ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada M Ki hagi T Me vastu A S, surnud xxx, pärandvara jagamiseks ja ühisomandi lõpetamiseks korteriomandile xxx (registriosa number xxx) M Ki poolt soovitud viisil.
2.Jätta rahuldamata T Me vastuhagi M Ki vastu A S, surnud xxx, pärandvara jagamiseks ja ühisomandi lõpetamiseks korteriomandile xxx, Tallinnas (registriosa number xxx) T Me poolt pakutud viisil.
3.Lõpetada A S, surnud xxx, pärandvara ühisus ja jagada tema pärandvaraks olev korteriomand xxx, Tallinnas (registriosa number xxx) jättes korteriomand M Ki ainuomandisse.
Asendada käesoleva kohtuotsusega T Me nõusolekud ja tahteavaldused (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) kinnistusregistris korteriomandi asukohaga xxx, Tallinnas (registriosa number xxx) II jaos omanikukannete kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi ainuomanikuna sisse M K.
5.Välja mõista M Kilt T Me kasuks hüvitis 14.000 eurot omandi kaotamise eest korteriomandile xxx, Tallinnas (registriosa number xxx). Menetluskulude jaotamine.
6.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
7.Jätta menetluskulude rahaline suurus kohtuotsusega kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse käik.
1.xxx suri pärandaja A S.
2.A S pärijateks olid vastavalt Tallinna notar P P poolt välja antud pärimistunnistusele 1⁄4 suuruses mõttelises osas T M, 1⁄2 suuruses mõttelises osas E H ja 1⁄4 suuruses mõttelises osas M M (I kd t/l 7-8).
3.Pärimistunnistuse alusel kanti 30.11.2011 A Sle kuulunud korteriomandi asukohaga xxx, Tallinnas pärijatena ehk ühisomanikena kinnistusraamatusse T M, E H ja M M (I kd t/l 6).
4.xxx suri E H, kes oli M Ki ema, ja kelle vara päris M K Tallinna notar S O pärimistunnistuse kohaselt (I kd t/l 132).
5.11.07.2018 määrusega (kohtumääruses ekslikult märgitud kuupäevaks 11.07.2017) lubas kohus astuda käesolevasse kohtumenetlusse E Hi üldõigusjärglasena M Kil (I kd t/l 134).
6.24.09.2018 kohtuotsusega rahuldas kohus M Me ja M Ki hagi T Me vastu, lõpetas M Me, M Ki ja T Me ühisomandi korteriomandile xxx, Tallinnas selle müümisega avalikul enampakkumisel jagades selle müügist saadud raha pärijate vahel vastavalt pärandi osA (I kd t/l 165-166).
7.Tallinna Ringkonnakohus tühistas T Me apellatsioonkaebuse alusel Harju Maakohtu 24.09.2018 kohtuotsuse ja saatis asja uueks lahendamiseks maakohtule (I kd t/l 174-175). M Ki hagi ja selle põhjendused.
8.Pärast käesoleva kohtuasja esimese astme kohtusse uueks menetlemiseks saabumist muutis M K oma nõuet T Me vastu ning palus primaarse nõudena lõpetada poolte ühisomand A S pärandvaraks olevale korteriomandile viisil, et jätta korteriomand M Ki ainuomandisse koos kohustusega välja maksta M Mele ja T Mele kummalegi omandi kaotamise eest 12.850 eurot. Alternatiivselt palus M K lõpetada poolte ühisomand koretriomandi müümisega avalikul enampakkumisel.
9.M K hindas korteriomandi turuväärtuseks 51.400 eurot. M Me seisukoht.
10.M Me väidetel on korteriomandi turuväärtus 63.000 eurot.
11.M Me sõnul oleks korteriomandi jätmine ühele ühisomandikest ebaõiglane ja seetõttu tuleks korteriomand müüa avalikul enampakkumisel ja raha jagada vastavalt igaühe osale pärandist. T Me seisukoht ja vastuhagi.
12.T Me seisukoha kohaselt on koretriomandi turuväärtus 50.000 eurot, mida tõendab tema poolt tellitud hindamisakt (I kd t/l 198-201).
13.Pärandvaraks olev korteriomand tuleks T Me vastuhagi kohaselt jätta aga hoopis temale, sest see on tema ainuke elukoht ja muud elukohta tal käesoleval hetkel ei ole. T M on valmis hüvitama omandi kaotamise eest M Mele 12.500 eurot ja M Kile 25.000 eurot.
14.T M palub kohustada hagejaid andma tahteavaldused ja nõusolekud pärandvara eeltoodud viisil jagamiseks ja kinnistusraamatusse vastavate kannete tegemiseks.
15.T M esitas kohtule tema ja A A vahel sõlmitud tähtajalise üürilepingu korteriomandi xxx välja üürimiseks perioodiks 01.10.2018 – 01.10.2023 ning T L ja T Me vahel 22.10.2018 sõlmitud laenulepingu 23.000 euro laenamiseks. M Ki seisukoht T Me vastuhagi osas.
16.M Ki sõnul puudub T Mel õigustatud huvi saada pärandvaraks oleva korteriomandi ainuomanikuks, sest kostja ei ole kunagi elanud ega ela ka praegu vaidlusaluses korteris. Kostja väidetav elukoha vajadus on tema enda poolt tekitatud talle varem kuulunud kinnisvara võõrandamisega. Kostjale kuulus veel 2018.aastal mitu eluruumi millised ta 2018. aasta lõpus võõrandas. Selleks oli näiteks 3/9 mõttelist osa kaasomandist kinnistule xxx, mille kostja võõrandas ajal, mil käis apellatsioonimenetlus käesolevas tsiviilasjas.
17.Hageja M Ki õigustatud huvi saada korteriomandi ainuomanikuks tuleneb sellest, et talle kuulub kaks korda suurem pärandiosa, kui kostjale, hageja poolt pakutav korteriomandi hind on suurem kui kostja poolt pakutav, mis teeb teistele pärijatele makstava hüvitise suuremaks ning lisaks on hagejal ka toetatud elamises Põhja-Tallinna linnaosas tütar, mis võimaldaks hagejal ja tütrel elada lähestikku ja hagejal oma tütart aidata.
18.M K esitas kohtule väljavõtte oma LHV pangakontost, mille kohaselt on tal pangakontol 32.710,85 eurot ning kinnistusraamatu väljavõtte T Me poolt xxx mõttelise osa võõrandamise kohta. Edasine menetluse käik.
19.Kuna menetlusosalised kompromissi ei saavutanud ja korteriomandi turuväärtuses kokku ei leppinud, määras kohus 24.01.2020 ekspertiisi korteriomandi xxx turuväärtuse hindamiseks (II kd t/l 65).
20.xxx OÜ kutseline ekspert V L asus kohtule esitatud eksperthinnangus seisukohale, et korteriomandi xxx turuväärtus on 10.02.2020 seisuga 56.000 eurot (II kd t/l 76-90).
21.Tulenevalt hagejate M Ki ja M Me 07.04.2020 esitatud taotlusest lubas kohus oma 14.04.2020 kohtumäärusega astuda M Kil käeolevasse menetlusse M Me asemel nii hagis kui vastuhagis, sest hagejad sõlmisid 07.04.2020 notariaalse pärandvara ühisusest osa võõrandamise lepingu, mille kohaselt müüs M M oma osa A S pärandvara ühisusest M Kile.
Kohtuotsuse põhjendused.
22.Pärandvara jagamisel poolte vahel juhindub kohus PärS § 152 lg 1 sätestatust, mille kohaselt tuleb pärandvara jagamisel määrata kindlaks millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale, kusjuures pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega reguleerib nii pärandvara jagamist kui ka pärandvaraks oleva ühisomandi lõpetamist poolte vahel AÕS § 77 lg 2, mis reguleerib asja jagamist kaasomandi lõpetamisel ja sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
23.Arvestades sellega, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et A S jagamata pärandvara kooseisu kuulub korteriomand xxx ning, et A S vara pärijatena on käesoleval ajal T Mel õigus 1⁄4 suurusele mõttelisele osale pärandist ja M Mel 3⁄4 suurusele mõttelisele osale pärandist, tuleb A S pärandavara pärijate vahel ära jagada vastavalt kummagi pärija pärandi osa suurusele.
24.Kuna käesoleval juhul soovivad nii hageja kui kostja saada korteriomandi xxx ainuomanikuks ja M K on üksnes alternatiivse nõudena esitanud kohtusse hagi ühisomandi lõpetamiseks korteriomandi avalikul enampakkumisel müümisega, tuleb kohtul kõigepealt hinnata kummal ühisomandikest on suurem õigustatud huvi saada korteriomandi ainuomanikuks. Kohus asub seisukohale, et arvestades asjaoluga, et M Kil on käesoleval ajal õigus A S pärandvarast 3⁄4 mõttelisele osale ja T Mel 1⁄4 mõttelisele osale, mille üle vaidlus puudub, M Kil on olemas rahalised vahendid T Mele tema omandiõiguse kaotamise eest hüvitise koheseks väljamaksmiseks, mida tõendab M Ki LHV konto väljavõte (II kd t/l 39), M Ki sooviks on kolida lähemale oma toetatud teenusel ja samuti Põhja-Tallinna linnaosas elavale tütrele, millist asjaolu kostja vaidlustanud ei ole, T M on talle kuulunud kinnistu xxx mõttelise osa võõrandanud käesoleva kohtumenetluse ajal, mida tõendab kinnistusraamatu väljavõte nimetatud kinnistu kohta (II kd t/l 41), kuid samas ta korteriomandit xxxx ise ei kasuta, nagu ta väitis, sest ta on korteri välja üürinud A A 01.10.2018 sõlmitud üürilepingu alusel kuni 01.10.2023 (II kd t/l 44-46), ning kohtu hinnangul ei tõenda ka kostja poolt esitatud 22.10.2018.a. T L sõlmitud laenuleping 23.000 euro laenamise kohta (II kd 47-48), et kostjal käesoleval ajal see raha olemas oleks ja ta M Kile omandiõiguse kaotamise eest korteriomandile hüvitise välja maksta saaks, palegi peaks ta hüvitist maksma peaaegu kaks korda nii suures summas kui ta väidetavalt raha laenas, peab kohus õiglaseks ja põhjendatuks lõpetada A S pärandvara ühisus ja ühisomand korteriomandile xxx ja jätta korteriomand pärandvara jagamise ja ühisomandi lõpetamise tulemusena M Kile ning M Kilt välja mõista hüvitis T Me kasuks omandiõiguse kaotamise eest kokku 14.000 (56.000 : 4) eurot arvestusega, et korteriomandi turuväärtus on kohtu poolt määratud eksperthinnangu kohaselt 56.000 eurot ( II kd t/l 76-90).
25.Kuna kohus rahuldab hageja primaarse nõude, ei analüüsi kohus kohtuotsuses hageja alternatiivse nõude aluseks olevaid asjaolusid ega selle põhjendatust.
26.Kohus, juhindudes Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-65-10 punktis 20 märgitust, mille kohaselt on kaasomandi lõpetamine kohtus materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõike 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ja kohtul tuleb tuvastada soovitud õigusmuudatuse tegemiseks vajalikud tahteavaldused, mida on
võimalik kohtuotsusega asendada ning kohtuotsuse resolutsioonist peab selguma milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab, kusjuures AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti ja kande tegemiseks on KRS § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on käesoleval juhul tahteavaldusteks, mille T M A S pärijana ja korteriomandi xxx ühisomanikuna peab andma selleks, et M K saaks korteriomandi omanikuks pärandvara ühisomanikuks olemise asemel, tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohase kande tegemiseks. Asjaõiguslepinguga lepivad pooled kokku kinnistu või selle osa ülemineku M Ki omandisse, kinnistusraamatu kannete tegemine eeldab tahteavaldust, millega antakse nõusolek, et senine kanne, mille kohaselt kinnistu on pärijate ühisomandis kustutatakse ja tehakse uus kanne uue omaniku kohta. Eeltoodust tulenevalt asendab kohus kohtuotsusega T Me nõusolekud ja tahteavaldused (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) korteriomandi asukohaga xxx (registriosa xxx) teise jao omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi ainuomanikuna M K. Menetluskulude jaotamine.
27.Menetluskulude jaotamisel menetlusosaliste vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 4 sätestatust, mis on erisäte sama paragrahvi lõikele 1, mille kohaselt jäetakse hagi rahuldamisel menetlusosaliste menetluskulud poole kanda kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta menetlusosaliste menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
28.Kohus asub seisukohale, et kuivõrd käesolev kohtulahend tehakse nii hageja kui kostja huvides, sest mõlema kaaspärija huvides on pärandvara jagamine, mõlemal menetlusosalisel oli kohtumenetluses lepinguline esindaja ning esitatud oli nii hagi kui ka vastuhagi pärandvara jagamiseks, oleks äärmiselt ebaõiglane jätta kõik menetluskulud käesolevas kohtuvaidluses kostja kanda, mistõttu jätab kohus kummagi menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda.
29.Kuna kohus jätab iga menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda, puudub vajadus kohtuotsusega kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust vastavalt TsMS 5. jaole. Tsiviilasja hind.
30.Kohus on seisukohal, et kuivõrd juhindudes PärS § 147 sätestatust tuleb pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldada kaasomandi sätteid ning kuna TsMS § 132 lg 4 kohaselt loetakse kaasomandi lõpetamise nõue hagihinna tähenduses mittevaraliseks nõudeks ja sama paragrahvi lõike 11 kohaselt on mittevaralise hagihinna puhul hagihind 3500.- eurot, on ka käesolevas tsiviilasjas nii põhihagi kui ka vastuhagi hagihind 3500.- eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.