Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull
Kohtuasi
Osaühingu Krivest hagi Indrek Rohtla vastu osanike koosoleku korraldamisega seotud kulude hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Indrek Rohtla kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
3600 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja osaühing Krivest, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Kalaus Kostja Indrek Rohtla, lepinguline esindaja vandeadvokaat Sanjay-Jaanus Mody
Asja läbivaatamise kuupäev
25. november 2019, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16390 ja Pärnu Maakohtu 19. novembri 2018. a osaotsus samas tsiviilasjas.
2.Teha uus otsus, millega jätta osaühingu Krivest hagi Indrek Rohtla vastu 24. novembril 2016 toimunud osaühingu Krivest osanike koosoleku korraldamisega seotud kulude (1620 eurot) ja
1.Osaühing Krivest (hageja) esitas 2. novembril 2017 Pärnu Maakohtule hagi Indrek Rohtla (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja nõudis enda osanike 14. juuli 2016. a, 24. novembri 2016. a ja
2-17-16390 26. juuli 2017. a koosoleku korraldamise kulude väljamõistmist kostjalt äriseadustiku (ÄS) § 170 lg 4 teise lause ning võlaõigusseaduse § 100 ja § 108 lg 1 alusel. 14. juuni 2018. a määrusega peatas Pärnu Maakohus menetluse osanike 14. juuli 2016. a koosoleku korraldamisest tuleneva nõude osas. Hagiavalduse kohaselt kannab ÄS § 170 lg 4 esimese lause järgi osanike koosoleku korraldamise kulud osaühing. ÄS § 170 lg 4 teine lause sätestab, et kui osanike koosolek kutsutakse kokku osanike nõudel või nad kutsuvad selle kokku ise, võib osanike koosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul esindatud häältest, jätta kulud koosoleku kokkukutsumist taotlenud või kokku kutsunud osanike kanda. Kostja on alates 19. oktoobrist 2006 hageja osanik, kellele kuulub hageja osa nimiväärtusega 832 eurot, mis moodustab 32,5% hageja osakapitalist. Kuigi hageja varasema praktika kohaselt võtsid äriühingu osanikud otsuseid vastu osanike koosolekut kokku kutsumata, on kostja alates 2016. a kevadest asunud äriühingu teise osaniku ning juhatuse liikmete survestamise ja äriühingu tegevuse halvustamise eesmärgil esitama nõudeid äriühingu osanike koosolekute kokkukutsumiseks, sh küsimustes, milles on äriühingu osanikud juba osanike otsused koosolekut kokku kutsumata või koosolekul vastu võtnud. Koosolekute kokkukutsumist taotles kostja kui hageja osanik ning koosolekul otsustati eeltoodud koosolekute korraldamise kulud jätta ÄS § 170 lg 4 teise lause alusel kostja kanda, vastavalt summades 1620 eurot ja 1980 eurot. Kostja on kulude tasumisest keeldunud.
2.Kostja leidis, et nõude aluseks oleva ÄS § 170 lg 4 eeldused ei ole täidetud. 24. novembril 2016 ja
26.juulil 2017 koosolekul otsust vastu ei võetud, kuna OÜ Krivest Group ei ole õiguspärane osanik. Kostja ei tunnista OÜ-d Krivest Group õiguspärase osanikuna, kuna OÜ-le Krivest Group hageja osaluse võõrandamine oli tehtud ilmse eesmärgiga mh vältida hääleõiguse piirangut ning seetõttu on kõnealune käsutustehing heade kommetega vastuolu tõttu tühine. Kui kohus peaks leidma, et vaidlusaluste koosolekute otsused on hageja osanike otsused, siis sellisel juhul on koosolekutel vastuvõetud otsused, mille sisuks on jätta koosoleku korraldamise kulud kostja kanda, tühised tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 ja ÄS § 1771 lg 1 alusel heade kommetega vastuolu tõttu, kuna nende otsuste eesmärgiks on tekitada kostjale kui hageja vähemusosanikule varalist kahju tema vähemusõiguste kasutamise eest. Hageja nõude sisuks ei ole koosolekute korraldamise vajalike kulude hüvitamine, vaid iseenda soovil enda juhatuse liikmete ja enamusosanike kaitseks palgatud advokaatide arvete hüvitamine. Seadusest ei tulene nõuet, et osanike koosolekuid peavad korraldama advokaadid ning selliste kulude hüvitamise nõudmine vähemusosanikult on selgelt pahatahtlik. Koosolekutel vastuvõetud otsused ei määra kindlaks kulude suurust ega volita juhatust seda kindlaks määrama.
3.Pärnu Maakohus rahuldas 19. novembri 2018. a osaotsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 24. novembril 2016 toimunud hageja osanike koosoleku korraldamisega seotud kulud 1620 eurot ja 26. juulil 2017 toimunud hageja osanike koosoleku korraldamisega seotud kulud 1980 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus leidis, et nii 24. novembril 2016 kui ka 26. juulil 2017 toimunud hageja osanike koosolekud kutsuti kokku kostja nõudel ning mõlemal koosolekul otsustati jätta koosolekute korraldamise kulud kostja kanda. Kostja ei ole kulude tasumise nõuet täitnud. 2(7)
2-17-16390 Nimetatud osanike koosoleku protokollide kohaselt on hageja enamusosanik OÜ Krivest Group koosolekute alguses esitanud vastuväite, et olukorras, kus osanikud on nii 2015. a kui ka 2016. a majandusaasta aruanded juba varem kinnitanud ning aruande alusel kasumi jaotamata jätmise kohta oma otsused teinud, on nimetatud osanike koosolekud ressursside raiskamine. Ka nähtub protokollidest, et enne eelnõude hääletamist on kostja esindaja tähelepanu juhitud sellele, et tema esitatud eelnõude hääletusele panek üksnes suurendab koosoleku korraldamise kulusid ning raiskab koosolekul osalejate aega. Kuigi kostja on väitnud, et OÜ Krivest Group ei ole hageja seadusjärgseks osanikuks, nähtub äriregistri andmetest, et OÜ Krivest Group on hageja osanik alates 29. märtsist 2016. Kuna kohtul puuduvad andmed selle kohta, et äriregistri kanne oleks vale, on OÜ Krivest Group hageja osanikuks ning kostja vastupidised väited on alusetud ja tõendamata. Põhjendatud ei ole kostja väide, et osanike 24. novembri 2016. a ja 26. juuli 2017. a koosolekul vastuvõetud otsused on vastuolus heade kommetega, kuna nende otsuste eesmärgiks on tekitada alusetult kostjale kui hageja vähemusosanikule varalist kahju tema vähemusõiguste kasutamise eest. Kui hageja osanikel OÜ-l Krivest Group ja kostjal on omavahelised erimeelsused, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud jätta erimeelsuste lahendamise kulud hageja kanda. Kuna seadusandja on ÄS § 170 lg-s 4 sellise kulude osaniku kanda jätmise sätestanud, pidi kostja kulude kandmise kohustuse tekkimisega juba osanike koosoleku kokkukutsumise taotluse esitamisel arvestama ning see ei saanud talle olla üllatuslik. Seda enam, et kostja kutsus koosoleku kokku ka pärast seda, kui eelmise koosoleku kulude kostja kanda jätmise kohta oli otsus juba olemas ning koosoleku algul juhtis teine osanik tähelepanu otstarbetule ressursside raiskamisele. Asjaolu, et kostja peab mingit endiste osanike K. Vestungi ja I. O. Saukkola tegevust hea usu põhimõtte vastaseks, ei muuda hageja esitatud nõudeid hea usu põhimõtte vastaseks. Õigusaktid ei keela osaühingu juhatusel koosoleku korraldamisel abi kasutada ega nõua, et osaühingu juhatus peaks ise osanike koosolekut juhtima. Olukorras, kus kostja on alates osanike erimeelsuste tekkimisest suhelnud hagejaga advokaadi vahendusel ning osalenud hageja osanike koosolekutel vaid teda esindava advokaadibüroo vahendusel, esitades erinevaid nõudeid, on ka hagejal põhjendatud kasutada advokaadibüroo abi koosolekute korraldamisel ja pidamisel. Osanike koosolekute korraldamisel õigusabi kasutamine ning nende kulude väljanõudmine kostjalt kui koosolekud kokku kutsunud osanikult ei ole heade kommete vastane. Osaühingu otsuste vaidlustamisel esitatakse hagi hageja kui äriühingu, mitte koosoleku korraldanud isiku vastu ning osaühingu huvides on, et osanike koosolekud oleks õiguspärased ning nendel vastuvõetud otsused kehtiksid. Seepärast ei ole õigusabi kasutamine koosolekute korraldamisel hagejale etteheidetav. Kohtu hinnangul vastavad esitatud arved õigusabi mahule.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu osaotsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta osaotsusega rahuldatud hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 31. mai 2019. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda. 3(7)
2-17-16390 Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega. Osanike 24. novembri 2016. a koosolekul otsustati osaühingu kasumi jaotamise ja koosoleku kulude kandmise üle. Osanike 26. juuli 2017. a koosolekul otsustati osaühingu 2015. a majandusaasta aruande kinnitamise, osaühingu 2016. a majandusaasta aruande kinnitamise, osaühingu kasumi jaotamise, koosoleku korraldamise kulude kandmise ning OÜ Krivest 2023. aastani kehtiva dividendipoliitika väljatöötamise üle. Osanike
24.novembri 2016. a ja 26. juuli 2017. a koosolekul vastu võetud otsuste tegemisel ei olnud seega hääletamispiirangut vaja järgida (ÄS § 177 lg 1). Seega ei ole otsuste kehtivuse kindlakstegemisel põhjust hinnata kostja osade üleandmise lepingute kehtivust. Seadus ei reguleeri täpsemalt, kes võivad osanike koosolekul viibida ning õige on väide, et õigusnormid ei piira ega välista nõustajate kaasamist, kui osanikud nii otsustavad. Maakohus on õigesti leidnud, et olukorras, kus kostja on alates osanike erimeelsuste tekkimisest suhelnud hagejaga advokaadi vahendusel ning osalenud hageja osanike koosolekutel vaid teda esindava advokaadibüroo vahendusel, esitades erinevaid nõudeid, on ka hagejal põhjendatud kasutada advokaadibüroo abi koosolekute korraldamisel ja pidamisel. Ringkonnakohus ei jaga kostja arusaama, justkui olnuks advokaadikulud tehtud eesmärgiga vaielda kostjaga ja takistada temale kuuluvate vähemusõiguste kasutamist. Hageja on selgitanud, et ühingu huvides on see, et osanike koosolekud korraldataks õiguspäraselt ning nendel vastu võetud otsused kehtiksid. See huvi on kantud eesmärgist kostjaga võimalikke õigusvaidlusi ära hoida ja sellega ära hoida ka võimalikke kohtumenetluste kulusid. Seega on maakohus õigesti märkinud, et kuna osaühingu otsuste vaidlustamisel esitatakse hagi äriühingu vastu, võib ühingul puudustega otsuste tõttu tekkida põhjendamatuid menetluskulusid. Eelnevast tulenevalt saab praegusel juhul advokaadi abile tehtud kulusid käsitada koosoleku korraldamiseks tehtud vajalike kuludena, sest need on tehtud eesmärgiga vältida ühingule edasisi ja eelduslikult suuremaid kulusid. ÄS § 170 lg 4 teise lause järgi ei ole koosoleku korraldamise kulude koosoleku kokkukutsumist taotlenud osaniku kanda jätmise eelduseks, et koosoleku kokkukutsumist taotlenud osanik oleks oma õigusi koosolekute nõudmisel kuritarvitanud. Praeguses asjas ei ole maakohus tuvastanud, et hageja juhatuse poolt ÄS § 170 lg 4 teise lause alusel tehtud ettepaneku ja selle alusel vastu võetud enamusosaniku otsuse eesmärgiks oleks olnud tekitada alusetult kahju vähemusosanikule. Osaühingus suuremat osalust omava isiku otsus koosoleku korraldamise kulude kandmise kohta ei saa olla vastuolus heade kommetega üksnes seepärast, et osanik, kelle kanda kulud jäeti, on vähemusosanik. Maakohus on õigesti leidnud, et ÄS § 170 lg 4 võimaldab selliselt kulude kandmise otsustamist ning arvestades eespool toodud põhjendusi osaniku kanda jäetud kulude vajalikkuse kohta, ei ole alust järeldada, et osanike otsus ei vastaks headele kommetele. Asjas ei ole tuvastatud, et ühingu nõude eesmärgiks oleks tekitada osanikule kahju, mistõttu ei ole nõude kohtulik maksmapanek ka vastuolus TsÜS § 138 lg-st 1 tuleneva hea usu põhimõttega.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi 3600 euro väljamõistmise nõudes täies ulatuses rahuldamata, või saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus valesti leidnud, et vaidlusalustel koosolekutel vastuvõetud otsuste kehtivuse kindlakstegemisel ei ole põhjust hinnata osade üleandmise lepingute kehtivust (millega OÜ Krivest Group omandas enamusosaluse osaühingus Krivest). Kostjal on 4(7)
2-17-16390 käsutustehingu tühisuse tuvastamise vastu õigustatud huvi, mis võib välistada tema vastu rahalise nõude täitmise kohustuse. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et advokaaditasust tingitud kulud, mis tehakse osaühingu koosoleku korraldamiseks, on vajalikud ja ÄS § 170 lg 4 alusel hüvitatavad. Juhatus peab olema suuteline osanike koosolekut seaduspäraselt korraldama ka advokaadi abi kasutamata, arvestades, et juhatusele kohaldub kõrgendatud hoolsusstandard. Juhatuse ja enamusosaniku omavoli koosoleku kulude sisustamisel rikub ÄS § 154 lg-s 1 sätestatud osanike võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui enamusosanik nõuab juhatuselt koosoleku kokkukutsumist, ei saa vähemus jätta ÄS § 170 lg 4 alusel kulusid tema kanda. Tegemist oli toreduslike kulutustega. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et vaidlusalused ÄS § 170 lg 4 alusel tehtud otsused ei ole tühised ÄS § 1771 lg 1 alusel vastuolu tõttu heade kommetega. Otsused jätta koosoleku korraldamise kulud kostja kanda on vastuolus heade kommetega (ÄS § 1771 lg 1), kuna nende otsuste eesmärgiks on tekitada alusetult kostjale kui hageja vähemusosanikule varalist kahju tema vähemusõiguste kasutamise eest (TsÜS § 138 rikkumine). Nõue kostja vastu ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ega TsÜS § 138 lg-st 2 tulenevalt lubatav. Kassatsioonkaebuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks, ühtse kohtupraktika kujundamiseks ja õiguse edasiarendamiseks. Puudub kohtupraktika ÄS § 170 lg 4 kohaldamise kohta.
8.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see läbi vaatamata või rahuldamata ning ringkonnakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja sai ringkonnakohtu otsuse kätte juba 31. mail 2019, kostja lepinguline esindaja võttis ringkonnakohtu otsuse e-toimiku vahendusel vastu alles 17. juunil 2019. Kostja on oma õigusi kuritarvitades esitanud kassatsioonkaebuse alles 12. juulil 2019. Kuna kostja sai ringkonnakohtu otsuse kätte juba 31. mail 2019, on ta esitanud kaebuse hilinenult. Ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus leidis õigesti, et kostjal puudub õigustatud huvi hageja osaluste võõrandamistehingute tühisusele tugineda. Väär on kostja seisukoht, et õigusabikulud ei ole käsitatavad osanike koosoleku korraldamise kuludena. Samuti ei ole õige väide, et otsused on vastuolus heade kommetega.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu otsus kui ka maakohtu osaotsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Asjas tuleb TsMS § 691 p 5 alusel teha uus otsus, millega jätta hageja hagi kostja vastu 24. novembril 2016 toimunud hageja osanike koosoleku korraldamisega seotud kulude (1620 eurot) ja 26. juulil 2017 toimunud hageja osanike koosoleku korraldamisega seotud kulude (1980 eurot) väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes tuleb jätta hageja kanda.
10.Esmalt peab kolleegium vajalikuks märkida, et ekslik on hageja väide, et kostja esitas kassatsioonkaebuse hilinenult. Asja materjalide kohaselt võttis kostja lepinguline esindaja ringkonnakohtu otsuse e-toimiku vahendusel vastu 17. juunil 2019. Kostja esitas kassatsioonkaebuse 12. juulil 2019. TsMS § 670 lg 1 kohaselt võib kassatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. TsMS § 321 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, 5(7)
2-17-16390 toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Kolleegium selgitab, et üks menetlusdokumendi esindajale kättetoimetamise eesmärke ja ühtlasi tagajärg on see, et menetlusdokumendi kättetoimetamisest esindajale hakkab kulgema menetlustähtaeg, sh nt kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg (vt ka Riigikohtu 30. septembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-09, p 11). Seega asjaolu, et kostja avas ringkonnakohtu otsuse e-toimikus 31. mail 2019, ei tähenda, et sellest hetkest tuleks hakata lugema ka kassatsioonkaebuse esitamise tähtaega. Kuna praegusel juhul esindas menetlusosalist kohtumenetluses esindaja, kes esitas kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse talle kättetoimetamisest, ei ole alust lugeda kassatsioonkaebust hilinenult esitatuks ega jätta kaebust läbi vaatamata.
11.ÄS § 170 lg 4 esimese lause järgi kannab osanike koosoleku korraldamise kulud osaühing. Üldjuhul jäävad osanike koosoleku korraldamise kulud seega osaühingu kanda. ÄS § 170 lg 4 teine lause sätestab aga, et kui osanike koosolek kutsutakse kokku osanike nõudel või nad kutsuvad selle kokku ise, võib osanike koosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul esindatud häältest, jätta kulud koosoleku kokkukutsumist taotlenud või kokku kutsunud osanike kanda. Kolleegium leiab, et koosoleku korraldamise kuluks ÄS § 170 lg 4 mõttes saab lugeda nt koosoleku paiga kasutamise kulusid ja kutsete saatmise kulusid. Hageja nõudis kostjalt koosoleku korraldamise kuludena Advokaadibüroo Jesse & Kalaus advokaatide osutatud õigusteenusega seotud kulu hüvitamist. Kolleegium leiab, et advokaaditasu ei ole kuluks, mille hüvitamist saaks ÄS § 170 lg 4 teise lause alusel nõuda koosoleku kokkukutsumist taotlenud või kokku kutsunud osanikult. Kostja on põhjendatult viidanud sellele, et osaühingu juhatus peaks olema üldjuhul võimeline ise osanike koosolekut seaduspäraselt korraldama ehk advokaadi osalemine osaühingu osanike koosolekul ei ole hädavajalik. Kolleegium nõustub iseenesest ringkonnakohtuga selles, et advokaatide kasutamine on osaühingu koosoleku korraldamisel lubatav. Samas ei saa õigusteenuse eest tasutut jätta osanike enamuse otsusega nende osanike kanda, kes taotlesid koosoleku kokkukutsumist. Kostja on viidanud õigustatult sellele, et kui lugeda advokaatidele makstav tasu ÄS § 170 lg 4 teise lause mõttes koosoleku korraldamise kuluks, mida saab jätta koosoleku korraldamist taotlenud osaniku kanda, siis võimaldab see enamusosanikel vähemusosanikke meelevaldselt survestada, et viimased ei nõuaks osanike koosoleku kokku kutsumist.
12.Kostja on kogu menetluse kestel tuginenud ka sellele, et 24. novembril 2016 ja 26. juulil 2017 hageja koosolekul otsuseid vastu ei võetud, kuna OÜ Krivest Group ei ole hageja osanik. Kostja ei tunnista OÜ-d Krivest Group hageja osanikuna, kuna OÜ-le Krivest Group hageja osaluse võõrandamine oli tehtud ilmse eesmärgiga mh vältida hääleõiguse piirangut ning seetõttu on kõnealune käsutustehing heade kommetega vastuolu tõttu tühine. Kolleegium märgib, et tsiviilasjas nr 2-16-11216 on Riigikohus 6. novembril 2019 samade poolte vahel teinud otsuse, kus on leitud, et K. Vestungi ja I. O. Saukkola osade mitterahalise sissemaksena OÜ-le Krivest Group üleandmise käsutustehingud olid heade kommete vastased, kuna K. Vestung ja I. O. Saukkola soovisid vältida hääleõiguse piirangut ja pikemas perspektiivis oli osade OÜ-le Krivest Group üleandmise eesmärk tõrjuda I. Rohtla kui vähemusosanik ühingust välja. Selline eesmärk on taunitav ja ebamoraalne, mistõttu on osade võõrandamise tehingud vastuolus heade kommetega ja TsÜS § 86 lg 1 järgi tühised. Kolleegium on samas otsuses mh leidnud, et tühiste käsutustehingute tagajärjeks on see, et OÜ Krivest Group ei ole saanud osaühingu Krivest osanikuks, kuna osad ei ole K. Vestungilt ega I. O. Saukkolalt OÜ-le Krivest Group üle läinud. Kuna OÜ Krivest Group ei ole osaühingu Krivest osanikuks saanud, siis ei ole 24. novembri 2016. a ja 26. juuli 2017. a koosolekul otsuseid vastu võetud, sest otsuste tegemisel osales üksnes isik, kes tegelikult ei olnud osaühingu Krivest osanik (vt Riigikohtu 6. novembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11216, p-d 20–22). 6(7)
2-17-16390
13.Kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Kuna maa- ega ringkonnakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, määrab selle TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
14.Kostja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb tema kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 järgi tagastatakse kautsjon menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. (allkirjastatud digitaalselt) Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Ants Kull
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.