Jõelähtme Vallavalitsuse hagi X X vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
4 446,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Jõelähtme vald (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu), seaduslik esindaja x x ja volitatud esindaja Kristiine Urb Kostja X X (isikukood x), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnu Tuulas
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 05.03.2020
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista X Xlt Jõelähtme Vallavalitsuse kasuks 4 399,81 eurot.
3.Välja mõista X Xlt Jõelähtme Vallavalitsuse kasuks põhinõudelt (4 399,81 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud kostja X X kanda.
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt elas hageja omavalitsuses X X, kellel oli oma korter. 2013. aastal kinkis V. X korteri kostjale, kes oli V. X kauge sugulane. 2014. aastal halvenes V. X tervis ja ta ei saanud enam endaga ise hakkama. V. X pidi asuma elama hooldekodusse. V. X
pensionist ei piisanud kuutasu maksmiseks, mistõttu soovis ta kinkelepingust taganeda. V.X tegi 09.03.2015 kinkelepingust taganemise avalduse, kuna V.X ei olnud võimeline end mõistlikult ülal pidama, samuti näitas kostja V.X suhtes üle jämedat tänamatust. Kinkelepingu üheks tingimuseks oli, et kostja hoolitseb V.X eest, varustab V.X toiduga ning võimaldab V.Xl tema eluajal korterit kasutada. Kostja lubas V.X hooldekodusse kolimise käigus, kas täielikult või vähemalt osaliselt V.X arveid tasuda.
2.Kostja on omakasupüüdlikult korteriomandi omandamiseks loonud V.Xle ettekujutuse, et vajaduse tekkimisel asub kostja V.X eest hoolitsema, kuid vajaduse tekkimisel jättis kostja nimetatud kohustuse täitmata. Kostja V.Xle kuuluvat vara vabatahtlikult ei tagastanud. V. X esitas kohtule ka vastava hagi kostja vastu, kuid suri menetluse ajal. Kostja V. X pärijana astus V. X asemel üldõigusjärglasena menetlusse ja taotles menetluse lõpetamist, misjärel menetlus lõpetati. Hooldekodus viibimise ajal tasus hageja osaliselt V. X hooldekodu tasu perioodi 30.11.2014 kuni 31.07.2016 eest 4 399,81 eurot. Hageja palub 16.09.2019 menetlusdokumendis kostjalt V. X eest tasutud hooldekodu osalise tasu summas 4 399,81 eurot välja mõista. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kinkelepingu sõlmimine oli V.X vaba tahe. Kostja võttis kinke vastu ilma igasuguse tagamõtte või plaanita vabaneda V.X eest hoolitsemisest. Kostja ei keeldunud V.X enda juurde elama võtmast. V.X ei soovinud ise kostja juurde Muugale elama tulla, kuna seal läheduses ei ole apteeki ega arsti. V.X ei avaldanud mitte kunagi ise omal algatusel soovi kinkelepingust taganemiseks. V.Xl oli 2015. aastal raskusi tegelikest elulistest asjaoludest arusaamisel, ta unustas ja ajas asju pidevalt segamini ning oli heauskne ja väga mõjutatav.
4.Kostja ei näidanud V.X suhtes üles jämedat tänamatust. Kostja ja ta elukaaslane hoolitsesid V.X eest nii enne testamenti, enne kinkelepingut kui ka pärast neid tehinguid kuni surmani. Kostja hoolitses V.X eest juba enne kinkelepingut ja toetas teda materiaalselt kogu aeg. Mitte kunagi ei nõudnud V.X, et kostja maksaks tema hooldekodu eest. V.X hooldekodusse kolimise ajal oli juttu, et kostja saab toetada hooldekodu arvete tasumist 100 euroga kuus. Kostja arvates ei olnud hageja nõue V. X vastu pärandvaras, mistõttu ei läinud see pärimisega kostjale üle. Hooldekodu tasu maksmine on hageja seadusest tulenev kohustus. V.Xl puudus alus kinkelepingust taganemiseks ja taganemisavaldus ei ole seetõttu kehtiv.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
6.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, mxle tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Vaidluse keskseks küsimuseks on, kas V.X kinkelepingust taganemine oli kehtiv või mitte. Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas andnud juhised, et asja uuel läbivaatamisel tuleb võtta esmalt seisukoht, kas hagejal võis tekkida nõue kinkija vastu tulenevalt sellest, et kinkija on kinkelepingust taganenud. Selleks tuleb mh tõlgendada korra § 7 lg-id 3 ja 4 ning § 9 lg 1 p 5 ja lg-t 2 (vt sotsiaalteenuse osutamise ajal kehtinud Jõelähtme Vallavolikogu 5.02.2015 määrusega nr 38 ning 14.03.2016 määrusega nr 81 kehtestatud kord). Kui kinkija taganemisavalduse tegemise tõttu võis hagejal tekkida nõue kinkija vastu, siis tuleb
maakohtul lahendada küsimus sellest, kas kinkija taganemisavaldus on kehtiv, st kas kinkelepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud (I kd tl 172-176).
8.Kohus selgitas 13.08.2019 määrusega lähtuvalt Riigikohtu juhistest kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (I kd, tl 178-179).
9.Kohus tuvastab, et X X ja kostja sõlmisid 21.02.2013 korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, mxga X X kinkis kostjale korteriomandi xxx (I kd tl 27-30). 2014. aasta novembris halvenes V. X tervis ja ta ei saanud enam endaga ise hakkama. V. X asus elama hooldekodusse, kuid tema pensionist ei piisanud kuutasu maksmiseks. Jõelähtme Vallavalitsusele 29.10.2014 esitatud hoolekande asutusse suunamise avaldusest nähtuvalt märkis V.X hoolekandeasutuse kulude finxeerimisena enda pensioni ja kostja (I kd tl 89). V.X esitas 09.03.2015 kinkelepingust taganemise avalduse põhjusel, et kostja näitas V.X suhtes üles jämedat tänamatust ning V.X sissetulekuks oli riiklik pension, mxst ei piisanud kuutasu maksmiseks. V.X esitas kohtule ka vastava hagi kostja vastu, kuid suri menetluse ajal 11.08.2016 (I kd 52-54). Kostja võõrandas kõnealuse korteriomandi 01.09.2015 (II kd tl 1216). Hageja tasus perioodil 30.11.2014-31.07.2016 V.X arveid kogusummas 4 446,54 eurot (I kd tl 7-26).
10.Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kas X X on kinkelepingust kehtivalt taganenud. Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija VÕS § 268 lg 1 kohaselt lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 p-des 1-3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 p 1 järgi võib kinkija kinkelepingust taganeda juhul, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda, kui kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha.
11.Esmalt tuleb analüüsida, kas on täidetud kinkelepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Formaalne eeldus on vastavasisuline teade kingisaajale, mis hakkab kehtima alates teise pooleni jõudmisest (VÕS § 188 lg 1 ja TsÜS § 69 lg 1). Materiaalne eeldus on lepingust taganemise õiguse aluste olemasolu. Sellest tulenevalt peab kinkija tõendama §-is 267 sätestatud asjaolu esinemist. Tõendamist on leidnud, et hageja tegi 09.03.2015 notari juures kinkelepingust taganemise avalduse (I kd, tl 31-33). Hageja on tõendanud, et V.X esitas kostjale notariaalse kinkelepingust taganemise avalduse (tl 17-21). Kostja ole tõendanud enda väidet, et V.X tahe ei olnud kinkelepingust taganeda. TsÜS § 69 lõike 1 esimese lause kohaselt tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Sama sätte lõike 2 esimese lause kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Kostja sai kinkelepingust taganemise avalduse kätte 18.05.2015 (I kd tl 197). Kostja ei vaidlusta, et hageja on edastanud kostjale lepingust taganemise avalduse VÕS § 188 lg 1 kohaselt, järgides VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaega. VÕS § 270 lg 1 kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kohus leiab, et hageja VÕS § 270 lg 1 sätestatud õigust lõpetav tähtaeg ei ole möödunud. V.X avaldas kinkelepingust taganemise tahet 09.03.2015. Kohus on seisukohal, et V.X sai oma taganemisõigusest teada novembris 2014, kui selgus, et kostja ei tasu hooldekodu arvest puuduolevat osa ja selgus võimetus ennast ülal pidada. Seega on kirjeldatud sündmus leidnud aset ühe aasta jooksul enne taganemisavalduse koostamist ja V.X järgis VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud kinkelepingust taganemise tähtaega. Seega on täidetud lepingust taganemise formaalsed eeldused.
12.Selleks, et taganemise avaldus kehtiks ja lõpetaks VÕS § 188 lg 2 alusel kinkelepingu, peavad olema täidetud ka taganemise materiaalsed, ehk sisulised eeldused. VÕS § 259 lg 1 kohaselt kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle
andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Eeltoodust tuleneb, et kinkeleping on alati tasuta leping ning kujutab endast seega alati ka ühepoolset lepingut ehk kinkija ühepoolset kohustust rikastada kingisaajat vastutasuta. Hageja peab tõendama, et tal oli lepingust taganemiseks õigus. Riigikohus on märkinud, et kinkijale on VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi vääriline". See tähendab, et kui kingisaaja oma seaduslikku õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganeda. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (vt RKTKo nr 3-2-1-129-05, p-id 26-27). VÕS § 268 lg 1 reguleerib olukorda, kus kinkeleping on täidetud. Hageja peab kehtivaks taganemiseks tõendama, et pärast lepingu täitmist tekkisid § 267 p-de 1 ja 2 sätestatud alused.
13.Kinkelepingust taganemise avaldusest nähtuvalt soovis V.X kinkelepingust taganeda kostja jämeda tänamatuse tõttu ja seetõttu kuna ta ei ole võimeline ennast mõistlikult ülal pidama (I kd tl 31-32). Vaidlus puudub selles, et alates 2014. aasta novembris halvenes V. X tervis ja ta ei saanud enam endaga ise hakkama. V. X asus elama hooldekodusse, kuid tema pensionist ei piisanud kuutasu maksmiseks. Hagis toodud asjaoludel tasus V.X 95% oma igakuisest pensionist hooldekeskuse kohatasuks ning 5% jäi V.Xle kulutamiseks oma äranägemise järgi. Kostja nimetatut ümber lükanud ei ole. V.X Paunküla hooldekskuses viibimise ajal tasus ülejäänud osa arvetest hageja. V.Xl ei olnud arvete tasumiseks vara mida realiseerida. Seega ei olnud V.Xl võimeline ennast mõistlikult ülal pidada ja esineb sisuline eeldus kinkelepingust taganemiseks.
14.Tunnistaja X X ütlustega on tõendatud, et kostja lubas hooldekodu arvete ülejäänud osa sellest, mis V.Xl pensionist puudu jääb. Hiljem ta helistas ja ütles, et tema ei maksa hooldekodu arveid, kuna on ka puudega ja ei pea neid maksma. Samuti andis tunnistaja X X ütlusi selle kohta, et V.X ei tahtnud hooldekodus olla ja ta tahtis sealt ära saada. Algul X lubas V.X enda juurde võtta. (II kd tl 41). Tunnistaja X X andis ütlusi ka selle kohta, et V.X tahtis hooldekodus kinkelepingu tagasi võtta, kuna kostja ei olnud teda enda juurde võtnud ega teinud tema elu selliseks nagu ta oli lubanud (II kd tl 41 pöördel). Kohtule esitatud hoolekande asutusse suunamise avaldusest nähtuvalt pidi kulude kandmine toimuma V.X pensionist ja kostja abist (I kd tl 87). Nimetatud avaldusega on tõendamist leidnud, et kostja oli lubanud V.Xle, et aitab hoolekandeasutuse kulusid katta ja teda üleval pidada. Sellest tulenevalt kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja lõi V.Xle korteriomani omandamiseks vale ettekujutuse, et vajaduse tekkimisel asub kostja V.X eest hoolitsema, kuid vajaduse tekkimisel jättis kostja nimetatud kohustuse täitmata. Kohus ei leia, et jäme tänamatus on eeskätt üksnes füüsiline ja vaimne vägivald kinkija suhtes. Käesoleval juhul saab jämeda tänamatusena käsitleda pärast kinkelepingu sõlmimist kinkija hooletusse jätmist. Kostja sai korteriomandi müügist 45 000 eurot, kuid ei võtnud V.Xt enda juurde elama ning ei tasunud selle arvelt osaliselt V.X hooldekeskuse arveid. Samuti müüs kostja korteriomandi 01.09.2015, so olukorras, kus kostja teadis kinkelepingust taganemise avaldusest. Nimetatust saab järeldada, et kostjal ei olnud mingit soovi V.X eest hoolitseda, vaid üksnes saada V.X vara endale. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et V.X asetas ennast tahtlikult olukorda, kus pidi elama hooldekodus, kuna keeldus kostja juurde kolimast. Kohus nõustub hageja vastuväitega ning jätab tunnistaja X X ütlused arvestamata, kuna tunnistaja on kostja elukaaslane, ning ta on seega korteriomandi müügist kasusaaja ning tema ütlused ei ole seetõttu usaldusväärsed. Seega on tõendamist leidnud kostja selline käitumine mida saab hinnata jämeda tänamatusena VÕS § 267 p 1 tähenduses.
15.Kostja ei ole kohtu hinnangul
käitunud kingi vääriliselt. Eeltoodust tulenevalt on
tõendamist leidnud, et kinkelepingust taganemise eeldused olid täidetud ja seetõttu tekkis V. Xle vara, mx arvelt kanda oma hooldekodu kulusid.
16.Kohaliku omavalitsuse eelarvest rahastatava sotsiaalteenuse, sotsiaaltoetuse, vältimatu sotsiaalabi või muu abi ning toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse andmise või sellest keeldumise otsustab kohalik omavalitsus (SHS1 § 33 lg 1). Isikult võib võtta temale või tema perekonnale osutatava sotsiaalteenuse eest tasu (SHS § 45 lg 1 ls 1). Tasu võtmise otsustab teenust osutav või teenuse eest tasuv asutus (SHS § 45 lg 1 ls 3). Viidatud sätted kehtisid kuni uue sotsiaalhoolekande seaduse jõustuma hakkamiseni, mxga kehtestati, et kohalik omavalitsus võib nõuda sotsiaalteenuse osutamise eest tasu vastavalt enda kehtestatud tingimustele ja suurusele (SHS2 § 16 lg 1). Jõelähtme valla eelarvest hoolekandeteenuste eest maksmise kord reguleerib tasu maksmist, kui isik ei suuda täies ulatuses tasuda hoolekande teenuse eest (Jõelähtme valla eelarvest hoolekandeteenuste eest maksmise kord3 (kord) § 1 lg 1). Esitatud asjaoludel ei piisanud V. Xl oma pensionist, et tasuda täies ulatuses hoolekande teenuse eest. Seetõttu kohaldus temale hoolekande teenuse osutamise eest maksmisele eelnimetatud kord.
17.Kui isiku sissetulekust ja varast ei piisa hoolekande teenuse eest tasumiseks ja puuduvad isikud, kellel on seadusjärgselt kohustus teenuse eest tasuda, tasub puudujääva osa kohalik omavalitsus valla eelarvest (korra § 5 lg 1 ja 2). Kui hooldust vajaval isikul on vara, mida on võimalik võõrandada või anda kasutusse ülalpidamiseks vajalike rahaliste vahendite saamiseks, võib ametiasutus tasuda hoolekandekulud osas, mxks isikul endal hetkel rahalised vahendid puuduvad, kuni vara võõrandamiseni või kasutusse andmiseni (korra § 7 lg 3). Eelnimetatud juhul on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda tehtud hoolekande kulude hüvitamist vara võõrandamisest või kasutusse andmisest saadud raha arvelt (korra § 7 lg 4). Kohtule esitatud arvetega on tõendamist leidnud, et kostja tasus V.X hoolekandeteenuse eest arveid perioodil 30.11.2014 kuni 10.08.2016 summas 4 446,54 eurot (I kd tl 7-26). Jõelähtme Vallavalitsuse korraldustes on märgitud, et V.X on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse, et tal oleks võimalik hooldekeskuse teenuse eest ise tasuda ning arvestades kinkelepingust taganemise protsessi ajakuluga on vaja tasuda hooldekeskuse puudujääv kohatasu (I kd tl 7486).
18.Riigikohtu selgitustest tulenevalt saab hagejale kuulunud kinkelepingust taganemisega kaasneva kinnisasja tagastamise nõude lugeda varaks TsÜS § 66 ja korra § 7 lg 3 tähenduses (I kd tl 172-175). Seega on tõendamist leidnud, et hagejal oli V.X (kinkija) vastu nõue tulenevalt kinkelepingust taganemisest ning kinkija kinkelepingust taganemine on kehtiv. Seega oli V.Xl tulenevalt oma majanduslikust olukorrast hooldekodu arvete tasumise kohustus ja hagejal on tekkinud V.X vastu tagasinõudeõigus, kuna V.Xl on kinkelepingust taganemisega vara, mx arvel saab hoolekande kulusid hüvitada.
19.Järgnevalt tuleb hinnata kas hageja nõudele vastav kinkija kohustus on kostjale kui kinkija pärijale üle läinud. V.X ainupärija on kostja (I kd tl 45). Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Hageja nõuded V.X vastu olid osa pärandvarast ning läksid üle kostjale. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus V.Xlt ja seega ka tema pärijalt, so kostjalt, nõuda hoolekandeteenuse osutamisega tekkinud kulud.
20.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 4 399,81 eurot. Hageja esitas kostja vastu ka nõude välja mõista viivis põhinõudelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1
Sotsiaalhoolekande seadus, RT I, 29.06.2014, 71. Sotsiaalhoolekande seadus, RT I, 30.12.2015, 5.
Varaseim Riigiteatajast leitav määrus nr 38 kehtiv alates 01.03.2015 ning hilisem määrus nr 81 kehtiv alates 24.04.2016.
kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, mxle lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinxeerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Tulenevalt sellest, et kohus rahuldas hageja põhinõude, tuleb rahuldada ka viivisenõue.
21.Kokkuvõtvalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 4 399,81 eurot ja alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivis põhinõudelt (4 399,81 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
MENETLUSKULUD
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta tervikuna kostja kanda.
23.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, mxga menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.