Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 19.01.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-17-5184
Kohtuasi
Jõelähtme valla (vallavalitsuse kaudu) hagi üldõigusjärglase Y vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.09.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Jõelähtme valla (vallavalitsuse kaudu) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Jõelähtme vald (vallavalitsuse kaudu) (registrikood 75025973), lepinguline esindaja Kristiine Urb
X
Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX, surnud
XX.XX.XXXX),
õigusjärglane Y (isikukood
XXXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnu Tuulas Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 23.09.2020 määrus osas, milles maakohus jättis hageja õigusabikulud täielikult kostjalt välja mõistmata. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus õigusabikulude osas 3400 euro ulatuses.
Rahuldada Jõelähtme valla avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.2.Määrata kindlaks Jõelähtme valla menetluskulude rahaline suurus summas 3925 eurot (s.o riigilõiv 525 eurot ja õigusabikulud 3400 eurot).
2.3.Välja mõista X õigusjärglaselt Y-lt Jõelähtme valla kasuks menetluskulude hüvitis 3925 eurot.
3.Jõelähtme valla määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulusid ei hüvitata.
2-17-5184 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 31.03.2017 Harju Maakohtule kostja õiguseelneja vastu hagi võla ja viivise saamiseks. Harju Maakohus rahuldas 07.04.2020 otsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Otsus jõustus 14.05.2020. Kostja õiguseelneja surma järgselt jätkas menetlust tema üldõigusjärglasena kostja.
3.Kostja esitas menetluskuludele vastuväite, milles palub jätta hageja lepingulise esindaja kulud välja mõistmata. Lepingulise esindaja teenuste kasutamine ei ole menetluses põhjendatud, kuna valla seisukohast oli tegemist vähese keerukusega asjaga ja vallal on kaks juristi. Asja õiguslik sisu leidis suures osas käsitlemist juba tsiviilasjas nr 2-15-14829. Alternatiivselt ei saa asja keerukust ja õigusabi vajadust silmas pidades lugeda põhjendatuks 05.03.2020 menetluskulude nimekirja punktides 1)–12) nimetatud kulu. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 23.09.2020 määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras hageja menetluskude rahaliseks suuruseks 525 eurot, mille mõistis kostjalt hageja kasuks välja.
5.Määruse põhjenduste kohaselt pidas kohus kostja vastuväiteid põhjendatuks. Riigikohus on selgitanud, et kohaliku omavalitsuse välise õigusabiga seotud esindajakulude väljamõistmine on üldjuhul võimalik ainult siis, kui kohtuasi ei ole seotud haldusorgani põhitegevusega (RKHKo nr 3-3-1-64-13, punkt 50). Vastustajale õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest
2-17-5184 tekkinud vaidlusi ei ole alust pidada vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks (RKHKo nr 3-3-1-26-12, punkt 30). Üksnes erandlikel asjaoludel võib olla põhjendatud põhitegevusega seotud menetluskulude väljamõistmine vastaspoolelt (RKHKo nr 3-3-1-50-16, punkt 22). Kohaliku omavalitsuse kohustus on korraldada eakate hoolekannet ja muud sotsiaalabi (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lõige 1). Eeltoodu hõlmab ka hoolekandega seoses kantud kulutuste sissenõudmist omavalitsuse elanikult või pärimise korral tema õigusjärglaselt. Kuigi käesolev vaidlus oli õiguslikult laiem, käsitledes ka küsimusi pärimisest ja kinkelepingust taganemisest, oli kohus siiski seisuskohal, et praeguses vaidluses käsitletud õiguslikud küsimused ei väljunud hageja põhitegevusest. Samuti ei esinenud vaidluses erilisi asjaolusid, mis põhjendaksid välise õigusnõustamisega seotud kulude vajalikkust ja põhjendatust. Eeltoodud põhjustel leidis kohus, et hageja õigusabikulud ei ole põhjendatud ega vajalikud.
6.Kohus määras hageja menetluskulude suuruseks kokku 525 eurot, mis vastab menetluskulude nimekirjas välja toodud riigilõivude summale. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskulud 525 eurot. Määruskaebus
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega määrata tema menetluskulud kindlaks 5227.50 euro ulatuses.
8.Maakohus on menetluskulude väljamõistmisel lähtunud Riigikohtu halduskolleegiumi praktikast. Halduskohtumenetluses on tõepoolest tihti tegemist hageja põhitegevusega seotud vaidlustega, kuid kuna antud juhul on tegemist tsiviilasjaga, siis väljub see hageja igapäevaste tegevuste raamidest. Igapäevases tegevuses ei lähtu hageja võlaõigusseadusest, mis oli selles asjas nõude aluseks. Kuigi kohus on jõudnud järeldusele, et hageja tegeleb igapäevaselt pärandite ja kinkelepingutest taganemisega, on see juhtum hageja tegevuses väga erandlik.
9.Arvesse tuleks võtta ka, et hagejal on küll kaks juristi ametikohta, kuid praeguse menetluse kestel ei olnud need pidevalt täidetud. Üks jurist ei jõua tegeleda tavapäraste töökohustuste ja ka kohtumenetlustega. Ka sel põhjusel oli põhjendatud välise esindaja palkamine. Menetluse edasine käik
10.Maakohus peatas menetluse 23.11.2020 määrusega kostja surma tõttu.
11.23.04.2021 uuendas kohus menetluse.
12.Kostja õigusjärglane palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja Harju Maakohtu 23.09.2020 määrus tuleb tühistada osas, milles kohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse õigusabikulude osas täielikult rahuldamata. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega määrab hageja vajalike ja põhjendatud õigusabikulude suuruseks 3400 eurot, millise summa mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Osas, milles kohus
2-17-5184 mõistis menetluskuluna kostjalt hagejale välja riigilõivu 525 eurot, on määrus edasi kaebamata jõustunud (TsMS § 466 lõige 3).
15.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lõike 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihind kui menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
16.Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud õigusabikulud välja mõistmata lubamatutel kaalutlustel, rikkudes selliselt diskretsiooni piire. Maakohus on hinnangu andmisel tuginenud üksnes Riigikohtu halduskolleegiumi praktikale, millest lähtumine ei ole ringkonnakohtu arvates käesolevas tsiviilasjas põhjendatud. Kuivõrd halduskohtumenetluses osaleb haldusorgan (nt kohalik omavalitsus) menetluses reeglina oma põhitegevusest tulenevalt, olles menetluse iseloomu arvestades n-ö tugevam menetluspool, on poolte ebavõrdsust arvestades põhjendatud ja õiglane lähtuda põhimõttest, et haldusorgani poolt välise õigusabi kasutamine halduskohtumenetluses on õigustatud üksnes erandjuhtudel. Tsiviilkohtumenetluses seevastu on reeglina tegemist võistleva kohtumenetlusega, milles pooled on võrdsed, sh on igal menetlusosalisel õigus osaleda menetluses lepingulise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (TsMS § 217 lõige 1). Seadusest ei tulene, et praeguses asjas esineks hagejal lepingulise esindaja kasutamise keeld. Seega ei mõjuta hageja õigust osaleda menetluses lepingulise esindaja kaudu ka kostja esile toodud asjaolud, et hagejal on väidetavalt kaks juristi ametikohta või et vallasekretär on juriidiliste teadmistega. Kuivõrd viidatud asjaolud asja lahendamisel tähendust ei oma, jätab kohus tähelepanuta ka menetlusosaliste väited seonduvalt sellega, kas ja mis põhjusel oli üks juristi ametikoht menetluse ajal täitmata. Vallasekretäril hageja seadusliku esindajana oli õigus osaleda kohtuistungil koos lepingulise esindajaga. Lisaks on hageja selgitanud, et käesolev vaidlus väljub olulisel määral hageja igapäevategevuse (hoolekande korraldamine ja sellega seotud kulude sissenõudmine) raamest, kuivõrd puudutab ka pärimise ja kinkelepingust taganemise temaatikat. Seega oli tegemist õiguslikult keerukama vaidlusega kui tavapärane hoolekandega seotud kulude hüvitamise nõue, millest tulenevalt oli samuti lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud.
17.Kuna maakohus pidas hageja poolt lepingulise esindaja kasutamist põhjendamatuks, ei hinnanud kohus TsMS § 175 lõike 1 kohaselt esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohus saab selle rikkumise kõrvaldada, määrates kindlaks hageja õigusabikulude põhjendatud ja vajaliku suuruse.
18.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et osaliselt on hageja õigusabikulud ülemäärased, arvestades mh asjaolu, et hageja osales W seadusliku esindajana sama lepingulise esindaja kaudu varasemas menetluses tsiviilasjas nr 2-15-14829, mille asjaolud kattusid osaliselt käesoleva tsiviilasja asjaoludega. Seega oli hageja esindaja juba tsiviilasja nr 2-15-14829 kaudu osaliselt praeguse asja aluseks olevate oluliste asjaolude ja tõenditega, samuti vaidluse õigusliku poolega kursis.
2-17-5184
19.Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu (hagi sisuline osa on 2 lk, millele lisanduvad väljavõtted õigusnormidest), mh asjaolu, et hageja esindaja oli eelnevalt osaliselt käesolevat vaidlust puudutavate asjaoludega (sh tõenditega) kursis, peab ringkonnakohus hagiavalduse koostamisega seonduvaid toiminguid (sh materjalidega tutvumine ja analüüs, kliendiga konsulteerimine, hagiavalduse koostamine) põhjendatuks kokku 10 t ulatuses, vähendades taotletavat ajakulu kokku 6 t võrra. Kostja vastusega tutvumise ja sellele seisukoha koostamise toiminguid peab kolleegium taotletud mahus, st kokku 5 t ulatuses, põhjendatuks, arvestades kõnealuste menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mh asjaolu, et hagejal tuli kujundada seisukoht lähtuvalt konkreetsest kostja vastusest, st nende toimingute osas ei saa enam arvestada vaidluse seotust varasema tsiviilasjaga ja sel põhjusel ajakulu vähendada. Seoses 20.06.2017 toiminguga (täiendavate tõendite kogumine ja esitamine), milleks kulus 0,5 t, leiab ringkonnakohus, et asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud 04.07.2017 ühe täiendava tõendi, mille esitamisega seonduvat ajakulu peab kohus põhjendatuks 15 min ulatuses, seega tuleb vähendada taotletavat ajakulu 15 min võrra. Hageja esindajal on kulunud kohtuistungiks ettevalmistumiseks 2 t, millist ajakulu peab ringkonnakohus põhjendatuks, arvestades, et istungil osalemise ajakulu hüvitamist taotletud ei ole, samas osales esindaja istungil (ning istungil osalemise ajakulu puhul on vaieldamatult tegemist hüvitatava menetluskuluga), mis kestis kokku u 1,5 t. Arvestades maakohtu 28.12.2017 otsuse ning hageja apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, ei saa pidada kaebuse koostamiseks kulunud 5 t ülemääraseks, pidades silmas, et kaebuse koostamisele eelnevalt oli kaebajal vajalik tutvuda ka maakohtu otsusega. Hageja esindajal kulus kostja vastusega kaebusele tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks 1,5 t. Kuivõrd kostja ei ole vastuses esitanud mingeid uusi asjaolusid ega tõendeid, mis eeldaks hageja esindaja täiendavat reageerimist (ja eelnevalt ka kliendiga nõu pidamist), siis kõnealuse menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades peab kolleegium põhjendatuks ajakulu 1 t, milles sisaldub ka mõistlik aeg kliendile menetluse seisust lühikese ülevaate andmiseks. Seega vähendab ringkonnakohus taotletavat ajakulu 30 min võrra. Arvestades ringkonnakohtu otsuse sisu ja mahtu ning asjaolu, et tegemist oli hagejale soodsa kohtuotsusega (kooskõlas hageja taotletuga saadeti asi uueks lahendamiseks maakohtule), peab kolleegium otsusega tutvumise ja kliendile ülevaate andmise ajakulu põhjendatuks maksimaalselt 1 t ulatuses, vähendades taotletavat ajakulu seega 30 min võrra. Arvestades kostja kassatsioonkaebuse ning Riigikohtu otsuse sisu ja mahtu, saab pidada Riigikohtu menetlusega seonduvate õigusabitoimingute (kassatsioonkaebuse osas konsultatsioon, Riigikohtu otsusega tutvumine, analüüs, kliendikonsultatsioon) ajakulu kokku 2,5 t täies mahus põhjendatuks. Samuti on 13.08.2019 määruse ning sellele vastuseks koostatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades põhjendatud määrusega tutvumise ajakulu 0,25 t ja vastuse koostamise ajakulu 1 t. Hageja esindaja õigusabitoimingud seoses kostja 11.10.2019 vastusega (tutvumine, konsultatsioon, vastuse koostamine) on taotletud mahus 3 t, põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mh seda, et kostja esitas vastuses uue asjaolu ja tõendi. Ka ei saa ülemääraseks pidada kostja 02.12.2019 vastusega tutvumise ajakulu 30 min. Arvestades, et eelnevalt kolmes kohtuastmes väldanud menetluse tõttu oli hageja esindaja juba põhjalikult vaidluse asjaoludega kursis ning kõik seisukohad ja taotlused olid kirjalikult esitatud, saab pidada asja uuel läbivaatamisel maakohtus istungiks ettevalmistamise põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks 1,5 t. Seega vähendab ringkonnakohus taotletavat ajakulu 1,5 t võrra. Kohtuistungil osalemise ajakulu on protokollist nähtuvat istungi pikkust arvestades põhjendatud taotletud ulatuses, s.o 1 t. Eeltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus hageja õigusabitoimingute ajakulu kokku 8,75 t (6 + 0,25 + 0,5 + 0,5 + 1,5) võrra, lugedes esindaja ajakulu põhjendatuks 34 t ulatuses.
20.Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb kohtul anda hinnang ka esindaja tunnitasule. Hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot (käibemaksu ei lisandu). Kolleegium märgib, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks
2-17-5184 menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-13, punkt 25). Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (seejuures tuleb arvestada, et ka praeguses asjas osutati õigusabi enamuses 2017.–2019. aastatel). Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades käesoleva vaidluse (keskmist) keerukusastet ja mahukust, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasumääraks antud juhul 100 eurot. Kohus võtab siinjuures ka arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.
21.Eeltoodust tulenevalt on hageja õigusabikulud põhjendatud 34 t eest tunnitasuga 100 eurot s.o 3400 eurot, millise summa lisaks maakohtu poolt põhjendatuks peetud riigilõivule (575 eurot) ringkonnakohus hageja menetluskulude katteks kostjalt hageja kasuks välja mõistab.
22.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
23.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.