Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-17-5184
Otsuse kuupäev
Tartu, 3. juuni 2019
Kohtukoosseis
Eesistuja Malle Seppik, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Jõelähtme valla (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu) hagi Ants Kesküla vastu põhivõla 4545 eurot 42 senti ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 14. detsembri 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ants Kesküla kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
4910 eurot 5 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Jõelähtme vald (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu) Kostja Ants Kesküla, esindaja vandeadvokaat Tõnu Tuulas
Asja läbivaatamise kuupäev
15. aprill 2019. a, kirjalik menetlus
2-17-5184 alates 2014. aasta novembrist elama Paunküla Hooldekeskusesse. Kuivõrd kinkija pensionist hooldekeskuse kohatasuks ei piisanud, tasus osaliselt hooldekeskuse arvete eest hageja. 9. märtsil 2015 tegi kinkija kinkelepingust taganemise avalduse, et tasuda hooldekeskuse arveid kinnisvara arvel. Kostja korteriomandit kinkijale ei tagastanud. Kinkija suri 11. augustil 2016. Hageja tasus ajavahemikul 30. novembrist 2014 kuni 11. augustini 2016 kinkija hoolduse eest hooldekeskuse arvete alusel kokku 4446 eurot 54 senti. Kostja on hageja arvel rikastunud, sest hagejal ei olnud hooldekeskuse arvete tasumise kohustust. Kui kostja oleks kinkijale kinkelepinguga saadu tagastanud, oleks kinkija saanud end ise mõistlikult ülal pidada. Kui kinkija suri, oli kohtus pooleli menetlus kinkelepingust taganemiseks (tsiviilasi nr 2-15-14829), mille tulemusena soovis kinkija saada kostjalt hüvitist, sest kostja oli võõrandanud korteriomandi kolmandatele isikutele. Taganemisavaldus on kehtiv, mistõttu oli kinkijal vara enda ülalpidamiseks. Kostja on kinkija ainupärijaks, kes võttis pärandi vastu pärandvara inventuuri tegemata. Hageja nõuded kinkija vastu olid osaks pärandvarast ning läksid üle pärandi vastu võtnud kostjale. Alternatiivselt tuleb hageja nõue rahuldada sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) ning Jõelähtme Vallavolikogu 14. märtsi 2016 määruse nr 81 sätete alusel.
2(7)
2-17-5184 Kuna hagejal ei ole nõuet kinkija vastu tekkinud, ei ole vaja analüüsida, kas nõue sisaldus pärandvaras ja kas nõue on kostjale üle läinud.
3(7)
2-17-5184 Ringkonnakohus jättis pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimata ning ei hinnanud, kas hageja nõue on käsitatav käsundita asjaajamisest tulenevate kulutuste hüvitamise nõudena. Ringkonnakohus kohaldas selliselt valesti materiaalõiguse norme ning rikkus otsuse põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus leidis valesti, et asjas saab tuvastada taganemisavalduse kehtivuse. Seejuures pani ringkonnakohus valesti tõendamiskoormise üksnes kostjale. Ringkonnakohus jättis oma järelduse tegemisel kohaldamata VÕS § 206 lg 1. Selle sätte järgi lõppes kinkija ja kostja vaheline võlasuhe üheks isikuks kokkulangemisega, kuna kostjast oli saanud kinkija õigusjärglane. Isikute kokkulangemisega muutus kinkelepingust taganemise avaldus kehtetuks, sest isik ei saa iseenda vastu nõudeid esitada. Ringkonnakohus leidis valesti, et juhul kui kinkelepingust taganemise avaldus kehtiks, siis oleks kinkijal tekkinud vara, mille arvel ta saanuks tasuda hooldekeskuse teenuse eest. Jõelähtme Vallavolikogu 5. veebruari 2015. a määrusega nr 38 ja 14. märtsi 2016 määrusega nr 81 kehtestatud korra § 7 lg-te 3 ja 4 järgi tekib kohalikul omavalitsusel hoolekannet saanud isiku vastu tagasinõude esitamise õigus üksnes juhul, kui isikule on laekunud tema vara võõrandamisest raha, mille arvel saab hoolekande kulusid hüvitada.
2-17-5184 asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, ja kui asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigel ajal täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada. Eeltoodust tulenevalt ei saa hagejal olla kostja vastu hüvitisnõuet VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1 alusel, samuti VÕS § 1024 lg 4 ja § 1041 alusel.
5(7)
2-17-5184 Vara hulka kuuluvad nii isiku asjad kui ka rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 66). Kohtute tuvastatud asjaoludel ei olnud kinkijal hooldekeskuses viibimise ajal muud vara kui igakuine pension ning ainsaks võimalikuks täiendavaks varaks saanuks olla kinkelepingu alusel võõrandatud korteriomandi tagasinõude õigus tulenevalt kinkija kinkelepingust taganemise avaldusest. Eeltoodut arvestades leidis ringkonnakohus õigesti, et asjas on keskne tähendus sellel, kas kinkija kinkelepingust taganemine on kehtiv või mitte.
2-17-5184 Kui asja uuel läbivaatamisel tuvastatakse, et hagejal oli kinkija vastu nõue tulenevalt kinkelepingust taganemisest ning kinkija kinkelepingust taganemine on kehtiv, tuleb maakohtul hinnata, kas hageja nõudele vastav kinkija kohustus on kostjale kui kinkija pärijale üle läinud, ning otsustada seejärel hageja nõude rahuldamise üle.
Henn Jõks
Tambet Tampuu
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.