Tallinna linna (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) avaldus XX kinnises asutuses viibimise tähtaja pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09. jaanuari 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), esindaja Maarika Lillemäe esindajad määruskaebemenetluses Puudutatud isik: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), eestkostja Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Raivo Bergson Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 09. jaanuari 2020 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a XX-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1.Harju Maakohtu 12.12.2018 määrusega paigutati XX tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele kuni 12.12.2019. Tallinna linn
(Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) esitas 13.11.2019 avalduse isiku kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks.
2.Avalduse kohaselt on puudutatud isik raske psüühikahäirega vanaduspensionär. 25.02.2015 seati tema üle eestkoste kuni viieks aastaks. Tal on diagnoositud krooniline vaimuhaigus segatüüpi skisoafektiivse häire kujul. Esimest korda pöördus puudutatud isik psühhiaatriakliiniku polikliinikusse 1964.a. Esimene hospitaliseerimine oli ajavahemikul 29.12.1970 – 15.03.1971, mil tal diagnoositi katatoonne skisofreenia. Puudutatud isik on viibinud psühhiaatriakliinikus haiglaravil kokku 63 korral. Sageli olid hospitaliseerimise põhjuseks mürgistusnähud ülemäärasest ravimite tarbimisest, sotsiaaltöötajatele esitatud suitsiidähvardused, kui need ei täitnud tema soove, aga ka paranoidsed luulumõtted vargustest tema korteris ja sellekohased pidevad avaldused politseile.
3.Eestkoste perioodil, kui puudutatud isik viibis kodus, oli ta muutliku meeleoluga, pidevalt helistas, ähvardades ja sõimates omavalitsuse töötajaid, süüdistades neid oma pensioni varastamises ja tema nälga jätmises. Lisaks helistas ta pidevalt erinevatesse ametiasutusse ja tegi kiirabile põhjendamatuid väljakutseid, et saada rahusteid, millest tal oli sõltuvus.
4.Märtsis 2017 teostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kohaselt esineb puudutatud isikul segatüüpi skisoafektiivne häire, mis avaldub kiirenenud ja laialivalguvas mõtlemises, luululiselt kõrges enesehinnangus ja optimismis, meeleolu kiires muutlikkuses ja impulsiivsuses. Ta on histriooniline isiksus, mis avaldub pikaajaliselt ja püsivalt esinenud tunnustuseihaluses, teatraalsuses, manipuleerimises, egotsentrilisuses, mures kehalise veetluse pärast ja afektlabiilsuses. Eksperdi arvamuse kohaselt on puudutatud isik kestvalt võimetu oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima; tema vaimne seisund ei luba tal teha otsuseid ja teha tehinguid, ta ei suuda hinnata oma toimetulekuvõimekust ja abivajadust. Puudutatud isikul puudub haigusteadvus, ta on võimeline ravi järgima vaid kontrollitud keskkonnas.
5.Tallinna Vaimse Tervise Keskuse koostanud rehabilitatsiooniplaani kohaselt vajab puudutatud isik riiklikku ööpäevaringset erihoolekandeteenust. Ta oli teenuse ootejärjekorras alates 2016.a algusest.
6.Arvestades puudutatud isiku haigusest tingitud käitumist ning Tallinna Kiirabi, rehabilitatsiooniteenuse osutaja ja raviarstist psühhiaatri soovitusi, paigutati puudutatud isik 29.02.2016 üldhooldusteenusele hoolekandeasutusse. Perioodil 29.02.201624.10.2018 viibis puudutatud isik viies erinevas hoolekandeasutuses. Senised hoolekandeasutused ei õigustanud end kontrollitud keskkonna puudumise tõttu. Puudutatud isiku hooldamine ei osutunud seal tulemuslikuks. Seetõttu paigutati ta kohtumääruse alusel kinnisesse hoolekandeasutusse.
7.Valkla Kodus ei ole puudutatud isik allunud sisekorrale (suitsetab salaja siseruumides), ta on ründav ja ebaviisakas nii personali kui kaasklientide suhtes. Puudutatud isiku seisund on olnud ebastabiilne, ta nõuab pidevalt ravimeid, on rahutu ja püsimatu. Tal on kõrge enesehinnang. Ta on veendunud, et tema iga soov tuleb täita. Ta on teiste isikute suhtes ründav ja kui ta oma tahtmist ei saa, siis kirjutab erinevaid avaldusi ja kaebekirju erinevatesse instantsidesse. Peamiselt ei ole need kaebused põhjendatud, sest puudutatud isik on kiuslik ja süüdistav ning arvab, et teised rikuvad tema vara. Puudutatud isik räägib sageli ebatsensuursete sõnadega ja ta on võimeline rääkima rõvedusi.
8.Kundas X toimus 16.09.2018 tulekahju, mille osas algatati kriminaalasi. Üks kahtlustatav on puudutatud isik. Kõikidest teenusel viibimise kohtadest on eestkosteasutusele laekunud kaebusi, et puudutatud isik suitsetab siseruumides, peidab tikke ja välgumihklit, millega ta on seadnud ohtu kaasklientide elu ja vara. Viimasel ajal on puudutatud isik kasutanud
eestkosteasutuse seadusliku esindaja ML nime ja tellinud telefoni teel korduvalt tooteid maksumusega 220-270 eurot kataloogist Cellbes.
9.Puudutatud isik on raske psüühikahäirega, tal puudub haiguskriitika, ta on ravimisõltlane. Tema toimetulek on võimalik ainult kindlalt struktureeritud elukeskkonnas suunamise ja juhendamise ning järelevalve toel. Ilma tugevdatud järelevalveta ei kontrolli puudutatud isik oma käitumist ning muutub agressiivseks ja ründavaks kõikide suhtes. Puudutatud isiku seisundit ja senist ravikogemust hinnates ei ole tõenäoline tema paranemine ja ohutu toimetulek üldhooldekodu tingimustes, mistõttu tuleb pikendada tema kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaega ühe aasta võrra.
10.AS Hoolekandeteenused leidis, et ööpäevaringse erihooldusteenuse jätkamine on vajalik. Puudutatud isikul on segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2). Tema käitumine on olnud enesekeskne, sageli agressiivne. Haiguskriitika puudub. On teinud varem korduvaid suitsiidikaitseid. Esinenud on rahustite liigtarbimist. Viimasel ajal on tekkinud mäluhäired. Ka Valklas on puudutatud isiku seisund olnud ebastabiilne, ta nõuab rahusteid ja pidevat raviskeemi muutmist. Kaasklientide vastu on vahel kuri. On kirjutanud rohkelt kaebekirju. Tal võib olla algav dementsus – täheldatud on lühimäluhäireid, segadusseisundit, riiakust, kahtlustusi kõigi ümbritsevate suhtes, ajutisi suutmatushetki teha asju, mida oskab jne. Kognitiivsed funktsioonid on oluliselt alanenud, intellekt langenud. Iseseisva eluga puudutatud isik hakkama ei saa. Ta on emotsionaalselt labiilne, rahutu ja püsimatu. Meeleolud võivad kiiresti vahelduda. Puudutatud isik on valmis vastu võtma materiaalset ja meditsiinilist abi, mõningal määral ka nõustamist. Ta ei ole otseselt füüsiliselt kedagi rünnanud, kuid oma bravuuritseva käitumisega kutsub ümbritsevates inimestes esile pahameele, mis võib kaasa tuua ründava käitumise tema enese suhtes. Kuna puudutatud isikul puudub haiguskriitika ja ta on ravimisõltlane, on ravimite manustamisel vaja tugevdatud järelevalvet. Vastasel juhul on puudutatud isik ohtlik iseendale. Puudutatud isikul on soov õhtuti või öösiti salaja siseruumides suitsetada, peita tikke ja välgumihkleid, millega seab ohtu teised majas viibivad inimesed. Puudutatud isiku toimetulek on võimalik ainult kindlalt struktureeritud elukeskkonnas suunamise ja juhendamise toel.
11.Puudutatud isiku raviarst leidis, et patsient vajab jätkuvalt viibimist tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel. Ta haigestus 1967.a ja on alates sellest vajanud korduvalt haiglaravi. Puudutatud isiku käitumine on enesekeskne, sageli agressiivne. Ta on teinud korduvaid suitsiidikatseid. Esinenud on rahustite liigtarbimist. Viimasel ajal on tekkinud ka mäluhäired. Puudutatud isik ei saanud iseseisva eluga hakkama. Hooldekodudes oli puudutatud isiku käitumine väljakutsuv, sageli agressiivne. Ta on keeldunud ravimitest ja lahkunud omavoliliselt. Valklas on seisund olnud samuti ebastabiilne, ta nõuab rahusteid ja pidevat raviskeemi muutmist. Kaasklientide vastu on vahel kuri. Kirjutab rohkelt kaebekirju.
12.Sotsiaalkindlustusamet leidis, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida ning millest tulenevalt ta vajab regulaarselt kõrvalabi. Tal esineb püsivalt kergesti eskaleeruvat agressiivset käitumist, ravimite sõltuvust ning tal puudub kestvalt võimekus aru saada enda tegude (salaja suitsetamine siseruumides) tagajärgedest, mistõttu ta on püsivalt ohtlik endale või teistele. Tema toimetulek sõltub pidevast ja toetavast ööpäevaringsest kõrvalabist, mille vajalikkust puudutatud isik ise ei mõista ja vastu ei võta, mistõttu ei ole muude abinõude rakendamine võimalik. Isiku nõusolekuta kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise alused ei ole ära langenud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
13.Maakohus rahuldas avalduse ja pikendas puudutatud isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaega ühe aasta võrra, s.o kuni 12.12.2020.
14.Eksperdi arvamuse kohaselt on puudutatud isik, kui ta hooldekandeasutuses ööpäevaringset erihooldusteenust ei saa, ohtlik endale ja teistele. Varasemate väga erinevate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks. Eksperdiarvamuse kohaselt põeb puudutatud isik kroonilist vaimuhaigust segatüüpi skisoafektiivse häire kujul. Seega esineb tal raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Ta vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, kuid ta ei saa aru ravivajadusest. Tema seisund on ohtlik, kui ei ole tagatud pidev järelevalve. Ravita jäämisel haigus süveneb veelgi ning mõjutab tema käitumist, mis võib muutuda agressiivseks ja ettearvamatuks. Puudutatud isiku hooldamine ei ole osutunud võimalikuks mitmes hoolekandeasutuses ja alates veebruarist 2016 kuni novembrini 2018 on ta seetõttu viibinud kokku viies erinevas hoolekandeasutuses. Seda, et psüühikahäire piirab puudutatud isiku võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, kinnitab ka see, et ta ise oma ravivajadust ei tunnista, on määratud ravimite võtmisest keeldunud, käitunud agiteeritult ja allumatult ning eiranud tuleohutusnõudeid, esitades selle kohta ebaadekvaatseid põhjendusi.
15.Puudutatud isik on hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamata jätmise korral nii käesoleval ajal kui ka lähemas tulevikus ohtlik eelkõige iseendale. Eksperdiarvamuse järgi võib puudutatud isiku psühhoos ravita jäämisel ägeneda ja tema käitumine muutub siis ohtlikuks talle endale ja ümbritsevatele isikutele. Sama nähtub raviarsti 29.10.2019 tõendist, milles on toodud välja, et puudutatud isiku käitumine on olnud enesekeskne ja sageli agressiivne, ta on teinud korduvalt ka suitsiidikatseid. Arsti arvamuses on välja toodud, et puudutatud isik on pöördunud tütre töökohta põhjendamatute kaebustega, esitanud paranoilisi avaldusi sotsiaaltöötajate suhtes ja on olnud ka rahustite liigtarbimist. Erinevates hooldekodudes on tema käitumine olnud väljakutsuv ja sageli agressiivne, ta on keeldunud ravimitest ja lahkunud omavoliliselt. Ka Valklas on puudutatud isiku seisund olnud ebastabiilne, ta nõuab rahusteid ja pidevalt raviskeemi muutmist ning on kaasklientide vastu kuri.
16.Muude abinõude kasutamine ei ole avaldaja, eksperdi, Valkla Kodu, raviarsti ega Sotsiaalkindlustusameti hinnangul võimalik. Puudutatud isiku hooldamine ei ole pikas perspektiivis osutunud tavahooldekodudes võimalikuks. Asjas ei nähtu, et mingid võimalikud abinõud oleks jäänud varem kasutamata. Puudutatud isiku käitumine ei ole siiani olulisel määral muutunud. Tema toimetulek sõltub pidevast ja toetavast ööpäevaringsest kõrvalabist, mille vajalikkust puudutatud isik ise ei mõista ja vastu ei võta. Seega vajab puudutatud isik tugevamat järelevalvet, kui seda suudab pakkuda tavahooldusega hooldusasutus.
17.Lähiaja kohta ei ole välja toodud asjaolusid, millest nähtuks tema enda ning teiste elu ja tervise otsene ja reaalne ohustamine, vägivallatsemine vms. Ka Valkla Kodu tõi välja, et puudutatud isik ei ole otseselt kaaskliente rünnanud, kuid oma bravuuritseva käitumisega kutsub ümbritsevates isikutes esile pahameele, mis võib kaasa tuua ründava käitumise tema enese suhtes. Vägivallaintsidentide puudumine on tingitud sellest, et puudutatud isik on viimase aasta vältel viibinud keskkonnas, milles on nii tema enda kui ka teiste turvalisus kõrgemal määral tagatud ja seetõttu vastava ohu esinemise võimalus viidud miinimumini. Seega on puudutatud isikule osutatud teenus temale endale ja teistele isikutele ohu vältimiseks sobiv.
MÄÄRUSKAEBUS
18.Puudutatud isik palub maakohtu määruse tühistada. Ta on erihooldusteenusele paigutatud põhjendamatult.
19.Puudutatud isik leiab, et tema tervislik seisund on paranenud ja ta ei pea viibima erihooldusteenusel kinnises asutuses. Lähiaja kohta ei ole välja toodud asjaolusid, millest nähtuks tema enese ning teiste elu ja tervise otsene ja reaalne ohustamine, vägivallatsemine vms. Ka Valkla Kodu antud iseloomustuses on välja toodud, et puudutatud isik ei ole otseselt kaaskliente rünnanud. Seisukoht, et oma bravuuritseva käitumisega kutsub puudutatud isik ümbritsevates esile pahameele, mis võib kaasa tuua ründava käitumise tema enese suhtes, on oletuslik. Selgusetuks jääb, kui kauaks peab puudutatud isik kinnisesse asutusse jääma ning kas, millal ja millest sõltuvalt on tal võimalus teistsuguseks elukorralduseks.
20.Puudutatud isik avaldas, et ta võtab korralikult ravimeid, kuigi tegelikult seda praegu enam vaja ei oleks. Tal on pangakontol küllalt raha, et iseseisvalt elama hakata. Puudutatud isik soovib minna tütrepoja juurde elama, kuid praegu veel ei tea, kus ta elab. Kinnises asutuses viibimine võib talle avaldada vastupidist mõju. Puudutatud isiku hinnangul ei ole millegagi põhjendatud seda, miks ta peab olema ravil kinnises asutuses tugevdatud režiimil.
VASTUSED MÄÄRUSKAEBUSELE
21.Eestkosteasutus palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
22.Hoolekandeasutus selgitas, et puudutatud isiku vaimse tervise osas, peale mäluhäirete, ei ole olulisi muutusi olnud. Haiguskriitika ei ole välja kujunenud. Ilma järelevalve ja kontrollita tarbiks ta ravimeid mittesihtotstarbeliselt. Ta ei ole võimeline järgima määratud raviskeemi. Valuvaigisteid ta manustab võimalusel nina kaudu. Puudutatud isik on haiguskriitika puudumise ja ravimisõltuvuse tõttu ohtlik iseendale. Oma käitumise tõttu kutsub esile teiste inimeste pahameele, mis võib kaasa tuua tema suhtes ründava käitumise. Ta on ohtlik teistele, kuna peidab tikke ja välgumihkleid. Puudutatud isiku toimetulek on võimalik ainult kindlalt struktureeritud elukeskkonnas suunamise ja juhendamise toel. Ilma tugevdatud järelevalveta hooldekodu puhul on oht, et puudutatud isik lahkub omavoliliselt ja sõltumata ilmaoludest, mis võib saada talle saatuslikuks.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
23.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
25.Tingimused, mille kõigi üheaegse täidetuse korral paigutatakse täisealine isik kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse saama ööpäevaringset erihooldusteenust tema nõusolekuta, on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg-s 1. Viidatud sätte
kohaselt peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) täisealisel isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Samad eeldused peavad olema täidetud ka kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisel (TsMS § 6391 lg 1 esimene lause).
26.Seda, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, ei ole määruskaebuses vaidlustatud. Maakohus tuvastas, et puudutatud isik põeb kroonilist vaimuhaigust segatüüpi skisoafektiivse häire kujul.
27.Puudutatud isik seab oma määruskaebuses kahtluse alla selle, et ta võib olla ohtlik endale või teistele ja leiab, et ta ei pea olema kinnises asutuses ning piisav võiks olla muude meetmete kasutamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et puudutatud isiku ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise eeldused ei ole ära langenud. Maakohus on oma seisukohta piisavalt põhjendanud ja ringkonnakohus neid TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist.
28.Iseenesest on õige puudutatud isiku väide, et talle ei ole viimasel ajal ette heidetud füüsilist agressiivsust teiste isikute suhtes. Samas ei ole vaidluse all asjaolu, et ta on tekitanud tuleohtlikke olukordi, kuna ta suitsetab osakonnas salaja ning peidab tikke ja välgumihkleid (tl 152-153).
29.Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isik ohtlik eelkõige iseendale, kuna tal puudub haiguskriitika ja tal on ravimisõltuvus. Asja materjali kohaselt ei soovi puudutatud isik järgida raviskeemi ja nõuab enda soovitud ravimeid (tl 98). Puudutatud isik tarbib käesoleval ajal 9 erinevat ravimit (tl 152-153), s.o depressiooniravimid, meeleoluhäirete vastased ravimid, ärevushäirete vastased ravimid, antipsühhootikumid, unerohi, vererõhu, soolestiku haiguste ja kilpnäärme probleemide vastased ravimid ning vajadusel ka valuvaigistid. Seejuures manustab puudutatud isik viimaseid võimaluse korral nina kaudu.
30.Arvestades puudutatud isiku ravivajadust, on raviskeemi täpne järgmine ilmselgelt oluline tema isiku tervisliku seisundi säilitamiseks. Raviskeemi järgimine on aga haiguskriitika puudumise ja ravimisõltuvuse tõttu võimalik üksnes järelevalve all. Hoolekandeasutus kinnitas, et ilma järelevalve ja kontrollita tarbiks puudutatud isik ravimeid mittesihtotstarbeliselt (tl 152-153). Määruskaebuses märgib puudutatud isik, et ta tarbib ravimeid, kuid leiab, et see ei ole talle enam vajalik. Ravimite mittevõtmisel on oht, et puudutatud isiku tervislik seisund langeb tagasi tasemele, mis tal oli enne kinnisesse asutusse paigutamist.
31.Eestkosteasutuse selgituste kohaselt on puudutatud isik olnud mitmes erinevas hoolekandeasutuses, kuid kontrollitud keskkonna puudumisel ei ole tema hooldamine olnud tulemuslik. Ta on lahkunud omavoliliselt ja keeldunud ravist. Asja materjalist nähtub, et teda on hospitaliseeritud üle 60 korra. Ta paigutati kinnisesse asutusse süvenenud agressiivse käitumise tõttu hooldekodus, kus ta keeldus ravimite võtmisest, viskas oma televiisori aknast alla, sõimas personali ja kaaskliente ning ähvardas eestkosteasutuse esindaja ära tappa (Tallinna Ringkonnakohtu 02.07.2019 määrus käesolevas asjas). Hoolekandeasutuse selgituste kohaselt on tal varem esinenud ka suitsiidikatseid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et stabiilsus, mis praeguseks on saavutatud, on toimunud tänu kontrollitud keskkonnas viibimisele. Seda kinnitas ringkonnakohtule ka hoolekandeasutus (tl 152-153).
32.Eeltoodust järeldub, et puudutatud isiku seisund on stabiliseerunud, kuid tema kinnisesse asutusse paigutamise alused ei ole ära langenud. Puudutatud isiku viibimine kinnises asutuses on vajalik, kuna tal ei ole kujunenud haiguskriitikat ja tal on endiselt ravimisõltuvus, mille tõttu võib tema elu sattuda ilma kontrollitud keskkonnas viibimiseta ohtu.
33.Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 3 esimese aluse alusel puudutatud isikule riigi õigusabi osutamisega seotud kulud Eesti Vabariigi kanda, muud kulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.