Tallinna linna (Mustamäe Linnaosa kaudu) avaldus isiku kinnisesse paigutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.12.2018 määrus
Valitsuse asutusse
Kaebuse esitaja ja kaebuse XX määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja (vastustaja): Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (registrikood 75014267, esindajad asukoht A. H. Tammsaare tee 135, Tallinn 12915, epost: XXX) Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, viibimiskoht XXX), seaduslik esindaja – eestkostja Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (registrikood 75014267, asukoht A. H. Tammsaare tee 135, Tallinn 12915), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi (e-post:XXX) Puudutatud isik II: Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399, asukoht J.Sütiste tee 19, Tallinn 13419, e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 12.12.2018 määrus muutmata.
Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda, v.a. puudutatud isikule I osutatud riigi õigusabi
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-18-17517 tasu ja riigi õigusabi kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
4.Toimetada käesolev määrus kätte avaldajale/ eeskosteasutusele, puudutatud isikule I ja tema esindajale ning puudutatud isikule II. Edastada käesolev määrus kinnisele asutusele (AS Hoolekandeasutused Valkla kodu kaudu).
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.19.11.2018 esitas Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse XX (puudutatud isik I) paigutamiseks kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele üheks aastaks. Avalduse kohaselt viibib XX alates 09.11.2018 psühhiaatrikliinikus tahtest olenematul ravil. XX-le on seatud 25.02.2015 kohtumäärusega Harju Maakohtu poolt eestkoste kuni 5 aastaks. Eestkostjaks on määratud Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu. Eestkoste seadmise põhjusteks oli XX oskamatus rahaga majandada, toimetulematus võlgade tekke näol ja ravimite liigtarbimine. XX-l on diagnoositud krooniline vaimuhaigus segatüüpi skisoafektiivse häire kujul. Ta pöördus esmakordselt psühhiaatriakliiniku polikliinikusse 1964. aastal. Esimene hospitaliseerimine psühhiaatriakliinikusse oli ajavahemikul 29.12.1970 – 15.03.1971, mil tal diagnoositi katatoonne skisofreenia. XX on viibinud psühhiaatriakliinikus haiglaravil kokku 63 korral. Sageli olid hospitaliseerimise põhjuseks mürgistusnähud ülemäärasest ravimite tarbimisest, sotsiaaltöötajatele esitatud suitsiidähvardused, kui sotsiaaltöötajad ei täitnud XX soove, aga ka paranoidsed luulumõtted vargustest enda korteris ja sellekohased pidevad avaldused politseile. Kogu eestkoste perioodil, mil XX viibis kodus, oli ta jätkuvalt muutliku meeleoluga, pidevalt helistas ähvardades ja sõimates omavalitsuse töötajaid, süüdistades neid oma pensioni varastamises ja tema nälga jätmises. Lisaks helistas pidevalt erinevatesse ametiasutusse ja tegi kiirabile põhjendamatuid väljakutseid, et saada rahusteid, millest XX-l esines sõltuvus. XX suhtes 08.01.2015 läbi viidud kohtupsühhiaatrilisest ekspertiisist nähtus, et XX-l on diagnoositud krooniline vaimuhaigus segatüüpi skisoafektiivse häire kujul. Märtsis 2017. aastal kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbi viinud eksperdi hinnangul esineb XXl segatüüpi skisoafektiivne häire. Tallinna Vaimse Tervise Keskus on hinnanud XX sotsiaalset olukorda ja vaimset tervist ning koostanud talle rehabilitatsiooniplaani, millest nähtub, et XX vajab riiklikku ööpäevaringset erihoolekandeteenust. XX on teenuse ootejärjekorras alates 2016. aasta algusest, seisuga 08.11.2018 on ta järjekorras numbriga 199. Tuginedes XX haigusest tingitud käitumisele ning Tallinna Kiirabi, rehabilitatsiooniteenuse osutaja, raviarstist psühhiaatri soovitusele, paigutati XX 29.02.2016 üldhooldusteenusele hooldekandeasutusse. Käesolevaks ajaks on XX viibinud kokku viies erinevas hoolekandeasutuses järgmiselt: 1) 29.02.2016 – 14.06.2017 AS Lõuna-Eesti Hooldekeskuse üksuses Komsi Kodu, Valgamaa; 2) 14.06.2017 – 02.11.2017 Männiku Pansionaat, Ida-Virumaa; 3) 02.11.2017 – 30.05.2018 Viljandi Haigla hooldusosakond, Viljandimaal; 4) 30.05.2018 – 24.10.2018 Villa Alfred, Kunda, Lääne-Virumaa; 5) 24.10.2018 – 9.11.2018 Viru
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-18-17517 Haigla Tapa hooldekodu, Tapa, Lääne-Virumaa. Senised hoolekandeasutused ei ole õigustanud end kontrollitud keskkonnana ning kontrollitud keskkonna puudumise tõttu ei ole XX hooldamine osutunud tulemuslikuks. XX on püsivalt allumatu sisekorrale (suitsetab meelevaldselt siseruumides salaja) ning ründav nii personali kui kaasklientide suhtes, keeldub temale määratud ravimitest, lahkub omavoliliselt hooldekodust, mistõttu on tema leidmiseks kasutatud mitmel korral politsei abi. Lisaks on XX-l vihahoos tavaks oma isiklikke asju (telefon, muusikakeskus, veekeetja, televiisor) lõhkuda, hiljem aga on süüdistanud teisi tema vara rikkumises. Eestkosteasutusele on teada, et Kundas Villa Alfredis leidis 16.09.2018 aset tulekahju, mille põhjustamises kahtlustati XX. Kuna pealtnägijaid ei leidunud, ei saanud XX-le ametlikku kahtlustust esitada. Eranditult kõikidest hooldekodudest on eestkosteasutusele laekunud kaebusi XX suitsetamiste kohta siseruumides, millega on XX seadnud ohtu kaasklientide elu ja vara. 09.11.2018 toimetati XX haiglaravile taas süvenenud agressiivse käitumise tõttu Viru Haigla Tapa Hooldekodust, kus ta keeldus korduvalt ravimite võtmisest, viskas oma televiisori asutuse aknast alla, sõimas ebatsensuurselt personali ja kaaskliente ning saatis eeskosteaustuse esindajale mitmeid ropu sisuga sõnumeid. Ka haiglas vastuvõtul keeldus XX ravimitest väites, et need põhjustavad talle orgasme ning väites, et tal on günekoloogiline, mitte psüühiline haigus. Osakonnas oli XX jätkuvalt agiteeritud ja allumatu käitumisega, vaenulik nii hooldekodu, eestkosteasutuse kui haigla töötajate suhtes, keeldus nii toidust kui ravimitest, mistõttu vajas ravimite manustamiseks ohjeldamist. Ravimite toimel XX mõnevõrra rahunes, kuid ravi manustamisele avaldab jätkuvalt vastupanu, seostab enda poolt esitatud terviseprobleeme (valud, tursed, jõuetus tõusta et sööma minna) ravimite manustamisega.
2.21.11.2018 määrusega võttis Harju Maakohus avalduse menetlusse, kaasas puudutatud isikutena XX ja tema raviarst EE, määras puudutatud isikule I riigi õigusabi korras esindaja ning puudutatud isiku I suhtes läbi viia kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi.
3.XX-le riigi õigusabi korras määratud esindaja oli seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja isiku huvides. XX avaldas kohtumisel esindajale, et ei nõustu kinnisesse asutusse paigutamisega, kuna on terve ja ravimeid ei vaja. Esindaja hinnangul esinevad SHS § 105 lg p 1-3 toodud alused, mis võimaldavad isiku hoolekandeasutusse paigutamist ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta. XX võib kõige lähemas tulevikus ravita jäämisel muutuda ohtlikuks ja ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. 27.11.2018 ärakuulamisel Harju Maakohtus jäi XX esindaja oma seisukoha juurde.
4.SA PERH (raviarst EE) seisukoha kohaselt ei ole XX pidevat toetusravi psühhofarmakonidega ega väljendunud toimetuleku- ja suhtlusraskusi mujal võimalik korraldada kui tugevdatud ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel.
5.12.12.2018 isiklikul ärakuulamisel Harju Maakohtu poolt XX maakohtule nõusolekut ööpäevaringse erihooldusteenuse saamiseks ei avaldanud.
Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus rahuldas 12.12.2018 määrusega avalduse, paigutas XX tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama kuni 12.12.2019, jättis XXle riigi õigusabi osutamise tasu ja kulud ning tema ekspertiisi kulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-18-17517
7.Määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldus rahuldada ja paigutada XX tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama kuni üheks aastaks.
8.SHS § 105 kohaselt paigutatakse täisealine isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) täisealisel isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Kohus võib paigutada täisealise isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates.
9.TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus; hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi, muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all.
10.Eksperdiarvamusega on tõendatud, et XX-l on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida, isik on endale ja teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama, ning varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks ja muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Ekspert on arvamust piisavalt põhjendanud ning puudub alus eksperdi arvamuses kahelda. Eksperdi arvamusega tõendatud asjaolusid kinnitavad ka menetlusosaliste seletused. XX esindaja kirjaliku ja suulise seletusega ning avaldaja seletusega on tõendatud järgmised ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise aluse olemasolu kinnitavad asjaolud. XX viibib alates 09.11.2018 psühhiaatrikliinikus tahtest olenematul ravil. XX hooldamine hoolekandeasutustes ei ole osutunud küllaldaseks teenuseks ja hooldamine hoolekandeasutuses ei ole XX käitumise tõttu võimalik. XX ründab personali ja hooldekodu kliente esemetega. XX lahkub hooldekodust teadmata viibimiskohta, millega satub ohtu tema tervis. XX ööpäevaringset erihooldusteenust saama paigutamata jätmine on ohtlik tema vaimsele tervisele ja teistele isikutele.
11.Eksperdi arvamusest ega asja materjalidest ei nähtu, et XX ööpäevaringset erihooldusteenust saama paigutamise alus oleks ajutise iseloomuga. Eeltoodust tulenevalt tuleb ta paigutada kinnisesse asutusse seaduses sätestatud tähtajaks. TsMS § 539 lg 1 esimese lause kohaselt lõpetab kohus määrusega isiku kinnisesse asutusse paigutamise, kui paigutamise eeldused on ära langenud või kui ilmneb, et eeldused ei olnud täidetud. Määruskaebus
12.Puudutatud isik I (XX) esitas isiklikult Harju Maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
13.Määruskaebuse kohaselt ei ole määruses öeldu, et ta ründab personali ja kaaskliente ning põhjustab tulekahjusid, õige. Ta ei ole kunagi kedagi löönud ega endale viga teinud. Hooldekodust lahkus, kuna tahtis tütrepojaga kohtuda ning sellest oli ette teatatud. Teda pole keegi ära kuulanud nõusoleku suhtes ööpäevaringsele erihooldusteenusele saamiseks. Keegi pole siiani öelnud, et tal esineb psüühikahäire. Ta saab oma käitumisest aru ja oskab seda juhtida, ta on hoolekandeasutusse ööpäevaringselt erihooldusteenusele paigutamisele vastu. Ta ei ole endale ega teistele ohtlik. Mingeid abimeetmeid ei ole vaja rakendada. Eksperdi arvamus on väär.
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-18-17517 09.11.2018 viibis ta tõesti tahtest olenematul ravil, kuid allus sellele. Ta pole oma tervist ohtlikku olukorda pannud. Menetluse edasine käik
14.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning palus avaldajal, puudutatud isiku I esindajal ning puudutatud isikul II sellele vastata.
15.Puudutatud isikule I määratud esindaja kaebusele ei vastanud.
16.Puudutatud isik II vastuse kohaselt jõudis ekspert VS järeldusele, et XX on endale ja teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama. Varasemate väga erinevate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks ning muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Raviarst on samuti arvamusel, et XX vajab tugevdatud järelevalvega ööpäevaringset erihooldusteenust Valkla Kodus.
17.Avaldaja ei pidanud seisukoha esitamist vajalikuks, kuna see on avaldatud avalduse esitamisega. Määruskaebus ei kuulu menetlemisele, kuna kohtumäärus on jõustunud. Ringkonnakohtu põhjendused
18.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
19.Esmalt märgib ringkonnakohus seoses avaldaja väitega, et määruskaebust ei peaks menetlema seda, et kohtute infosüsteemist ja tsiviilasja materjalidest maakohtu määruse jõustumist kinnitavaid asjaolusid ei nähtu. Kuivõrd TsMS § 543 kohaselt on kaebeõigus kinnisesse asutusse paigutamise määrusele ka isikul, kelle suhtes abinõusid on rakendatud ning kohtute infosüsteemist ei nähtu, kas ja kui, siis millal puudutatud isikule I endale maakohtu määrus kätte on toimetatud, lähtus ringkonnakohus kaebuse tähtaegsuse kontrollimisel TsMS § 307 lg 3 kohaselt puudutatud isiku I enda poolt avaldatud kuupäevast ning lahendab määruskaebuse sisuliselt.
20.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et tema suhtes hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tingimused ei olnud täidetud.
21.SHS § 105 lg 1 kohaselt paigutatakse täisealine isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) täisealisel isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.
22.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eelnimetatud eelduste olemasolu piisavalt põhjalikult välja selgitanud ja analüüsinud, tuginedes puudutatud isiku I raviarsti ning tema suhtes ekspertiisi läbi viinud eksperdi arvamusele, milles toodi esile ning põhistati puudutatud isiku I nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise vajadus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et puudutatud isiku I nõusolekuta tema hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamine on põhjendatud.
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-18-17517
23.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väide, et puudutatud isikul I ei esine rasket psüühikahäiret, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, ei lükka ümber asjas esitatud ja kogutud tõendeid.
24.Puudutatud isiku I raviarst on esile toonud, et puudutatud isik on psühhiaatriakliinikus haiglaravil olnud kokku 66 korral, alates psüühiliselt haigestumisest 1967 aastal. Tema seisund on alates 2011 aastast veelgi halvenenud vaimsete võimete languse ja süvenevate mäluhäirete tõttu ning sellest ajast on haiglaravil viibinud 19 korral. 18.03.2014 aastal läbi viidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kohaselt on puudutatud isikul I skisoafektiivne häire. Jaanuaris 2015 läbi viidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kohaselt on puudutatud isikul I krooniline vaimuhaigus segatüüpi skisoafektiivsel kujul, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida (tlk 26-27). Käesoleval ajal esineb puudutatud isikul I raske psüühikahäire (segatüüpi skisoafektiive häire F25.2) (tlk 27 pöördel). Käesolevas menetluses 29.11.2018 läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt põeb puudutatud isik I kroonilist vaimuhaigust segatüüpi skisoafektiivse häire kujul, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Lisaks on isikul diagnoositud sõltuvus rahustitest ja uinutitest (tlk 32).
25.Ringkonnakohus ei nõustu ka selle määruskaebuse väitega, et puudutatud isiku I ohtlikkus endale või teistele isikutele ei ole tõendatud.
26.Avalduse kohaselt hospitaliseeriti 09.11.2018 puudutatud isik I psühhiaatriahaiglasse ravile süvenenud agressiivse käitumise tõttu hooldekodus, kus ta keeldus ravimite võtmistest, viskas oma televiisori aknast alla, sõimas personali ja kaaskliente ning ähvardas eestkosteasutuse esindajat ka ära tappa (tlk 3). Selle hospitaliseerimise järgselt rakendati puudutatud isiku I suhtes tsiviilasjas nr 2-18-16982 Harju Maakohtu 12.11.2018 määrusega esialgset õiguskaitset ning paigutati ta tahtest olenematule ravile psühhiaatriakliinikusse kuni 40 päevaks (tlk 22-24). Seega on maakohus juba käesolevas asjas esitatud avalduse esitamise eelselt puudutatud isiku I ohtlikkuse tuvastanud teise tsiviilasja menetluse käigus.
27.Psühhiaatriahaiglas oli puudutatud isik I jätkuvalt allumatu, vaenulik haigla töötajate suhtes, keeldus nii toidust kui ravimitest (tlk 3), lõhkus nõusid, ähvardas raviarsti, ohustas end vajaliku ravita jätmisega, oli ettearvamatu ja agressiivse käitumisega ning provotseeris inimestega raskeid konflikte hoolimata olukorrast, solvav, ei maganud öösiti, häiris teiste patsientide päeva- ja unerežiimi (tlk 27 pöördel). Oma esindajale avaldas puudutatud isik I ise, et viskas osakonnas mittemeeldivat ravimit saades tassi puruks ning Tapal kontrollis enne televiisori aknast alla viskamist, et lapsevankrit all ei oleks (tlk 19 pöördel).
28.Eksperdiga kohtumise päeva hommikul sõimas puudutatud isik I oma raviarsti, eksperdi hinnangul on isik ähvardav, vulgaarne, kiiresti vahelduvate meeleoludega, sageli agressiivsete avaldustega ja reaalselt agressiivne, ohtlik kaaskodanikele ja ka iseendale seoses psühhootilise ja impulsiivse käitumisega, suitsetab toas ega allu kodukorrale (tlk 31 pöördel). Esindaja hinnangul ei puudu palju, et isik torkaks noaga kedagi, tema käitumine on ettearvamatu, isik on sattunud viiendasse osakonda ehk sinna, kus on inimesed, kes rikuvad korda ja ei saa rahuneda (tlk 21).
29.Kuivõrd eelnevast nähtuvalt on puudutatud isiku I poolt psühhiaatriahaiglas ravil viibides ette tulnud ka ravimitest keeldumist, ei saa nõustuda selle kaebuse väitega, et puudutatud isik I on tahtest olenematule ravile allunud.
30.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtule võimalik ette heita ka määruskaebuse esitaja ära kuulamata jätmist.
31.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohus puudutatud isiku I ära kuulamiseks temaga kontakti saavutanud 12.12.2018, kuid isik ei avaldanud oma seisukohta, katkestas
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-18-17517 vestluse ega nõustunud hiljem seda jätkama (tlk 35). Riigi õigusabi korras määratud esindaja on puudutatud isikuga I kohtunud ja ta ära kuulanud psühhiaatriahaiglas 23.11.2018 (tlk 19 pöördel).
32.Nõustuda ei saa ka selle määruskaebuse väitega, et maakohus on vaidlustatud määruse põhjendustes tuginenud sellele, et puudutatud isik I põhjustab tulekahjusid. Maakohus ei ole seda teinud ega saanukski seda teha, kuna avaldaja on esile toonud, et Kundas Villa Alfredis 16.09.2018 aset leidnud tulekahjus küll kahtlustati puudutatud isikut I, kuid pealtnägijate puudumisel talle kahtlustust ei esitatud (tlk 3).
33.Määruskaebuse esitaja on väitnud ka seda, et eksperdi arvamus on väär.
34.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas korraldatud ekspertiisi tulemusena antud arvamuse õigsuses alust kahelda. Puudutatud isiku I raviarst on samuti andnud hinnangu, et puudutatud isikul I esineb raske psüühikahäire, ta on ohtlik nii iseendale kui teistele isikutele ning varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.
35.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
36.Ringkonnakohus selgitab, et SHS § 105 lg 5 järgi võib kohus paigutada isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud SHS § 105 lg-s 1 loetletud asjaolud, võib kohus valla- või linnavalitsuse või isiku seadusliku esindaja taotluse alusel pikendada isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa.
37.Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel puudutatud isikule I riigi õigusabi osutamisega seotud kulud, so riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda, muud kulud tuleb TsMS § 172 lg 1 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda.
38.Tulenevalt TsMS § 543 on käesolev määrus edasikaevatav.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik