Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Tsiviilasi nr 2-16-17143

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1.A B (hageja) esitas Viru Maakohtule 14. novembril 2016 hagi B B’i (kostja 1), G B’i (kostja 2) ja K B’i (kostja 3) vastu lepingute tühisuse tuvastamise nõudes. Hageja palub tuvastada A B’i (isikukood x) kostjatega 1, 2 ja 3 ajavahemikus 23.08.2016. a – 19.09.2016. a sõlmitud lepingute tühisus. Samuti palutakse asendada kohtuotsusega kostja 1, kostja 2 ja kostja 3 nõusolekud kinnistusregistri andmete parandamiseks ja A B’i (isikukood x) registriosade nr x, x, x ja x omanikuks sisse kandmiseks ning kostjate kinnistute omanike nimekirjast kustutamiseks. Menetluskulud palutakse jätta kostjate solidaarselt kanda. Hagiave kohaselt A B (pärandaja), isikukood x, surnud 19.09.2016, on hageja A B’i isa. Pärandaja suri Narva linna haiglas. Ta ei ole testamenti jätnud. Kostja 1 esitas Narva notarile Sergei Nikonovile pärimisave. Hageja, kui pärandaja poeg, kuulub esimese järjekorra pärijate hulka. Umbes kolm aastat tagasi teatas pärandaja sugulastele, et temal on Venemaal uus abikaasa ja väike poeg. Seejärel tulid Eestisse kostja 1 ja kostja 2, kes väidetavalt olid pärandaja abikaasa ja poeg. Hagejal tekkis kahtlus selles, et kostja 1 võib olla pärandaja abikaasa ning, et kostja 2 võib olla pärandaja poeg. Kostja 1 oli pärandajast 26 aastat noorem. Ajaks, millel kostja 2 oli eostatud esinesid pärandajal tõsised terviseprobleemid, mis välistasid lapse eostamist. Kuid kuna pärandaja nimetas kostjat 1 ja 2 enda perekonnaks, siis hageja sellele ei vaielnud vastu. 2016. aastal hakkas pärandaja tervis järsult halvenema. Lõpuks diagnoositi pärandajal vähki. Enne surma viibis pärandaja Narva haiglas. Kostja 1 oli pidevalt pärandaja juures. Kostja 1 piiras pärandaja külastamist tuttavate ja sugulaste poolt. Pärast pärandaja surma sai hageja teada, et 23.08.2016. a ja 03.09.2016. a sõlmitud lepingute alusel vormistas pärandaja kogu temale kuulunud vara kostja 1, kostja 2 ja kostja 3 nimele. Seega enne surma muutus pärandaja sisuliselt varatuks. 23.08.2016. a sõlmitud lepingu alusel müüs pärandaja kolmandale isikule 100 000 euro eest Narva-Jõesuus aadressil Z asuva kinnistu suurusega 2653 m2. Kinnistu eest saadud 100 000 eurot jagas pärandaja võrdsetes osades kostja 1 ja kostja 3 vahel. Nimetatud kinnistu võõrandamise asjaolud olid väga kummalised. Kinnistu oli müügil umbes aasta jooksul hinnaga 179 000 eurot. Pärandajal ei olnud selle kinnistu müügiga kiire. Kuid täiesti ootamatult sai kinnistu 23.08.2016. a müüdud kiirmüügihinnaga 100 000 eurot selle müügiga tegelnud maaklerile. 24.08.2016. a lepingu alusel vormistati kostja 2 nimele Narva linnas aadressil xxx asuva korteriomandi. Nimetatud korteris elab pärandaja ema G B, kes on 92 aastat vana. Nimetatud korter on G Bi ainuke elukoht. G Bil puudub mingi muu vara, mille arvel saaks teise korteri elamiseks osta. 2(18)

Tsiviilasi nr 2-16-17143

03.09.2016. a sõlmitud lepingu alusel vormistati kostja 1 nimele Narva-Jõesuus aadressil xxx asuva kinnistu suurusega 4890 m2 koos sellel asuva elamuga. 03.09.2016. a sõlmitud lepingu alusel vormistati kostja 3 nimele Narva linnas aadressil xxx asuva kinnistu suurusega 3778 m2 ja xxx kinnistu suurusega 1300 m2. Hageja teada vahetult enne pärandaja surma või pärast surma sai pärandaja nimelt Maanteeameti liiklusregistris maha kantud pärandajale kuulunud vara, sh. sõidukid ja haagised. Hagejale ei ole pärandajale kuulunud sõidukite ja/või haagiste täpne nimekiri teada. Hageja teab, et pärandajale kuulusid muuhulgas Toyota Landcruiser registrimärgiga x, Toyota Landcruiser registrimärgiga x, Mercedes Sprinter registrimärgiga x, haagised x ja x. Hagejale ei ole teada, milline täpselt vara oli kostjate nimele vormistatud. Pärandajal diagnoositi vähki augustis 2014. Mitmel korral määrati pärandajale keemiaravi. Viimati sattus pärandaja haiglasse 25.07.2016. Vaidlusaluste tehingute tegemise ajal oli pärandaja üliraskes seisundis. Pärandaja ei söönud ega joonud üldse. Temal olid väga tugevad valud, mille tõttu määrati temale morfiini ja muid tugevaid aineid. Hageja on seisukohal, et ajavahemikus 24.08.2016. – 19.09.2016. oli pärandaja otsusevõimetu. Otsusevõimetuse põhjuseks oli pärandaja terviseseisund (pidevad tugevad valud), kasutatud ravimid (sh. tugevatoimelised valuvaigistid, narkootikumid) ja kostjate poolne psühholoogiline mõjutamine. Pärandaja käitumine 24.08.2016. – 19.09.2016. viitas selgelt sellele, et pärandaja oli kostjate poolt mõjutatud ning et pärandajale määratud ravimid mõjutasid pärandajat selliselt, et tema ei saanud enda toiminguid ega nende tagajärgi õigesti hinnata. Nii näiteks kinkis pärandaja 24.08.2016. kinkelepingu alusel oma lapselapsele M Bile raha summas 30 000 eurot. Järgmisel päeval kutsus pärandaja lapselast enda juurde ja nõudis raha tagastamist, mis oli ka tehtud. Seda võib tunnistajana M B kinnitada. Näiteks, järgmisel päeval pärast 03.09.2016. lepingute sõlmimist nõudis pärandaja kostjalt 1 ja kostjalt 3 kummaliste, mõttetute võlatunnistuste allkirjastamist. Hageja põhjendab oma nõuet TsÜS §-dega 13 ja 84 ning VÕS §-ga 1028 lg 1. Hagiaves esitas hageja hagi tagamise taotluse, mis oli rahuldatud 15. novembri 2016. a määrusega.

Tsiviilasi nr 2-16-17143

 Asendada kohtuotsusega K B-i nõusolekud kinnistusregistri andmete parandamiseks ja A B-i (isikukood x) registriosade nr x ja x omanikuks sisse kandmiseks ning K B-i nime kinnistute omanike nimekirjast kustutamiseks.

4(18)

Tsiviilasi nr 2-16-17143

Järelikult ka 01.09.2016. a sõlmitud lepingu tühisuse korral muutub pärandaja varaline seisund ja pärandile lisandub pärimiskõlbulik vara osa. Hageja leiab, et seadusjärgse pärijana on tal õigus pärida kogu see pärandaja vara, millele tal on seaduse kohaselt õigus. 01.09.2016. a. sõlmitud abieluvaralepingu tühisus annab hagejale selle võimaluse. Kohus 6. juuni 2019 määrusega (kd 3, tl 62) võttis menetlusse A Bi 31. mai 2019 hagi täpsustuse. Tsiviilasjas menetleb kohus järgmised A Bi nõuded: 1) Tunnistada tühiseks kõik A. B ja kostja 1 B B vahel 03.09.2016. a sõlmitud lepingud, mille alusel sai kostja 1 x aadressil x asuva kinnistu (registriosa nr x) omanikuks. 2) Tunnistada tühiseks kõik A. Bi ja kostja 2 (G B) vahel 24.08.2016. a sõlmitud lepingud, mille alusel sai kostja 2 x, aadressil x asuva korteriomandi (registriosa x) omanikuks. 3) Tunnistada tühisteks kõik A. B ja kostja 3 (K B) vahel 03.09.2016. a sõlmitud lepingud, mille alusel sai kostja 2 Narva linnas, aadressil x asuva kinnistu (registriosa x) ja Narva linnas aadressil x asuva kinnistu (registriosa x) omanikuks. 4) Tunnistada tühiseks A. B ja kostja 1 (B B) vahel 01.09.2016. a sõlmitud abieluvaraleping, mille kohaselt kogu vara, mis omandatakse abielupoolte vahel pärast 01.09.2016. a sõlmitud lepingu omandamist, on selle abikaasa lahusvara, kelle omandisse vara omandatakse. 5) Kohustada B Bi (isikukood x) andma nõusolek Tartu maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr x teises jaos omaniku kande muutmiseks selliselt, et kustutatakse omaniku kanne B Bi (isikukood x) kohta ja omanikuna kantakse sisse A B (isikukood xxx). 6) Kohustada G Bi (isikukood x) seaduslikku esindajat B Bi (isikukood x) andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr x teises jaos omaniku kande muutmiseks selliselt, et kustutatakse omaniku kanne G Bi (isikukood x) kohta ja omanikuna kantakse sisse A B (isikukood x). 7) Kohustada K Bi (isikukood x) andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosade nr x ja x teises jaos omaniku kande muutmiseks selliselt, et kustutatakse omaniku kanne K Bi (isikukood x) kohta ja omanikuna kantakse sisse A B (isikukood x).

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostjad hagi ei tunnista (kd 1, tl 63.64, 83-84, 128-129). Kostjad leiavad, et hageja nõue ehk hagi ese on ebaselge. Hageja on hagiave numereerimata palvepunktides palunud tuvastada kostjate 1, 2 ja 3 ning A Bi vahel ajavahemikus 23.08.2016 – 19.09.2016 sõlmitud lepingute tühistus. Samuti on hageja palunud tuvastada kostjate nõusolek kinnistusraamatu nelja registriosa andmete parandamiseks ja A Bi omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Hageja ei ole pidanud vajalikuks märkida konkreetselt, milliste lepingute, ega eristanud, kas võla- ja/või asjaõiguslepingute tühisuse tuvastamist ta taotleb. Jääb arusaamatuks, kas hageja nõue on suunatud ainult võla- ja/või asjaõiguslepingute, millede alusel kostjad kanti kinnistusraamatusse registriosades numbritega x, x,x ja x omanikena, tühisuse tuvastamisele või kõigi A Bi ja kostjate vahel perioodil 23.08.2016 - 19.09.2016 sõlmitud lepingute tühisuse tuvastamisele. Juhul kui hageja nõue on suunatud ainult nelja ülalmärgitud võla- ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamisele siis jääb arusaamtuks, miks hageja on kirjeldanud hagiave punktis 9 autode võimalike omanikevahetusi ning tõendite kogumise taotluse punktis 3 palunud välja nõuda Maanteeameti liiklusregistrist andmeid. Samuti leiavad kostjad, et hagi aluseks olevad asjaolud on arusaamatud. Hagiave p 6 kohaselt: „Hageja on seisukohal, et ajavahemikus 23.08.2016. – 19.09.2016. oli pärandaja 5(18)

Tsiviilasi nr 2-16-17143

otsustusvõimetu. Otsustusvõimetuse põhjuseks oli pärandaja terviseseisund ... ja kostjate poolne psühholoogiline mõjutamine.“ Hageja ei märkinud, millest tulenevalt pärandaja otsustusvõimetus kujunes välja või tekkis nimelt konkreetselt kuupäevast ehk 23.08.2016. alates. Kui isik on otsustusvõimetu siis kõik tema poolt teostatud tehingud on tühised, sõltumata sellest kes on tehingu teieks pooleks.

6(18)

Tsiviilasi nr 2-16-17143

Kostjate arvates 19.09.2016 surnud A B põdes küll vähki, kuid kuni oma viimaste elupäevadeni oli ta täiesti aruselge, adekvaatne, õigesti orienteeritud ajas ja kohas. Hagi ei peaks kuuluma rahuldamisele. Vastuses täiendatud hagile (kd 3, tl 84) kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellele täies ulatuses vastu jäädes kõigi varasemalt menetluses esitatud vastuväidete juurde. Kostjad möönavad, et juhul kui A B oli otsustusvõimeline on kõik vaidlustatud tehingud kehtivad. Vastasel juhul aga tühised. Seega sisuliselt saab väljendada menetluslikku positsiooni peale kordusekspertiisi tulemuste selgumist. Mingeid muid sisulisi vastuväiteid ja/või taotlusi kostjad käesoleval hetkel ei esita. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA (kd 1, tl 148-149) Hageja on arvamusel, et ta võib vabalt valida, milliseid nõudeid ta esitab ja milliste tehingute tühisuse tuvastamist ta nõuab. Antud juhul nõuab hageja kõikide A Bi ja kostjate vahel ajavahemikus 24.08.2016. – 19.09.2016. sõlmitud lepingute tühisuse tuvastamist. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et A B oli otsusevõimetu vähemalt alates 24.08.2016. kuni 19.09.2016. Hageja ei nõua nimetatud ajavahemikule eelnenud ajal sõlmitud lepingute tühisuse tuvastamist ja seetõttu A.Bi vaimne seisund vaidlusalustele tehingutele eelnenud ajal tähtsust ei oma. Hageja ei ole kohustatud selgitama kostjatele, miks ta nõuab teatud tehingute tühisuse tuvastamist ja ei nõua teiste tehingute tühisuse tuvastamist. Soovi korral võivad kostjad ise teiste tehingute (nt. A.Bi ja X OÜ või A.Bi ja M Bi vahel) tühistamist nõuda. Hagi aluseks olevad asjaolud on hagiaves piisavalt täpselt kirjeldatud. Hageja on seisukohal, et A.Bi käitumine ajavahemikus 24.08.2016. – 19.09.2016. viitas selgelt sellele, et tema oli kostjate poolt mõjutatud ning, et A.Bile määratud ravimid mõjutasid teda selliselt, et tema ei saanud enda toiminguid ega nende tagajärgi õigesti hinnata. Vaidlusaluste tehingute tegemise ajal oli pärandaja üliraskes seisundis. Pärandaja ei söönud ega joonud üldse. Temal olid väga tugevad valud, mille tõttu määrati temale morfiini ja muid tugevaid aineid. Hageja on seisukohal, et ajavahemikus 24.08.2016. – 19.09.2016. oli pärandaja otsusevõimetu. Otsusevõimetuse põhjuseks oli pärandaja terviseseisund (pidevad tugevad valud), kasutatud ravimid (sh. tugevatoimelised valuvaigistid, narkootikumid) ja kostjate poolne psühholoogiline mõjutamine. Hageja tugineb muuhulgas sellele, et vaidlusaluse ajavahemiku jooksul 24.08.2016. – 19.09.2016. käsutas A.B tasuta mitte ainult kogu temale kuulunud kinnisvara, kuid ka kõiki temale kuulunud sõidukeid. Selle tulemusel muutus ta täiesti varatuks. Tegemist oli A.Bile ilmselt kahjulike tehingutega, mille puhul TsÜS § 13 lg 3 alusel tuleb eeldada, et tehingud olid A.Bi poolt otsusevõimetuna tehtud. Hageja rõhutab, et nõutud tõenditega soovib hageja tõendada selle asjaolu, et vaidlusalusel perioodil tegi A.B endale ilmselt kahjulikke tehinguid, käsutades tasuta kogu temale kuulunud vara. Täiesti varatuks muutumine ei saa olla tavalise mõistliku isiku huvides. Kostjad kahtlevad hageja põhjendatud huvi olemasolus. Hageja on seisukohal, et vaidlusalused lepingud mõjutavad hageja õigusi vägagi olulisel määral. Hageja on A.Bi pärandvara 3/16 osa pärija. Kui lähtuda sellest, et vaidlusaluste tehingute koguväärtus on vähemalt 200 000 eurot, siis nende tühisuse tuvastamisel on hagejal õigus saada täiendav pärandava väärtusega vähemalt 37 500 eurot.

KOHTUISTUNGID

7(18)

Tsiviilasi nr 2-16-17143

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avtest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära poolte seletused ning tunnistajate ütlused, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. Hageja nõue, mida on võetud menetlusse ja mille kohta tehakse käesolev kohtuotsus, on järgmine:

Tsiviilasi nr 2-16-17143

kustutatakse omaniku kanne K B ́i (isikukood x) kohta ja omanikuna kantakse sisse A B (isikukood x). Lahendamata taotlused TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Esmalt lahendab kohus hageja lahendamata taotlus vaidlusaluse A. B ́i ja kostja 1 (B B) vahel 01.09.2016 sõlmitud abieluvaralepingu notarilt väljanõudmiseks ja asja materjalidele lisamiseks. Viidatud leping nõuti notarilt välja võrdlusmaterjalina käekirja ekspertiisi teostamise tarvis. Kohus leiab, et kuna 01.09.2016 sõlmitud abieluvaralepingu tühiseks tunnistamise nõue on võetud kohtu menetlusse, on sellel dokumedil asjas tähtsust. Kohus rahuldab hageja taotluse ja lisab asja materjalidele A. B ́i ja kostja 1 (B B) vahel 01.09.2016 sõlmitud abieluvaraleping. Leping on kättesaadav e-toimikus notar Tatjana Boitsova 18.12.2018 saatekirja lisana ja tsiviilasja pabertoimikus (kd 2, tl 178-178b pöördel). Asja sisuline lahendamine Hageja on seisukohal, et A B ́i (pärandaja) tehingud ajavahemikul 24.08.2016 – 19.09.2016 on tühised TsÜS §-de 13 ja 84 alusel ja tingitud väidetavalt asjaolust, et nende tegemise ajal oli A B (pärandaja) otsusevõimetu. Otsusevõimetus on tingitud A B ́i raskest terviseseisundist ja sellega seoses manustatud ravimite mõjust, kostjate psühholoogilisest mõjutamisest ning sellest, et tehingute tulemusena sai A. B varatuks. Hagejal on vaidlusaluste tehingute tühisuse tuvastamiseks õiguslik huvi. Hageja on A.Bi pärandvara 3/16 osa pärija. Kui vaidlusaluste tehingute koguväärtus on vähemalt 200 000 eurot, siis tehingute tühisuse kindlakstegemisel on hagejal õigus saada täiendavat pärandvara väärtusega vähemalt 37 500 eurot. Pooltel puudub vaidlus, et hageja A B on 19.09.2016 surnud A B’i poeg (kd 1, tl 7, 33), kostja 1 B B oli hageja isa abikaasa, kostja 2 G B on surnud A. B ́i noorem poeg ja kostja 3 K B on surnud A. B ́i tütar (kd 1, tl 33). Narva notari Sergei Nikonov’i poolt 24. augustil 2016 tõestatud kinnistu kinkelepingu ja asjaõiguslepingu (registreeriti notari ametitegevuse raamatus registreerimise numbri x all) (kd 1, tl 170-175) kohaselt kinkis A. B (sündinud 09.03.1950, isikukood x) G B’ile ja G B võttis kinkena vastu Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr x kantud korteriomandi, asukohaga x, Narva linn. G B kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr x korteriomandi omanikuks 30.08.2016 (kd 1, tl 10). Narva notari Tatjana Boitsova poolt 1. septembril 2016 tõestatud abieluvaralepingu ja ave kande tegemiseks abieluvararegistrisse (registreeriti notari ametitegevuse raamatus registreerimise numbri x all) kohaselt on A B ́i ja B B ́i abielu sõlmitud 30.04.2014. Lepingu sõlmimise hetkel kehtis abikaasadel varaühisuse varasuhe ning lepinguga nad leppisid kokku nende vahel kehtiva varaühisuse varasuhte lõpetamises ja uue varasuhtena varalahususe varasuhe kehtistamises. Abieluvara registri registrikaardi nr x all sai sellekohane kanne tehtud 12.09.2016 (kd 3, tl 22). Narva notari Sergei Nikonov’i poolt 3. septembril 2016 tõestatud kinnistu kinkelepingu ja asjaõiguslepingu (registreeriti notari ametitegevuse raamatus registreerimise numbri x all) (kd 1, tl 176-181) kohaselt kinkis A. B (sündinud 09.03.1950, isikukood x) B B’ile ja B B võttis 9(18)

Tsiviilasi nr 2-16-17143

kinkena vastu A B ́ile kuuluva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr x kantud kinnistu, asukohaga x, Narva-Jõesuu linn. B B kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr x kinnistu omanikuks 09.09.2016 (kd 1, tl 11). Narva notari Sergei Nikonov’i poolt 3. septembril 2016 tõestatud kinnistu kinkelepingu ja asjaõiguslepingu (registreeriti notari ametitegevuse raamatus registreerimise numbri x all) (kd 1, tl 71-76, 85-88) kohaselt kinkis A. B (sündinud 09.03.1950, isikukood x) K B’ile ja K B võttis kinkena vastu A B ́ile kuuluva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr x kantud kinnistu, asukohaga xxx, Narva linn. K B kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr x kinnistu omanikuks 07.09.2016 (kd 1, tl 12). Narva notari Sergei Nikonov’i poolt 3. septembril 2016 tõestatud kinnistu mõttelise osa kinkelepingu ja asjaõiguslepingu (registreeriti notari ametitegevuse raamatus registreerimise numbri 2563 all) (kd 1, tl 182-187) kohaselt kinkis A. B (sündinud 09.03.1950, isikukood x) K B’ile ja K B võttis kinkena vastu A B ́i omandis oleva 2/3 suuruse mõttelise osa Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr x kantud kinnistust, asukohaga x Narva linn. K B kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr x kinnistu 2/3 kaasomandist omanikuks 06.09.2016 (kd 1, tl 13). Narva notari Sergei Nikonov’i poolt 30. detsembril 2016 tõestatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse (registreeriti notari ametitegevuse raamatus registreerimise numbri x all) (kd 1, tl 151) kohaselt on 19.09.2016 surnud A B ́i kogu pärandvara läinud tema pärijatele üle alljärgnevates mõttelistes osades: abikaasale B B ́ile 1⁄4 mõttelises osas; pojale G B ́ile 3/16 mõttelises osas, pojale A B ́ile 3/16 mõttelises osas, tütrele K B ́ile 3/16 mõttelises osas ja pojale I B ́ile 3/16 mõttelises osas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 13 lg 1 sätestab, et tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Sama paragrahvi lg 3 järgi kui isik tegi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu mõju all olles endale ilmselt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta tegi tehingu otsusevõimetuna. Isiku otsusevõime eeldatakse seni kuni on tõendatud tema otsusevõime puudumine tehingu tegemise ajal. TsÜS § 84 lg-st 1 tulenevalt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega peab kohus kindlaks tegema, kas on tõendatud, et vaidlusaluste tehingute tegemise ajal oli A. B olnud otsusevõimetu, mis on hagi rahuldamise eelduseks. 20.12.2018 käekirjaekspertiisi akti nr x käigus (kd 3, tl 1-4) tuli ekspert järelduseni, et A. B ́i notar S. Nikonov ́i juuresolekul 2016. aastal sõlmitud kinnistute kinkelepingud, nimelt 24.08.2016 sõlmitud lepingud (notari ametitegevuse raamatu registri numbrid x ja x) ja 03.09.2016 sõlmitud lepingud (notari ametitegevuse raamatu registri numbrid x, x ja x), on allkirjastatud A. Bi poolt. Samuti „(A) xxx“ kirjutanud A B. 24.08.2016 – 03.09.2016 kinkelepingutele kirjutatud A. B ́i nimedes ja allkirjades esineb värinat ja nurklikkust, mis on omane tema käekirjale sellel perioodil. Puuduvad tunnused, mis viitaksid sellele, et vaidlustatud lepingutel olevad A. B ́i nimed ja allkirjad oleksid kirjutatud teistsugustes kirjutamistingimustes kui võrdlusallkirjad samal ajavahemikul. 24.08.2016 – 03.09.2016 kinkelepingutele on A. B ́i nimed ja allkirjad kirjutatud A. B ́ile ajavahemikul august – september 2016 omase käekirjaga. 10(18)

Tsiviilasi nr 2-16-17143

Tunnistajana ülekuulatud X X (kd 2, tl 125-126 pöördel), kes on Narva haigla kirurgiakliiniku juhataja ja ravinud A. B ́i, andis ütlusi selle kohta, et 2016. aastal pöördus A. B tema poole järjekordselt seoses tema põhihaigusega. Tunnistaja tegi ärakiri A B ́i haigusloost saatmaks teda Peterburi. Algselt, 2014. aastal saatis tunnistaja A. B ́i ravile Tallinna. Kui 2016. aastal ta on soovinud nõu saada ka Peterburis, siis tunnistaja tegi 29.08.2016 väljavõtte pärast jutuajamist A. B ́iga. Tunnistaja käis A. B ́i juures hooldusosakonnas vaatamas, ilmselt tema abikaasa palvel. 2014. aastal tehti diagnoosi, pärast diagnoosi saamist nägi A. B välja täiesti normaalne kuni 2016. aastani, kui ta uuesti pöördus tunnistaja poole seisundi järsu halvenemise tõttu. Diagnoosiks sai metastaasidega kõhunäärmevähk. Tõenäoliselt alates juulist 2016 tema seisund halvenes, tema keha on kollaseks muutunud ja 25.07 tehti temale sellist manipulatsiooni, et ta sapp voolaks välja, tal oli pantsentreeni välja viimise protseduur makse kaudu. 29.08.2016 oli ta raskes seisundis, anti valuvaigisteid ja ta oli voodihaige. Tunnistaja ei olnud A. B ́i raviarst tol hetkel ja ei saanud nimetada, mis valuvaigisteid A. B ́ile anti. Sellest ajahetkest alates ei ole ta voodist püsti tõusnud, istus kõrvalise abiga. Tal on olnud söögiprobleemid, ta ei tahtnud süüa, tal olid valud, iseäranis siis, kui ta on liikuma hakanud. A. B oli kontaktne tunnistajaga. Tol perioodil on peamiselt jutt käinud selle kohta, et ta tahtis Peterburi minna, aga murekohaks oli transport. Tunnistaja selgitas A. B ́ile, et ta ei tohi sinna minna ilma kiirabita, sest ta ainult lamades võib sõita. Tunnistaja teada ei läinud A. B Peterburi tervisliku seisundi tõttu. Tunnistaja saab A. B ́i seisundit hinnata kui kirurg, tema reaktsioonid olid aeglustatud. Raske seisund eeldab kogumi: inimene voodis ei liigu, aeglaselt vastab küsimusele - tegu on normikohase olukorraga sellises raskes seisundis olles. Tavaliselt on tema esitanud küsimusi, tunnistaja vastanud. Tunnistaja mäletamist mööda ei viibinud nende jutuajamise juures mitte keegi. A. B, kui haige, püüdis vähimastki lootusest kinni haarata. Ta sai küll aru, et tal on raske, aga püüdis igast võimalusest kinni haarata, selle tõttu ei saa öelda, kas tema küsimused olid adekvaatsed. Tunnistaja on näiteks selgitanud talle, et tema seisundis ei ole mõtet minna Venemaale, aga ta siiski tahtis minna. Vähihaigete puhul on äärmiselt raske hingelist või emotsionaalset seisundit hinnata. Tunnistaja X X (kd 2, tl 126 pöördel - 128), kes on surnud A. B ́i endine minia ja töötab Narva haiglas x, andis ütlusi, et esmakordselt pöördus A. B tunnistaja poole siis, kui tema nahk on kollaseks muutunud. See oli umbes 2015. a augustis. Teda paigutati osakonda, tehti uuringuid, seejärel saadeti Tallinna operatiivravile. Avastati vähihaigus, pankreatiidi vähk. Tallinnas teda opereeriti, pärast ta kodus viibis, kodus tunnistaja teda külastanud ei ole. Möödus mingi aeg, siis ta pöördus Narva Haiglasse uuesti, viibis kirurgiaosakonnas, diagnoos jäi samaks, keeldus söömast ja joomast. Pärast kirurgiakliinikumist välja kirjutamist, umbes kahe päeva pärast pandi ta hooldusosakonda, seal ei ole ta voodist tõusnud, keeldus samuti söömast ja joomast, võttis kaalust palju alla, tunnistaja käis teda vaatamas 3-4 korda nädalas, tunnistajaga ta ei suhelnud, lausa lamas voodis, peamiselt vaikis, mõnikord palus, et tunnistaja oleks tal voodis aidanud asendit vahetada. Kehaliselt oli ta üpris kehvas seisundis ja diagnoosi kohaselt on tal metastaasid ja püsivad valud olnud. Tunnistaja arvates ei tahtnud ta püsiva pikaajalise valu tõttu kõrvalisi asju ajada, soovis, et ta rahule jätaks. Tema kõne polnud selge. Tunnistaja ei rääkinud temaga, kui tunnistaja oli kohale jõudmas, siis ta igakord magas. Mõnikord palus ta vett või palus aidata kehaasendit muutes - see oligi kõik. Mingi ajahetk, alguses, kui ta hooldusesse sattus, siis ta oli veel võimeline kontakteeruma. A. B ́i abikaasa B sõnul on tunnistajale teada, et perearst on kirjutanud valuvaigistid välja. Tunnistaja arvates muutub haigete terviseseisund pärast neile valuvaigistite välja kirjutamist. Inimene muutub ükskõikseks, ta on justkui uneseisundis. Tunnistaja arvab, et inimene ei ole niisugusel juhul adekvaatne ega saa mingeid otsuseid vastu võtta ning teda on võimalik kuidagi mõjutada või kuidagi veenda kolmandate isikute poolt. Algselt, kui tunnistaja on A B ́i juures x käinud, tundis ta tunnistaja ära, teretas, nimetas nimepidi. 11(18)

Tsiviilasi nr 2-16-17143

Tunnistajal ei ole teada milliseid ravimeid manustati A. B ́ile õendusosakonnas. A. B ́i terviseseisund halvenes aeglaselt, ei tea täpselt öelda, mis aja jooksul on seisund halvaks muutunud, see protsess oli kestev. A B ́i juures nägi tunnistaja kahel korral Kt, venda G X ́it, tädi, hagejat. Tunnistaja G B, kes on surnud A. B ́i ema, andis ütlusi (kd 2, tl 128 pöördel - 129), et ta sai kuulda, et enne surma kinkis A. B kogu oma kinnisvara sugulastele. x asuvad kinnistud kuulusid varem tunnistajale, kuid hiljem on ta kinkinud kinnistud oma pojale A. B ́ile. Poja surma järel tunnistajale mingit vara ei jäänud. Olemas oli korter, mida tunnistaja justkui müüs x, kes pidanuks selle eest tunnistajale raha tasuma, kuid ei ole maksnud. Tunnistaja X X andis ütlusi (kd 2, tl 129-130), et ta tundis A. B ́it. Tunnistaja töötab x ja mitmed aastad tegeles A. B ́ile kuulunud Narva-Jõesuus ja Narva linnas kolme objektide müügiga – x, Z ja maja Jõe kaldal. A. B soovis neid objekte müüa mitu aastat, aga hind oli veidi kõrgem kui turuväärtus, sellega ei olnud võimalik seda realiseerida. Augustikuus palus ta kiiresti müüa neid objekte ära. Üks objekt sai müüdud, ülejäänud objektid mitte, aga ta on ikka soovinud nende objektide müümist. Tunnistaja sai aru, et A. B oli haige ja ravile oli tal vaja raha. Augusti teisel poolel palus A. B tunnistajalt kiiresti ära müüa objekti Z , tal oli tarvis seda raha pärijate vahel jagada. Ta nägi haige välja – oli kollast värvi nahaga ja sai nähtavaks, et inimese terviseseisund on raske. Tunnistaja arvates on tal esinenud valud ka. Tunnistaja rääkis A. B ́iga telefonitsi ja külastas ka hoolduses. Z asuva objekti müügi juures viibis ka tunnistaja, tema firmas selle osteti. Tehingu teostas notar Sergei Nikonov hoolduses, kuna A B ́il ei olnud võimalik notaribüroosse jõuda. Tunnistaja arvates sai A. B kindlasti aru tehingu tegemisel tema poolt tehtust. Tunnistaja M B, kes on hageja poeg, andis ütlusi (kd 2, tl 130-131), et enne surma on isapoolne vanaisa A. B kinkinud temale 30 000 eurot. Paari päeva möödudes palus ta haiglasse tema juurde. Ta oli hospiitsis, palus kanda raha Ble üle. Ütles, et kui temaga midagi juhtub, siis B tagastab raha. Viimase kuu jooksul enne vanaisa surma on tunnistaja mitmel korral käinud tema juures öösel, ta oli väga halvas seisundis, karjus, nuttis ühel korral, päevasel ajal ta kellegagi suhelda sugugi ei tahtnud. K ja B B ́i võlatunnistused said kirjutatud tunnistaja juuresolekul. Need koostati vanaisa palvel kolmes eksemplaris: üks on B juures, teine K käes, tunnistaja on mõlemale võlatunnistusele alla kirjutanud. Vanaisa palvel oli võlatunnistustes toodud, et nemad müüksid kinnistud ära ja jagaksid nii nagu seal märgitud on. Need võlatunnistused koostati pika aja jooksul, kuna vanaisal oli raske kõneleda ja teksti koostati tema sõnade järgi. Ta ütles ette. A B on soovinud, et B ja K B ́id oleksid kinnistusid müünud. Arutleti rahasummad. Võlatunnistused koostati pikka aega, vanaisa reageeris väga aeglaselt. Tunnistaja arvates ei saanud vanaisa aru, mida ta teeb. Tunnistaja on arvamusel, et kui vanaisa kinkis talle raha, ta on soovinud raha kinkida. Enne, kui ta neid allkirju võttis, et raha tuleks edasi kanda, siis ta oli veidi paremas terviseseisundis ja ta sai aru, mida ta teeb. Võlatunnistuste koostamise ajal andsid K ja B lubaduse täita neid ehk tasuda raha märgitud isikutele. Tunnistaja X X (kd 2, tl 131 pöördel-132) andis ütlusi, et surnud A. B oli Narva polütehnikumi tema endine õpilane, nad said pidevalt läbi nii telefonitsi kui ka isiklikult, olid head tuttavad. A. B ́i külas tunnistaja ei käinud. Tunnistaja on olnud alates augusti keskpaigast kuni septembrini 45 korda tema juures haiglas, ta oli adekvaatne. Tunnistaja ajas A. B ́iga juttu, miks ta ei soovi oma emaga rääkida. A. B vastas, et kuidas ta saab emaga suhelda, kui ta ei suhtu tema abikaasasse korralikult, süüdistab, et B tahab A. B ́it mürgitada ja nii edasi, kuigi B aitab teda koguaeg. Tunnistaja sai teada, et A. B ́il on abikaasa B ja neil on ühine poeg. Bst ja lapsest Gist sai tunnistaja teada A. Bi jutust maikuus, kuid ei näinud neid. Bt nägi haiglas. 12(18)

Tsiviilasi nr 2-16-17143

Tunnistaja küsimusele, kuidas ta saab A. B ́il aidata, vastas A. B, et teda ei saa millegagi aidata, küll aga Bt oleks vaja aidata. Tunnistaja on A. B ́i juures käinud veelgi mitmel korral. Septembri alguses käisid sugulased A. Bi juures ja ta andis selged ja täpsed juhised, mida ja kuidas tuleb teha. A B rääkis vara jagamisest väga täpselt. See jutt, et ta ei olnud otsustusvõimeline, paneb tunnistajat hämmastama, sest A. B on ülitäpselt rääkinud kõigest ja saanud asjadest aru. Tunnistaja X X andis ütlusi (kd 2, tl 132 pöördel-133 pöördel), et ta on tundnud A B ́i umbes 30 aastat, nad olid äripartnerid. Tema viimasel eluaastal on iga kuu suheldud. 2016. aasta augustis – septembris helistas A B tunnistajale kolmel korral ja nad said kokku. Esimest korda haiglas, teist korda tema kodus, kolmandat korda hoolduses. Hoolduses külastas tunnistaja A. B ́i septembris, ta oli adekvaatne ja tundis tunnistaja ära. Ta on öelnud, et tunnistaja kogu tema varanduse ära ostaks. Ta tahtis odavalt kiiresti ära müüa, aga ei soovinud seda võõrastele inimestele teha. Ta sai hästi arvutest aru, palus tema vara ostmist adekvaatse hinna eest. Tunnistaja midagi ei ostnud. Augustis-septembris kehaliselt A. B ́i tervis halvenes ja oli näha, et ta haige olevat, kuid vaimne seisund halvemaks ei läinud. Tunnistaja tunneb Bt ligikaudu 2 aastat, Giga pole tuttav, ei näinud teda, aga talle oli Ai sõnade järgi teada, et tal on olemas poeg G. Tunnistaja nägi Bt umbes aasta enne A. B ́i surma, A on koos temaga tulnud tunnistaja territooriumile. Asjas saadi valmis kaks postuumset (surmajärgset) kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi (kd 2, tl 194 ja kd 3, tl 126-128). Mõlemad eksperdid on tulnud järeldusele, et A. B ei olnud seisundis, mis oleks takistanud tema võimet õigesti hinnata ajavahemikus 24.08.2016-19.09.2016 teostatud tehingute õiguslikke tagajärgi ja tema varalisi huve. Mõlemad eksperdid uurisid A. B ́i terviseseisundit kajastavad meditsiinilised dokumendid ajavahemiku 24.08.2016-19.09.2016 kohta.

Tsiviilasi nr 2-16-17143

Ekspert-psühhiaater T K jõudis kordusekspertiisis (kd 3, tl 126-128) järeldusele, et A B ́ile manustatud temal esineva raske kehalise haiguse raviks kasutatavad medikamendid on eespool loetletud ja need ei kuulu kommenteerimisele psühhiaatria eksperdi poolt ega kuulu kohtupsühhiaatria ekspertiisi raames vastamisele kuuluvate küsimuste hulka. Uuritavale manustatud psühhofarmakonidest esinesid terviseandmetes bensodiasepiinidest Diazepam ja lisaks uinutitest Zolpidem ja Zopiclon (haigusloos vastavalt Stilnoxi ja Imovane nime all märgitud). Uuritavale manustati Diazepami ainult õhtuti kella 21-22 ajal une soodustamiseks, seda ajavahemikus 04.08-12.08.2016 ja annuses enamasti 5 mg, ühel korral 10 mg ja mõnel korral 2,0 mg. Lisaks sai ta Diazepami õhtul veel 19.08 ja 20.08.2016. Uinuteid ordineeriti uuritavale 23.08-26.08.2016 Zolpidemi 10 mg ööseks ning Zopicloni 7,5 mg 26.08-28.08.2016 ööseks une soodustamiseks. Viimati ordineeriti uuritavale veel Diazepami 29.08.2016 süstelahusena 2,0 ml. Rohkem hiljem uuritavale psühhofarmakone ei ordineeritud. Nimetatud ravimid ei mõjutanud üksikult ega ka koosmõjus A B ́i arusaamisvõimet ja võimet õigesti hinnata ajavahemikus 24.08.2016-19.09.2016 tema poolt sõlmitud tehingute õiguslikke tagajärgi. Temale määratud ravimite annused olid väiksed, ravimid on lühitoimelised ning neid määrati ainult ööseks une soodustamiseks. A B ei olnud, arvestades tema üldist tervislikku seisundit ja temale manustatud ravimite mõju ajavahemikus 24.08.2016-19.09.2016 seisundis, mis oleks takistanud tema võimet õigesti hinnata ajavahemikus 24.08.2016-19.09.2016 teostatud tehingute õiguslikke tagajärgi ja tema varalisi huve. Ekspertiisil on kasutatud materjalidena A. B ́i terviseandmeid Tervise Infosüsteemi digiloost ning haiguslugusid Narva haigla SA-s viibimisest nr x ja x. Ekspert on põhjalikult kirjeldanud ja uurinud materjalides sisalduvad andmed. Haigusloo nr xxx andmete kohaselt viibis uuritav A. B Narva Haigla SA-s 22.08.2016-08.09.2016 õendushoolduses diagnoosiga: Pankrease vähk. Saabudes enesehoolduse defitsiit, kukkumise oht, isutus, valu paremal kõhus, uinumisraskused. Päevade kohta, mil teostati vaidlusalused tehingud, oli A. Bi seisundi kohta järgmine informatsioon:  24.08.2016 nõrkus kasvab, isu alanenud, kontaktne, sõltub hooldusest, seisund raske. Ordineeritud ravi sama, mis eelmisel päeval. Lisaks sai veel ravipäeva jooksul S.Contraloci; S.Dolmeni; une soodustamiseks Stilnoxi ja Zolpidemi 10mg.  01.09.2016 Öö magas halvasti, rahutult, kaebab valu, iiveldus ja oksendamine, palub valuvaigistit. Päeva jooksul ordineeriti sama ravi, mis eelmisel päeval ja lisaks Morfini 1,0ml.  03.09.2016 Iiveldus, valu, ei söö, joob. Ravimid samad, mis eelmisel päeval. Haiglasoleku vältel ei ole kirjeldatud ega ka diagnoositud haigusloos psüühikahäireid. Häiritud on ainult olnud uni. 17.02.2020 kohtuistungil ülekuulamisel (kd 3, tl 181-182) jäi ekspert-psühhiaater T K oma arvamuse ja põhjenduste juurde. Poolte küsimustele vastates selgitas ekspert, et ta vastab ainult nendele küsimustele, mis puudutavad psühhofarmakone. Teiste ravimite suhtes peaks küsima kellegi teise arvamust, aga mitte psühhiaatri. Morfiin ei kuulu psühhofarmakonide hulka. Selle tõttu on ekspert kirjeldanud tema pädevuses olevaid ravimeid, mis patsiendile manustati. Mis on morfiin, ei saa ekspert kommenteerida, kuna see ei kuulu tema eriala pädevusse. Kelle pädevusse see kuulub, ei osanud ekspert vastata. See kuulub ikkagi sisemeditsiini alla, mitte psühhiaatria. Üldfüüsiline nõrkus ja praktiliselt pidev valu isiku otsustusvõimet ei mõjuta. Psühhiaater vastutab selle eest, mis inimese psüühikat iseloomustab. Kohus asub kogumina kõiki tõendeid hinnates seisukohale, et ei leidnud tõendamist asjaolu, et vaidlusaluste tehingute tegemisel oleks A B olnud otsusevõimetu. 14(18)

Tsiviilasi nr 2-16-17143

Kaks ekspert-psühhiaatrit leidsid üheselt, et A B ei olnud, arvestades tema üldist tervislikku seisundit ja temale manustatud ravimite mõju ajavahemikus 24.08.2016-19.09.2016 seisundis, mis oleks takistanud tema võimet õigesti hinnata ajavahemikus 24.08.2016-19.09.2016 teostatud tehingute õiguslikke tagajärgi ja tema varalisi huve. Manustatud ravimid ei mõjutanud üksikult ega ka koosmõjus A B ́i arusaamisvõimet ja võimet õigesti hinnata ajavahemikus 24.08.201619.09.2016 tema poolt sõlmitud tehingute õiguslikke tagajärgi. Temale määratud ravimite annused olid väiksed, ravimid on lühitoimelised ning neid määrati ainult ööseks une soodustamiseks. Ehkki ühtki liiki tõendile ei ole seadusega (TsMS § 232 lg 2) omistatud aprioorselt kindlaks määratud jõudu, on praktikas mõnd liiki tõendid üldjuhul usaldusväärsemad ja seetõttu omavad ka harilikult suuremat tõendusjõudu. Näiteks on ekspertide arvamus harilikult kaalukam tunnistaja ütlusest või poole enda seletusest (vt Kõve. V, Järvekülg. I, jt. Tsiviilkohtupidamise seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. § 232 komm 2.6.2.). Kohus ei nõustu hageja väitega, et ekspert-psühhiaatrid vastanud hageja poolt kõikidele tõstatatud küsimustele polevat. Asjaolud, et raske kehalise haiguse raviks kasutatavad medikamendid, sealhulgas ka valuvaigistina kasutatud morfiin ei kuulu selliste ravimite hulka, mille mõju oleks ekspertpsühhiaatril võimalik hinnata ning ekspert-psühhiaater ei ole pädev hindama patsiendi üldist füüsilist seisundit ja selle seisundi mõju tema otsusevõimele, oli hagejale teada T. K ́i ekspertarvamuse saamisest. Ilmnenud asjaoluga seonduvaid küsimusi ega taotlusi hageja kohtule õigeaegselt ei esitanud. Samuti kohus leiab, et tunnistajate ütlused ega teised tõendid ei lükka ekspertide arvamust ümber. Käekirjaeksperdid on asunud seisukohale, et 24.08.2016 – 03.09.2016 kinkelepingutele kirjutatud A. B ́i nimedes ja allkirjades esineb värinat ja nurklikkust, mis on omane tema käekirjale sellel perioodil. Puuduvad tunnused, mis viitaksid sellele, et vaidlustatud lepingutel olevad A. B ́i nimed ja allkirjad oleksid kirjutatud teistsugustes kirjutamistingimustes kui võrdlusallkirjad samal ajavahemikul. 24.08.2016 – 03.09.2016 kinkelepingutele on A. B ́i nimed ja allkirjad kirjutatud A. B ́ile ajavahemikul august – september 2016 omase käekirjaga. Tunnistajad X X, X X ja X X, kes on A. B ́it tundnud mitmed aastad ja temaga ka enne surma suhelnud ajal, mil teostati vaidlusalused tehingud, väidavad, et A. B oli terve mõistuse juures ja püüdis korraldada oma vara võõrandamist selleks, et abikaasale ja kõikidele lastele midagi järele jääks. Samuti oli A. B ́il vaja raha sõitmaks Venemaa Peterburi ravile. Tunnistajate ütlustest tulenevalt on A. B ́i poolt oma vara käsutus tema tahtele vastanud. Tunnistaja X X seletas, et septembri alguses (2016) on sugulased käinud A. B ́i juures ja ta andis selged ja täpsed juhised, mida ja kuidas tuleb teha. A B rääkis vara jagamisest väga täpselt. See jutt, et ta ei olnud otsustusvõimeline, paneb tunnistajat hämmastama, sest A. B on rääkinud kõigest ülitäpselt ja saanud asjadest aru. Tunnistaja X X seletas, et on tegelenud A. B ́i kinnisvara müümisega. Tunnistaja firma soetas Z asuva kinnistu, tehingu tegemise juures on ka tunnistaja viibinud. Tehingu teostas notar Sergei Nikonov hoolduses, kuna A B ́il ei olnud võimalik notaribüroosse jõuda. Tunnistaja arvates sai A. B kindlasti aru tehingu tegemisel tema poolt tehtust. Tunnistaja X X seletas, et hoolduses külastas tunnistaja A. B ́it septembris (2016), ta oli adekvaatne ja tundis tunnistaja ära. Ta on öelnud, et tunnistaja kogu tema varanduse ära ostaks. Ta tahtis odavalt kiiresti ära müüa, aga ei soovinud seda võõrastele inimestele teha. Ta sai hästi 15(18)

Tsiviilasi nr 2-16-17143

arvudest aru, palus tema vara ostmist adekvaatse hinna eest. Augustis-septembris kehaliselt A. B ́i tervis halvenes ja oli näha, et ta haige olevat, kuid vaimne seisund halvemaks ei läinud. A. B ́i ravinud ja Narva haigla kirurgiakliiniku juhatajast tunnistaja V. X ́i ütluste kohaselt selgitas tunnistaja A. B ́ile, et ta ei tohi Peterburi minna ilma kiirabita, sest ta võib ainult lamades sõita. Tunnistaja saab A. B ́i seisundit hinnata kui kirurg, tema reaktsioonid olid aeglustatud, kuid arstiga ta kontaktne oli. Raske seisund eeldab kogumi: inimene voodis ei liigu, aeglaselt vastab küsimusele - tegu on normikohase olukorraga sellises raskes seisundis olles. Tavapäraselt on A. B esitanud küsimusi, tunnistaja vastanud. A. B, kui haige, püüdis vähimastki lootusest kinni haarata. Ta sai küll aru, et tal on raske, aga püüdis igast võimalusest kinni haarata, selle tõttu ei saa öelda, kas tema küsimused olid adekvaatsed. Tunnistaja on näiteks selgitanud talle, et tema seisundis ei ole mõtet minna Venemaale, aga ta siiski tahtis minna. Vähihaigete puhul on äärmiselt raske hingelist või emotsionaalset seisundit hinnata. Surnud A. B ́i endise z ja Narva haigla kirurgiakliinikus z töötava tunnistaja X X ütlustest tulenevalt käis ta A. B ́it vaatamas 3-4 korda nädalas, tunnistajaga ta ei suhelnud, lausa lamas voodis, peamiselt vaikis, mõnikord palus, et tunnistaja oleks tal voodis aidanud asendit vahetada. Tunnistaja arvates ei tahtnud A. B püsiva pikaajalise valu tõttu kõrvalisi asju ajada, soovis, et ta rahule jätaks. Tema kõne polnud selge. Tunnistaja ei rääkinud temaga, kui tunnistaja oli kohale jõudmas, siis ta igakord magas. Mõnikord palus ta vett või abi kehaasendit muutes - see oligi kõik. Mingi ajahetk, alguses, kui ta hooldusesse sattus, siis ta oli veel võimeline kontakteeruma. A. B ́i abikaasa B sõnul on tunnistajale teada, et perearst on kirjutanud valuvaigistid välja. Tunnistaja arvates muutub haigete terviseseisund pärast neile valuvaigistite välja kirjutamist. Inimene muutub ükskõikseks, ta on justkui uneseisundis. Tunnistaja arvab, et inimene ei ole niisugusel juhul adekvaatne ega saa mingeid otsuseid vastu võtta ning teda on võimalik kuidagi mõjutada või kuidagi veenda kolmandate isikute poolt. Algselt, kui tunnistaja on A B ́i juures õendusosakonnas käinud, tundis ta tunnistaja ära, teretas, nimetas nimepidi. Kohus leiab, et tunnistaja L. X saab vaid eeldada, et haigete terviseseisund muutub pärast neile valuvaigistite välja kirjutamist, et inimene muutub ükskõikseks, et ta on justkui uneseisundis, et inimene ei ole niisugusel juhul adekvaatne ega saa mingeid otsuseid vastu võtta ning teda on võimalik kuidagi mõjutada või kuidagi veenda kolmandate isikute poolt. Kuid oletus ei või eksperdi arvamust ümber lükata. Tunnistajate ütlustega ei leidnud tõendamist, et A. B ei olnud võimeline õigesti hindama tema tehtud tehingute õiguslikke tagajärgi. Kohus on seisukohal, et tunnistaja M B ́i ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna ta on huvitatud asja lahendamise tulemist. Samuti on ta pöördunud kohtusse A. B ́i tehingu vaidlustamiseks ning hagi jäeti rahuldamata. Samuti ei pea kohus usaldusväärseks tunnistaja G B ́i ütlusi, kuna tunnistaja X X ́i ütlustest tuleneb, et A. B ei suhelnud oma emaga, sest oli solvunud ema suhtumisest tema abikaasa B B ́isse. Tunnistaja väitel müüs A. B ära tunnistajale kuulunud korteriomand ja tunnistaja ei saanud lubatud raha kätte. Ühegi tunnistaja ütlustest ei tulene, et kostjad oleks mingilgi viisil mõjutanud A. B ́it tehingute tegemisel. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et kõik vaidlusalused tehingud said tõestatud notarite poolt. A. B ́i ja kostja 1 (B B) vahel 01.09.2016 sõlmitud abieluvaralepingu tõestas Narva notar Tatjana Boitsova, ülejäänud vaidlusalused tehingud tõestas Narva notar Sergei Nikonov.

16(18)

Tsiviilasi nr 2-16-17143

Notar T. Boitsova on tõestamisseaduse § 11 lg 3 alusel märkinud 01.09.2016 notariaalakti, et notariaalakti teostamine toimus aadressil x, Narva linn, kuhu akti tõestaja (notar Tatjana Boitsova) oli palutud, kuna haiguslikust seisundist johtuvalt ei saanud A B akti tõestaja juurde ilmuda toimingu teostamiseks. Samas ei takista akti tõestaja tähelepanekute põhjal A B ́i nõrk tervislik seisund notariaalakti koostamist. A B vastab akti tõestaja küsimustele arusaadavalt. Akti tõestaja kontrollis tema otsuse- ja teovõimet erinevate küsimuste esitamise teel. A B ́ile on selged teostatava toimingu sisu ja tagajärjed. Kõikide notar S. Nikonov ́i tõestatud lepingute lõppsätetes (kd 1, tl 168, 174, 182, 187) on välja toodud, et tervisliku seisundi tõttu ei saa A B tulla notaribüroosse notariaaltoimingu tegemiseks ning osalejate soovil tõestab notar tehingu A B ́i viibimiskohas Narva Haigla hooldusosakonnas. Lepingutes puuduvad notari märkused, millest saaks järeldada, et notaril tekiks kahtlus A. B ́i vajaliku teo- ja otsusevõime kohta. Seega on ka notar S. Nikonov eelduslikult kontrollinud A. B ́i teo- ja otsustusvõimet. Kohus on seisukohal, et A. B ́i otsusevõimetus ei saa tuleneda ka asjaolust, et väidetavalt vaidlusaluste tehingute pärast jäi A. B varatuks. A. B tegi tehingut temale kuuluva varaga ja ainult tema oli otsustada kuidas enda vara käsutatakse. Kohus on seisukohal, et A. B ́i otsusevõime olemasolu ei lükka ümber hageja väidet kohtukõne teesides, et A. B ́i otsusevõime oli kinkelepingute tegemise momendil sedavõrd pärsitud, et ta ei lisanud kinkelepingutesse tingimust, mis kohustaks kinke saajaid kingitud vara müüma. Samuti ei anna selleks alust hageja väide, et A B ́il võis küll olla kavatsus temale kuuluva kinnisvara müüa ja saadud raha juba oma eluajal pärijate vahel jagada, kuid kahjuks ei olnud ta ilmselt võimeline aru saama, et kinnisvara kinkimise teel kostjatele kui ühele osale pärijatest tal seda eesmärki võimalik saavutada ei ole. Kohus leiab, et kui inimene otsustab oma vara kinkida, ei saa ta kohustada kingisaajat kingitud vara müümiseks, see oleks vastuolus kinkelepingu eesmärgiga. Kohus on seisukohal, et sellise tingimuse lisamine viitaks pigem otsusevõime puudumisele või tehingu näilikkusele kui sellise tingimuse puudumine. Vaidlusalused kinkelepingud sai tehtud A. B ́ile kuuluva vara osa kohta. Asja materjalidest tulenevalt oli A. B ́il olemas lisaks muu vara ja raha, mille kohta on ta lepinguid sõlminud ja korraldusi andnud ka teiste sugulaste heaks. Kõigest ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja ei suutnud ümber lükata eeldust, et A. B oli vaidlusaluste tehingute tegemisel otsusevõimetu. Asjas puuduvad tõsikindlad tõendid, mis viitaksid A. B ́i otsusevõimetusele vaidlusaluste tehingute tegemise ajal. Seega pole vaidlusaluste tehingute tühisuse tuvastamiseks alust. Vaidlusalused tehingud jäävad kehtivaks. Hageja on tehingute tühisuse alusena nimetanud ka tehingute näilikkust. TsÜS § 89 lg-st 1 tuleneb, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavtel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt näilik tehing on tühine. Kohus on nõus kostjate esindaja seisukohaga, et tehingute näilikkuse väidet ei ole hageja mõistlikul ja arusaadaval viisil kirjeldanud. Kohus leiab, et vaidlusaluste tehingute näilikkus ei tulenegi asja materjalidest. A B on temale kuuluva kinnisvaraga tehingu teinud ja kinkelepingute tulemusel on kostjaid kantud kinnistusraamatusse kinnistute omanikena. Kui abikaasade, A. B ́i ja N. B ́i õigus muuta igal ajal vararežiimi tuleneb seadusest, selle kohta sai kanne vastavasse registrisse tehtud ka. 17(18)

Tsiviilasi nr 2-16-17143

Kõigest eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ja jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohus jätab tähelepanuta kohtule esitatud muud väited, vastuväited ja kohtuotsuses käsitlemata jäetud tõendid, kuna on seisukohal, et nad ei oma tähtsust otsuse tegemisel.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu kannab menetluskulud hageja. Hageja kanda jäävad kostjate menetluskulud ja hageja enda menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi lg 4 esimese lause järgi kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

18(18)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.