Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 23.märtsil 2020 tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja avaliku e-toimiku kaudu 2-17-9023
Kohtuasi
K Mu hagi AS-i SEB Pank vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse ja diskrimineerimise tuvastamiseks ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Hagihind 16 111,67 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: K M (isikukood xxxx, elukoht xxxx) lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello Kostja: AS SEB Pank (registrikood 10004252; asukoht Tornimäe 2, Tallinn 15010; e-post: [email protected]) lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja advokaat Kaisa Margus
Kohtuistungi toimumise aeg
12. veebruar 2020
Resolutsioon
Jätta K Mu hagi AS-i SEB Pank vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse ja diskrimineerimise tuvastamiseks ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata
Menetluskulude jaotus
Hagimenetluse kulud jätta K Mu kanda Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Hageja nõuded
1.K M (edaspidi ka hageja või töötaja) esitas AS-i SEB Pank (edaspidi ka kostja või tööandja või pank) vastu hagi paludes tuvastada hageja töölepingu ülesütlemise tühisus, lugeda, et hageja tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud, tuvastada hageja diskrimineerimine ja ahistamine ning mõista hagejale diskrimineerimise ja ahistamisega tekitatud kahju hüvitamiseks välja hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Hagiavalduse asjaolud
2.Pooled sõlmisid 24.03.2014 töölepingu nr xxxx, mille kohaselt asus hageja tööle juristi ametikohale alates 24.03.2014. Kostja esindaja M L-N pani hageja 10.05.2017 kohtumisel, mille hageja salvestas valiku ette, kas ta lahkub töölt poolte kokkuleppel omal soovil või koondatakse päeva pealt, kuna kostjale ei meeldinud hageja vastu tema eraelus esitatud kohtuasi, meedikajastus ning see, et pinge taluvuse osas ei ole kostjal hagejaga ühised arusaamad. Kostja sundis hagejat kahe töölepingu lõpetamise viisi vahel koheselt valima, tööasjad üle andma, enda asjad kaasa võtma ning kostja juurest lahkuma. Kostjal ei olnud hagejale tööalaselt etteheiteid ning ta väitis, et tal ei ole teist töökohta pakkuda. Hageja ei olnud nõus kokkuleppel töölt lahkuma ja kostja andis talle 10.05.2017 töölepingu ülesütlemisavalduse koondamise tõttu TLS § 89 lg 1 alusel. Kostja ei koondanud hageja ametikohta ning tegelikult koondamissituatsiooni ei esinenud. Töölepingu ülesütlemise põhjus oli kostja hinnang, et hageja eraelu ei sobi kostja nägemusega oma töötajate eraelust. Väide, et kostjal ei olnud hagejale muud ametikohta pakkuda on vale, kuna hageja koondamisele järgmisel päeval 11.05.2017, avaldas kostja ettevõttesiseses intranetis juura haridusega ametikoha töökuulutuse. Lisaks avaldas kostja hagejale teadaolevalt 11.05.2017 intranetis avaldatud töökuulutuse 16.05.2017 CV-Online veebikeskkonnas otsides töötajat Compliance Officer ametikohale, mille üheks nõudeks on soovitavalt õigusalane haridus.
3.Lisaks on kostja hagejat pikema aja jooksul eraelulistest asjaoludest tulenevalt diskrimineerinud ja ahistanud ning selle tulemusel töölepingu ebaseaduslikult lõpetanud. Olukord, kus kostja nõuab korduvalt hagejalt detailseid selgitusi eraeluliste asjaolude osas, kus hageja on sunnitud eraeluliste otsuste tegemisel kostjat informeerima ning saama selliste otsuste tegemiseks kostja heakskiidu, et oma töösuhte säilimine tagada, on ilmselgelt lubamatul määral hageja eraellu sekkumine, diskrimineeriv ja ahistav ning kostjal puudub sellise tegevuse osas igasugune õigustatud huvi. Hageja oli 03.12.2015 kuni 12.01.2016 V OÜ nõukogu liige, millest teavitas vahetut ülemust O Kit ning esitas kirjaliku selgituse M LNle. 13.01.2016, 15.01.2016 ja 26.01.2016 ilmusid artiklid hagejast, milles ei mainitud kostjat. 20.01.2016 esitas V OÜ hageja ja M.S suhtes kuriteokaebuse politseisse, kus jäeti 01.02.2016 kuriteokoosseisu puudumise tõttu kriminaalmenetlus alustamata. Alates 11.01.2016 kuni 2016.a veebruarini oli hageja töösuhe väga pingeline, kuna M V helistas kostjale ning tekitati suur paanika. Hagejat sunniti teavitama oma kõikidest eraelulistest toimingutest, 2016.a ja 2017.a toimusid koosolekud, millel hageja korduvalt selgitas detailselt kõiki asju juhtkonnale. Toimus pidev hageja hirmutamine ja survestamine. Kostja keelas hagejal isegi xxxx nõukogu liikmena toimetamise, et kostja maine ei saaks kahjustada.
4.Eeltoodust tulenevalt põhjustas kostja hagejale tõsise terviserikke, mis väljendub selles, et tal on diagnoositud depressioon, unehäired, pingepeavalud ja migreen, mis segavad igapäevast
elu väga tugevalt. Tervisliku seisundi tõttu ei ole hageja võimeline endale uut tööd otsima, talle on määratud ravi, psühholoogiline ja psühhiaatriline nõustamine ja tuvastatud puue. 02.06.2017 edastas hageja kostjale kohtuvälise ettepaneku vaidluse lahendamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks, millega kostja ei nõustunud. Kostja vastuväited
5.Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Vastuväidete kohaselt ütles kostja töölepingu üles seoses õigusdivisjonis töö ümberkorraldamisest tuleneva koondamisega, millega kaasnes juristide arvu vähendamine ning nende poolt täidetavate funktsioonide üleandmine teistele struktuuriüksustele. Ümberkorraldused algasid 2016.a suvel, neid on järk-järgult ellu viidud ning tegemist oli Baltikumi ülese protsessiga, mis viidi samaaegselt läbi Eestis, Lätis ja Leedus. Koondamine ei olnud seotud hageja isikuga ega eraeluga, mida ei muuda kostja alternatiivne ettepanek lõpetada hageja soovi korral tööleping poolte kokkuleppel. Kostja tegi hagejale sellekohase pakkumise heast tahtest arvates, et kostja eelistaks koondamise asemel pigem töölepingu kokkuleppelist lõpetamist. Kuna hageja seda ei soovinud ning võttes arvesse, et esines koondamissituatsioon, lõpetas kostja hagejaga töölepingu töölepinguseaduse (TLS) § 89 lg 1 alusel, lähtudes objektiivsetest kriteeriumidest. Kostjal ei olnud võimalik pakkuda hagejale teist sobivat ametikohta.
6.Kostja ei ole hagejat diskrimineerinud ega ahistanud. Hagejalt selgituste küsimine oli vajalik eelkõige vältimaks võimalikku huvide konflikti ja seetõttu, et hageja tööväline tegevus leidis kajastamist meedias, mistõttu esines oht, et ajakirjanduses mainitakse ära ka kostja kui hageja tööandja või alusetult seostatakse hageja tegevust kostjaga, mis võib kahjustada kostja mainet. Kostja ei sekkunud selgituste küsimisega põhjendamatult hageja eraellu. Kostja küsis selgitusi ainult selliste asjaolude kohta, mille osas kostjal oli õigustatud huvi ja teemadel, mis olid jõudnud avalikku meediasse. Kõik kostja töötajad olid ja on kohustatud teavitama kostjat töövälistest kõrvaltegevustest, millega võib kaasneda huvide konflikt. Kõik kostja töötajad on kohustatud oma vahetu juhiga eelnevalt kooskõlastama tegutsemise (eelkõige töötamise ja teiste juriidiliste isikute juhtorganitesse kuulumise) väljaspool kostjat. Selline nõue on sätestatud mitmetes kostja sisekorrareeglites, millest kõik kostja töötajad (sh hageja) teadlikud on. Nõude eesmärk on ennetada ja maandada potentsiaalseid huvide konflikti olukordi. Töötaja, kellel on tehingu suhtes isiklik huvi, ei tohi ükskõik millises funktsioonis selles tehingus osaleda. Juhul kui kohus leiab, et töölepingu ülesütlemine oli tühine, palus kostja lõpetada menetlusosaliste vaheline tööleping TLS § 107 lõike 2 alusel alates 11.05.2017.a. Kohtuotsuse põhjendused
7.Vaidlust ei ole selle üle, et pooled sõlmisid 24.03.2014 töölepingu nr xxxx, mille alusel asus hageja kostja juures tööle juristi ametikohal alates 24.03.2014, et kostja lõpetas 10.05.2017 hagejaga töölepingu koondamise tõttu ning et hageja on koondamishüvitise ja töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise aja eest hüvitised kätte saanud.
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu ülesütlemine on tühine, sest koondamise olukorda ei esinenud, kas tööleping lõpetati hagejaga eraelust tulenevatel põhjustel ning kas hagejat diskrimineeriti.
9.TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Eelnevast tuleneb, et tööandjal on õigus töötaja koondada ka töö ümberkorraldamise tõttu ilma, et esineks töömahu või töötajate vajaduse vähenemine s.o tööandja äritegevuse reorganiseerimise tõttu. Töölepingu seadus ei reguleeri töö ümberkorraldamise põhjusi, sisu, ulatust vms, see on tööandja pädevuses. Kostjal on äriühinguna õigus ja ka kohustus korraldada oma majandustegevust kõige otstarbekamal ja kasumlikumal viisil. Äriühingu juhtimis- ja töökorralduslikud otsused teevad äriühingu pädevad organid, mistõttu ei saa kohus anda hinnangut tööandja koondamisotsuste otstarbekusele või vajalikkusele, vaid üksnes tuvastada, kas koondamine on tegelikkuses läbi viidud ja kas see viidi läbi seadusega kooskõlas.
10.Kohtule esitatud teatega ja ülesütlemisavaldusega on tõendatud, et kostja ütles hageja töölepingu erakorraliselt üles töö ümberkorraldamisest tuleneva koondamise tõttu. Vastavalt TLS § 95 lg 2 esimesele lausele peab tööandja ülesütlemist põhjendama ning vastavalt sama lõigu kolmandale lausele peab ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Töölepingu 10.05.2017 ülesütlemisavaldusest nähtuvalt on TLS § 95 lg 2 nõuded täidetud, sest kostja põhjendas kirjalikult hagejaga töölepingu erakorralist ülesütlemist TLS § 89 lg-ga 1 alusel seoses koondamisega (I kd lk 15).
11.10.05.2017 hageja ja M L-N vahelise koosoleku salvestuse stenogrammiga on tõendatud, et M L-N teatas 10.05.2017 hagejale, et temaga lõpetatakse tööleping selgitades, et tegemist on koondamisega ning et hagejale makstakse seaduses ettenähtud hüvitised või hageja soovi korral antakse talle võimalus lõpetada tööleping kokkuleppel ühes kolme kuu hüvitise maksmisega. Samuti nähtub salvestuselt, et M L-N on põhjendanud ja selgitanud hagejale, et ümber korraldatakse paljusid asju Balti üleselt, et protsessid on läbi mõeldud ja osakonna tööd organiseerib O (I kd lk 10-14).
12.Samal päeval, 10.05.2017, ajaliselt hiljem toimunud juriidilise osakonna koosoleku salvestuse stenogrammiga on tõendatud, et M L-N selgitas koosolekul hageja koondamist täiendavalt sellega, et tema pidi plaani tegema, et vähendamise surve on olnud väga pikka aega, et tööd tuleb teistel üle võtta ja edaspidi räägitakse sellest, mis edaspidi saab. Samuti selgitas M L-N, et töölepingu lõpetamine ei ole kellegi poolt tellitud, et kostjale on olulised töötajate töötulemused aga ka suhtumise pool ja olukord, et kostja töötajate nimed ajakirjanduses ei kajastuks. (I kd lk 116).
13.Kuigi M L-N ja hageja vestlesid mõlemal 10.05.2017 toimunud koosolekul töölepingu ülesütlemise kõrval ka teistel teemadel, ei saa antud tõenditest järeldada, et tööleping oleks ülesöeldud muul alusel kui koondamine. Hagejale tehtud ettepanek lõpetada tööleping kokkuleppel, ei tõenda koondamissituatsiooni puudumist ega töölepingu lõpetamist muul alusel, vaid üksnes seda, et hagejale võimaldati soovi korral töölepingu lõpetamist kokkuleppel. Stenogrammiga on tõendatud, et väited selle kohta, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on põhjustatud hageja eraelu tõttu, et koondamise plaan on vale ning hr.V on tellinud hageja ülesütlemise jms, on esitanud hageja ise, mitte M L-N. Ühestki M L-N vastusest hagejale ei tulene, et töölepingu lõpetamise aluseks oleksid puudused hageja töös
või eraelu puudutavad asjaolud. Seejuures nähtub stenogrammist, et vestluse juhtis muudele teemadele nii küsimuste esitamise kui ka etteheidete tegemisega M L-Nle hageja. Arvesse võtta tuleb ka asjaolu, et hageja helisalvestas koosolekud ilma, et ta oleks sellest M L-N või teisi koosolekul osalejaid salvestamisest hoiatanud, mistõttu ei olnud M L-Nl kostja esindajana põhjust tegelikku olukorda moonutada.
14.Tunnistaja G Ki, kes töötas kostja juures hagejaga samas osakonnas juristina, ütlustega on tõendatud, et hagejaga lõpetati tööleping koondamise tõttu, millest teavitasid teisi juriste O K ja M L-Ni, et kostja ei teavitanud neid koondamisplaanist, et hageja tööasjad jagati kolleegide vahel ära ja kohtuasjad anti üle järelevalve divisjonile, et hageja asemele uut juristi tööle ei võetud ning, et tunnistaja lahkus töölt pool aastat hiljem omal soovil (III kd lk 139-140).
15.Tunnistaja O Ki, kes töötas hagejaga töölepingu lõpetamise ajal kostja juures krediidisuhete osakonna juhatajana ja oli hageja vahetuks juhiks, ütlustega on tõendatud, et hageja koondamise otsuse tegid panga juhtkond ja õigusdivisjoni direktor; et tunnistaja teadis koondamise plaanist, kuid tal polnud lubatud sellest rääkida ning temale oli antud ülesanne ümber korraldada osakonna töö olukorras, kus tuleb kaotada 1-4 töökohta; et jaanuarikuus küsiti tema käest arvamust, keda koondada ning hageja koondati, sest tal oli töökogemust teistest vähem ja polnud sisse töötatud valdkonda; et pärast hageja ametikoha koondamist anti tema tööülesanded teistele juristidele ja juristide tööülesanded korraldati mõnevõrra ümber (III kd lk 140-141).
16.SEB AB Balti divisjoni õigusvaldkonna juhi T M 31.05.2016 e-kirjaga, teiste hulgas M LNle, on tõendatud, et kostjalt nõuti õigusdivisjoni juristide arvu vähendamist selliselt, et juristid tegeleksid ainult asjadega, mis vajavad õiguslikku ekspertiisi ja mitte administratiivasjadega ning õigusdivisjoni jääks 10 juristi ametikohta, sealhulgas õigusdivisioni juht ning kõik osakondade juhid ning muuta asjad, mida tehakse tõhusamaks (II kd lk 16-17).
17.M L-N 19.01.2017 e-kirjaga SEB AB Balti divisjoni õigusvaldkonna juhile T Mi saadetud kostja õigusdivisjoni efektiivsusplaaniga on tõendatud, et kostja alustas õigusdivisjoni juristide arvu vähendamist kavandama 2016.aastal 2016-2017.aastaks plaani koostamisega, kusjuures kostja plaan nägi ette krediidisuhete juriidilise osakonna juristide arvu vähendamise olemasolevalt kaheksalt juristilt neljale juristile. Tõhususplaanist nähtub, et 2016.a on krediidisuhete juriidilisest osakonnast lahkunud üks töötaja, kelle asemele ei ole uut töötajat võetud ning täitmata on investeerimisteenuste osakonna ametikoht (II kd lk 18, 19-20, 21-22).
18.Kostja juhatuse esimehe 24.05.2017 käskkirjaga nr 70 on tõendatud, et kostja õigusdivisjoni krediidisuhete juriidilise osakonna töö korraldatakse ümber selliselt, et alates 5.06.2017 võtab kõrgendatud äririski divisjon krediidisuhete juriidiliselt osakonnalt üle SEB esindamise kõigis krediidilepingutega seotud kohtu- ja täitemenetlustes. Seega on tõend kooskõlas nii kostja vastuväidetega, tunnistajate O Ki ja G Ki ütlustega kui ka 2016.a kavandatud koondamise plaanidega selle kohta, et juriidilise osakonna töö korraldati ümber ja, et hageja poolt täidetud tööülesanded viidi osaliselt üle kostja teise struktuuriüksusesse (II kd lk 23). Kostja 22.08.2019 õiendis antud kinnitusega panga õigusdivisjonis töötavate töötajate arvu
kohta on tõendatud, et krediidisuhete juriidilises osakonnas töötab 6 töötajat, investeerimisteenuste juriidilises osakonnas 2 töötajat ja divisjoni direktori otsealluvuses 3 töötajat, millest saab järeldada, et kostja läbiviidud reorganiseerimine on püsiv ja tööd tehakse väiksema arvuga juristidega kui enne reorganiseerimist ja hageja koondamist (II kd lk 101).
19.21.04.2017 koosoleku salvestusest ei nähtu, et M L-N ja hageja oleksid arutanud hagejaga töölepingu erakorralist ülesütlemist, vaid hageja ja M L-N arutasid hageja algatusel varasemal koosolekul toimunud hageja käitumist, mille pärast tuli hageja M L-N ees vabandama. M L-N väljaütlemine selle kohta, et talle oli öeldud, et hageja leping tuleb lõpetada, on kooskõlas maikuus toimunud töölepingu erakorralise ülesütlemise salvestusega, kirjalike tõenditega reorganiseerimise kohta ning tunnistaja O Ki ütlustega selle kohta, et hageja ametikoha koondamise plaan oli kostjal juba 2017 aasta alguses, millest aga ei juristidele ega hagejale varem ei räägitud (I kd lk 117-123).
20.Kostja 13.12.2017 töökuulutus uue juristi leidmiseks krediidisuhete juriidilisse osakonda ei tõenda koondamissituatsiooni puudumist maikuus 2017, vaid juristi otsimist krediidisuhete osakonda detsembrikuus 2017 (I kd lk 163-164).
21.Eeltoodud tõenditega kogumis on kostja tõendanud oma vastuväiteid, et kostja juures esines koondamissituatsioon ja vajadus töö ümberkorraldamiseks, et ühe või mitme juristi ametikoha koondamine tulenes Baltikumiülesest juriidiliste osakondade koondamise protsessist kulude vähendamise eesmärgil, oli pikka aega planeeritud, viidi läbi järk järgult ning, et kostja korraldas faktiliselt ümber ehk reorganiseeris õigusdivisjoni töö. Seega oli olemas alus hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 89 lg 1 alusel seoses koondamisega, kuna töö ümberkorraldamise ja juristide ametikohtade vähendamise tõttu ei olnud tööandjal enam anda hagejale töölepingus kokkulepitud tööd ja hageja koondati objektiivsetel põhjustel.
22.Kohus on seisukohal, et koondamise töö ümberkorraldamise tõttu võib tööandja otsustada mistahes ajahetkel või töö ümberkorraldamise etapil, sest TLS § 89 lg-st 1 ei tulene selles osas tööandjale mittemingisuguseid piiranguid ega suuniseid. Tööandja ei ole kohustatud töötajaid koondamissituatsioonist ette teavitama. Töötaja kaitseks on seadusandja sätestanud TLS § 97 lg 2, mille kohaselt peab tööandja erakorralisest ülesütlemisest ette teatama töötajale, kellega töösuhe on kestnud üks kuni viis aastat, vähemalt 30 kalendripäeva ja TLS § 100 lg 5, kui tööandja nimetatud ülesütlemise tähtaega ei järgi. Teates ja ülesütlemisavalduses esile toodud mitteetteteatamise eest hüvitise maksmise kohustuse on tööandja täitnud ja selle üle vaidlus puudub.
23.Töölepingu ülesütlemise piirangud on sätestatud TLS §-des 92 – 94, töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu tööle jäämise eelisõigus on sätestatud TLS § 89 lg-s 5 s.o töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Hageja ei ole esile toonud, et talle antud sätted laieneksid. Muid juhiseid töölepingu seadusest tööandjale ei tulene, järelikult on tööandja vaba otsustama koondamise korral näitajate üle, millest tulenevalt ta oma valiku teeb. Tööandja valiku õigust kinnitab Riigikohus ka 02.02.2012 otsuse nr 3-2-1-152-11 punktis 10: „Alates 1. juulist 2009 kehtiv TLS § 89 ei sätesta töötajate võrdlemise kriteeriume. Seetõttu on tööandjal pärast sama paragrahvi viiendas lõikes nimetatud eelisõigusega isikute väljaselgitamist õigus
vabalt valida, kellega töötajatest ta töölepingu üles ütleb ja kellega mitte. Kolleegium leiab, et TLS § 89 lg 5 annab tööandjale võimaluse lähtuda töötajate valikul lisaks töötaja tööoskustele ka muudest asjaoludest, sh suhtlemisoskusest ja isikuomadustest.“ Kostja on põhjendanud ja tunnistaja O Ki ütlustega on tõendatud, et hageja koondati, sest tal oli töökogemust teistest vähem ja tema tööülesandeid sai hõlpsamalt üle anda teistele juristidele. Järelikult tugines kostja töötajate vahel valiku tegemisel objektiivsetele näitajatele, mis on esitatud tõenditega ka tõendatud. Eelviidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt võis tööandja valiku tegemisel hinnata lisaks tööoskustele või muudele põhjustele ka hageja isikuomadusi ja suhtlemisoskust, järelikult ei ole seaduse ega kohtupraktikaga vastuolus ega ülesütlemise tühisuse aluseks, kui kostja võttis lisaks objektiivsetele kriteeriumidele arvesse hageja poolt esile toodud M L-N poolt koosolekutel välja öeldud hageja pingetaluvust või ka suhtumist.
24.TLS § 89 lg 3 kohaselt enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid.
25.Teatega töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks koondamise tõttu on tõendatud, et kostja teavitas hagejat, et seisuga 10.05.2017 ei ole tööandjal talle pakkuda ametikohti, millele hageja oma kvalifikatsiooni või oskuste poolest sobiks (I kd lk 15 pöördel).
26.Hageja on esile toonud, et eelnimetatu on vale, kuna tema koondamisele järgneval päeval 11.05.2017, avaldati kostja intranet süsteemis juura haridusega Compliance Officer’i töökuulutus. Kostja väitel ei ole Compliance Officer õigusdivisjoni ametikoht, vaid kostja Compliance osakonna ametikoht ja õigusdivisjon ja Compliance osakond on kaks eraldiseisvat struktuuriüksust.
27.11.05.2017 siseveebis ja 16.05.2017 avalikult avaldatud Compliance Officer’i töökuulutusest nähtuvalt otsis kostja Compliance Officeri, nõutav oli kõrgharidus (bakalaureus) ja 2-5 aastane töökogemus. Kostja väited, et tegemist oli õigusdivisjonist erinevas struktuuriüksuses oleva Compliance osakonna ametikohaga, kus töötavad isikud täidavad juristidest erinevaid ülesandeid on tõendatud kuulutuste sisu ja Compliance Officeri ametijuhendiga (I kd lk 16, 78, 79-80, II kd lk 24).
28.Kohus on seisukohal, et TLS § 89 lõikest 3 tulenevalt on tööandjal kohustus pakkuda koondatavale töötajale teist tööd, mis on koondamise päeval vaba. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud antud ametikoht hageja koondamisel vaba, vaid vabanes alles 2017.a juunikuus, mida tõendab asjaolu, et kuulutustest nähtuvalt hakati Compliance Officeri otsima pärast hageja töölepingu erakorraliselt ülesütlemist ning sooviavalduste esitamise ajaks oli 24.05.2017. Et antud ametikoht ei olnud hageja koondamisel 10.05.2017 vaba, tõendab veel endise Compliance Officer’i avaldus töölepingu ülesütlemiseks, millest nähtub, et endise Compliance Officer’i tööleping oli kehtiv kuni 7.06.2017 (II kd lk 25). Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Väide, et kostja otsustas juba varem teha Compliance Officer’i ametikohale konkursi, kuid teadlikult avaldas töökuulutuse üks päev pärast hageja koondamist, on oletuslik ja tõendamata. Järelikult ei pidanud kostja pakkuma hagejale Compliance Officeri tööd, kuna see ametikoht ei olnud 10.05.2017 vaba. TLS § 89 lg-st 3 ei tulene nõuet, et kostja oleks pidanud hageja koondamisel arvestama sellega, kas tulevikus
võiks vabaneda ametikohti, mis võiksid olla sobilikud hagejale.
29.Kohus on seisukohal, et koondatava töötaja sobivust vabale töökohale s.t töötaja võimekust pakutavaid tööülesandeid täita, hindab tööandja, mitte töötaja. Kostja on väitnud, et hageja ei oleks Compliance Officeri ametikohale sobinud põhjendades, et kostja otsis spetsiifiliste oskuste ja teadmistega isikut, mis on tõendatud nii eelpool viidatud kuulutuse kui ka ametijuhendiga. Kui kostja arvates ei puutunud hageja, kui krediidi- ja tagatislepingutega ning kohtuvaidlustega tegelev jurist tööalaselt kokku rahapesualaste küsimustega, tal ei olnud töökogemust rahapesu valdkonnas ja kostja ei pidanud hageja osalemisi kostja rahapesuteemalisel e-koolitusel piisavaks, siis oli see tema kui tööandja kaalutlusotsus. Kostja väiteid hageja ebapiisava töökogemuse kohta tõendab hageja CV (I kd lk 125-127). Hageja esitatud tõenditega kostja personaliosakonna sisesüsteemist läbiviidud e-koolituste jm koolituste kohta, ei saa kostja kaalutlusotsuse tegemisel toodud põhjendusi ümber lükata, kuivõrd kostja teadis hästi tema enda korraldatud koolituste ja nendel antud teadmiste taset (II kd lk 59-60).
30.Kostja põhjendas, et kohustuse korraldada hagejale täiendusõpe selleks, et hageja oleks olnud võimeline Compliance Officer’i ametiülesandeid täitma, välistas ajasurve, kuna ta tegutses 2017. aasta maikuus teadmisega, et jõustuvad uued rahapesualased nõuded, mida Compliance Officer oleks pidanud koheselt valmis olema rakendama ning keda kostja ei oleks pidanud väljaõpetama. Asjaolu, et kostja Compliance Officer’i ametikohale palgatud isik ei vastanud kostja ootustele või et uute rahapesualaste nõuete kehtestamine lükati edasi, ei saanud kostja 10.05.2017 seisuga ette näha. Tööandja tegevust ei saa lugeda tagantjärele õigusvastaseks asjaolude tõttu, mida tal ei olnud võimalik hagejale teist tööd pakkumata jätmisel ette näha. Seega oli kostja tegevus hagejale teise töö mittepakkumisel TLS § 89 lg 3 järgi õiguspärane.
31.Järelikult tuleb hagi nõudega tuvastada hageja töölepingu ülesütlemise tühisus ja lugeda, et hageja tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud jätta rahuldamata. Eeltoodu tõttu puudub hagejal õigus saada töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitist TLS § 107 lg 2 ja 109 lg 1 alusel.
32.Hageja tõi esile, et kostja diskrimineeris teda töösuhte ajal ja esitas hüvitise nõude hagejale diskrimineerimise ja ahistamisega tekitatud kahju hüvitamiseks ja mõista välja hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.
33.VõrdKS § 8 lg 1 sätestab, et kohtu, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole pöörduv isik peab avalduses esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et toimunud on diskrimineerimine. Lõike 2 järgi peab isik, kelle vastu on avaldus esitatud, menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui isik keeldub tõendamisest, võrdsustatakse keeldumine diskrimineerimise omaksvõtuga.
34.VõrdKS § 1 lg 1 sätestab, et seaduse eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. VõrdKS § 2 lg 2 p 2 sätestab, et isikute diskrimineerimine nende usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse
sättumuse tõttu on keelatud töö- või teenuste osutamise lepingu sõlmimisel või ametisse nimetamisel või valimisel, töötingimuste kehtestamisel, korralduste andmisel, töötasustamisel, töö- või teenuste osutamise lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel, ametist vabastamisel.
35.VõrdKS § 3 lg-te 1-6 järgi tähendab võrdse kohtlemise põhimõte, et ei esine diskrimineerimist käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel, et diskrimineerimine on otsene, kui käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel koheldakse ühte isikut halvemini kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist isikut samalaadses olukorras, otsene diskrimineerimine on ka ahistamine, mis on käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel isikule soovimatu käitumine, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine, diskrimineerimine on kaudne, kui näiliselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab isikud käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui sättel, kriteeriumil või taval on objektiivne õiguspärane eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud, korraldust diskrimineerida isikuid ükskõik millise käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel peetakse diskrimineerimiseks, diskrimineerivaks peetakse ka sellist tegevust, kui isikut koheldakse teistest halvemini või talle kaasnevad negatiivsed tagajärjed seetõttu, et ta on esitanud kaebuse diskrimineerimise kohta või toetanud isikut, kes on esitanud sellise kaebuse.
36.TLS § 3 sätestab, et tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.
37.Hagiavalduses tõi hageja esile, et ta oli 03.12.2015 kuni 12.01.2016 V OÜ nõukogu liige, millest teavitas vahetut ülemust O Kit ning esitas kirjaliku selgituse M L-Nle. 13.01.2016, 15.01.2016 ja 26.01.2016 ilmusid temast artiklid ning 20.01.2016 esitas V OÜ hageja ja M.S suhtes kuriteokaebuse politseisse, kus jäeti 01.02.2016 kuriteokoosseisu puudumise tõttu kriminaalmenetlus alustamata. 2016.a ja 2017.a toimusid koosolekud, millel hageja korduvalt selgitas detailselt kõiki asju juhtkonnale. Alates 11.01.2016 kuni 2016.a veebruarini oli hageja töösuhe väga pingeline, kuna M V helistas kostjale ning tekitati suur paanika. Hageja tõi hagiavalduses esile, et kostja diskrimineeris ja ahistas teda pikema aja jooksul eeltoodud eraelulistest asjaoludest tulenevalt, kuna nõudis hagejalt õigustatud huvi omamata korduvalt detailseid selgitusi eraeluliste asjaolude osas, hageja oli sunnitud eraeluliste otsuste tegemisel kostjat informeerima ning saama selliste otsuste tegemiseks kostja heakskiidu ning lõpetas selle tulemusel töölepingu ebaseaduslikult.
38.Kohus tuvastas eelpool, et kostjal oli 10.05.2017 õiguslik alus hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemiseks TLS § 89 lg 1 alusel seoses koondamisega töö ümberkorraldamise tõttu ning, et hageja ametikoha koondamine viidi reaalselt ellu. Samuti tuvastas kohus eelpool, et töölepingu erakorraliselt ülesütlemine ei toimunud hageja eraeluliste sündmuste või toimingute tõttu, mistõttu ei leidnud aset hageja diskrimineerimist VõrdKS § 2 lg 2 p 2 järgi.
39.Kostja õiendiga 22.08.2019 on tõendatud, et 2017.a koondati (tööleping lõpetati TLS § 89 lg 1 alusel) 14 töötajat nii, et töölepingu viimaseks päevaks oli koondamisteate kättesaamise
päev. Järelikult ei ole hagejat diskrimineeritud sellega, et teda oleks töölepingu lõpetamisel ilma etteteatamistähtajata koondamisel koheldud teistest kostja töötajatest ebasoodsamalt. O Ki koostatud tabel tööülesannete kohta on koostatud kõigi töötajate, mitte üksnes hageja kohta, mille kohta on ta tunnistajana ka selgitusi andnud, et kohustust teha aruandeid M LNle ei olnud, kirju oli võimalik sorteerida Outlooki abil ja selle järgi näha, kes kui palju teeb ning ta koostas mitteformaalselt enda jaoks Exceli vormis tabeleid kõigi töötajate kohta, kui oli vaja saada ülevaadet töökoormusest (III kd lk 102, 136, 140).
40.10.05.2017 hageja ja M L-N vahelise koosoleku salvestuse stenogrammiga ja samal päeval ajaliselt hiljem toimunud juriidilise osakonna koosoleku salvestuse stenogrammiga ei ole tõendatud hageja väited, et kostja diskrimineeris ja ahistas teda või nõudis hagejalt õigustatud huvi omamata korduvalt detailseid selgitusi eraeluliste asjaolude osas, kuna stenogrammidest nähtuvalt käsitleti põhiliselt töösuhte lõpetamist koondamise tõttu, et töölepingu lõpetamine ei ole kellegi poolt tellitud ja muud koondamisega seonduvat. M L-N selgitusi, et kostjale on olulised töötajate töötulemuste kõrval ka suhtumise pool ja huvi, et kostja töötajate nimed ajakirjanduses ei kajastuks, ei saa käsitleda hageja diskrimineerimisena ega eraellu sekkumisenasest kostjal on õigustatud huvi oma mainet kaitsta. Samuti märkis kohus eelpool, et eraelu puudutavad väited tõi hageja vestlusse ise, mitte M L-N. Ühestki M L-N selgitusest ega vastusest hagejale ei saa kuidagi järeldada hageja alandamist, halvakspanu tema eraelu puudutavatesse seikadesse ega muul moel diskrimineerimist (I kd lk 10-14, 116).
41.Tunnistaja O Ki ütlustega on tõendatud, et kostjal on palju sisekordi, protseduuri reegleid ja ärieetika koodeks ning, et osa neist reguleeris ka tööväliseid tegevusi; et vahetu juhiga tuli kooskõlastada tegevus teiste äriühingute juhatuses või sarnases juhtimisorganis; et tunnistaja edastas need 2015.a osakonna inimestele, et töötajad teataksid, kui nad töötavad juhtivatel kohtadel kuskil mujal; et pank soovis olla kindel, et tema töötajad pole seotud tehingutega ning ei tekiks huvide konflikti. Samuti on tõendatud, et hageja ei küsinud nõusolekut nõukogu liikmeks asumisel, tunnistaja sai sellest teada 13.01 hommikul, kui pidi hageja kohta avalikustatama meedias artikleid ja uuris M L-Nja palvel hagejalt, mida avaldatakse ning, et hageja selgitas seda e-kirjas. 2017.a päringu kohta selgitas tunnistaja, et ei küsinud ametlikult selgitusi, vaid osales kohtumisel M ja hagejaga ning teemaks oli Eesti Ekspressis artikli avaldamine, milles räägiti 2016.a võimalikust kriminaalhagist ja tsiviilhagist. Tunnistaja ütlustega on tõendatud veel, et hageja teatas, et ta kuulus kiriku nõukokku ja soovis liikmestaatust pikendada ning tunnistaja ei keelanud tal seal tegutseda, kuid hageja pidi silmas pidama, et ta ei tekita sellega huvide konflikti (näit. laenu võtmine kostjalt), millega hageja oli nõus. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et ta ei nõudnud hagejalt infot erakonda kuulumise kohta ega palunud tal lahkuda erakonnast ning kui tunnistaja sai teada, et hageja asus xxxx osakonna juhatusse, siis tunnistaja küsis, mis selle ametiga kaasneb ja hageja vastas sellele (III kd lk 140).
42.Kohtule esitatud kostja töökorralduse reeglite, ärieetika koodeksi ja huvide konfliktide juhtimise poliitika väljavõtetega on tõendatud, et need sätestasid töötaja kohustuse teavitada kostjat teatud panga välistest tegevustest näit. organisatsioonide, ettevõtete juhtorganites olemisest. Hagis ei ole esile toodud, et nõudmised oleksid kehtinud või neid oleks kohaldatud üksnes hageja suhtes. Kostja väide, et reegleid rakendati kõigile kostja töötajatele, on tõendatud O Ki ja kostja personali ja koolituse divisjoni e-kirjadega juhtidele ja töötajatele. Järelikult ei ole hagejat võrreldes teiste töötajatega teabe nõudmise osas diskrimineeritud (I
kd lk 77, 89-90, II kd 29).
43.13.01.2016 artikliga portaalis ehitusuudised.ee „Xxxx OÜ V juhtimisse“, 14.01.2016 artikliga portaalis tallinncity.postimees.ee „Xxxx“, 15.01.2016 artikliga portaalis DELFI „Xxxx“, 26.01.2016 artikliga „Xxxx“; 19.04.2017 artikliga „Xxxx“ Eesti Ekspressis on tõendatud, et seoses hageja tegevusega V OÜ nõukogus avaldati erinevaid meediakajastusi (I kd lk 81-87).
44.Hageja ja O Ki 2016. aasta e-kirjadega ja M-L N 21.012017 e-kirjaga hagejale on tõendatud, et kostja küsis seoses ajakirjanduses avaldatud informatsiooniga hagejalt tema tegevuse kohta V OÜ nõukogu liikmena selgitusi 2016. aasta jaanuaris, hageja andis oma tegevusest ja olukorrast ülevaate ning kostja küsis täpsustavalt, kas hageja viidatud hüpoteegid/ kohustused on seotud kostjaga, millele samuti hageja vastas. 31.03.2017 e-kirjast nähtub, et hageja andis sama teabe kostjale uuesti, kuna kostja oli unustanud aasta varem toimunu. Kostja on põhjendanud, et hagejalt selgituste küsimine oli vajalik eelkõige vältimaks võimalikku huvide konflikti. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus töötaja suhtes oli esitatud kuriteokaebus ja sellega seonduvalt tsiviilhagi, mida kajastas ka ajakirjandus, oli põhjendatud, et kostja küsis hagejalt teavet ning sellega ei sekkunud kostja põhjendamatult hageja eraellu. Kummastki e-kirjast ei nähtu hageja suhtes kohatut, alandavat, vaenulikku või ähvardavat käitumist ega ahistamist võrdse kohtlemise seaduse tähenduses, vaid e-kirjad on esitatud viisakas toonis ja sisaldavad üksnes asjakohaseid päringuid selgitamaks välja võimalik huvide konflikt seoses hageja tööväliste tegevustega. Hagejalt selgituste küsimist seoses hageja vastu esitatud kuriteokaebuse, tsiviilhagi ja meediakajastusega, ei saa käsitleda diskrimineerimisena VõrdKS § 1 järgi ja hageja ei ole tõendanud, et teda oleks koheldud selles osas teisiti, kui mõnda teist kostja töötajat samalaadses olukorras VõrdKS § 3 järgi (I kd lk 88).
45.Kuna eelpool käsitletud sisekorrareeglite järgi olid kõik kostja töötajad kohustatud oma vahetu juhiga eelnevalt kooskõlastama töötamise ja teiste juriidiliste isikute juhtorganitesse kuulumise vms tegutsemise väljaspool kostjat ning hageja oli sellest teadlik, siis pidi kostja olema teadlik hageja töövälistest tegevustest, mille puhul esines huvide konflikti tekkimise oht. Järelikult vajas hageja kostja nõusolekut V OÜ nõukogu liikmeks, xxxx nõukogu liikmeks, xxxx esimeheks olemiseks, kuna tegemist oli juhtorganitesse kuulumisega.
46.2016.aasta detsembrikuu e-kirjavahetusega on tõendatud, et hageja küsis vahetult juhilt O Kilt nõusolekut xxxx koguduse nõukogu liikmeks kandideerimiseks ning O K vastas, et xxxx nõukogu liikmeks olek ei ole vastuolus kostja töökorralduse reeglitega, kuid selgitas, et hageja ei peaks osalema selliste nõukogu otsuste tegemisel või ettevalmistamisel, mis seonduvad kostjaga või puudutavad tehinguid, mille tõttu võib kostja saada negatiivset meediakajastust. Eelnevast 2016 kirjavahetusest nähtuvalt ei keelatud hagejale xxxx nõukogusse kuulumist (I kd lk 91). Sama tõendab xxxx koguduse xxxx M Le kohtule esitatud tõend 12.12.2017. Tõendis on küll märgitud, et kostja keelas hagejal koguduse õigusnõustamise laenulepingu sõlmimisel, kuid antud väide põhineb hagejalt, mitte kostjalt saadud teabel, mida muud tõendid ei toeta (I kd lk 131 A). Seega on hageja väide tõendamata, sest tõendab tõend vaid seda, mida hageja rääkis koguduse vaimulikule, mitte seda, et kostja oleks keelanud hagejal kogudust nõustada. Järelikult ei diskrimineerinud kostja hagejat teabe küsimisega ega tunginud põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt hageja
eraellu, sest päringu ulatus vastas kostja sisekorraeeskirjades kehtestatule. Hagejat ei ole esile toonud, et teda oleks selles osas teistmoodi koheldud teistest kostja töötajatest.
47.Tunnistaja O Ki ütlustega ja 2017. aasta märtsikuu e-kirjavahetusega on tõendatud, et hageja kuulumist xxxx ning xxxx esimeheks olemist, ei ole hagejale keelatud ning hageja pole tõendanud vastupidist. 22.03.2017 e-kirjast nähtuvalt teavitas hageja O Kit, et ta on valitud xxxx osakonna aseesimeheks (I kd lk 92). Kostja tänas hagejat teavituse eest ning küsis, millised kohustused ja ülesanded aseesimehe positsiooniga kaasnevad, millele hageja ka vastas. Eelnevaga on tõendatud, et kostja küsis üksnes sisekorrareeglitega vastavuses olevat teavet, mis puudutas huvide konflikti vältimist. 22.03.2017 kirjavahetusest nähtuvalt ei ole hageja vahetu juht hagejat mingil moel ebaviisakalt, alaväärselt, alandavalt vms moel kohelnud ega põhjendamatult hageja eraelu puudutavat teavet küsinud. Seega ei ole tegemist hageja diskrimineerimisega, vaid põhjendatud ja vajaliku teabe küsimisega. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väidet, et kõik kostja töötajad olid kohustatud teavitama kostjat sellistest töövälistest kõrvaltegevustest, millega võis kaasneda huvide konflikt. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et O K survestas teda 20.04.2017 kohtumisel xxxx lahkuma, O Ki tunnistajana antud ütlustega on tõendatud, et kohtumine oli põhjustatud märtsikuu lõpul toimunud koosoleku õhkkonnast M L-N juures eesmärgiga töörahu taastada. Järelikult ei ole kostja hagejat seoses erakonda kuulumise ega erakonna juhtorganisse kuulumisega ega võrreldes teiste töötajatega VõrdKS § 1 või 3 järgi diskrimineerinud.
48.Tunnistaja O Ki ütlustega on veel tõendatud, et kui üldine töökorraldus kostja juures oli kella 8:30-17:15-ni, siis oli võimalik teha erandeid, et tema üritas osakonnas hoida paindlikku tööaega, et hageja palus paindlikku tööaega ja ta tuli tööle kella 07:00-ks. Järelikult tehti hagejale tööajast kinnipidamisel soodustusi. Hageja ei ole seda ümber lükanud.
49.Kohtu hinnangul ei saa pidada diskrimineerimiseks ega ahistamiseks võrdse kohtlemise seaduse mõttes, kui kostja töötaja M L-N avaldas oma arvamust hageja käitumise või suhtumise üle või selle üle, kas hageja vestles A Puga või küsis hagejalt seoses A Puga küsimusi, kuna ka tööandja töötajad võivad alluva käitumise suhtes oma arvamust või pahameelt avaldada või küsimusi esitada. Asjaolu, et see olukord oleks tehtud hagejale alandavaks, ahistavaks ja diskrimineerivaks, ei saa tõenditest järeldada. Menetlusdokumentide ja 21.04.2017 stenogrammi põhjal saab järeldada, et hagejale meeldis kostja juures väga töötada, et ta tahtis, et töökeskkond ja õhkkond oleks rahulik ja sõbralik, et ta ei tahtnud ise mingeid probleeme tekitada ja on seepärast M L-N ees oma käitumise pärast vabandanud (I kd lk 117-123). Samuti esitas hageja kostja 11.12.2017 krediidisuhete juriidilisse osakonda juristi töökuulutuse peale sooviavalduse kandideerimiseks (I kd tl 163165). Seega ei saa hageja suhtumise ja käitumise põhjal järeldada tema diskrimineerimist kostja poolt. Eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud, et hageja diskrimineerimist töösuhtes kostjaga ei ole TLS § 3 ja VõrdKS § 1 lg-s 1 sätestatu tähenduses toimunud.
50.Hageja on esitanud hüvitise nõude tuginedes VõrdKS § 24 lg-te 1 ja 2. VõrdKS § 24 lg-te 1 ja 2 kohaselt kui isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib ta õigusi rikkunud isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras diskrimineerimise lõpetamist ning talle rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Isik, kelle õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib nõuda, et lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule makstaks talle rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma.
51.Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-167-16 punktis 14 märkinud, et: „VõrdKS § 2 lg 3 sätestab, et see seadus ei välista võrdse kohtlemise nõudeid töösuhetes sama seaduse § 1 lg-s 1 nimetamata tunnuste alusel, eelkõige perekondlike kohustuste täitmise, sotsiaalse seisundi ja töötajate huvide esindamise või töötajate ühingusse kuulumise, keeleoskuse või kaitseväeteenistuse kohustuse tõttu. Kolleegium selgitab, et VõrdKS § 2 lg 3 ei tähenda kahju hüvitamise iseseisvat alust. See tähendab, et selleks, et töötaja saaks VõrdKS § 1 lg-s 1 nimetamata tunnuste alusel VõrdKS § 24 lg-te 1 ja 2 järgi või AÜS § 19 lg 4 järgi nõuda tööandjalt kahju hüvitamist, peab võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine kujutama endast töölepingu rikkumist, mis peab olema töötaja kahju põhjuseks (VÕS § 127 lg 4) ning mittevabandatav (VÕS § 103), töötaja kahju peab olema hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning see kahju peab olema olnud tööandjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 137 lg 3)“.
52.VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
53.Hageja tõi hagiavalduses esile, et kostja poolne diskrimineerimine ja ahistamine kahjustasid tema tervist. Hageja esitatud tervist puudutavatest tõenditest, alates 17.05.2017 perearsti poole pöördumisest, nähtuvalt on ta viibinud haiguslehel alates 17.05.2017, ta on perearstile ja psühhiaatritele kurtnud meeleolulangust, unehäireid, keskendumisraskusi, pisarate käepärasust jm, hagejal on diagnoositud unehäired, meeleolu- ja ärevushäireid, depressiooni erinevaid vorme, herpesviirusnakkus, äge atoopiline konjunktiviit, migreen ning talle on määratud psühholoogiline nõustamine, määratud ravi, samuti määratud töövõime hindamine ja määratud osaline töövõime ja puue (I kd lk 32-39, 42-44, 146-162, II kd lk 47-49, 68-75). Anamneesidest nähtuvalt on hageja esile toonud eraelulised probleemid alates märtsist 2017.a ja töölt koondamise. Hagejal nii eraeluliste probleemide (hageja vastu kuriteokaebuse ja tsiviilhagi esitamine, mille raames on arestitud ka hageja kinnisvara, kodulooma surm jne) esinemise kui ka hageja töölt koondamise üle pooltel vaidlus puudub, kuid pooltel on vaidlus põhjusliku seose üle kostja tegevuse ja hageja tervisega seotud probleemide vahel.
54.Haigustõenditest nähtuvalt pöördus hageja arstide ja muude asutuste poole esmakordselt pärast kostjaga töösuhte lõppemist ning enne hagiavalduse esitamist või pärast seda. Kuna kohus tuvastas eelpool, et kostja ei ole hagejat diskrimineerinud ega ahistanud ei töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu ega enne seda töösuhte kestvuse ajal, siis puudub VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos kostja tegevuse ja hageja halvenenud tervisliku seisundi vahel. Järelikult on hageja kahjuhüvitise nõue VõrdKS § 24 lõike 2 alusel alusetu ja põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
55.Kohus jätab tähelepanuta kostja esitatud tõendid (I kd lk 101-104) tõendamaks, et hageja terviseprobleemid ei takistanud tal osalemast kohaliku omavalitsuse volikogu valimiskampaanias, kandideerides xxxx teise numbrina ja sotsiaalmeedia kontolt nähtuvad hageja osalemised erinevatel meelelahutusüritustel – golf ja reisimised, kuna need ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust.
Menetluskulude jaotus
56.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb hagimenetluse kulud jätta hageja kanda.
57.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
58.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks asja läbivaatamise kulu ning TsMS § 143 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks tunnistajakulu. TsMS § 159 lg 1 järgi määrab tunnistajale makstava tasu ja hüvitatavad kulud kohus.
59.Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist, kuna kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks ei ole möödunud TsMS § 160 lg 2 sätestatud tunnistajatele kulude hüvitamise nõue, mistõttu ei ole teada menetlusosaliste kohtukulude täpne suurus. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.