1.Kristel Menning (hageja) esitas 9. juunil 2017 Harju Maakohtule AS-i SEB Pank (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine ning kostja on teda diskrimineerinud ja ahistanud, ning mõista kostjalt hageja kasuks välja diskrimineerimise ja ahistamisega tekitatud kahju eest hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.
2-17-9023 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 24. märtsil 2014 töölepingu, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle juristina. Kostja ütles 10. mail 2017 hagejale töölepingu erakorraliselt üles töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu. Enne koondamisteate edastamist pakkus kostja hagejale võimalust lõpetada tööleping poolte kokkuleppel, kuid hageja ei nõustunud sellega. Töölepingu ülesütlemine ei ole kehtiv, sest koondamisolukorda ei olnud ja hageja töökohta ei kaotatud. Kostja avaldas 11. mail 2017 ettevõtte sisevõrgus õigusharidusega ametikoha (compliance officer) töökuulutuse. Lisaks ei pakkunud kostja hagejale töölepingu ülesütlemisel teist tööd. Töölepingu ülesütlemise põhjustas kostja hinnang, et hageja eraelu ei sobi kostja nägemusega oma töötajate eraelust. Kostja diskrimineeris ja ahistas hagejat eraeluliste asjaolude tõttu pikka aega enne töölepingu ülesütlemist. Nõudes hagejalt korduvalt detailseid selgitusi hageja eraelu kohta ning sundides hagejat eraeluliste otsuste tegemisel kostjat teavitama ja saama selliste otsuste tegemiseks kostjalt töösuhte säilimiseks heakskiitu, sekkus kostja lubamatult hageja eraellu, diskrimineeris ja ahistas teda.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ütles töölepingu üles õigusosakonnas töö ümberkorraldamise tõttu, millega kaasnes juristide arvu vähendamine ja nende tegevuste üleandmine teistele struktuuriüksustele. Baltikumi-ülesed ümberkorraldused algasid 2016. a suvel, neid tehti järk-järgult samal ajal nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Töölepingu ülesütlemine ei olnud seotud hageja isiku ega eraeluga. Ülesütlemist ei muuda tühiseks kostja alternatiivne ettepanek lõpetada hageja soovi korral tööleping poolte kokkuleppel. Kostja arvas, et hageja eelistaks koondamise asemel lõpetada töölepingu poolte kokkuleppel, kuid kuna hageja seda ei soovinud ning kostjal oli vaja töötajaid koondada, ütles ta hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 89 lg 1 alusel, lähtudes objektiivsetest kriteeriumidest. Kostjal ei olnud võimalik pakkuda hagejale teist sobivat tööd. Kostja ei ole hagejat diskrimineerinud ega ahistanud. Hagejalt oli vaja küsida tema eraelu kohta selgitusi, et vältida huvide konflikti, samuti, kuna hageja tegevust kajastati ajakirjanduses, millega kaasnes oht, et meedias hageja tegevust alusetult kostjaga seostades võib kostja maine saada kahjustada. Kostja ei sekkunud selgituste saamiseks põhjendamatult hageja eraellu. Kostja küsis selgitusi ainult selliste asjaolude kohta, mille kohta oli tal õigustatud huvi, ja teemadel, mis olid meedia kaudu avalikustatud. Kõik kostja töötajad on kohustatud teavitama kostjat ja kooskõlastama oma vahetu juhiga töövälise tegevuse (eelkõige teiste tööandjate juures töötamise ja juriidiliste isikute juhtorganitesse kuulumise). Huvide konflikti ennetamiseks ja maandamiseks kehtestatud nõue on sätestatud kostja sisekorras ja hageja teadis seda. Töötaja, kellel on tehingu vastu isiklik huvi, ei tohi selles tehingus osaleda mistahes ülesandega. Kui töölepingu ülesütlemine on tühine, tuleb tööleping lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel alates 11. maist 2017.
3.Harju Maakohus jättis 29. juuni 2018. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Maakohtu otsuse kohaselt on töölepingu erakorraline ülesütlemine kehtiv. Kostjal oli õigus öelda tööleping TLS § 89 lg 1 alusel üles, sest kostja korraldas töö ümber. Kostja juhtkond oli nõudnud juristide arvu vähendamist. Kostja võis korraldada töö ümber mh kulude kokkuhoiuks ning koondada töötajaid pikema aja jooksul, mitte samal ajal. Uute töötajatega töölepingu sõlmimine pärast seda, kui samast üksusest oli töötajaid koondatud, ei anna alust järeldada, et koondamiseks ei olnud alust. Koondamisolukorda ei välista asjaolu, et kostja tegi hagejale esmalt ettepaneku lõpetada tööleping poolte kokkuleppel. Ülesütlemise kehtivust ei mõjuta ka see, et kostja ei järginud ülesütlemisel etteteatamistähtaega. Hagejal ei olnud TLS § 89 lg 5 järgi tööle jäämise eelisõigust ning kostja ei 2(8)
2-17-9023 rikkunud TLS § 89 lg-s 4 sätestatud võrdse kohtlemise kohustust. Kostja on põhjendanud, miks tuli hagejaga töösuhe lõpetada. Hagejal oli kõige lühem tööstaaž ning tema tööd oli kõige lihtsam teiste töötajate vahel ära jagada. Kostja võis lisaks töötaja tööoskustele lähtuda ka muudest asjaoludest, sh isikuomadustest. Samuti võib tööandja koondada mh töötaja, kellele on varem tehtud töökorralduslikke märkusi. Kostja ei pidanud võrdlema hagejat uue töötajaga, kellega sõlmiti 7. juunil 2017 vabanenud töökohale asumiseks tööleping. Kostjal oli kohustus hageja koondamisel võrrelda sel ajal temaga töösuhtes olnud isikuid. Kostja ei rikkunud TLS § 89 lg-s 3 sätestatud teise töö pakkumise kohustust. Hageja koondamise ajal ei olnud kostjal hagejale sobivat tööd pakkuda, teine ametikoht (compliance officer) vabanes alles 7. juunil 2017. Kostjal ei olnud kohustust pakkuda tulevikus võib-olla vabanevat ametikohta. Kostja ei soovinud 7. juunil 2017 vabanevat töökohta täita üksnes juriidilise kõrgharidusega töötajaga, vaid eeldas rahapesuvaldkonna eriteadmiste olemasolu, mida hagejal ei olnud. Kostja ei diskrimineerinud ega ahistanud hagejat, sekkudes lubamatult tema eraellu, kui küsis hagejalt tema tegevuse kohta erakonnas ja teises äriühingus, mille kohta oli avaldatud meedias artikleid ja esitatud kuriteokaebus. Hageja ei ole väitnud, et teda koheldi kõrvaltegevuste kooskõlastust nõudes teistest töötajatest erinevalt. Kostja ei keelanud hagejal asuda kiriku nõukogu liikmeks ja kogudust juriidiliselt nõustada ega väljendanud rahulolematust hageja erakondliku kuuluvuse või selle piirkonna aseesimeheks olemisega. Samuti ei survestanud kostja hagejat erakonnast lahkuma, vaid palus täpsustada tema kohustusi ja ülesandeid huvide konflikti vältimiseks. Kuna pool aastat pärast töösuhte lõppemist avaldas hageja soovi kandideerida kostja juures vabanenud töökohale, ei ole hageja diskrimineerimine ja ahistamine ka eluliselt usutav. Otsuse tegemisel tuleb jätta kõrvale ekslikult tunnistajana üle kuulatud kostja esindaja ütlused. Kuivõrd kostja esindaja ei esitanud kohtule ühtegi menetlusdokumenti, vaid kõik kostja seisukohad ja taotlused esitasid lepingulistest esindajatest advokaadid, jäi kohtul tunnistajate ülekuulamise taotlust lahendades tähelepanuta, et kostja tunnistaja on e-toimikus märgitud kostja esindajana. Kuivõrd kostja esindaja volitusi ei ole tühistatud, on ta kostja esindaja ja tema ütlused on antud vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 251 lg-ga 1.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, tuvastades töölepingu ülesütlemise tühisuse ning hageja diskrimineerimise ja ahistamise, ning mõista hagejale välja õiglane hüvitis. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet, sest suhtus pooltesse ebavõrdselt. Maakohus teadis, et 3. mai 2018 kohtuistungil tunnistajana ära kuulatud isik on menetluses kostja esindajana, kuid ei teavitanud sellest pooli ja rahuldas kostja tunnistaja ülekuulamise taotluse. Enne tunnistaja ülekuulamise taotluse lahendamist oli maakohus suhelnud kostja esindajaga, kelle ta tunnistajana ära kuulas, e-posti vahendusel. Pärast seda, kui hageja oli
18.mail 2018 esitatud kirjalikus kohtukõnes juhtinud eeltoodule maakohtu tähelepanu, esitas kostja
25.mail 2018 kohtule e-toimiku sama kuupäeva väljavõtte, milles oli tunnistajana ära kuulatud isik e-toimikust kostja lepingulise esindajana eemaldatud viisil, et seda ei nähtunud ka kehtetutest kannetest. Kirjeldatud tegevus on käsitatav kohtutoimiku, arvutisüsteemi või dokumendi võltsimisena, sest e-toimikust eemaldati andmed viisil, mille tulemusena ei ole neid andmeid e-toimikus üldse olnud. Hageja viitas poolte ebavõrdsele kohtlemisele juba 3. mai 2018 kohtuistungil. Lisaks pöördus hageja maakohtu esimehe ja kohtumaja juhi poole järelevalvemenetluse algatamiseks, kuid vastuse kohaselt ei ole asja lahendanud maakohtu kohtunik teadlikult menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus selgitas 11. juunil 2018 hagejale, et kustutamiskande tegi kohtuniku istungisekretär, soovides piirata tunnistajale dokumentide nähtavust, kuid eksis märke tegemisel. Samuti pöördus hageja Justiitsministeeriumi poole ning esitas ka kuriteokaebuse kohtuniku ja 3(8)
2-17-9023 istungisekretäri vastu. Kriminaalmenetlus otsustati jätta alustamata. Vaatamata sellele, et hageja oli palunud kohtul suhtuda pooltesse erapooletult, ilmnes pärast kohtuistungit e-toimikust andmete kaotamine ja hageja oli palunud algatada järelevalvemenetluse ja kriminaalmenetluse, ei taandanud maakohtu kohtunik ennast tsiviilasja lahendamisest ja tegi kohtulahendi. Maakohus rikkus hagi lahendamisel oluliselt ka muid menetlusõiguse norme ja kohaldas valesti materiaalõiguse norme. See tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Töölepingu ülesütlemine on tühine, kostja diskrimineeris ja ahistas hagejat ning kostjalt tuleb välja mõista hüvitis. Apellatsioonkaebusele lisas hageja kuriteokaebuse ja Kaitsepolitseiameti avalduse, pöördumise Justiitsministeeriumisse, prokuratuuri esitatud kaebuse ja prokuratuuri teate ning kostja avaldatud töökuulutused.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
6.Hageja esitas 4. oktoobril 2018 seisukoha kostja vastuse kohta, paludes koguda tõenditena e-toimiku infot (logiandmed), et tõendada, kes muutis e-toimiku kandeid. Taotluse kohaselt ei saa hageja ise tõendada, kes, mida ja millal e-toimikus tegi. E-toimiku andmete muutmine kinnitab maakohtu kohtuniku erapoolikust. Kohtunik oleks pidanud ennast TsMS § 27 lg 2 alusel asja lahendamisest taandama. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. jaanuari 2019. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus järgis maakohtu otsuse põhjendusi ega korranud neid. Apellatsiooniastme menetluskulud jäid hageja kanda. Lisaks jättis ringkonnakohus rahuldamata hageja taotlused tõendite vastuvõtmiseks, eemaldades need kohtutoimikust, seisukoha esitamise tähtaja ennistamiseks ja tõendite (e-toimiku logide) kogumiseks. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei saa tugineda apellatsioonkaebuses sellele, et maakohtu kohtunik oleks pidanud ennast taandama. TsMS § 30 kohaselt oleks hageja pidanud esitama kohtuniku taandamise taotluse kohe, kui hageja sai teada taandamise aluseks olevast asjaolust. Hageja kirjeldas apellatsioonkaebuses, et ta sai teada sellest, et kostja oli andnud enda töötajale, kes kuulati tunnistajana kohtumenetluses ära, volituse esindada kostjat selles kohtumenetluses kohtuistungil ning maakohus jätkas tunnistaja ülekuulamist vaatamata sellele, et hageja juhtis sellele tähelepanu. Seega oleks hageja pidanud esitama kohtuniku taandamise taotluse samal kohtuistungil. Kuna hageja ei teinud seda, ei saa ta võimalikule taandamise alusele enam tugineda. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohtu kohtunik oleks tulnud taandada või kohtunik käitus menetluses erapoolikult, kallutatult, lubamatult, ebaeetiliselt, tsiviilkohtumenetluse eesmärkidega vastuolus või muul viisil reegleid rikkudes. Asjaolu, et kohus ei nõustu hageja seisukohtadega või leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, ei anna alust järeldada kohtu erapoolikust või kallutatust. Kohtu tehnilised teenistujad ei kanna kohtute infosüsteemi konkreetseid andmeid ega tee konkreetseid muudatusi ega toiminguid kohtuniku igakordse korralduse alusel. Infosüsteemi kannavad andmeid ning muudavad ja töötlevad andmeid tehnilised teenistujad, kohtunik annab menetluslikke suuniseid. See, kui kohtute infosüsteemist andmed kustutatakse või kaovad, ei anna alust järeldada, et see toimus kohtuniku korraldusel ja kohtunik andis korralduse selleks, et oleks võimalik üht menetlusosalist teisele eelistades koguda ja arvestada tõendit, mis annaks võimaluse lahendada vaidluse erapoolikult ühe menetlusosalise kasuks.
4(8)
2-17-9023 Maakohus jättis põhjendatult hagi rahuldamata. Maakohus hindas hageja salvestusi õigesti tervikuna ja kogumis teiste tõenditega. Koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendid tuleb jätta vastu võtmata ja nendega ei arvestata. Rahuldamata jääb hageja taotlus koguda e-toimiku logisid, kuna hageja saanuks seda taotleda maakohtus. Samuti ei ole hageja muutnud usutavaks, et ta ei saanud ise e-toimiku haldurilt tõendit küsida ja logisid kohtule esitada. Menetluskulude kostja kanda jätmise ja TsMS § 162 lg-s 4 sätestatud asjaolusid ei esine, mistõttu jäävad need TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks samale või teisele ringkonnakohtule või tühistada lisaks ringkonnakohtu otsusele ka maakohtu otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda, kellelt mõista välja hageja kõigi kohtuastmete menetluskulu 8580 eurot. Kohtud kohaldasid valesti TLS § 89, § 95, § 97 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 133 ning rikkusid menetlusõiguse norme. Ekslik on järeldus, et hageja koondamine on kehtiv ka etteteatamistähtaja järgimata jätmise korral ning kostja pidi pakkuma hagejale üksnes selliseid töökohti, mis olid vabad tema koondamise ajal, mitte pärast etteteatamistähtaja möödumist vabanevat tööd. Samuti leidsid kohtud valesti, et kostja võis hageja koondada töö ümberkorraldamise tõttu. Kohtud ei hinnanud kostja 11. detsembri 2017. a töökuulutust, milles otsiti juristi. Vale on ka järeldus, et kostja ei diskrimineerinud ega ahistanud hagejat. Kohtud eksisid diskrimineerimise ja ahistamise asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel mh sellega, et ei kuulanud hagejat vande all ära, samas kui rahuldati kostja tunnistajate ülekuulamise taotlus, rikkudes sellega TsMS § 2681. Menetluskulude jaotamisel jäeti TsMS § 162 lg 4 valesti kohaldamata. Menetluskulud oleks tulnud jätta kostja kanda, sest need tekkisid seetõttu, et kostja ei põhjendanud ülesütlemisavaldust kooskõlas TLS § 95 lg-ga 2. Maakohtu tegevus oli vastuolus TsMS §-ga 7 ja oli erapoolik. Kohus soostus kostja taotluse alusel, vaatamata hageja vastuväitele, tunnistaja ülekuulamisega, kes oli varem menetluses kostja esinda ja saanud e-toimiku vahendusel menetlusdokumente. Maakohtu erapoolikusele viitab ka see, et e-toimikust on kustutatud kanded selle kohta, et tunnistajana ülekuulatud isik kostjat esindas.
9.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda, kellelt mõista välja kostja kassatsiooniastme menetluskulu 3388 eurot ja viivis. Maakohus lahendas asja objektiivselt, tuginedes asjas esitatud tõenditele. Ringkonnakohus leidis, et hageja väited on alusetud ja mitte miski ei viita maakohtu erapoolikusele või kostja eelistamisele. Kohtud lahendasid töövaidluse õigesti, ei rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud valesti materiaalõigust.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja lg 5 alusel tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus ning asi saata TsMS § 691 p 4 järgi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.
5(8)
2-17-9023
11.TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Seega tuleb kohtul mh tagada, et kohtulahend oleks kooskõlas õigusaktide ja kohtupraktikaga ning lahendi tegemisel järgitaks kohtumenetluse üldpõhimõtteid ja menetlusõiguse norme. TsMS § 7 kohaselt on õigusemõistmisel tsiviilasjades pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. See tähendab, et menetlus peab olema korraldatud viisil, mis tagab pooltele vähemalt eelduslikult võrdsed võimalused edu saavutamiseks. Kohus peab menetluse juhina pidevalt kontrollima, et pooltel oleks menetlusõiguste teostamiseks võrdsed võimalused, ning vajaduse korral võtma kasutusele meetmeid selle tagamiseks. Poolte võrdsuse tagamiseks sätestab kohtute seaduse § 70 kohtuniku kohustuse täita oma ametikohustusi erapooletult. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) seisukoha järgi tähendab erapooletus seda, et kohus on vaba eelarvamustest ega ole subjektiivne (vt nt 15. oktoobri 2009. a otsus asjas nr 17056/06: Micallef vs. Malta, p 93). Seejuures on EIK korduvalt rõhutanud, et erapooletuse puhul on oluline näivus, st et kohus mitte ainult ei oleks, vaid ka näiks erapooletu (vt nt 23. aprilli 2015. a otsus asjas nr 29369/10: Morice vs. Prantsusmaa, p 78). Kohus peab õigusemõistmisel olema erapooletu ja õiglane ning peab püüdma sellisena ka näida mõistlikule kõrvalseisjale.
12.Kolleegiumi arvates annavad tsiviilasja materjalid küllaldase aluse kahelda asja lahendanud maakohtu erapooletuses. Kolleegiumi hinnangul ei näi asja menetlenud kohus erapooletu, kuna põhjendamatult jäeti tähelepanuta hageja väited kostja esindaja e-toimikusse kantud andmete muutmise kohta. Tsiviiltoimikust nähtuvalt kuulas maakohus 3. mai 2018. a kohtuistungil tunnistajana üle isiku, kes osales menetluses kostja esindajana ning kellele oli seetõttu vähemalt kuni 5. aprillini 2018 toimetatud kätte kostja menetlusdokumente (nt II kd, tl 62, tl 89–90, tl 77–83). Pärast tunnistajate ülekuulamist otsustas kohus jätkata poolte nõusolekul menetlust kirjalikus menetluses, andis pooltele tähtaja kirjalike seisukohtade esitamiseks ja teatas kohtuotsuse tegemise tähtpäeva (II kd, tl 90). Hageja esitas
18.mail 2018 oma kirjaliku kohtukõne, milles juhtis mh tähelepanu sellele, et e-toimikust nähtuvalt oli tunnistaja ülekuulamise ajal kostja esindaja, ja palus jätta tema ütlustega arvestamata (II kd, tl 113-124, p-d 19–22). Kostja esitas 25. mail 2018 menetlusdokumendi, milles väitis, et tunnistajana ülekuulatud isik ei ole tema esindaja, ja e-toimiku väljavõtte, milles ei ole tunnistajat kostja esindajana märgitud (II kd, tl 132–135). Samal kuupäeval esitas hageja menetlusdokumendi ja 3. mail 2018 e-toimikust tehtud kuvatõmmise, mille kohaselt oli tunnistaja sel kuupäeval kostja esindaja (II kd, tl 137–140). Maakohus jättis 29. juuni 2018. a otsuses tunnistajana ülekuulatud kostja esindaja ütlustega TsMS § 251 lg-le 1 tuginedes arvestamata. Samas ei nähtu asja materjalidest, et maakohus oleks vastanud poolte pärast kohtuistungit esitatud väidetele ja hinnanud tõendeid, mis viitavad e-toimikusse kantud andmete tagasiulatuvale muutmisele. Kuigi hageja on apellatsioonkaebuses viidanud mh sellele, et maakohus selgitas talle 11. juunil 2018, et kustutamiskande tegi kohtuniku istungisekretär, kes soovides piirata tunnistajale dokumentide nähtavust, eksis märke tegemisel (II kd, tl 159 pöördel, p 22), ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et asja lahendanud kohtunik oleks hageja sellekohastele väidetele vastanud. Apellatsioonkaebuse kohaselt vastas 11. juunil 2018 hageja avaldusele kohtu esimehe kohusetäitja. Maakohus ei käsitlenud e-toimiku andmete muutmist ka kohtuotsuses.
13.Erapooletu kohtumenetluse ühe tagamise vahendina on TsMS § 333 lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õigus esitada vastuväiteid kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti menetlussätete rikkumise kohta. Menetlusosaline võib vastuväites tugineda mh sellele, et kohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse olulist põhimõtet (TsMS § 333 lg 4). Vastuväite esitamise võimalus
6(8)
2-17-9023 aitab saavutada TsMS §-s 2 nimetatud eesmärke lahendada tsiviilasi õigesti ja kiiresti ning takistab menetlusõiguste teostamist halvas usus. Kolleegiumi arvates on hageja 25. mai 2018 seisukoht koos tõendiga, millest nähtub e-toimiku andmete muutmine, käsitatav vastuväitena kohtu tegevuse kohta, mille maakohus oleks pidanud lahendama kooskõlas TsMS § 333 lg 1 teises lauses sätestatuga. Maakohus ei ole hageja vastuväidet lahendanud määrusega ega ka kohtuotsuses, rikkudes sellega oluliselt menetlusõiguse normi.
14.Hageja esitas e-toimiku kannete tagasiulatuva muutmise asjaolud apellatsioonkaebuses, pidades andmete sellist muutmist kohtutoimiku, arvutisüsteemi või dokumendi võltsimiseks. Lisaks esitas hageja pärast apellatsioonitähtaja möödumist ringkonnakohtule taotluse koguda e-toimiku logiandmeid, et tõendada, kes muutis e-toimiku kandeid. Kuivõrd hageja väidetest nähtuvalt võis maakohus olla rikkunud tsiviilkohtumenetluse olulist põhimõtet (eelkõige TsMS § 7), ei kohaldu hageja vastuväitele TsMS § 333 lg-tes 2 ja 3 sätestatud piirangud. Seega võis hageja tugineda veale maakohtu tegevuses ka otsuse peale edasi kaevates (TsMS § 333 lg 4). Ringkonnakohus ei ole märkinud, et hageja 25. mai 2018. a seisukohas või apellatsioonkaebuses esitatud väited on vastuväiteks TsMS § 333 lg 1 tähenduses. Samas on ringkonnakohus e-toimiku andmete muutmist kohtuotsuses käsitlenud. Ringkonnakohus leidis, et e-toimikusse kantud andmete kustutamine või kadumine ei tähenda, et kohtunik oleks olnud erapoolik. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei tee kohtuteenistujad e-toimikusse kandeid kohtuniku igakordse korralduse alusel, vaid kohtunik annab menetluslikke suuniseid ja e-toimiku kandeid teevad kohtuteenistujad. Hageja taotluse koguda e-toimiku logiandmeid jättis ringkonnakohus rahuldamata põhjendustega, et selle taotluse pidanuks hageja esitama maakohtus, mil tal tekkis kahtlus kohtuniku erapoolikuses, või hiljemalt apellatsioonitähtaja jooksul, ning hageja ei ole põhistanud, miks ta ei saanud ise e-toimiku andmeid esitada. Kolleegiumi arvates ei ole ringkonnakohtu need põhjendused asjakohased. Õigust mõistab ja tsiviilasja menetlemist maakohtus juhib asja lahendav kohtunik (TsMS § 16). Asjaolu, et õigusemõistmist ja kohtumenetluse toimingute tegemist abistavad kohtuteenistujad teevad e-toimikusse menetlust puudutavaid kandeid, st sisestavad, lisavad, täiendavad, parandavad, tühistavad ja kustutavad menetlusosaliste ja nende esindajate andmeid, ei tähenda, et kohtunik ei peaks tagama tsiviilkohtumenetluse eesmärgi saavutamist ja menetluse erapooletust (TsMS §-d 2 ja 7). Lahendamaks asja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, on kohtu ülesanne mh tagada infosüsteemi menetlust puudutavate kannete õigsus. Sellest, et kohtunik ei anna iga kande tegemiseks kohtuteenistujale iseseisvat korraldust, ei saa järeldada, et kannete tegemine on kohtuteenistuja iseseisev toiming, mis ei ole asja lahendava ja menetlust juhtiva kohtuniku kontrolli all. Lisaks on põhjendamata ringkonnakohtu etteheited, et e-toimiku logiandmed oleks hageja saanud esitada ise või oleks pidanud taotlema nende kogumist maakohtus. E-toimiku kannete muutmine nähtus mõlema poole maakohtule esitatud menetlusdokumentidest ja nende lisadest. Maakohus oli jätnud need asjaolud TsMS § 333 lg-t 1 rikkudes tähelepanuta. Samuti leiab kolleegium, et kui pooled on esitanud kohtule asjaolud või tõendid, millest nähtub kohtu kasutatava infosüsteemi menetlusandmete muutmine, on kohtul kooskõlas TsMS §-des 2 ja 7 sätestatuga kohustus selgitada välja kannete muutmise asjaolud, et tagada õigusemõistmisel poolte võrdne kohtlemine ja välistada võimalus, et kohus oleks või näiks erapoolik. Jättes kasutamata võimaluse kontrollida e-toimiku kandeid ja nende muutmise ajalugu, ei teinud ka ringkonnakohus kõike vajalikku, et tagada õiglase ja erapooletuna näiv kohtupidamine.
7(8)
2-17-9023
15.Kohtu erapooletuse hindamisel ei ole kolleegiumi jaoks oluline, kas e-toimiku kannete tagasiulatuv muutmine võis mõjutada või mõjutas töövaidluse lahendamist. Selleks, et oleks tagatud TsMS §-s 2 sätestatud eesmärk lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, samuti et õigusemõistmine oleks ja ka näiks nii menetlusosalistele kui ka kõrvalseisjatele õiglane ja erapooletu (TsMS § 7), peab kohus menetlema tsiviilasja kooskõlas tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtete ja menetlusõiguse normidega.
16.Kuna kolleegium tühistab maa- ja ringkonnakohtu otsused menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu sõltumata kassatsioonkaebuse muudest väidetest, ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei võta kolleegium seisukohta hageja kassatsioonkaebuses esitatud muude väidete kohta. Tsiviilasja uuel läbivaatamisel peab maakohus järgima mh ka tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtteid.
17.Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
18.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Jaak Luik (allkirjastatud digitaalselt)
Ants Kull (allkirjastatud digitaalselt)
Malle Seppik (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.