D.X kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse tegevuse peale täiteasjas nr 022/2024/8539
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.03.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
D.X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik, määruskaebuse esitaja) D.X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Jürgen Kirsis Puudutatud isik I (sissenõudja) V.Y (isikukood XXX) Puudutatud isik II (kohtutäitur) Elin Vilippus (isikukood XXX, FIE registrikood 12016207), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 12.03.2025 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta võlgniku kanda.
4.Rahuldada kohtutäituri Elin Vilippuse taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Määrata kohtutäituri põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses 150 € ning mõista see summa võlgnikult D.X kohtutäituri Elin Vilippuse kasuks välja. Võlgnikul tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda kohtutäiturile alates määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigi menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.D.X (võlgnik, kohtumenetluses avaldaja) on võlgnik V.Y (sissenõudja, kohtumenetluses puudutatud isik I) täitmisavalduse alusel alustatud täitemenetluses, mida viib läbi kohtutäitur Elin Vilippus (täitur, kohtumenetluses puudutatud isik II). Täitemenetluseni viinud ja selle käiku kirjeldavad asjaolud on kokkuvõtvalt järgmised.
1.1.Sissenõudjale kuulub /aadress 1/, Harjumaa asuv kinnisasi (registriosa nr XXX, edaspidi: sissenõudja kinnistu). Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-8817 (jõustus 14.05.2019, edaspidi: täitedokument) rahuldati sissenõudja avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks. Täitedokumendi kohaselt on sissenõudja kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui ka igat liiki sõiduvahenditega mh /aadress 2/, Harjumaa (registriosa nr YYY, edaspidi: võlgniku kinnistu) asuvat juurdepääsuteed, kusjuures võlgniku kinnistul asuva juurdepääsutee kasutamisel tuli sulgeda seal asuvad väravad.
1.2.Vaidlusalune juurdepääsutee lõik suleti võlgniku kinnistul (värava asemel) tõkkepuuga ja täitmisavalduse kohaselt oli tee 26.10.2024 tõkkepuuga suletud. Sissenõudja pöördus seetõttu 16.12.2024 täituri poole. Võlgnik tõkkepuu paigaldamist ei eita, kuid leiab, et see ei takista tee kasutamist. Tõkkepuu on vahend juurdepääsu kasutamiseks. Selle paigaldamise eesmärk on välistada, et teed ei kasutaks õigustamata isikud, ning üldiselt piirata liiklust laste ohutuse, kodurahu ja eraelu puutumatuse tagamiseks. Tõkkepuud saab kasutada juhtimispuldi ja/või telefoniga. Sissenõudjale on eraldatud kolm pulti, mida tal on korduvalt palutud vastu võtta. Samuti on tal palutud edastada telefoninumber, millelt tõkkepuu juures helistades tõkkepuu avaneb. Võlgnik on andnud tee haldamise ja hooldamise üle MTÜ-le Roondla tee (haldur).
1.3.Täitur koostas 30.12.2024 täitmisteate, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, sunniraha määramise hoiatuse ning tegi võlgnikule ettepaneku täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Võlgnik sai dokumendid kätte 06.01.2025 ning esitas 15.01.2025 kaebuse kohtutäituri otsuste ja tegevuse peale. Sissenõudjal pole õigust keelata tõkkepuu paigaldamist. Tõkkepuu avamine ei ole sissenõudjale koormav, sest täitedokumendiks oleva kohtumääruse järgi kehtiva korra kohaselt tuleb tal praegugi autost kaks korda väljuda, et väravad avada ja sulgeda.
1.4.Täitur jättis kaebuse 10.02.2025 rahuldamata. Täitur lähtus formaliseerituse printsiibist, talle on esitatud täitedokument ja vormikohane täitmisavaldus. Kohtutäitur saab täitemenetluse raames üksnes fikseerida, kas kohtulahendiga määratud juurdepääsuõigus on tagatud või mitte ja juhul kui juurdepääsuõigust ei ole vastavalt kohtulahendile tagatud, siis kelle poolt ja mis põhjusel. Täituril kohustus algatada võlgniku suhtes täitemenetlus.
2.Võlgnik pöördus 20.02.2025 kaebusega Harju Maakohtusse, vaidlustades 10.02.2025 kaebuse rahuldamata jätmise otsuse, sunniraha määramise hoiatuse ja 30.12.2024 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Võlgnik taotleb täitemenetluse lõpetamist ja menetluskulude kohtutäituri kanda jätmist.
3.Täitur vaidles kaebusele vastu. Tal ei ole kohustust asuda täitemenetluse algatamisel hindama täitmisavalduses esitatud nõude põhjendatust ega seal esitatud väidete tõepärasust. Samuti ei saa täitur täitemenetluse raames lahendada võlgniku ja sissenõudja materiaalõiguslikku vaidlust, sest see väljub täituri pädevusest. Täiturile esitati kohane täitmisavaldus ja jõustunud kohtulahend, mistõttu on tal kohustus täitemenetlus läbi viia. Võlgniku etteheited ei viita täitemenetluse algatamise formaalsetele puudustele, vaid need on materiaalõiguslikud väited. Kui võlgnik leiab, et sundtäitmine on tema suhtes lubamatu, on tal võimalik esitada sissenõudja vastu hagi. Täitur selgitas seda võlgnikule. Sunniraha määramise hoiatusega ei kaasne negatiivseid tagajärgi, mille vastu peaks end kaebuse esitamisega saama kaitsta. 2 (7)
4.Sissenõudja vaidles samuti kaebusele vastu. Täitedokumendis ei ole ette nähtud tõkkepuu paigaldamist ja võlgnik takistab juurdepääsutee kasutamist tõkkepuu paigaldamisega. Vallale esitatud tõkkepuu paigaldamise seletuskirjas on esitatud valeandmeid. Seal on märgitud, et teed kasutavad vaid /aadressid 3-7/ kinnisasjade omanikud, kelle nõusolekud on lisatud. Teed kasutab ka sissenõudja kui oma kinnistu omanik. Piirkonnas on rohkem majapidamisi, keda otsus puudutab. Sissenõudjalt tõkkepuu paigaldamiseks nõusolekut ei küsitud. Kuigi talle pakuti tõkkepuu kasutamiseks pulte, kaasnes sellega kohustus allkirjastada akt halduriga. Tegemist ei ole pelgalt juurdepääsu tehnilise lahendusega, vaid sellega oleks kaasnenud rahalised kohustused. Sissenõudja pandi valiku ette, kas allkirjastada leping või keelduda pultidest. Lisaks sooviti pultide jagamisega kindlaks määrata, mitu isikut saavad sissenõudja kinnistu omaniku nõusolekul juurdepääsu kasutada ning nõuti nende isikuandmete edastamist võlgnikule. Selliseks tegevuseks puudus õiguslik alus.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Maakohus tegi 12.03.2025 määruse (vaidlustatud määrus), millega -
jättis läbi vaatamata kaebuse osas, mis puudutab sunniraha määramise hoiatust ja selle kohta tehtud täituri 10.02.2025 otsust; jättis ülejäänud osas kaebuse rahuldamata; jättis menetluskulud võlgniku kanda; määras täiturile hüvitatavate menetluskulude suuruseks 300 € ja mõistis selle summa võlgnikult täituri kasuks välja; jättis rahuldamata sissenõudja taotluse menetluskulude hüvitamiseks.
5.1.Võlgnik läbis kohustusliku kohtueelse menetluse ja pöördus kohtusse seaduses ettenähtud tähtaja jooksul (TMS § 218 lg 1). Kohtule esitatud kaebus hõlmab nii algset otsust kui kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsust, sest nii on kaebuses taotletud.
5.2.Kaebus jäi osaliselt läbi vaatamata. Nimelt ei ole Riigikohtu praktika kohaselt sunniraha määramise hoiatus vaidlustatav (RKÜKm 17.12.2013, 3-2-1-4-13, p 58).
5.2.1.Üldjuhul võib täitemenetluse osaline TMS § 217 lg 1 järgi esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel kohtutäiturile kaebuse ning TMS § 218 lg 1 järgi võib ta kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule. Täitemenetluse seadustiku mõttest tulenevalt ei ole sunniraha määramise hoiatuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse puhul õiguskaitse vajalik. Seda seetõttu, et kohustatud isik saab esitada kaebuse ka kohtutäituri sunniraha määramise otsuse peale. TMS § 261 järgi on hoiatus sunniraha määramise eelduseks, ilma milleta ei saa kohtutäitur sunniraha määrata, kuid hoiatusega ei kaasne täitemenetluse osalisele muid negatiivseid tagajärgi, mille vastu ta peaks end kaebuse esitamisega kaitsma ja mille vastu ta ei saaks kaitset sunniraha määramise otsust vaidlustades. Hoiatuse eesmärgiks on anda kohustatud isikule teada, et kui ta ei asu täitedokumenti kindlaks kuupäevaks täitma, määrab kohtutäitur talle sunniraha.
5.2.2.Eelnevat ja Riigikohtu üldkogu seisukohta arvestades ei ole maakohtu hinnangul võlgniku kaebus täies ulatuses esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kaebus jäi sunniraha määramise hoiatuse ja selle kohta tehtud täituri otsuse vaidlustamise osas TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
5.3.Ülejäänud osas jäi kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.3.1.Kui võlgnik leiab, et tema suhtes on täitemenetlust formaalsete puuduste tõttu valesti alustatud, on kohane õiguskaitsevahend kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamine TMS § 217 lg 1 alusel (RKTKo 17.03.2021, 2-19-6362/57, p 11.2). 3 (7)
5.3.2.Täitedokumendi kohaselt on sissenõudjal õigus kasutada võlgniku kinnistul asuvat teelõiku juurdepääsuteena. Võlgnik on andnud tee haldamise ja hooldamise üle haldurile.
5.3.3.Asjaoludest nähtuvalt on võlgniku kinnistul paigaldatud tõkkepuu, mis kinnises asendis takistab tee kasutamist. Tõkkepuu võeti kasutusele 15.10.2024 kell 23.59. Võlgnik möönab, et sissenõudjal ei ole pulti ja tema number ei ole registreeritud tõkkepuu telefoniga avamise süsteemis. Seega on sissenõudjal tee kasutamine takistatud. Võlgnik ei seadnud kahtluse alla sissenõudja väidet, mille kohaselt oli 26.10.2024 tõkkepuu suletud asendis. Seda, et tõkkepuu on kasutuses, kinnitab ka kohtule esitatud kirjavahetus.
5.3.4.Juurdepääsuõiguse – nagu iga tsiviilõiguse teostamisel peavad kõik osalised lähtuma tsiviilõiguse üldistest põhimõtetest, eelkõige kohustusest toimida oma õiguste teostamisel heas usus ja teisi isikuid mitte kahjustades (TsÜS § 138). Kuigi sissenõudjale pakuti pulte või võimalust kasutada tõkkepuud telefoni kaudu (edastades selleks kasutajate telefoninumbrid), sidus haldur pultide üleandmise hoolduskulude tasumise nõudega. Sellist kohustust sissenõudjale täitedokumendist ei tulene. Seega oli sissenõudjal põhimõtteliselt õigus keelduda pultide vastuvõtmisest ja hoolduskulude kandmisest. Tegemist ei ole olukorraga, kus juurdepääs oleks katkenud õigustatud kinnisasja omaniku tahtliku teoga.
5.3.5.Maakohus leidis, et kaebus kohtutäituri tegevuse peale on alusetu. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõtte kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see on kohtulahendis või muus täitedokumendis kirjas (RKTKm 23.02.2021, 2-1914461/49, p 13). Täiturile esitati täitmiseks jõustunud kohtulahend ja seaduse nõuetele vastav täitmisavaldus. Täitedokumendi kohaselt on sissenõudjal õigus kasutada juurdepääsuteed, täitmisavalduse kohaselt on tee kasutamine tõkkepuu tõttu takistatud. Seadusest tulenevalt pidi kohtutäitur algatama täitemenetluse. Kui täitemenetluse algatamine oli põhjendatud, pole alust tühistada ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust.
5.3.6.Sissenõudja palub kohustada võlgnikku tõkkepuu eemaldama. Käesolevas menetluses saab kohus lahendada üksnes täituri tegevuse peale esitatud kaebust ja tõkkepuu eemaldamise nõue väljub kaebuse raamest. Kohus ei saa kaebust lahendades panna võlgnikule kohustusi. Liiati ei pea juurdepääsuõiguse tagamiseks ilmtingimata tõkkepuud eemaldama, piisaks näiteks sellest, kui tõkkepuu hoitakse avatud asendis. Kuidas täpselt sissenõudjale juurdepääs tagatakse, tuleb lahendada täitemenetluses.
5.4.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 ls 2 alusel võlgniku kui kaebuse esitaja kanda, sest see on käesoleval juhul õiglane. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14). Maakohus jätab kaebuse osaliselt läbi vaatamata ning ülejäänud osas rahuldamata, seega on lahend tehtud võlgniku kahjuks ning kulud jäävad tema kanda.
5.5.Maakohus määras menetluskulude rahaliselt kindlaks.
5.5.1.Kohtutäitur taotles õigusabikulu 300 € hüvitamist. Lepinguline esindaja tutvus täituri otsuse ja kaebusega ning koostas vastuse. Nende toimingute ajakulu oli 2 t, esindaja tunnitasu on 150 €. Kohtutäitur on käibemaksukohustuslane, mistõttu ta ei taotle menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist. Kirjeldatud kulu ja esindaja tasumäär on TsMS § 175 lg 1 tähenduses vajalik ja põhjendatud.
5.6.Sissenõudja taotles kohtutäituri tasu, täitemenetluse alustamise tasu ja käibemaksu hüvitamist kokku summas 130,54 €, aga need ei ole kohtumenetluse kuludena hüvitatavad. Seetõttu jäid sissenõudja menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. 4 (7)
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Võlgnik esitas 03.04.2025 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse valdavas osas tühistada (v.a sissenõudja menetluskulude kindlaks määramata jätmise osas) ning kohtusse esitatud kaebus rahuldada, pannes menetluskulud täituri kanda.
6.1.Võlgnik ei nõustu maakohtu põhjendusega, et kuigi sissenõudjale pakuti pulte või võimalust kasutada tõkkepuud telefoni kaudu (edastades selleks kasutajate telefoninumbrid), sidus haldur pultide üleandmise hoolduskulude tasumise nõudega. Tegelikult ei ole haldur ega ükski teine isik sidunud pultide üleandmist hoolduskulude tasumise nõudega ja sellist tahteavaldust ei ole võimalik „tuletada” ühestki e-kirjast. Vastupidi, samast maakohtu tsiteeritud tõendist nähtuvad võlgniku korduvad katsed tõkkepuu kasutamise vahendid üle anda: “Tõkkepuu avatud asendisse seadmine käib puldi või telefoni teel, mille anname Teile üle Teile sobival ajal ja kohas.” (11.10.2024 kell 04:48:18) Sama palvet korratakse kaebaja poolt 15. ja 21.10.2024. Kirjades ei ole ühtegi sõna kavatsuse kohta siduda tõkkepuu kasutamine kulude tasumisega.
6.2.Maakohus jättis tsiteerimisel välja laused: „Me leiame, et õiglane ja mõistlik on tee kasutajatel panustada ka tee hooldusse. Teised tee kasutajad nii ka teevad. Siinjuures on ebakohane viidata väljapressimisele – tegemist on vabatahtliku kogukonna koostööga.” Kirjas viidatakse vabatahtlikule koostööle teega seotud kulude kandmisel ja asjaolule, et nii teevad ka teised tee kasutajad. Lisaks tuleb tähele tuleb panna, et konkreetsest hooldamiskulude summat pole nimetatud. Seega, ühtegi tingimust tõkkepuu kasutamise võimaldamisele ei ole võlgnik seadnud.
6.3.Õige on maakohtu selgitus, et juurdepääsuõiguse teostamisel tuleb käituda heas usus. Sissenõudja seda reeglit ei järgi, keeldudes pultide vastuvõtmisest ja oma telefoninumbri sidumisest tõkkepuu avamise mehhanismiga. Vastupidiselt maakohtu järeldusele on tegemist olukorraga, kus juurdepääs katkes õigustatud kinnisasja omaniku tahtliku teoga.
6.4.Teiseks järeldas maakohus ekslikult, et täiturile esitati täitmiseks jõustunud kohtulahend ja seaduse nõuetele vastav täitmisavaldus. Täitemenetluse tingimused on täitmata, sest täitmisavaldus sisaldab ebaõigeid andmeid ega vasta seetõttu seaduse nõuetele. Juurdepääs ei olnud sissenõudjale suletud, vaid ta ise oli endalt võtnud võimaluse tõkkepuud kasutada, kui keeldus vastu võtmast pulte ega olnud nõus enda telefoninumbri lisamisega tõkkepuu avamise süsteemi.
6.5.Asjakohatu on maakohtu viide Riigikohtu praktikale, mille kohaselt sunniraha määramise hoiatus ei ole vaidlustatav, sest see käsitleb olukorda, kus täitemenetlus oli õiguspärane. Käesoleval juhul on täitemenetlus täiesti alusetu, st võlgniku õigusi rikuvad eelduslikult kõik täituri otsused, sh täitemenetluse alustamine ja sunniraha määramise hoiatus.
7.Täitur ja sissenõudja vaidlesid kaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Võlgnik kannab määruskaebusega seotud menetluskulud. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.1.Võlgniku keskse väite kohaselt ei tohtinuks täitur täitemenetlust algatada, tasu nõuda ega ka sunniraha hoiatust teha põhjusel, et sissenõudja põhjustas ise juurdepääsu katkemise. Siinjuures väidab võlgnik, et tema hinnangul on sissenõudjale tagatud võimalus saada tasuta tõkkepuu avamiseks vajalikud vahendid (puldid või telefoninumbrite kandmine asjakohasesse süsteemi). Isegi kui võlgniku väited asjaolude kohta oleks õiged, ei anna need alust nõustuda võlgniku arusaamaga täitemenetluse ebaõige alustamise kohta. 5 (7)
8.2.Maakohus viitas asjakohaselt täitemenetluse formaliseeritusele. Õige on maakohtu käsitlus Riigikohtu senise praktika põhjal, et kohtutäitur saab üksnes kontrollida, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Samuti ei saa ta kontrollida ega tõlgendada täitedokumendiks oleva kohtulahendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see on kohtulahendis kirjas. Käesoleval juhul tähendab see, et täitur sai üksnes kontrollida, kas sissenõudjal on vaba juurdepääs teele. Kahtlust pole, et langetatud asendis tõkkepuu takistab juurdepääsu. Täitur ei saanud tuvastada, kas sissenõudjale pakuti tõkkepuu avamise võimalust või mitte ja kas pakutud võimalus on kooskõlas täitedokumendiga – sellekohase vaidluse lahendamine väljub täituri pädevusest.
8.3.Eelnevast tuleneb, et ka praeguse kohtuasja raames ei ole vaja hinnata tõkkepuu avamise võimalusi ja tingimusi, sh pultide saamise ja telefoninumbrite asjaomasesse süsteemi lisamise tingimusi. Kui täitur ei saanud samu tingimusi hinnata täitemenetluse formaliseeritusse tõttu, siis ei saa neile antav hinnang ka mõjutada täituri otsuste ja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamist.
8.4.Võlgnik ei valinud täituri tegevuse vaidlustamisel ja kohtusse pöördumisel kohast õiguskaitsevahendit. Võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, mh põhjusel, et nõue on rahuldatud (TMS § 221 lg 1). Vaidlustamata asjaoludel paigaldati tõkkepuu pärast täitedokumendi jõustumist, st eeldatavasti saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses kohus kontrollida sellega seotud asjaolusid ja argumente (TMS § 221 lg 2). Riigikohus on leidnud, et hea usu põhimõttega vastuolus oleva sundtäitmise ärahoidmise eesmärgil peab olema kohtul vastava väite alusel ka võimalus kontrollida, kas jõustunud kohtulahendi täitmine on objektiivselt võimatu (RKTKo 15.11.2023, 2-22-9401/29, p 15.4). Sarnaselt saab kohus ilmselt kontrollida, kas võlgnikult saab hea usu põhimõtte järgi nõuda mingite toimingute tegemist täitedokumendi täitmiseks või on ta oma kohustuse täitnud.
8.5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et sunniraha määramise hoiatust ei saanud kohtus vaidlustada ja selles osas jäi kaebus õigesti läbi vaatamata. Täitur ei eksinud täitemenetluse algatamisel ja tal ei olnud ka muud võimalust, kui koostada sunniraha hoiatus.
9.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2).
9.1.TsMS § 172 lg 1 alusel on kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitatud kaebuse menetlemisel tekkivad kohtutäituri kulud hüvitatavad eelkõige juhul, kui vaidluse ulatus ja sisu väljuvad kohtutäituri igapäevasest tegevusest. Samuti tuleks täiturile kulud hüvitada, kui kohtusse pöörduja valib vale õiguskaitsevahendi – nagu käesoleval juhul. Sama põhimõte kohaldub kaebemenetluse kulude jaotamisel.
9.2.Kaebemenetluse kulude jaotuse järgi tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 järgi kindlaks määrata täituri kulunimekirja alusel. Täitur taotles 150 € hüvitamist, mis on tasu 1 t õigusteenuse eest tasumääraga 150 €/t. Võlgnik ei esitanud kuludele vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on täituri esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud. Esindaja tunnitasu määr on kohane. Neil kaalutlustel tuleb võlgnikul täiturile hüvitada 150 € (= 1 t × 150). Vastavalt täituri taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab võlgnik tasuma viivist.
9.3.Sissenõudja ei esitanud kaebemenetluse kulude nimekirja.
10.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 ls 2 ja lg 3 ls 1 alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata, kui vaidlustatav summa ületab 280 € – seega ei saa kulude kindlaksmääramist eraldi vaidlustada. 6 (7)
(allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.