Igor Santašovi kaebus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei
1.augusti 2019 otsuse peale täiteasjas nr 084/2019/1364
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei Vastustaja (avaldaja, võlgnik): Igor Santašov (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Marit Seesmaa Puudutatud isik (sissenõudja): Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood 70008747), volitatud esindaja Peeter Aleksašin
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2019 määrus osas, millega maakohus tühistas Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 25. aprilli 2019 sissetuleku arestimise akti täiteasjas nr 084/2019/1364.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Igor Santašovi kaebus rahuldamata.
Kohustada Tartu kohtutäiturit Oksana Kutšmei Igor Santašovi 8. juuli 2019 kaebust selles osas uuesti läbi vaatama.
4.Rahuldada Tartu määruskaebus osaliselt.
Edasikaebamise kord
kohtutäitur
Oksana
Kutšmei
5.Rahuldada vandeadvokaadi abi Marit Seesmaa taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Määrata riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid vandeadvokaadi abi Marit Seesmaa poolt Igor Santašovile osutatud õigusabi eest 129 eurot 60 senti, sh käibemaks 20% summas 21 eurot 60 senti.
6.Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda. Mõista Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmeilt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna välja Igor Santašovile ringkonnakohtus osutatatud riigi õigusabi tasu 129 eurot 60 senti (koos käibemaksuga). Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud riigi õigusabi tasu tuleb tasuda pärast käesoleva määruse jõustumist eraldi edastatavas makseinfos toodud Maksu- ja Tolliameti pangakontole 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5), märkides makseinfos näidatud viitenumbri. Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulu tasumisega viivitamise korral tuleb Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmeik tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
7.Saata käesolev määrus riigi õigusabi tasu väljamõistmist puudutavas osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Igor Santašov (avaldaja, võlgnik) esitas 18. augustil 2019 kaebuse Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 1. augusti 2019 otsuse peale täiteasjas nr 084/2019/1364. Avaldaja suhtes on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 084/2019/1364 Politsei- ja Piirivalveameti (sissenõudja) kasuks rahatrahvi 200 eurot sissenõudmiseks. Kohtutäitur edastas
25.aprillil 2019 avaldaja tööandjale Osaühingule EKLT sissetuleku arestimise akti, mille järgi kuulus avaldaja töötasust kinnipidamisele 20% töötasu osalt, mis ületab 215 eurot 44 senti. Tööandja pidas akti alusel avaldaja maikuu töötasust kinni 62 eurot 99 senti. Avaldaja vaidlustas 8. juuli 2019 kaebusega sissetuleku arestimise akti ning palus kohtutäituril selle tühistada ja sissetulekust kinnipeetud 62 eurot 99 senti tagastada. Kohtutäitur jättis 1. augusti 2019 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata, leides, et kaebus on esitatud hilinenult. Isegi kui pidada kaebust tähtaegseks, ei riku 25. aprilli 2019 sissetuleku arestimise akt enam avaldaja õigusi, kuivõrd avaldaja 8. juuli 2019 seisuga ei tööta. Kuna avaldajalt sundtäitmise tulemusena laekunud raha on kohtutäituri poolt sissenõudjale edasi kantud, ei ole objektiivselt võimalik rahuldada ka taotlust raha tagastamiseks. Kuigi kohtutäiturile olid teada avaldaja kontaktandmed, ei ole kohtutäitur proovinud avaldajale
25.aprilli 2019 akti kätte toimetada muul viisil, kui ainult tööandja vahendusel. Asenduskättetoimetamine (tööandja kaudu) on lubatud siis, kui tavalised viisid tulemust ei anna. Avaldaja sai sissetuleku arestimise aktist teada 2. juulil 2019 ning akti endaga tutvuda alles 5. juulil 2019. Seega on 8. juulil 2019 esitatud kaebus tähtaegne. Kohtutäitur ei ole maksimaalset arestimäära 20% kohaldades hinnanud, kas avaldajale on toimetulek minimaalselt vajalikus määras tagatud. Sellega on kohtutäitur rikkunud kaalutlusõiguse alusel tehtava otsustuse põhjendamise kohustust.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Kohtutäitur kandis 19. juunil 2019 avaldaja suhtes läbiviidava sundtäitmise tulemusena laekunud 62 eurot 99 senti kohtutäituri ametialaselt kontolt edasi sissenõudjale. Seega ei ole raha tagastamine enam võimalik. Avaldaja oli 8. juuli 2019 seisuga kaotanud õiguse tugineda sissetuleku arestimise väidetavale ebaõigsusele. Osaühingu EKLT seaduslik esindaja on kinnitanud kohtutäiturile, et avaldajale isiklikult anti kätte sissetuleku arestimise akti ärakirja väljatrükk. Pole alust kahelda selles, et väljatrükk anti avaldajale üle vahetult pärast selle saabumist tööandjale 26. aprillil 2019. Avaldaja ei ole vastupidist tõendanud. Tööandja vastusest nähtuvalt edastati avaldajale 5. juuli 2019 dokumendid elektrooniliselt korduvalt, mitte esmakordselt. Ekslik on avaldaja seisukoht, et tööandjale kättetoimetamine on lubatud vaid siis, kui tavalised viisid tulemust ei anna. Isegi kui sissetuleku arestimise akti ärakirja ei saa lugeda avaldajale kättetoimetatuks 26. aprillil 2019, pidi avaldaja sissetuleku arestimisest teada saama kõige hiljemalt 7. juunil 2019, kui tema pangakontole laekus 62 eurot 99 senti vähem kui palgalipikul märgitud. Kinnipidamise põhjus pidi avaldajale olema arusaadav, sest avaldaja oli alates 19. märtsist 2019 teadlik tema suhtes läbiviidavast täitemenetlusest. Kuivõrd sissetuleku arestimise akti mõju lõppes 21. mail 2019 seoses avaldaja töötamise lõppemisega Osaühingus EKLT, ei saanud kohtutäitur 8. juuli 2019 kaebust lahendades akti enam tühistada. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 kohaldamine avaldaja sissetuleku arestimisel oli õigustatud. Avaldajal puudub registrisse kantud vara ja regulaarne sissetulek. Enne Osaühingusse EKLT tööle asumist töötas avaldaja ametlikult viimati aprillis 2014, mis näitab, et avaldaja on võimeline enda ülalpidamist korraldama ilma ametlikku sissetulekut teenimata. Arestitud sissetulekust jäi avaldajale kätte 467 eurot 41 senti, mis ületab enam kui kaks korda Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslikku elatusmiinimumi.
3.Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata. Menetlusdokumendi võib saaja asemel kätte toimetada ka saaja tööandjale. Seega saab sissetuleku arestimise akti lugeda avaldajale kättetoimetatuks 26. aprillil 2019, mistõttu on avaldaja 8. juuli 2019 kaebus esitatud seaduses ettenähtud tähtaega (10 päeva) ületades ning selle rahuldamata jätmine kohtutäituri 1. augusti 2019 otsusega oli õiguspärane.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus rahuldas 17. oktoobri 2019 määrusega kaebuse osaliselt, tühistas kohtutäituri 1. augusti 2019 otsuse osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 8. juuli 2019 kaebuse 25. aprilli 2019 sissetuleku arestimise akti tühistamiseks täiteasjas nr 084/2019/1364 ning tühistas eelviidatud sissetuleku arestimise akti. Maakohus jättis läbi vaatamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 1. augusti 2019 otsuse tühistamiseks osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 8. juuli 2019 kaebuse 25. aprilli 2019 sissetuleku arestimisakti alusel kinnipeetud 62 euro 99 sendi tagastamiseks. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning avaldajale antud menetlusabi ja riigi õigusabi kulud riigi kanda. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja 19. märtsi 2019 täitmisteate kättesaamisel nõustunud, et edaspidi loetakse aktis märgitud aadressile, s.o XXXXXX, edastatud dokumendid (sh kättetoimetamist vajavad dokumendid) kohtutäituri poolt kättetoimetatuks ilma avaldaja poolse kättesaamise kinnituseta kolme päeva möödudes postitamisest arvates. Samuti on avaldaja nõustunud, et dokumendid loetakse talle kättetoimetatuks nende kättetoimetamisega tema emale (TMS § 10 lg-d 1 ja 2). Seega on avaldaja täitmisteate kättesaamisel avaldanud kättetoimetamise viisideks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) järgi menetlusdokumendi kättetoimetamise saatmisega (TsMS § 3141 lg 2) ja menetlusdokumendi kättetoimetamise saaja eluruumis (TsMS § 322 lg 1). Kohtutäitur ei ole 25. aprilli 2019 sissetuleku arestimise akti avaldajale viimase poolt avaldatud viisidel kätte toimetada proovinud. Kohtutäitur on 1. augusti 2019 otsuse p-de 4 ja 8 kohaselt lugenud viidatud akti avaldajale TsMS § 322 lg 2 alusel kättetoimetatuks 26. aprillil 2019 selle kättetoimetamisega avaldaja tööandjale. TsMS § 322 lg 2 alusel kättetoimetamise korral on tegemist kättetoimetamise erijuhuga. Üldjuhul tuleb menetlusdokument kätte toimetada adressaadile endale. Põhjendatud on avaldaja seisukoht, et kättetoimetamist erijuhtudel saab kohaldada siis, kui muud kättetoimetamise viisid ei anna tulemusi, sest erijuhtudel kättetoimetamise ühiseks eelduseks on, et isikut ei saada tema elu- või äriruumis kätte või ta keeldub dokumentide vastuvõtmisest. See eeldus kehtib ka täitemenetluses. Kui asenduskättetoimetamise eeldused puuduvad, ei saa kättetoimetamist lugeda toimunuks, kuid rikkumise saab kõrvaldada TsMS § 307 lg 3 abil. Viidatud sätte kohaselt kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis vastavalt seadusele kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Kuivõrd kohtutäitur ei ole proovinud avaldajale 25. aprilli 2019 sissetuleku arestimise akti muul viisil kätte toimetada, on sellega rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, mistõttu ei saa asenduskättetoimetamise eelduste puudumise tõttu tugineda kättetoimetamisel TsMS § 322 lg-s 2 sätestatule ega lugeda akti avaldajale kättetoimetatuks 26. aprillil 2019 selle kättetoimetamisega avaldaja tööandjale. Avaldaja tööandja 9. septembri 2019 vastusest kohtutäiturile (tl 63–64) nähtub, et kuigi tavaliselt antakse töötajale kätte elektronposti teel saadetud dokumendi väljatrükk, puudub praegusel juhul üleandmise kinnitus ja seega on dokumendi adressaadile üleandmise täpne kuupäev tuvastamata. TsMS § 307 lg 3 alusel luges maakohus 25. aprilli 2019 sissetuleku arestimise akti ärakirja avaldajale kättetoimetatuks
5.juulil 2019 (tl 23–26). Kohtutäitur väitis, et avaldaja pidi sissetuleku arestimisest teada saama kõige hiljemalt 7. juunil 2019, kui tema pangakontole laekus 530 euro 40 sendi asemel 467 eurot 41 senti. Maakohus leidis, et avaldaja arusaamine tema sissetuleku arestimisest ei ole samastatav sissetuleku
arestimise akti kättetoimetamisega TsMS § 306 lg 1 mõttes, mille kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Kuivõrd 25. aprilli 2019 sissetuleku arestimise akti ärakiri on avaldajale kätte toimetatud
5.juulil 2019, on kohtutäiturile 8. juulil 2019 esitatud kaebus tähtaegne TMS § 217 lg 1 tähenduses ning avaldaja ei ole TMS § 217 lg 6 alusel kaotanud õigust tugineda sissetuleku arestimise akti ebaõigsusele. TMS § 132 lg-st 12 tuleneb kohtutäiturile kaalutlusõigus (diskretsioon), st et viidatud sätte kohaldamisel tuleb põhjendusi näidates kaaluda, milline on sissetulekule sissenõude pööramise ulatus seaduses sätestatud piiri (20%) siseselt. Kohtutäitur peab kaaluma nii võlgniku kui sissenõudja huve ning arvestama sellega, et sissetuleku arestimisel oleks võlgnikule tagatud minimaalsete vajaduste rahuldamine, mis on TMS §-de 130–136 põhieesmärk. Kaalumine ei tohi olla üksnes abstraktne, vaid peab lähtuma konkreetse täitemenetluse osaliste huvidest. Võlgniku ja sissenõudja huvid peavad olema tasakaalus ning läbiviidavad menetlustoimingud ei tohi kumbagi poolt ebamõistlikult kahjustada ega eelistada. Kohtul tuleb kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebust lahendades lähtuda esmajoones vaidlusaluses arestimisaktis esitatud põhjendustest või nende puudumisest, kuid hinnata tuleb ka argumente, mida kohtutäitur võlgniku kaebust lahendades otsusele lisab. Kohtutäitur on praeguses täiteasjas arestinud võlgniku sissetuleku TMS § 132 lg-s 12 sätestatud maksimaalselt võimalikus ulatuses. Arestimisaktist ei nähtu, millistel kaalutlustel on kohtutäitur arestinud avaldaja sissetulekust just 20%. Ka 1. augusti 2019 kohtutäituri otsusest ei nähtu põhjendusi selle kohta, kuidas kaalutlusõigust sisustati. Kohtutäitur on avaldaja 8. juuli 2019 kaebust lahendades üksnes märkinud, et seoses sissetuleku arestimise akti mõju lõppemisega 21. mail 2019 ei riku arestimisakt enam avaldaja õigusi. Seega on kohtutäitur jätnud ka otsuses põhjendamata, miks pöörati sissenõue avaldaja sissetulekule maksimaalses lubatud ulatuses. Praegusel juhul ei nähtu arestimisaktist, kohtutäituri otsusest ega kohtumenetluses esitatud põhjendustest, et kohtutäitur oleks hinnanud avaldaja sissetuleku arestimise ulatuse määramisel avaldaja toimetulekut ja muud olukorda tervikuna. Et avaldajale kätte jäänud summa ületas enam kui kaks korda Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslikku elatusmiinimumi, ei näita midagi täpsemat konkreetse võlgniku olukorra, mh selle kohta, millises ulatuses tema töötasule sissenõude pööramine on õiglane. Nimetatud asjaolu eraldi võetuna (mh võlgniku majanduslikku olukorda ja tema vajadusi analüüsimata) ei võimalda otsustada selle üle, millises ulatuses tuleks avaldaja sissetulekule sissenõue pöörata. Kuivõrd kohtutäitur ei ole avaldaja suhtes läbiviidavas täiteasjas avaldaja toimetulekut tema arestitava sissetuleku osa kindlaksmääramisel hinnanud (põhjendused kaalutlusõiguse teostamise kohta puuduvad), on kohtutäitur rikkunud kaalutlusõiguse piire ning seda rikkumist ei kõrvalda asjaolu, et sissetuleku arestimise akti mõju oli lühiajaline. Olukorras, kus kohtutäitur on jätnud kaalutlusõiguse alusel tehtud otsustuse põhjendamata, ületades sellega diskretsiooni piire ning TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus hõlmab ka kohtutäituri algse otsuse, tühistas maakohus põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu nii
1.augusti 2019 kohtutäituri otsuse kui ka 25. aprilli 2019 sissetuleku arestimise akti. Kui algne ekslik arestimine selgub tagantjärele, ei saa juba sissenõudjale ülekantud summade tagastamist nõuda kohtutäiturilt, vaid sissenõudjalt alusetu rikastumise sätete alusel. Sissenõudja on sel juhul raha saanud (osaliselt) tühise arestimisakti alusel ning peab selle tagastama. Välistatud ei ole ka kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas. Kuna alusetu rikastumise nõuet sissenõudja vastu ega kahju hüvitamise nõuet kohtutäituri vastu ei saa esitada kaebuse esitamisega kohtutäituri tegevuse peale, s.o
hagita menetluses, vaid eraldi hagimenetluses, ei ole 18. augusti 2019 kaebusega võimalik avaldaja poolt taotletavat eesmärki – tagastada avaldajale ebaseaduslikult arestitud summa – saavutada, mistõttu avaldaja kaebus selles osas tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel kooskõlas TsMS § 477 lg-ga 1 jätta läbi vaatamata.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Kohtutäitur esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus rahuldas avaldaja kaebuse, tühistas kohtutäituri 1. augusti 2019 otsuse ja 25. aprilli 2019 sissetuleku arestimise akti täiteasjas nr 084/2019/1364 (määruse resolutsiooni p-d 1–3). Kohtutäitur palub tühistatud osas teha uus määrus, millega jätta avaldaja kaebus kohtutäituri 1. augusti 2019 otsuse paele rahuldamata ning menetluskulud ringkonnakohtus avaldaja kanda. Määruskaebuse kohaselt pidas maakohus ebaõigesti kohtutäiturile 8. juulil 2019 esitatud kaebuse tähtaegseks ning selle tulemusena jättis asjas ebaõigesti kohaldamata TMS § 217 lg 6. Sissetuleku arestimise akti ärakirja täiteasjas nr 084/2019/1364 tuleb pidada avaldajale kätte toimetatuks TsMS § 322 lg 2 alusel 26. aprillil 2019. Maakohus ei ole kõiki tõendeid hinnanud objektiivselt ja jättis osa tõendeid hindamata. Avaldaja tööandja selgitustega on kohtutäitur tõendanud avaldajale sissetuleku arestimise akti varasemat, kui 5. juulil 2019, kättetoimetamist. Avaldajale menetlusdokumentide kättetoimetamine TsMS § 322 lg-s 2 sätestatud viisil tööandja kaudu on olnud edukas, st avaldaja sai menetlusdokumendid isiklikult kätte. Maakohtu seisukoht, et kohtutäitur oleks eelnevalt pidanud proovima mõnda muud kättetoimetamise viisi, on ebaõige. Kuigi tööandja ei ole avaldajale sissetuleku arestimise akti ärakirja üleandmist dokumenteerinud, puudub alus arvata, et tööandja ei ole seda teinud viivitamatult. Isegi kui arestimise akti ärakirja ei saa lugeda avaldajale kätte toimetatuks 26. aprillil 2019, toimus nimetatud dokumendi avaldajale üleandmine enne 21. maid 2019. Avaldaja töötas Osaühingus EKLT ajavahemikul 24. aprillist 2019 kuni 21. maini 2019. Tööandjal puudus mõistlik põhjus selleks, et juba pärast töölepingu lõpetamist hakata tegelema avaldajale sissetuleku arestimise akti ärakirja esmakordse üleandmisega. TMS § 217 lg-st 1 tulenevalt sissetuleku arestimise akti peale kaebuse esitamise tähtaja kulgemine ei ole seotud võlgnikule sissetuleku arestimise akti kättetoimetamisega. Kaebuse esitamise tähtaeg hakkab TMS § 217 lg 1 järgi kulgema päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest (sh ka sissetuleku arestimisest). Kõige hiljemalt pidi avaldaja sissetuleku (töötasu) arestimisest ja arestimise akti alusel töötasust 62 euro 99 sendi kinnipidamisest teada saama 7. juunil 2019. 7. juunil 2019 laekus avaldaja kontole Osaühingult EKLT saadud palk summas 467 eurot 41 senti. Samal päeval saadeti avaldajale ka palgalipiku. Avaldajale pidi olema üheselt mõistetav, et tööandja kandis tema kontole 62 eurot 99 senti vähem, kui palgalipikul märgitud palk. Isegi kui lugeda 8. juuli 2019 kaebust tähtaegseks, on ebaõige maakohtu otsustus tühistada kohtutäituri 25. aprilli 2019 sissetuleku arestimise akt täiteasjas nr 084/2019/1364. Kohtutäitur ei ole avaldaja sissetuleku arestimisel diskretsioonipiire ületanud. Isegi siis, kui täitur oli diskretsioonipiire ületanud, oleks maakohus pidanud tühistama kohtutäituri otsuse osas, millega täitur jättis avaldaja kaebuse sissetuleku arestimise akti tühistamiseks rahuldamata ning kohustama täiturit vaatama avaldaja kaebuse uuesti läbi.
6.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kohtutäituri kanda.
Määruskaebuses esitatud argumendid ei tõenda, et avaldajal oleks olnud võimalus oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt menetlusdokumentidega enne 5. juulit 2019 tutvuda. TsMS § 307 lg 3 kohaselt kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Kohtutäitur on rikkunud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda ja seetõttu ei saa tugineda kättetoimetamisel TsMS § 322 lg-s 2 sätestatule ja lugeda akt avaldajale kätte toimetatuks 26. aprillil 2019 selle kättetoimetamisega avaldaja tööandjale. Kohtutäitur ei ole määruskaebuses põhjendanud, miks ta ei kasutanud menetlusdokumendi kättetoimetamiseks tavapäraseid kättetoimetamise viise. Määruskaebuse väide, et tööandja andis sissetuleku arestimise akti ärakirja avaldajale isiklikult üle, ei ole põhjendatud, sest puudub üleandmise kinnitus. Kohtutäitur samastab ebaõigesti arusaamist sissetuleku arestimisest sissetuleku arestimise akti kättetoimetamisega. TsMS § 306 lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Menetlusdokumendiga oli avaldajal võimalik tutvuda alles 5. juulil 2019. Kohtutäitur ei hinnanud sissetuleku arestimise akti koostamisel avaldaja toimetulekut. TMS § 132 lg-st 12 tuleneva maksimaalse arestimäära rakendamine peab olema põhjendatud. Kohtutäitur ei ole endiselt esitanud ühtegi põhjendatud argumenti, mis alusel rakendas ta sissetuleku arestimise aktis maksimaalset arestimäära.
7.Sissenõudja leidis, et määruskaebus on põhjendatud. Avaldaja pidi sissetuleku (töötasu) arestimisest ja arestimise akti alusel töötasust 62 euro 99 sendi kinnipidamisest teada saama kõige hiljemalt 7. juunil 2019.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2) osas, millega maakohus tühistas sissetuleku arestimise akti. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kaebuse rahuldamata ja saadab kaebuse sissetuleku arestimise akti tühistamise osas kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks. Vastavalt TsMS § 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse lahendamise korras esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses on vaidlustatud maakohtu määrust osas, millega maakohus rahuldas avaldaja kaebuse (resolutsiooni p-d 1–3). Määruskaebuses ei vaidlustata maakohtu määrust avaldaja kaebuse osaliselt läbi vaatamata jätmise osas, s.o resolutsiooni p-i 4. Seega on maakohtu määrus selles osas jõustunud.
9.Määruskaebuse kohaselt ei olnud avaldaja kaebus tähtaegne ning kaebuse esitamisel tuleb lähtuda mitte sissetuleku arestimise akti kättetoimetamisest, vaid sellest teada saamisest. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et avaldaja 8. juuli 2019 kaebus kohtuätituri tegevuse peale oli esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Vaidlust ei ole selles, et kohtutäitur ei ole 25. aprilli 2019 sissetuleku arestimise akti avaldajale muul viisil, kui akti ärakirja edastamisega tööandjale, kätte toimetada üldse proovinud. TMS § 217 lg 1 kohaselt tuleb kaebus kohtutäiturile esitada kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd sissetuleku arestimise akt tuleb võlgnikule kätte toimetada (TMS § 10 lg 1), siis leidis maakohus põhjendatult, et selle vaidlustamisel tuleb
lähtuda kättetoimetamise hetkest, mitte teada saamisest, nagu ekslikult väidab kohtutäitur määruskaebuses. Sarnasele seisukohale, et TMS § 217 lg 1 järgne 10-päevane tähtaeg hakkab kulgema kättetoimetatavate aktide puhul alates nende kättetoimetamisest, asus ka Riigikohus
16.septembri 2015 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-77-15 p-s 21. Ringkonnakohus möönab, et praeguses olukorras on tõenäoline, et avaldaja võis sissetuleku arestimise aktist saada teada varem. Samas ei ole avaldaja sissetuleku arestimise akti varasem kui 5. juulil 2019 kättetoimetamine tõendatud. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et avaldajale sissetuleku arestimise akti
26.aprillil 2019 kätte toimetamine on tõendatud avaldaja tööandja selgitustega. Avaldaja tööandja kinnitas 9. septembri 2019 vastuses (tl 63), et akti avaldajale edastamise täpne kuupäev on tuvastamata. Korduvalt edastati akt 5.juulil 2019. Dokumentide kättetoimetamisele täitemenetluses kohaldatakse TMS § 10 lg 2 esimese lause järgi tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. Menetlusdokument on TsMS § 307 lg 1 järgi kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seadus ei nõua menetlusdokumendi kättetoimetamiseks alati selle isiklikku jõudmist saajani (või tema esindajani). TsMS 36. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja (Riigikohtu
15.veebruari 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-11, p 12). Antud juhul ei ole dokumentide kättesaamise riisiko avaldajale üle läinud. Kohtutäitur ei ole põhjendanud, mis põhjusel valis ta menetlusdokumentide kättetoimetamiseks erijuhu ja toimetas sissetuleku arestimise akti kätte avaldaja tööandjale. Maakohus luges põhjendatult TsMS § 307 lg 3 alusel 25. aprilli 2019 sissetuleku arestimise akti ärakirja avaldajale kättetoimetatuks 5. juulil 2019. Kuivõrd tõendatud ei ole võlgnikule varasem kui 5. juulil 2019 sissetuleku arestimise akti kättetoimetamine, siis oli kaebus esitatud tähtaegselt.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus oleks pidanud sissetuleku arestimise akti tühistamise asemel saatma kaebuse selles osas kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu selgitusega sissetuleku arestimise akti põhjendamatuse kohta. TMS 132 lg 12 üheks kohaldamise eelduseks on see, et sissenõudmine on ebaõnnestunud või eelduslikult ebaõnnestub. Samas ei näita see midagi täpsemat konkreetse võlgniku olukorra kohta, mh selle kohta, millises ulatuses sissetulekule sissenõude pööramine on õiglane. Hinnata tuleb võlgniku majanduslikku ja muud olukorda tervikuna, mh seda, kas sissetuleku maksimaalses määras arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek minimaalselt vajalikus määras (kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms), samuti seda, kas võlgnikul võib olla muid sissetulekuid või sääste (Riigikohtu 20. märtsi 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-4482, p 21.2). Kohtutäitur ei ole praegusel juhul seda teinud. Kohus ei saa aga ise kohtutäituri asemel uut otsust teha. Seega oleks maakohus pidanud kohustama kohtutäiturit kaebuse sissetuleku arestimise akti tühistamise peale uuesti läbi vaatama. Maakohus ei ole seda teinud. Sellise maakohtu määruse jõustumisel tekiks olukord, kus avaldaja saaks koheselt nõudeõiguse sissenõudja vastu alusetu rikastumise sätete alusel tühise akti alusel kantud raha tagastamiseks ja/või kahju hüvitamise nõude esitamiseks kohtutäituri vastu. Olukorras, kus sissetuleku arestimise tühistamise tingis kohtutäituri poolt diskretsioonipiiride ületamine ning akti põhjendamata jätmine, ei saa ringkonnakohus välistada, et avaldaja sissetuleku arestimine võis kasvõi osaliselt olla põhjendatud. Ringkonnakohus saab vastava maakohtu minetuse kõrvaldada ning täiendada maakohtu resolutsiooni selliselt, et
kohustab kohtutäiturit täitetoimingu läbiviimiseks. Kohtutäituril tuleb praegusel juhtumi kõiki asjaolusid arvestades ja kaaludes teha põhjendatud otsustus selle kohta, kas avaldaja sissetuleku arest on TMS § 132 lg 12 erandlikel asjaoludel lubatud ja kui on, siis millises ulatuses 20% piires. Ringkonnakohus märgib, et TMS § 132 lg 12 võimaldab iseenesest teha ka otsuse, et avaldaja sissetulekule sissenõude pööramine ei ole lg 12 alusel üldse lubatud, st vältida omandipõhiõiguse riivet selle sätte alusel täielikult.
11.Avaldajale määrati 9. augusti 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-11654 riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Vandeadvokaadi abi Marit Seesmaa esitas 11. detsembril 2019 taotluse avaldaja esindamise eest riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Advokaat on palunud määrata oma tasu suuruseks 129 eurot 60 senti (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt kulus esindajal määruskaebemenetluses õigusabi osutamiseks 2 tundi, s.o Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2019 määrusega ja määruskaebusega tutvumine 30 minutit ja õigusliku positsiooni kujundamine ning määruskaebusele seisukoha koostamine 90 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on taotluses märgitud ajakulu põhjendatud ning taotlus tuleb rahuldada. Advokaadi taotlus on kooskõlas riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-ga 1 ning avaldajale teenuse osutamise ajal kehtinud Justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ („kord“) § 10 lg-ga 2. Kooskõlas korra § 1 lg-ga 10 tuleb tasu hüvitada koos käibemaksuga.
12.Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse väite või tõendi. Riigikohus on leidnud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (Riigikohtu 2. juuni 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Kuigi käesoleval juhul rahuldab ringkonnakohus kohtutäituri määruskaebuse osaliselt, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kohtutäituri kanda, kuivõrd täitur on põhjustanud menetluse sissetuleku arestimise akti põhjendamata jätmisega. TsMS § 190 lg 6 kohaselt kui menetlusosalisele anti menetlusabi menetluskulude kandmiseks hagita menetluses, võib kohus menetluskulud mõnelt teiselt menetlusosaliselt riigituludesse välja mõista käesoleva seadustiku § 172 lõikes 1 sätestatud tingimustel. Kuna ringkonnakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kohtutäituri kanda, tuleb kohtutäiturilt TsMS § 190 lg 5 alusel menetluskuluna riigituludesse välja mõista avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 129 eurot 60 senti (koos käibemaksuga).Sissenõudja nimel on esitanud vastuse määruskaebusele sissenõudja töötaja. TsMS § 175 lg 2 kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Ringkonnakohus lahendas tsiviilasja kirjalikus menetluses. Sellest tulenevalt sissenõudjale hüvitatavad menetluskulud ringkonnakohtu menetluses puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.