Vassili Andrejevi hagi Eesti Vabariigi vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töötasu väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 19. novembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vassili Andrejevi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Vassili Andrejev (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin Vastustaja (kostja): Eesti Vabariik (Päästeameti kaudu), lepinguline esindaja Silvia Vospert
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 19. novembri 2018 otsus muutmata.
2.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Vassili Andrejevi kanda.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus rahaliselt kindlaks määramata, kuna asjas ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Vassili Andrejev (hageja) esitas 27. aprillil 2018 Viru Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Päästeameti kaudu; kostja) vastu, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, kohustada kostjat täitma lepingulisi suhteid ning mõista kostjalt enda kasuks välja saamata jäänud töötasu alates 30. märtsist 2018 kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel 24. septembril 1995 sõlmitud tööleping, mille kohaselt asus hageja tööle päästetöötajana. 8. novembril 2017 tegi kostja hagejale hoiatuse. Kostja teatas, et kui hageja ei täida 1. märtsiks 2018 eesti keele B1-taseme nõuet, ütleb ta töölepingu üles alates
29.märtsist 2018. Hoiatus on ebaseaduslik, kuna sellest ei selgu, mis põhjusel töösuhe lõpetatakse.
29.märtsil 2018 anti hagejale töölepingu lõpetamise teade ja selgitati, et tööleping on lõpetatud töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 alusel. Töölepingu ülesütlemine on ebaseaduslik. Kostja ei ole ülesütlemist põhjendanud (TLS § 95 lg 2). Lisaks pidi kostja töölepingu ülesütlemisest 90 päeva ette teatama. 8. novembri 2017 dokument oli hoiatus, see ei ole töölepingu ülesütlemise avaldus. Hageja ei ole rikkunud ametijuhendit ega töölepingu tingimusi. Hageja on sooritanud aastatel 2014 – 2016 teoreetilisi eksameid interneti teel. Hageja asus õppima keelt enne hoiatuse saamist ning A2-taseme õpingud kestsid 1. septembrist 2017 kuni 5. maini 2018, millest hageja kostjat ka teavitas. Keelenõuded hakkasid kehtima 1. juulist 2011, kuid kostja ütles töölepingu üles alles 29. märtsil 2018. Kostja oleks pidanud töölepingu üles ütlema juba 2011. aastal. Kostja ei ole järginud mõistlikku tähtaega töölepingu ülesütlemisel.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hagi on esitatud hilinemisega, seega tuleb menetlus aegumise tõttu lõpetada. Hageja eesti keele oskus ei vasta kehtestatud nõuetele. Päästeamet on kohustatud kindlustama töötajate vastavuse kehtestatud nõuetele, mis omakorda on aluseks kvaliteetse teenuse tagamisele. Keeleinspektsiooni Virumaa järelevalvetalitus kontrollis hageja eesti keele oskust 2014., 2015. ja 2017. aastal. Iga kontrolli tulemusena tehti ettekirjutus ja määrati tähtaeg B1-taseme eksami sooritamiseks. Keeleametniku 16. jaanuari 2017 otsusega pikendati ettekirjutuse täitmise tähtaega, kohustades hagejat sooritama eesti keele B1-taseme eksam
1.märtsiks 2018. Päästeamet on kohustatud aktsepteerima keeleinspektsiooni ettekirjutustes sätestatud tähtaegu. Päästeamet on organiseerinud töötajatele eesti keele omandamiseks tasuta
õpet, kuid hageja jättis need võimalused kasutamata. Töölepingu ülesütlemisel 8. novembril 2017 on näidatud ülesütlemise põhjus ja õiguslik alus, samuti ülesütlemise aeg. Järgitud on ka 90-päevast etteteatamise tähtaega.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 19. novembri 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt saab 8. novembri 2017 dokumenti lugeda hoiatuseks, mitte töölepingu ülesütlemise avalduseks. Töölepingu ülesütlemine ei saa olla tingimuslik. Kostja on hagejaga töölepingu üles öelnud 22. märtsil 2018 alates 29. märtsist 2018, mille hageja on kätte saanud 29. märtsil 2018. Hagi on esitatud 27. aprillil 2018, seega tähtaegselt. Maakohtu hinnangul on hagi menetletud õige kostja suhtes, seega ei ole praegusel juhul alust selle läbi vaatamata jätmiseks. Ei ole vaidlust selles, et poolte vahel on 24. septembril 1995 sõlmitud tööleping, mille kohaselt asus hageja tööle päästjana. Vaidlust ei ole ka selles, et tööleping lõpetati 29. märtsil 2018 TLS § 88 lg 1 alusel. Pooled ei vaidle, et hageja keeleoskus ei vastanud B1 tasemele. Vaidlus on hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjendatuse ja seaduslikkuse üle. Maakohus leidis, et 8. novembri 2017 dokument ei ole töölepingu ülesütlemise avaldus, vaid hoiatus. Seega on kostja hagejat hoiatanud ning andnud tähtaja keeleoskuse nõutud tasemele viimiseks (1. märtsiks 2018). Kostja on töölepingu kirjalikult üles öelnud, seega vorminõuded on täidetud. Töölepingu ülesütlemise avaldus peab olema ka põhjendatud. Praegusel juhul see nii ei ole. Põhjendamiskohustuse rikkumine ei mõjuta aga ülesütlemise kehtivust, vaid annab hagejale õiguse nõuda hüvitist (TLS § 95 lg 3). Töölepingu ülesütlemise avaldusest nähtub, et kostja soovib hagejaga töölepingulisi suhteid lõpetada. See avaldus on hagejale ka kätte toimetatud. Hageja ei saa väita, et ta ei teadnud töölepingu ülesütlemise põhjust. Hagejale oli tehtud hoiatus, et tema keeleoskus ei vasta seaduses toodud nõuetele. Maakohus viitas alates 1. juulist 2011 kehtiva keeleseaduse (KeeleS) § 23 lg-le 4 ja § 39 lg-le 2. KeeleS § 23 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011 määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ (määrus) § 7 lg 4 kohaselt nõutakse päästetöötajatelt eesti keele oskust tasemel B1. Hageja kui töötaja eesti keele oskust on kontrollinud keeleinspektsioon. Keeleinspektsioon on
25.veebruaril 2014 koostanud järelkontrolli akti, mille kohaselt on hagejal ettekirjutus täitmata ning B1-taseme eksam sooritamata. Tähtaega on pikendatud kuni 1. veebruarini 2015. Sellega on tõendatud, et hageja teadis oma kohustusest viia eesti keele oskus B1-tasemele. Keeleoskuse kontroll oli tehtud ka 13. aprillil 2015 ja 16. jaanuaril 2017. Mõlemas juhul on keeleinspektsioon tuvastanud, et ettekirjutus on täitmata. Hageja on aktidele alla kirjutanud. Maakohtu hinnangul on kostja käitunud hageja suhtes mõistlikult ning andnud tähtaegu keeleoskuse nõuete vastavusse viimiseks. Kuna kostjal endal puudub seaduslik alus keeleoskuse hindamiseks, saigi seda teha keeleinspektsioon. Keeleoskus on parendatav ning ebaproportsionaalne võib olla selle pärast töölepingu lõpetamine kiirustades. Seega on kostja hagejaga sõlmitud töölepingu üles öelnud mõistliku tähtaja jooksul lähtuvalt TLS § 88 lg-st 4 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg-st 3. Hagejale on antud piisavalt aega oma keeleoskuse parendamiseks. Ebapiisava keeleoskuse parandamiseks tuleb töötajal osaleda koolitustel. Sama nõude kehtestab ka TLS § 15 lg 2 p 4. Tööandja kohustus on koolitusi korraldada. Praegusel juhul on kostja
koolitusi korraldanud ja võimaldanud hagejal nendest osa võtta. Hageja väide transpordi mittevõimaldamise kohta ei ole asjakohane. Hageja on esitanud kohtule hulgaliselt tunnistusi, tänukirju ja diplomeid, mis kinnitavad tema sobivust päästjana töötamiseks. Samas ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et ta on üritanud sooritada temale tööks vajaliku B1-taseme eesti keele eksamit. Hageja on esitanud tõendi selle kohta, et ta on 2017. aastal registreerinud ennast A2-tasemele, kuid see tase ei vasta nõutavale tasemele. Teades, et talle on kolmel korral tehtud ettekirjutus seoses eesti keele mittevaldamisega, oleks hageja pidanud hoolsamalt suhtuma eesti keele õpingutesse. Maakohus nõustus hagejaga, et töölepingu ülesütlemisest tulnuks hagejale ette teatada vähemalt 90 päeva, kuna hageja on töötanud üle 10 aasta (TLS § 97 lg 2 p 4). Hageja ebapiisav keeleoskus oli teada pikka aega ning tegemist ei olnud ootamatult tekkinud uue olukorraga. TLS § 97 lg-s 2 ettenähtud etteteatamistähtaegade järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu ülesütlemise tühisust, vaid töötaja TLS § 100 lg-s 5 sätestatud õiguse saada tööandjalt hüvitist. Sellist nõuet ei ole hageja aga esitanud. Eelneva tõttu leidis maakohus, et töölepingu ülesütlemine ei ole tühine.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt, kui maakohus otsustas kohaldada TLS § 95 lg-t 3, oli ta kohustatud nõudma hagejalt talle tekitatud kahju suuruse esitamist. Seadus kehtestab otseselt kohustuse hüvitada hagejale kahju. Hageja viitab ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-le 3. Isegi kui maakohus ei nõudnud hagejalt kahju suuruse esitamist, oli ta kohustatud kohaldama TLS § 108. Seejuures oli kohtul õigus ise määrata kindlaks selle kahju suuruses rahalises väljenduses. Maakohtu otsus on vastuolus TsMS § 232 lg-ga 2. Määruse kohaselt sõltuvad eesti keele valdamise nõuded muuhulgas töö iseloomust ja olukorrast töökohal. Narva-Jõesuus päästjana töötatud 23 aasta jooksul ei tekkinud hagejal ega juhtkonnal kordagi arusaamatusi seetõttu, et hageja ei valda piisavalt eesti keelt. Maakohus jättis selle seisukoha hindamata ja rikkus sellega TsMS § 442 lg-t 8.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid muuta tuleb kohtuotsuse põhjendusi, jättes kohtuotsuse resolutsiooni muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 21).
7.Asja materjalide kohaselt sõlmiti 24. septembril 1995 poolte vahel tööleping (tl 9-11), mille kohaselt hageja asus kostja juures tööle päästetöötajana. 8. novembril 2017 hoiatas kostja hagejat, et ütleb TLS § 88 lg 1 alusel 29. märtsil 2018 töölepingu erakorraliselt üles, kui hageja ei täida
1.märtsiks 2018 keeletaseme B1 nõuet. Hageja ei täitnud 1. märtsiks 2018 keeletaseme B1 nõuet ning kostja teatas hagejale 22. märtsil 2018 töölepingu lõpetamisest TLS § 88 lg 1 alusel
29.märtsil 2018. Hageja palus hagis tuvastada töölepingu üleütlemise tühisus ja välja mõista kostjalt saamata jäänud töötasu. Kostja vastuväite kohaselt oli hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine
29.märtsil 2018 TLS § 88 lg 1 alusel seaduslik ja põhjendatud, sest hageja ei täitnud keeletaseme B1 nõuet.
8.TLS § 88 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. TLS § 88 lg-1 toodud töölepingu erakorralise ülesütlemise aluste loetelu on lahtine loetelu mõjuvatest põhjustest, mis tulenevad töötaja isikust. Kostja lõpetas töötlepingu hageja seetõttu, et hageja ei täitnud 1. märtsiks 2018 keeletaseme B1 nõuet. Keeleseaduse § 23 lg 4 kohaselt ametniku, töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Määruse § 23 lg-tes 1 ja 2 reguleeritakse nimetatud isikute eesti keele oskuse ja kasutamise nõudeid, lähtudes töö iseloomust ja töö- või ametikoha keelekasutusolukorrast. Vabariigi Valitsuse määruse nr 84 ”Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ § 7 p 4 kohaselt nõutakse päästetöötajatelt vähemalt B1-tasemel eesti keele oskust. Päästetöötajatele kehtestatud nõue vallata eesti keelt vähemalt B1-tasemel on kehtiv juba alates 01.07.2011, s.o ajast, mil jõustus Vabariigi Valitsuse määrus nr 84. Seega kuna hageja töötas pääastetöötajana, pidi seadusest tulenevalt tema eesti keele oskus vastama alates 01.07.2011 tasemele B1.
9.Keeleseaduse § 39 lg 2 kohaselt enne 1999. aasta 1. juulit välja antud tööalase keeleoskuse kategooria tunnistust arvestatakse keeleoskusnõude täitmist tõendava dokumendina isiku puhul, kelle keeleoskus on tööandja hinnangul piisav vastaval töö- või ametikohal töötamiseks. Tööandjal on kahtluse korral õigus pöörduda inspektsiooni poole hinnangu saamiseks isiku keeleoskuse piisavuse kohta. Asja materjalide kohaselt on hageja kui päästetöötaja eesti keele oskust kontrollitud Keeleinspektsiooni poolt ja 25.02.2014 on koostatud järelkontrolli akt (tl 52), millega on tuvastatud, et kontrollitaval isikul, s.o hagejal, on ettekirjutus täitmata ning B1-taseme eksam sooritamata. Tähtaega on pikendatud kuni 01.02.2015. Kontrollakti on allkirjastanud nii hageja, kostja esindaja kui ka keeleametnikud. Hageja keeleoskuse kontrolli on teostatud ka 13.04.2015 (tl 53) ja 16.01.2017 (tl 54) ning mõlemal korral on Keeleinspektsioon tuvastanud, et ettekirjutus on täitmata ning määratud on sunniraha. Kõikidel aktidel on hageja allkiri ning seega oli teadlik sellest, et tema eesti keele oskus ei vasta tasemele, mis on vajalik päästetöötajale.
10.Asjaolu, et kostja ei lõpetanud hagejaga juba enne 29. märtsi 2018 töölepingut seetõttu, et hageja eesti keele oskus ei vastanud päästetöötajale seaduses sätestatud tasemele (keeletaseme B1 nõue kehtis 2011. aastast), ei anna alust väita, et mõistlik aeg töölepingu erakorrliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 alusel seoses sellega, et hagejal puudub eesti keele oskus B1-tasemel, on möödunud. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kostja on käitunud hageja suhtes mõistlikult ning andnud talle mitmeid tähtaegu keeleoskuse vastavusse viimiseks õigusaktis sätestatuga. Kuna hageja eesti keele oskus ei vastanud päästetöötajale seaduses sätestatud tasemele, kuigi talle anti võrdlemisi pikk periood eesti keele omandamiseks B1-tasemel, siis on kostja õigustatult öelnud töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 alusel.
11.TLS § 95 lg 1 esimese lause järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. TLS § 95 lg 1 teise lause järgi on vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus tühine. Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub
kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause). Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (vt Riigikohtu 7. detsembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Töölepingu ülesütlemise avalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg-s 1 ettenähtud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest. Ringkonnakohus leiab, et tõlgendades kostja ülesütlemisavaldust kooskõlas TsÜS § 75 lg-s 1 sätestatuga on töölepingu erakorralise ülesütlemise hoiatusest üheselt mõistetav kostja tahe öelda tööleping üles alates 29. märtsist 2018. Ringkonnakohtu arvates ei ole antud juhul tegemist töölepingu tingimusliku ülesütlemisega TLS § 95 lg 1 mõttes ning selles osas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga. Tingimuslik ülesütlemine seab TsÜS § 102 lg 3 alusel lepingu lõppemise sõltuvusse asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või mitte. Tingimusliku ülesütlemise keeld on seaduses sätestatud töötaja kaitseks, sest tingimuslik töölepingu ülesütlemine on töötaja jaoks ebamäärane ja sellest tulenevalt kahjulik. Antud juhul ei ole kostja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine hageja jaoks ebamäärane, sest ülesütlemisavaldusest tuleneb, et kui hageja ei täida 1. märtsiks 2018 eesti keele B1-taseme nõuet, siis vabastatakse ta teenistusest TLS § 88 lg 1 alusel alates 29. märtsist 2018.
12.TLS § 97 lg 2 p 4 kohaselt peab tööandja erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud kümme ja enam tööaastat, vähemalt 90 kalendripäeva. Kostja teatas hagejale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest 08.11.2017 (hageja on kinnitanud kättesaamist 27.11.2017 – tl 15). Kuna tööleping öeldi üles alates 29. märtsist 2018, siis on kostja jälginud TLS § 97 lg 2 p-s 4 sätestatud tähtaega ning hagejal puudub alus nõuda kostjalt TLS § 100 lg 5 alusel hüvitist.
13.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole põhjendanud töölepingu ülesütlemist. Kostja on vastavad põhjendused esitanud töölepingu erakorralise ülesütlemise hoiatuses ja asjaolu, et töölepingu lõpetamisel 22.03.2018 (tl 16) neid põhjendusi ei korratud, ei anna alust väita, et kostja ei põhjendanud töölepingu ülesütlemist. Seega on kostja tööandjana põhjendanud töölepingu ülesütlemist ning puudub alus TLS § 95 lg 3 kohaldamiseks.
14.Asjakohatu on hageja seisukoht, et maakohus oli kohustatud kohaldama TLS § 108 ja ise määrama kindlaks hagejal tekkinud kahju suuruse rahalises väljenduses. TLS §-s 108 on sätestatud kahju hüvitamine töösuhte jätkumise korral, kui tööleping on õigusvastaselt üles öeldud. Antud juhul ei ole kostja öelnud hagejaga sõlmitud töölepingut õigusvastaselt üles ning TLS 108 kohaldamisele ei kuulu.
15.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Ringkonnakohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, kuna asjas ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.