Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler
Määruse tegemise aeg ja koht
12. detsember 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-1221
Tsiviilasi
XX, YY ja QQ avaldus lähenemiskeelu ning suhtlemiskeelu kohaldamiseks
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 8. augusti 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
RR määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldajad XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindajad ringkonnakohtus YY (isikukood
XXXXXXXXXXXX)
ja QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), ühine lepinguline esindaja Maarika Pähklemäe Puudutatud isik I RR (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Reimo Mets Puudutatud isik II NN (isikukood XXXXXXXXXXX), määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Saue vald, esindaja Liis Tooming Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta tähelepanuta XX 4. detsembril 2019 esitatud dokumentaalne tõend.
2.Tühistada Harju Maakohtu 8. augusti 2019. a määrus osas, millega maakohus kohaldas lähenemiskeeldu (resolutsiooni p 1.3) ja suhtlemiskeeldu (resolutsiooni p 1.5) ning keelas kontakti otsimise QQ-ga (resolutsiooni p 1.4). Muuta maakohtu määrust osas, millega maakohus rakendas liikumispiirangut (resolutsiooni p-d 1.1 ja 1.2). Maakohtu määrus jätta muutmata abinõu rakendamise tähtaja ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldus lähenemiskeelu ja suhtlemiskeelu kohaldamiseks ning kontakti otsimise keelamiseks rahuldamata. Liikumispiirangu osas muuta piirangu ulatust ning keelata RR-l viibimine kinnisasja asukohaga XXX territooriumil. Lapsega suhtlemiseks antakse laps NN RR-le üle XXX maja ees tänaval.
4.2.Jätta avaldus lähenemiskeelu ja suhtlemiskeelu kohaldamiseks ning kontakti otsimise keelamiseks rahuldamata.
4.3.Rahuldada avaldus liikumispiirangu kohaldamiseks ja keelata RR-l viibimine kinnisasja asukohaga XXX territooriumil. Lapsega suhtlemiseks antakse laps NN RR-le üle XXX maja ees tänaval.
4.4.Kohtu poolt kohaldatud liikumispiirang kehtib kolm aastat.
5.Käesoleva määruse avalikustamisel asendada menetlusosaliste nimed initsiaalidega ning jätta avalikustamata menetlusosaliste isikukoodid ja aadressid.
6.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja puudutatud isikute seisukohad
1.XX (avaldaja I), YY (avaldaja II) ja QQ (avaldaja III) esitasid 24. jaanuaril 2018 Harju Maakohtule avalduse, milles palusid enda eraelu ja tervise kaitseks RR suhtes (puudutatud isik I) lähenemis- ja suhtlemiskeelu kohaldamist. Avalduse kohaselt elavad avaldajad ja NN (puudutatud isik II) koos XXX asuvas elamus. Avaldaja I ja II on elukaaslased ning avaldaja III on avaldaja II laps, puudutatud isik II on avaldaja I ja puudutatud isiku I ühine laps. Avaldaja I ja puudutatud isiku I abielu kestis kuni 2014. aastani. Puudutatud isiku I suhtluskord lapsega määrati kindlaks tsiviilasjas nr 2-14-5681. Alates abielu lahutamisest on avaldaja I ja puudutatud isik I pidevalt tülitsenud. Puudutatud isik I solvab, alandab ja ähvardab avaldajat I vahetult ja sidevahendite kaudu, mh on avaldaja I pidanud psühholoogi poole pöörduma. Lisaks tekitas puudutatud isik I avaldajale I 26. septembril 2017 kehavigastuse. Politseisse pöördumisest ei ole abi olnud. Avaldaja I kardab enda ja pereliikmete elu ja tervise pärast. Puudutatud isik I on korduvalt tulnud avaldajate elukohta ning käitunud provotseerivalt.
2.Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus puudutatud isik I jätta solidaarselt avaldajate I ja II kanda. Puudutatud isiku I väitel ei vasta avalduses esile toodud asjaolud tõele ning selle eesmärgiks on takistada tal oma lapsega suhelda. Avaldajate I ja II politseisse tehtud avaldused ei ole olnud põhjendatud. Küll aga olid põhjendatud puudutatud isiku I avaldused politseisse, sest avaldaja I ja II on tema suhtes agressiivselt käitunud (sh 26. juulil 2017, mil avaldaja II rebis katki tema särgi). Avaldajate esitatud tõendid ei tõenda avalduse aluseks olevaid asjaolusid.
2 (8)
Puudutatud isik I peab suhtluskorra järgi lapsega kohtumiseks võtma lapse avaldajate elukohast ja sinna tagasi viima, muul ajal ta seal viibida ei soovi. Suhtluskorda on võimalik selles osas muuta.
3.Puudutatud isikule II määratud esindaja leidis, et lähenemiskeelu rakendamine ei ole põhjendatud selliselt, et see piirab isa ja lapse suhtlemist. Alles siis, kui muud vahendid ei anna tulemusi ning eksisteerib reaalne oht lapse elule ja tervisele, on lähenemiskeelu rakendamine põhjendatud.
4.Saue Vallavalitsus toetas avaldust. Suhtlemiskeelu rakendamisel tuleb arvestada, et avaldaja I ja puudutatud isik I jagavad puudutatud isiku II suhtes ühist hooldusõigust. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus rahuldas 8. augusti 2019. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse ja keelas puudutatud isikul viibida XXX ning määras, et lapse üleandmine puudutatud isikule I toimub XXX ja YYY nurgal. Väljaspool nimetatud tsooni kehtib puudutatud isikul I avaldajate suhtes 50 m lähenemiskeeld. Lisaks keelas maakohus puudutatud isikul I suhtlemise avaldajaga III ning määras, et suhtlus avaldajaga I toimub üksnes e-kirjade ja SMS-ide kaudu ning puudutab üksnes lapsega seonduvaid küsimusi (v.a kriitilistel hetkedel või kui avaldaja I ei otsusta teisiti). Puudutatud isikule I kehtestatud piirangud kehtivad kolm aastat. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on puudutatud isiku I käitumine avaldajate suhtes agressiivne (v.a avaldaja III ja lapse osas), hirmutav ja nende pereelu häiriv, mistõttu tuleb avaldus rahuldada ning lähenemis- ja suhtlemiskeelu piirangud kehtestada kolmeks aastaks. Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-le 1 ja § 544 lg-le 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg-le 1. Maakohtu arvates oli puudutatud isiku I käitumine nii kohtuistungil kui ka istungitevahelisel ajal talitsematu ning üldisi suhtlusnorme eirav. Sellele osundasid ka perelepituse läbiviijad. Puudutatud isikul I puudub igasugune kriitika oma käitumise osas. Ta põhjendab kõiki oma kohatuid ja solvavaid tegusid väidetava huviga lapse käekäigu vastu ning teiste isikute solvamist ei pea ta lubamatuks. Nt käis puudutatud isik I enne kohtu poolt ajutise lähenemiskeelu kohaldamist avaldajate nõusolekuta nende kodus, koputas akendele ja vaatas tuppa, mis häiris ja ehmatas avaldajaid. Maakohus tuvastas, et puudutatud isik I jälitas 26. septembril 2017 avaldajat III ja ründas samal päeval avaldajat I tema koduhoovis laste nähes. Määratud perelepitustel vehkis puudutatud isik I kätega ja karjus ning kasutas ebatsensuurseid žeste, mis häiris avaldajat I ja muutis perelepituse protsessi pingeliseks. Perelepituste ajal oli avaldaja I viimaseid kuid rase ning sellised alandamised, kõrgendatud hääletoonil rääkimine ja karjumised on käsitletavad vaimse vägivallana. Pärast ajutise lähenemiskeelu kohaldamist jätkas puudutatud isik I peretuttavate kaudu avaldajate vaimset terroriseerimist. Nt OO kinnitas 18. juuli 2018. a e-kirjas, et puudutatud isik I oli ootamatult teda linnas kohanud ja demonstratiivselt kõval häälel küsinud avaldaja I raseduse kohta: “Kas sa tead et see rasvane lehm on jälle vatsakas?“ Maakohus leidis, et puudutatud isiku I sõnumid avaldajale I sisaldavad halvustavaid ja alandavaid tekste, roppu vandumist, on ebatsensuursed ning kõned on ohjeldamatud. Seetõttu võib puudutatud isiku I ja avaldaja I suhtlus toimuda vaid seoses lapsega ning e-maili ja SMSi teel, v.a kui avaldaja I ei otsusta teisiti. Puudutatud isikul I ei ole lubatud avaldajale I helistada (v.a hädaolukorras). Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
6.Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus lähenemiskeelu ja suhtlemiskeelu kohaldamiseks rahuldamata. Menetluskulud palus puudutatud isik I jätta avaldajate kanda. 3 (8)
Määruskaebuse kohaselt ei ole puudutatud isikule I määratud lähenemiskeeld proportsionaalne. Lähenemiskeelu tõttu on oluliselt raskendatud puudutatud isiku I suhtlus oma lapsega, mis on põhiseaduse ja teiste seadustega kaitstud õigus. Samuti on raskendatud lapse suhtlus isaga, sest laps on hetkel seitsmeaastane ega saa iseseisvalt oma isaga kohtumisi korraldada. Avaldajad ei ole tõendanud, et esinevad tavapärasest tõsisemad asjaolud, mis õigustavad lähenemiskeelu määramist. Maakohus tuvastas valesti, et puudutatud isik I on avaldajate suhtes agressiivselt käitunud. Seejuures märkis maakohus määruses, et puudutatud isik I ei ole avaldaja III suhtes agressiivselt käitunud, kuid kohaldas sellele vaatamata ka tema suhtes lähenemiskeeldu. Avaldajad ei ole oma väiteid tõendanud, mistõttu on põhjendamatu lähtuda nende väidetest ja jätta kõrvale puudutatud isiku I väited. Ainuke fikseeritud vägivalla juhtum, mis leidis aset puudutatud isiku I ja avaldaja II vahel, algatas avaldaja II. Eluliselt ei ole usutav, et politsei on korduvate kuriteoteadete peale jätnud reageerimata. Maakohus esitas põhjendavas osas faktiväidetena asjaolud, mis põhinevad üksnes avaldajate väidetel ja on tõendamata. Politseisse esitatud teateid või haiglas koostatud ambulatoorset epikriisi ei saa lugeda tõenditeks, sest need on vormistatud ainult avaldajate ütluste kohaselt ning neid asjaolusid ei ole ükski selleks pädev ametiisik sisuliselt üle kontrollinud. Võõrkeelsed dokumendid tuleb jätta tähelepanuta, sest nende tõlkeid ei ole menetluses esitatud. Kohtupidamise keel on eesti keel. Maakohtu määruse resolutsioon ei ole täidetav. Puudutatud isiku I last ei ole resolutsioonis nimeliselt välja toodud, mistõttu ei ole avaldajatel kohustust last kokkulepitud kohta tuua ega puudutatud isikul I tema sinna toomist nõuda. Lisaks ei ole puudutatud isikul I võimalik osaleda lapse arengu jaoks tähtsatel sündmustel ega avaldajaga I peetavatel kohtuistungitel, sest ta peab avaldajast I hoidma 50 m kaugusele.
7.Avaldajad vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud osas, milles maakohus kohaldas puudutatud isikule I avaldajate suhtes lähenemiskeeldu (resolutsiooni p 1.3), keelas puudutatud isikul I avaldajaga III kontakti otsimise (resolutsiooni p 1.4) ning kehtestas avaldajaga I osalise suhtlemiskeelu (resolutsiooni p 1.5). Selles osas tühistab ringkonnakohus TsMS § 667 lg 2 alusel maakohtu määruse ning teeb ise uue määruse, millega jätab nende abinõude kohaldamise osas avaldused rahuldamata. Liikumispiirangu osas muudab ringkonnakohus abinõu kohaldamise ulatust ja täiendab selles osas määruse põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
10.Ringkonnakohus selgitab määruskaebuse läbivaatamise ulatust. Avaldajad on 25. septembri 2018. a menetlusdokumendis esitanud uue nõude – keelata puudutatud isikul I kolmandatele isikutele ja meedias, sh sotsiaalmeedias, avaldada avaldajate suhtes mistahes avaldusi ja kommentaare. Kolleegium selgitab, et tegemist on kahju tekitava tegevuse keelamise nõudega ja seda lahendatakse hagimenetluses (VÕS § 1055 lg 1 esimene lause). Maakohus ei ole nimetatud nõuet menetlusse võtnud ega teinud selle kohta lahendit. Maakohtu määruse on vaidlustanud puudutatud isik I ning TsMS § 651 lg-st 1 (koosmõjus TsMS § 659) tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Menetlusosaliste poolt seda nõuet puudutavad väited jätab ringkonnakohus tähelepanuta.
11.Kolleegiumi arvates juhindus maakohus lähenemiskeelu ja teiste isikuõiguse kaitse abinõude kohaldamise taotlust lahendades õigesti VÕS §-st 1055, kuid maakohus on 4 (8)
faktiliste asjaolude tuvastamisel, millest nähtuks avaldajate rahu ja eraelu puutumatuse rikkumine, rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus on jätnud asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata ning ei ole lähenemiskeelu ja teiste abinõude kohaldamist piisavalt põhjendanud, rikkudes sellega lahendi põhjendamise kohustust (TsMS § 465 lg 2 p 8). Tegemist on hagita menetlusega (TsMS § 475 lg 1 p 7). TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus saab menetlusõiguse normi rikkumised kõrvaldada. Ringkonnakohus on 21. oktoobri 2019. a kirjaga selgitanud menetlusosalistele menetluslikku olukorda, vajadust välja tuua nõude aluseks olevad asjaolud iga avaldaja suhtes eraldi ning teinud ettepaneku tõendite esitamiseks (II kd, tl-d 3 ja pöördel). Kuna maakohus ei kuulanud ära avaldajat III, rikkudes sellega TsMS § 545, siis nimetatud menetlustoimingu viis 13. novembril 2019 läbi ringkonnakohus (II kd, tl-d 47 ja pöördel). Tulenevalt ringkonnakohtu selgitustest said menetlusosalised esitada täiendavaid seisukohti ja uusi tõendeid (vt 22. novembri 2019. a määrus; II kd, tl-d 125-126).
21.oktoobril 2019 määras ringkonnakohus avaldajatele avalduste ja taotluste esitamise tähtajaks 6. november 2019. Pärast seda tähtaega, s.o 4. detsembril 2019, on avaldaja I esitanud uue dokumentaalse tõendi (SMS-ide väljavõte). Kuna tõend on esitatud pärast kohtu poolt määratud tähtaja möödumist, siis ringkonnakohus seda ei menetle ja jätab tähelepanuta (TsMS § 66).
12.Ringkonnakohus selgitab lähenemiskeelu ja teiste kaitseabinõude kohaldamise põhimõtteid ning seejärel hindab, kuidas need kohalduvad praeguses asjas. Lähenemiskeelu ja teiste kaitseabinõude kohaldamisel peab kohus kaaluma õigustatud isiku ja kohustatud isiku huve ning hindama reaalset ohtu õigustatud isikule. Maakohus on jätnud hindamata, kas avaldajate taotletud lähenemiskeeld ja teised isikuõiguse kaitse abinõud on sellega taotletava eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Ringkonnakohus selgitab, et lähenemiskeeldu ja teisi kaitseabinõusid kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sh peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (vt Riigikohtu 5. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-14, p 17).
13.Avaldajad on taotlenud kolme erineva abinõu rakendamist, s.o liikumispiirang, lähenemiskeeld ja suhtlemiskeeld.
13.1.Esmalt hindab ringkonnakohus liikumispiirangu kohaldamise eeldusi. Sellise piirangu eripäraks on, et isikul keelatakse kindlaks määratud piirkonnas viibimine sõltumata sellest, kas kaitstav isik selles piirkonnas viibib. Nimetatud piirangu kohaldamist taotlevad kõik avaldajad. Maakohus keelas puudutatud isikul I viibida XXX. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et puudutatud isiku I tegevus on hirmutav ja avaldajate eraelu häiriv. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu selgitusi. Seda, et avaldajate elukohas on toimunud mitmeid konflikte, tõendavad avaldajate poolt esitatud avaldused politseile (26. juuli 2017, 26. september 2017). Avaldajate poolt esitatud andmetel on nad teinud 24. augustist 2014 kuni 7. jaanuarini 2018 12 väljakutset seoses puudutatud isikuga I (I kd, tl 103). Kuigi nimetatud avaldused on koostatud avaldajate poolt ning ühtegi kriminaal- ega väärteomenetlust nende alusel algatatud ei ole, tõendavad need dokumentaalsed tõendid siiski, et puudutatud isik I käib avaldajate elukohas, põhjustades 5 (8)
sellega nii vaimseid kui ka füüsilisi konflikte ja tülisid. Avaldaja I sõnade kohaselt tekitas 26. septembril 2017 puudutatud isik I talle kehavigastuse (I kd, tl 42, tl-d 152 ja pöördel, 153; II kd, tl-d 8). Politsei- ja Piirivalveameti teatise kohaselt ei olnud tegemist karistusseadustiku (KarS) §-s 121 sätestatud teoga (I kd, tl-d 154 ja pöördel). Kolleegiumi hinnangul ei tähenda see, et avaldaja I poolt kirjeldatud sündmust pole toimunud. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda avaldaja I seletuses, et puudutatud isik I lükkas teda, mille tagajärjel tundis ta valu puusas ning järgmisel päeva diagnoositi avaldajal I puusakontusioon [-põrutus]. Avaldaja I seletus haakub teiste asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega. Samal päeval toimus avaldajate elukohas rüselus ka avaldaja II ja puudutatud isiku I vahel. Kriminaalmenetlust ei algatatud, kuid see ei tähenda, et Politsei- ja Piirivalveameti teatises kirjeldatud sündmust ei toimunud (I kd, tl-d 36-37 pöördel, 39; II kd, tl 10). Kolleegium märgib, et kaitseabinõu kohaldamiseks ei pea õigusrikkumist olema toime pandud, vaid piisab sellest, kui isiku senine käitumine annab alust karta, et ta tekitab kannatanule kehavigastuse või rikub tema isikuõigusi. Asjaolu, et puudutatud isiku I tegudes ei ole tuvastatud kuriteo- või väärteokoosseisu, ei tähenda, et tema tegevus ei sekkuks intensiivselt avaldajate isikuõigustesse. Avaldajad on selgitanud, et puudutatud isiku I tegevus on häiriv ja segab nende isiklikku elu.
13.2.Avaldajatel on õigus kodu puutumatusele. Esitatud tõenditest ja avaldajate seletustest tulenevalt tekitab puudutatud isiku I avaldajate elukohas viibimine menetlusosaliste vahel konflikte (karjumised, tõukamised, ähvardamised), mida avalajad ei pea mõistliku arusaama järgi oma kodus taluma. Puudutatud isik I ei saa õigustada enda käitumist ja avaldajate elukohas viibimist sellega, et ta on puudutatud isiku II isa ja tal on õigus lapsega suhelda. Puudutatud isiku I ja lapse suhtlemist on võimalik korraldada nii, et see ei riivaks avaldajate õigust kodu puutumatusele. Kui avaldaja I rikub lapsega kindlaksmääratud suhtluskorda, siis on sellise olukorra lahendamiseks sätestatud teised meetmed. Omavoli pole õigustatud.
13.3.Ringkonnakohtu hinnangul vajab maakohtu poolt kehtestatud liikumispiirang muutmist. Kohustatud isikule pandav kohustus peab olema selge, mitte ebamäärane, sellest peab nähtuma konkreetne tegevus, mida kohustatud isik peab lõpetama või millest edaspidi hoiduma. Samuti tuleb arvestada, et avaldajal I ja puudutatud isikul I on lapse ühine hooldusõigus ning laps peab vaatamata liikumispiirangu kohaldamisele saama oma isaga suhelda (vt 21. detsembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-3364; II kd, tl-d 12-17 pöördel). Avaldajate isikuõiguste rikkumise vältimiseks piisab, kui keelata puudutatud isikul I viibida avaldajate elukohaks oleva kinnisasja territooriumil, s.o XXX. Lapse üleandmine toimub XXX maja ees tänaval. Nimetatud abinõu on proportsionaalne ja koormab puudutatud isikut I üksnes vajalikus ulatuses.
14.Järgnevalt hindab ringkonnakohus lähenemiskeelu kohaldamist. Maakohus on avaldajate taotluse rahuldanud ning kohaldanud lähenemiskeeldu 50 m. Avaldajad ise taotlesid 50-100 m.
14.1.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praeguses asjas eeltoodud abinõu kohaldamise eeldusi. Siinjuures tuleb kaaluda puudutatud isiku I õigust suhelda lapsega, sest sellise abinõu kohaldamisel ei saa ta viibida lapsega seotud üritustel, kus viibivad ka avaldajad. Avaldajad ei ole välja toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et sellise abinõu kohaldamine on avaldajate isiklike õiguste kaitseks vajalik. Ringkonnakohus on eelpool tuvastanud, et menetlusosaliste vahelised konfliktid leiavad aset avaldajate elukohas. Puuduvad tõendid, et väljaspool seda piirkonda oleks puudutatud isik I avaldajaid tülitanud, rünnanud või ähvardanud sellisel viisil, et see nõuaks lähenemiskeelu kohaldamist. Kolleegium märgib, et väidetav elatise võlgnevus või kindlaksmääratud suhtluskorra rikkumine ei anna praeguses asjas alust lähenemiskeeldu kohaldada. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus avaldajate lähenemiskeelu kohaldamise taotluse rahuldamata. 6 (8)
15.Maakohus on avaldaja III taotluse rahuldanud ning keelanud puudutatud isikul I ilma elulise ohuta avaldajaga III kontakti otsimise.
15.1.Maakohus on nimetatud abinõu kohaldamist pidanud vajalikuks tulenevalt sündmusest, mis leidis aset 26. septembril 2017, kui puudutatud isik I pakkus bussipeatusest koju minevale avaldajale III, et viib ta autoga ära. Puudutatud isik I küsis avaldajalt III informatsiooni koduse olukorra kohta ning andis oma telefoninumbri. Ühtegi teist vahejuhtumit avaldaja III ja tema seaduslik esindaja välja toonud ei ole. Avaldaja III avaldas ärakuulamisel, et ta arvab, et puudutatud isik I soovib temaga suhelda, et häälestada teda enda poole ja perekonna vastu (II kd, tl-d 47 ja pöördel). Kolleegiumi hinnangul on avaldajat III ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosus väike ning ühe juhtumi põhjal ei ole keelu rakendamine põhjendatud. Ringkonnakohus jätab avaldajaga III kontakti otsimise keelu rakendamise taotluse rahuldamata.
16.Maakohus on avaldaja I taotluse rahuldanud ning keelanud puudutatud isikul I muul viisil avaldajaga I suhelda, kui vaid e-maili ja SMS-i teel ning seda vaid seoses last puudutavates küsimustes, v.a kui avaldaja I teistpidi ei otsusta ise asju ajada. Samuti on maakohus märkinud, et piirang ei kehti kriitilistel hetkedel.
16.1.Esmalt märgib kolleegium, et nimetatud piirang ei ole piisavalt selgelt määratletud. Samuti ei ole maakohus nõuetekohaselt tuvastanud selle abinõu kohaldamise eeldusi ega arvestanud selle mõju puudutatud isikutele. Suhtlemiskeelu kohaldamisel on oluline arvestada, et avaldajal ja puudutatud isikul I on lapse suhtes jäänud osaline ühine hooldusõigus ning määratud on suhtlemise kord (vt Harju Maakohtu 21. detsembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-3364; II kd, tl-d 12-17 pöördel). Selleks, et hooldusõigust ja suhtlemise korda teostada, peavad vanemad omavahel suhtlema. Kohtule esitatud telefonikõnede eristusest nähtuvalt suhtlevad avaldaja I ja puudutatud isik I peamiselt SMS-i teel (II kd, tl-d 54-123 pöördel). Olenevalt päevast on selline suhtlemine intensiivne, nt puudutatud isiku I poolt ca 30 saadetud sõnumit päevas. Samas on põhjendatud puudutatud isiku I selgitus, et lühikese vestluse pidamine hõlmab endas mitukümmend sõnumit. Avaldaja I on esitanud SMS-i teel saadetud sõnumite väljavõtted (I kd, tl-d 11-33; II kd, tl-d 30-37, tõlge II kd, tl-d 23 pöördel-25 pöördel). Nimetatud sõnumid on solvavad ja sisaldavad ebatsensuurseid sõnu. Samas on need sõnumid seotud lapsega. Kolleegiumi hinnangul ongi avaldaja I ja puudutatud isiku I üldine suhtlemisstiil pingeliste suhete tõttu ebaviisakas. Pingelisi suhteid kirjeldavad ka kohaliku omavalitsuse arvamused, mis olid antud hooldusõiguse lõpetamise ja suhtlemise korra muutmise asjas (II kd, tl-d 27-29 pöördel). Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei ole võimalik keelata puudutatud isikul I suhtlemist avaldajaga I, sest see oluliselt piiraks lapse võimalusi oma teise vanemaga suhelda. Laps ei ole veel piisavalt iseseisev, et ise suhtlemisi korraldada, ning see sõltub oluliselt vanemast, kelle juures ta elab, e avaldajast I. Kohus ei saa sundida, et isikud oleksid omavahelises suhtlemises viisakad ning puudutatud isik I peab arvestama, et kui tema suhtlemine (telefonikõned ja SMSid) ületavad tavapärase taluvuse piiri, siis võib avaldaja I blokeerida ta numbri. Seega saab avaldaja I puudutatud isiku I kõnesid ja sõnumeid vältida muu abinõuga, s.o puudutatud isiku I telefoninumbri blokeerimine ja sõnumitele mitte vastamine. Kui aga suhtlemine ületab igasuguse mõistlikkuse piiri, saab kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude (VÕS § 1055 lg 2 teine lause).
17.Asja lahendamisel ei võta ringkonnakohus arvesse 16. oktoobri 2012. a ja 26. veebruari 2013. a Politsei- ja Piirivalveameti teatisi, sest need kajastavad mitme aasta taguseid sündmuseid ja on kaotanud oma asjakohasuse (I kd, tl-d 34-35). Kuna tegemist ei ole lapse hooldusõiguse ega suhtlemise korra kindlaksmääramise vaidlusega, siis ei oma asja lahendamisel tähtsust ka psühhiaatri arvamus (I kd, tl 92).
18.Tulenevalt TsMS § 544 lg-st 1 võib abinõusid rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. Maakohus on kohaldanud eeltoodud maksimaalset tähtaega, mis hakkas TsMS § 547 järgi 7 (8)
kulgema alates vaidlustatud määruse kättetoimetamisest puudutatud isikule I. Ringkonnakohtu hinnangul on tuvastatud asjaolusid arvestades eeltoodud tähtaeg liikumispiirangu abinõu jaoks põhjendatud.
19.TsMS § 462 lg 2 esimese lause kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Asja sisu arvestades asendab kohus omal algatusel menetlusosaliste nimed initsiaalidega ning ei avalikusta isikukoode ega aadresse.
20.Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osaliselt, ei anna see alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Avaldajad ei ole oma õigusi kuritarvitanud. Kohtusse pöördumise vajaduse tingis puudutatud isiku I käitumine ning menetlusosaliste suutmatus olukorda kokkuleppel lahendada, mistõttu on õiglane jätta menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Ka määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud TsMS § 172 lg 3 teise lause järgi Eesti Vabariigi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
21.Menetlusosaline võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 549 lgd 1 ja 2). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 29.04.2020 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 12. detsembri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-1221 muutmata osas, milles ringkonnakohus rakendas liikumispiirangut ning keelas RR-l viibida kinnisasjal, mille aadress on XXX. Tühistada ringkonnakohtu määrus ülejäänud ulatuses ning saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Rahuldada XX, YY ja QQ määruskaebus.
3.Jätta XX 31. märtsil 2020 esitatud taotlus kõne- ja videosalvestiste tõenditena vastuvõtmiseks rahuldamata.
4.Määrata OÜ ADVOKAADIBÜROO AKTSEPTUS vandeadvokaadi Marika Jaansoni tasu ja kulude suuruseks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 291 eurot 60 senti (sh käibemaks).
5.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.